2-21-9207/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-9207

Tsiviilasi

ALIR GRUPP Osaühingu hagi Termak Real Estate OÜ

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

165 731,91 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. detsembri 2022 vaheotsus lõppotsusena

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ALIR GRUPP Osaühingu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

31. oktoober 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): ALIR GRUPP Osaühing (registrikood

11235752), juhatuse liige Aleksei Popov, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Vastustaja

(kostja):

Termak

Real

Estate

OÜ

(registrikood

11066410),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Viktor Särgava

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 23. detsembri 2022 otsuse resolutsioon muutmata arvestades

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

2. ALIR GRUPP Osaühingu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta ALIR GRUPP Osaühingu kanda.

4. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ALIR GRUPP Osaühing (hageja) esitas 8. juunil 2021 Termak Real Estate OÜ (kostja) vastu

hagi võla nõudes. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 159 179,05 eurot ja hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6553,86 eurot. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Ecoheat Trading (edaspidi Ecoheat) 1. augustil

2018 peatöövõtulepingu nr 1/08/2019, mille alusel võttis Ecoheat endale kohustuse teha

aadressil L. Koidula 19 ja 19a Narva-Jõesuus veekeskuse ehitus- ja laiendamistöid. Hageja ja

kostja vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping, mille alusel hageja tegi veekeskuses ehitustöid.

Kostja ütles 9. oktoobril 2020 OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud peatöövõtulepingu üles.

Peatöövõtulepingu

ülesütlemisega

tellija

poolt

tuleb

lugeda

ülesöeldutuks

ka

peatöövõtulepingu alusel peatöövõtja poolt sõlmitud alltöövõtulepingud.

10. oktoobril 2020 saatis hageja Ecoheatile e-kirja, milles teavitas, et tööde lõpetamine selleta,

et viia lõpuni katuse- ja fassaaditööd, võib tuua kaasa tehtud tööde kahjustused talvehooajal.

Kiri oli koopiana edastatud ka kostjale.

Hageja asus 10. oktoobri 2020 ja 12. oktoobri 2020 eelarvetes määratud töid tegema ja esitas

12. oktoobril 2020 kostjale katusetööde detailse eelarve. Hageja tõlgendas kostja poolt

vaikimist/hageja e-kirjadele vastamata jätmist kostja nõustumisega. Seega oli kostja teadlik (nii

otse kui ka omaniku järelevalve teostaja kaudu), et hageja tegi oktoobris 2020 hagiavalduses

nimetatud töid. 19. oktoobril 2020 pöördus hageja projektijuht I. Gerasjov ehitusplatsil olnud

kostja esindaja F. Sokolovi poole küsimusega, kas kostja on nõus sellega, et hageja teeb tööd

lõpuni. 19. oktoobri 2020 e-kirjaga andis F. Sokolov hagejale käsu katusetööd lõpuni teha ning

vabastada ehitusplats hiljemalt 26. oktoobril 2020. Seega tegi hageja vähemalt katusetöid kostja

tellimusel.

20. oktoobril 2020 pöördus hageja projektijuht I. Gerasjov e-kirjaga kostja seadusliku esindaja

F. Dolzhkovi poole, paludes kinnitada fassaaditööde peatamise ning F. Sokolovil kostja

volituste olemasolu. 20. oktoobri 2020 e-kirjaga kinnitas kostja, et ta on teadlik sellest, et

sõltumata Ecoheatiga sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu ülesütlemisest, jätkab hageja

fassaaditööde tegemist, kuid palus hagejal pöörduda kõikide küsimustega Ecoheati poole.

Samal päeval kell 11.20 saadetud e-kirjaga kinnitas kostja seaduslik esindaja, et F. Sokolov on

tema töötaja ja esindaja ehitusplatsil.

22. oktoobril 2020 esitas hageja kostja seaduslikule esindajale aruande katusetööde teostamise

kohta ja palus arvamust selle kohta, kuidas korraldatakse tööde lõpuleviimine peale seda, kui

Ecoheat lahkub ehitusplatsilt 26. oktoobril 2020. Kostja seaduslik esindaja teatas, et ta on

teadlik sellest, et hageja tegeleb katusetööde lõpuni viimisega ja kostja sõlmib peale

26. oktoobrit 2020 Ecoheatiga kokkuleppe katusetööde lõpuleviimise osas.

27. oktoobril 2020 esitas hageja esindaja I. Gerasjov kostja esindajale F. Sokolovile

ajavahemikul 12. oktoober 2020 - 30. oktoober 2020 hageja tehtud tööde vastuvõtmise-

üleandmise akti. F. Sokolov esitas arvamuse osa aktis märgitud töödest aktsepteerimise kohta

ja edastas akti kostja seaduslikule esindajale heakskiitmiseks. 27. oktoobril 2020 e-kirjaga

(kell 16.25) andis kostja seaduslik esindaja hagejale teada, et poolte vahel puuduvad

lepingulised suhted ning hageja peab pöörduma kõikide ajavahemikul 12. oktoober 2020 -

30. oktoober 2020 tehtud tööde tasumise ja vastuvõtmisega seotud küsimustega Ecoheati

poole. Ecoheati 27. oktoobri 2020 kirjast tuleneb, et kostja ei sõlminud kokkulepet Ecoheatiga

fassaadi- ja katusetööde lõpuni viimiseks.

Hageja on seisukohal, et kostja andis enda esindaja F. Sokolovi kaudu hagejale käsu lõpetada

katusetööd. Ühtlasi tegi ta hagejale ettepaneku fassaaditööd lõpuni viia ja tagas hagejale

juurdepääsu ehitusplatsile tööde teostamiseks. Katusetööde tegemise vajadus ning selle

tellimine hagejalt on kirjalikult kinnitatud nii kostja seadusliku kui ka lepingulise esindaja

poolt. E-kirjavahetustest nähtub, et kostja oli vähemalt andnud kaudse tahteavalduse tööde

tegemiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes. Seega tekkisid poolte

vahel lepingulised suhted seoses katuse- ja fassaaditööde lõpuleviimisega.

8. novembril 2020 lõpetas hageja katuse- ja fassaaditööd ning lahkus ehitusplatsilt.

3. novembril 2020 on hageja lepinguline esindaja esitanud kostjale nõude, millega teatas, et

fassaadi- ja katusetööd on tehtud ja palus kostjal tööd vastu võtta 8. novembril 2020. Kostja ei

võtnud hageja poolt tehtud töid vastu.

Kui pärast peatöövõtulepingu ülesütlemist ei tekkinud poolte vahel lepingust tulenevaid

suhteid, siis on hagejal õigus esitada kostja vastu nõue käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS

§ 1018 lg 1). Käesoleval juhul esinevad mõlemad käsundita asjaajamise eeldused, s.o

19. oktoobril 2020 kiitis hageja lepinguline esindaja katusetööde tegemise heaks ning poolte

27. oktoobri 2020 kirjavahetusest tuleneb, et kostja ei vaidle vastu, et fassaadi- ja katusetööde

tegemine oli vajalik ning tööd olid tehtud kostja huvides. Puudub alus lugeda tööd tehtuks

Ecoheati kasuks või tellimusel. Töid tehti kostja tellimusel vahetult hageja poolt.

Nõude suuruse arvestamisel lähtus hageja katuse- ja fassaaditööde maksumusest, mis oli lisatud

10. ja 12. oktoobri 2020 kirjadele. Kõik eelarvetes märgitud tööd on hageja teinud täies mahus.

Kokku on tehtud tööde maksumus 132 648,38 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o

kokku 159 178,05 eurot.

Hageja ei nõustu kostjaga, et Ecoheat on esitanud kostjale nõude samade tööde eest, mida

hageja tegi kostja objektil pärast kostja ja Ecoheati vahelise lepingu lõppemist. Hageja poolt

20. aprillil 2022 kostjale esitatud tehtud tööde tabelist tulenevalt tegi hageja 2020. a oktoobris

kostja heaks töid, mis ei kattu Ecoheati 11. oktoobri 2022 aktis kajastatud töödega. Hageja

20. aprilli 2022 kirja tuleb käsitleda nõudena tööde vastuvõtmise kohta VÕS § 638 mõistes.

20. aprillil 2022 hageja poolt kostjale vastuvõtmiseks esitatud tööd loetakse kostja poolt VÕS

§ 638 alusel vastuvõetuks.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ecoheat ehitas kostjale veekeskust ja sõlmis peatöövõtjana alltöövõtulepingu hagejaga.

Ecoheati ja kostja vaheline koostöö katkes töövõtulepingu 9. oktoobri 2020 ülesütlemisega.

Kostja oli teadlik, et hageja teeb ehitusobjektil katuse- ja fassaaditöid, kuid poolte vahel ei olnud

sõlmitud mistahes kokkuleppeid. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et pooled saavutasid

kokkuleppe hageja esitatud eelarvetes märgitud tööde tegemiseks. Ebaõige on ka hageja

seisukoht, et peatöövõtulepingu ülesütlemisega tellija poolt tuleb lugeda ülesöeldutuks ka

peatöövõtulepingu alusel peatöövõtja poolt sõlmitud alltöövõtulepingud.

Kostja projektijuht F. Sokolov pidas I. Gerasjovi 19. oktoobril 2020 Ecoheati esindajaks.

F. Sokolovi 19. oktoobri 2020 kell 13.23 vastus ei olnud mõeldud mitte hagejale

„pakkumusena“ või „nõustumusena“, vaid korraldusena Ecoheatile ehitusplats kiireimas korras

vabastada. Teiseks kirjutas projektijuht F. Sokolov vene keeles ja pidas silmas, et töövõtja ehk

Ecoheat (sh Ecoheat poolne võimalik alltöövõtja hageja) peavad platsi kindlasti vabastama

hiljemalt 26. oktoobril 2020, sealhulgas kõigi tööde tegemine platsil peab lõppema. Kohe kui

I. Gerasjov tutvustas end hageja esindajana 20. oktoobril 2020 kell 10.58, siis F. Dolzhkov

(kostja juhatuse liige 20. oktoobri 2020 seisuga) vastas talle koheselt ja resoluutselt: „Tellija ei

tellinud fassaaditöid peatöövõtjalt, tööd lõpetada, tellingud ära viia!“ Kuna I. Gerasjov ei

paistnud sellest aru saavat, kirjutas F. Dolzhkov talle 20. oktoobril 2020 kell 12.30 veelgi

resoluutsemalt.

F. Sokolovil ei olnud õigust kostjat mitte ühegi lepingu sõlmimisel esindada. Hagiavaldusest ei

nähtu ka, et I. Gerasjovil oleks hageja nimel volitused töövõtulepinguid sõlmida. See, kui

I. Gerasjov esitas F. Sokolovile mingeid akte, dokumente, e-maile, ei saa tõendada, et hageja ja

kostja vahel sõlmiti töövõtuleping. Kui F. Sokolov 27. oktoobri 2020 e-kirjavahetuses hageja

tööde tegemist kommenteeris, siis see ei saanud kostjale mingeid kohustusi tekitada. Selle

pinnalt ei ole võimalik järeldada, et hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping

159 178,05 euro ulatuses ehitustööde tellimiseks.

Ekspert T. Seppeli ekspertarvamuse kohaselt on fassaadi- ja katusetööd tervikuna

ebakvaliteetselt tehtud. Eksperdi järelduse kohaselt tuleb fassaad ja katus tervikuna asendada.

Kasutusloa väljastamise fakt ei tõenda, et eksperdi järeldused on ebaõiged ja hageja tehtud tööd

olid kvaliteetsed.

Poolte vahel ei ole ka käsundita asjaajamisest, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust

rikastumisest, tasu avalikust lubamisest ega muust seadusest tulenevast alusest tekkinud

võlasuhet. Kostja ei soovinud hagejalt töid saada. Hageja ei tegutsenud mitte kostja kasuks,

vaid Ecoheatiga sõlmitud lepingu alusel viimase kasuks. VÕS § 1018 kohaldamine on

välistatud, kui hageja on tegutsenud objektil alltöövõtja rollis.

Hagi kohaselt tehti ehitustööd oktoobrikuu jooksul 2020. aastal. 11. oktoobril 2021 esitas

Ecoheat kostjale nõudekirja peatöövõtulepingu nr 01/08/2019 alusel väljastatud akti 13 alusel

707 728,85 euro tasumiseks. perioodil september-oktoober 2020. Seega oktoobri 2020

ehitustööde eest on kostja vastu samaaegselt esitanud nõuded nii Ecoheat kui ka hageja. Ecoheat

ise aga veekeskuse ehitamisel töid ei teinud, vaid kasutas selleks alltöövõtjana hagejat. Ei ole

võimalik aru saada ega eristada, millised tööd on hageja teinud Ecoheati alltöövõtjana ja

millised väidetavalt väljaspool seda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus tegi kostja taotlusel vaheotsuse lõppotsusena hageja nõude põhjendamatuse kohta

(TsMS § 449 lg 1) ja jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus

tuvastas järgmised asjaolud:

-

kostja ja peatöövõtja Ecoheat sõlmisid 1. augustil 2019 ehituse peatöövõtulepingu nr

01/08/2019, mille alusel võttis Ecoheat endale kohustuse teha vabaaja veekeskuse

aadressil L. Koidula 19 ja 19a, Narva-Jõesuu (Noorus SPA veekeskus) ehitus- ja

laiendamistöid;

-

alltöövõtjana tegutses veekeskuse ehitamisel hageja;

-

kostja ütles 9. oktoobril 2020 Ecoheatiga sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu nr

01/08/2019 üles, määrates tööde ja seadmete üleandmiseks tähtaja 12. oktoober 2020

(I kd, tl 122).

-

hageja jätkas pärast 9. oktoobrit 2020 fassaadi- ja katusetööde tegemist;

-

hageja palus 3. novembril 2020 kostjal tööd vastu võtta (I kd, tl 30-33), kuid kostja seda

ei teinud.

Pooled vaidlevad eelkõige selles, kas hageja ja kostja vahel on tekkinud pärast

peatöövõtulepingu ülesütlemist iseseisev töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Hageja leiab, et ta

on teinud kostjale pakkumuse (oferdi) lepingu sõlmimiseks Ecoheatile 10. oktoobril 2022

edastatud kirjaga, millele lisati eelarve katuse- ja fassaaditööde lõpule viimise kohta. Kostja oli

kirja koopias. Lisaks on hageja koostanud eelarve ehitustööde kohta 12. oktoobril 2020, milles

on adressaadiks märgitud kostja. Kostja nimetatud hageja kirjadele ei vastanud.

Maakohus nõustus kostjaga, et kohtule ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, millest

nähtuks, et 10. ja 12. oktoobri 2020 hageja ettepanekud/eelarved ehitustööde lõpetamiseks

oleksid mingilgi viisil kostjale edastatud ning kostja poolt kätte saadud. Kohtuistungil on hageja

seaduslik esindaja selgitanud, et poolte vahel toimusid läbirääkimised (suulised) ehitusplatsil,

samas mida täpselt arutati ja milles väidetavalt kokku lepiti, esitatud tõenditest ei nähtu. Seega

ei ole kostja viidatud ettepanekut/eelarvet saanud või esitanud hagejale sõnaselge nõustumuse

hageja märgitud tööde tegemiseks ning lepingu sõlmimiseks.

Hageja jätkas siiski tööde tegemist kostja objektil. Hageja väidab, et ta sai kostja vaikimisest

aru, et viimane on nõus hageja töödega objektil. Maakohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt

selgitanud ega põhjendanud, millele tuginedes (varasem praktika, ehitusalal kehtivad tavad

vms) ta leiab, et kostja vaikimine või tegevusetus oli käsitletav tahteavaldusena (TsÜS § 68)

hagejaga lepingu sõlmimiseks 10. ja 12. oktoobri 2020 dokumentides märgitud tööde

tegemiseks. Kostja ei ole andnud kaudsest nõustumust (TsÜS § 68 lg 3), kuivõrd kostja

seaduslik esindaja (F. Dolzhkov) on korduvalt hagejale poolte e-kirjavahtuses väljendanud, et

tööd tuleb katkestada ja ehitusplats vabastada.

Hageja lubamine ehitusobjektile pärast 9. oktoobrit 2020 on mõistlikult selgitatav asjaoluga, et

kostja määras ehitusobjektil olevate materjalide üleandmise ajaks 12. oktoober 2020 ja hiljem

pikendas objekti üleandmise tähtaega kuni 26. oktoobrini 2020. Ecoheati 13. mai 2021

nõudekirja (dtl 720) kohaselt kirjutasid peatöövõtulepingu nr 01/08/2019 pooled alles

9. novembril 2020 alla aktile ehitusplatsi üleandmiseks. Kuivõrd puudub vaidlus selles, et

peatöövõtulepinguga kokkulepitud tööde tegijaks oli reaalselt hageja, siis saab hageja lubamist

ehitusobjektile selgitada peatöövõtulepingu ülesütlemise järgsete tööde lõpetamise ja objekti

koristamise ning ehitusmaterjalide ja -vahendite üleandmise vajadusega.

Esitatud tõenditest nähtub, et suhtlus e-kirja teel seoses ehitustöödega pärast 9. oktoobrit 2020

on toimunud ka hageja töötaja I. Gerasjovi ja kostja töötaja F. Sokolovi vahel. Kostja esitas

kohtule tõendina tema ja F. Sokolovi vahelise töövõtulepingu, mille kohaselt ei ole F. Sokolovil

õigust kostjat mitte ühegi lepingu sõlmimisel esindada (III kd, tl 134-135). Maakohus leidis, et

hageja võis iseenesest asjaolust, et kostja nimel pidas läbirääkimisi (19. oktoobri 2020 e-kiri)

tema objektijuht F. Sokolov, esialgu aru saada ja uskuda, et kostja on volitanud teda enda nimel

tegutsema (TsÜS § 116 lg 2). Samas pidi hagejale olema hiljemalt 20. oktoobril 2020 (s.o

järgmisel päeval) piisavalt selge, et kostja ei soovi temaga mistahes lepingut sõlmida ega tema

teenuseid kasutada. Niipea kui hageja töötaja I. Gerasjov tutvustas end 20. oktoobri 2020 kell

10.58 e-kirjas kostjale hageja esindajana, siis kostja seaduslik esindaja F. Dolzhkov vastas talle

kohe: „Tellija ei tellinud fassaaditöid peatöövõtjalt, tööd lõpetada, tellingud ära viia!“ Lisaks

kirjutas F. Dolzhkov 20. oktoobril 2020 kell 12.30: „/…/ tuletan meelde, et ehitusega seotud

kõigi küsimuste [arutamine] toimub Ecoheat Trading OÜ-ga, palun kõik küsimused saata Teie

vahetule tellijale! Pärast platsi üleandmist 26.10.2020 ning tööde akteerimist peatöövõtja ja

tellija vahel, Te võite üldistel alustel osaleda pakkumisel mistahes tööde teostamiseks. TÖÖDE

TEGEMINE KATKESTADA [vene k прекратить] JA HILJEMALT 26.10.2020

VABASTADA PLATS!“ (I kd, tl 24, 25 pöördel, 60-61).“

Tõenditena esitatud kostja juhatuse liikme kirju arvestades (I kd, tl 134, 137) ei saa seega

maakohtu hinnangul tuvastada, et F. Sokolov oleks sõlminud kostja nimel hageja poolt väidetud

töövõtulepingu ning et kostja seaduslik esindaja oleks selle oma käitumisega hiljem heaks

kiitnud (nn talumisvolitus). Vastupidi, kostja seaduslik esindaja on sellest selgesõnaliselt

keeldunud. Maakohus märkis, et venekeelne sõna „прекратить“ tähendab tegevuse kohest

katkestamist ja jätkamata jätmist, kuid ka vaatamata sellele jätkas hageja tööde teostamist.

Ka ei ole F. Sokolovi 19. oktoobril 2020 I. Gerasjovile saadetud e-kirja põhjal võimalik asuda

seisukohale, et kostja on hagejalt 159 178,05 euro ulatuses ehitustöid tellinud ehk andnud tööde

tellimiseks aktsepti. Nimetatud e-kirjas ei ole ühtegi viidet hageja poolt esitatud 12. oktoobri

2020 eelarvele. Kirjas palutakse muuhulgas lõpetada teatud katusetööd (katusekatte paigaldus

ja keevitamine), ära viia tellingud ja ehituspraht (I kd, tl 23, 58).

Kuna tegelikuks ehitajaks on olnud hageja, siis peab kohus ka eluliselt usutavaks kostja väidet,

et projektijuht F. Sokolov võis pidada 19. oktoobri 2020 e-kirjas silmas, et ehitusplatsi peavad

vabastama nii töövõtja kui ka alltöövõtja, st hageja hiljemalt 26. oktoobril 2020. Selline

tõlgendus on maakohtu hinnangul eluliselt usutav, kuna 9. oktoobri 2020 ülesütlemise

avaldusega väljendas kostja soovi, et ei soovi enam Ecoheati (ega ka tema alltöövõtjat, kes

tegelikul töid tegi) objektil näha. Kostja selgituste kohaselt ei olnud F. Sokolovi 19. oktoobri

2020 vastus mõeldud mitte hagejale „pakkumusena“ või „nõustumusena“, vaid korraldusena

ehitusplats vabastada ja mõnedes üksikutes töölõikudes pooleliolev töö ära lõpetada, mis sai

puudutada vaid kostja ja Ecoheati vahelist õigussuhet (dtl 181, 644). Nimetatud e-kirjas ei ole

kostja kuidagi väljendanud soovi hagejalt katuse- ja fassaaditööde lõpuni viimist tellida ja/või

hageja poolt esitatud pakkumisi/eelarveid aktsepteerida.

Järelikult ei ole tõendatud, et poolte vahel sõlmiti hageja 10. ja 12. oktoobri 2020 dokumentide

alusel iseseisev töövõtuleping.

Vaatamata sellele, et kostja on kohtule teatanud, et ta ei ole pärast 9. oktoobrit 2020 Ecoheatiga

sõlminud kokkuleppeid veekeskuse ehitustööde teostamiseks, pidas maakohus eluliselt

usutavaks ning esitatud tõenditega (kostja e-kirjad hagejale, täiendava tähtaja määramine

ehitusplatsi vabastamiseks jne) tõendatuks, et kostja ja Ecoheat vahel olid siiski mistahes

täiendavad kokkulepped (suulised) vähemalt pooleliolevate ehitustööde lõpetamiseks.

Sealjuures ei ole asjas vaidlust, et Ecoheat ise ehitustöid veekeskuse ehitamisel ei teinud, vaid

kasutas selleks alltöövõtjana hagejat. Seega faktiline tööde teostaja sai olla ka pärast

9. oktoobrit 2020 vaid hageja.

Maakohus selgitas, et kostja ei olnud hageja ja Ecoheati vahel sõlmitud alltöövõtulepingu

pooleks, mistõttu ainuüksi peatöövõtulepingu lõppemisega ei kaasne üldjuhul sellega seotud

alltöövõtulepingu automaatset lõppemist, kuivõrd tegemist on iseseisva töövõtulepinguga. Ka

Ecoheati 10. oktoobri 2020 e-kirjast kostjale nähtub korraldus pooleliolevad tööd lõpetada.

Vaatamata sellele, et hageja koostatud eelarvete alusel kostjalt nõutud summad ning Ecoheat

poolt kostjale esitatud aktis nr 13 olevad summad on erinevad, nõuab Ecoheat kostjalt tasu

muuhulgas ka katuse paigaldamise (p 5, tõlkes valesti „katusekarkass“), sh ka parapeti jne

paigaldamise eest (p 20) ning kandev ja -välisseina ehitamise eest (p 3) (IV kd, tl 20-22, 35-

37). Hageja on kohtule teatanud, et Ecoheat ja kostja kirjutasid alla 9. novembri 2020 aktile

ehitusplatsi üleandmiseks, millega kostja võttis Ecoheatilt tehtud tööd vastu. Hageja väitel

lõpetas ta tööd 8. novembril 2020. Hageja ei ole välja toonud, kuidas oli sel juhul võimalik

eristada, milliseid töid tegi hageja sel ajal Ecoheat alltöövõtjana ning milliseid töid väidetavalt

poolte vahelise lepingu raames. Vähemalt katuse paigaldamise eest on kostjalt tasu nõudnud nii

hageja kui ka Ecoheat.

Maakohus leidis, et Ecoheat osalemisele katusetööde lõpuleviimisel, seega ka hageja nimetatud

katusekattetööde hõlmatusele peatöövõtulepingu ja sellega seotud alltöövõtulepingu raames

tehtavate töödega, viitavad nii F. Sokolovi 19. oktoobri 2020 e-kiri I. Gerasjovile ja ka

I. Gerasjovi 22. oktoobri 2020 16.21 kiri P. Dolzhkovile (dtl 41, 88), milles ta kannab ette

katusetööde käigu kohta. Kostja seadusliku esindaja 22. oktoobri 2020 kl 16.28 vastusest,

milles ta ei vaidle vastu katusetööde tegemisele, olles selleks ajaks teadlik I. Gerasjovi seotusest

hagejaga, ja lubades mh D. Nipadistoviga arutada ja allkirjastada vastavasisuline kokkulepe

katusel tööde lõpetamise küsimuses, tegi maakohus järelduse, et kostja käsitles neid töid

peatöövõtulepingu raames tehtava tööna.

Eeltoodust tulenevalt, hinnates tõendeid kogumis, asus maakohus seisukohale, et käesolevas

asjas ei ole tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud iseseisev töövõtuleping katuse- ja

fassaaditööde tegemiseks.

Maakohus selgitas, et kui hageja tegi kostjale mingeid töid, milles pooled ei olnud kokku

leppinud, võib kostjal iseenesest olla kohustus tehtud kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta

käsundita asjaajamise (VÕS § 1018 ja § 1023) või alusetu rikastumise (VÕS § 1024 lg 4 ja

§ 1042) sätete alusel juhul, kui hageja tahtis neid töid tehes tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018

lg 2 järgi. Kuivõrd maakohtu hinnangul on hageja poolt pärast 9. oktoobrit 2020 tehtud

katusetööd hõlmatud OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ja tööde tegemise hetkel jätkuvalt

kehtiva alltöövõtulepingu täitmisega, ei ole nende tööde osas tegemist käsundita asjaajamisega.

Maakohus leidis, et kohtule esitatu põhjal puudub võimalus sama järeldada pärast 9. oktoobrit

2020 fassaaditööde kohta, mille puhul on tegemist käsundita asjaajamisega, kuivõrd see on

toimunud kostja kasuks (kostjale kuuluva ehitise ehitustööna), ilma et õigus ja ühtlasi kohustus

selleks tuleneks pooltevahelisest tehingust. Käsundita asjaajamise õigustatuse hindamisel

lähtus maakohus kostja seadusliku esindaja 20. oktoobri 2020 11.20 kirjas toodust ja leidis, et

tegemist on kostja selge nõudega lõpetada hageja poolt igasuguste fassaaditööde tegemine.

Kostja tahte vastaselt fassaaditöödega jätkamine on seega õigustamatu, v.a juhul kui kostja

soodustatud isikuna peab taluma asjaajamist tulenevalt VÕS § 1018 lg 1 p-st 3, millele hageja

oma nõudes ei ole tuginenud.

Maakohus leidis, et hageja ei ole piisava selgusega välja toonud, kuidas vastas fassaaditööde

tegemine kostja huvile ja eeldatavale tahtele, hageja on endiselt piirdunud vaid selgitusega, et

neid tegemata saanuks ehituskonstruktsioonid talvel kahjustatud. Maakohus leidis, et kostja

huvide ja eeldatava tahte väljaselgitamisel tuleb antud juhul arvestada ka asjaoluga, et kohtule

esitatu põhjal on konkreetsed kokkulepped tööde teostamiseks jäänud sõlmimata põhjusel, et

kostjal esinesid rahalised raskused või ebaselgus tööde finantseerimisallikate osas. Seega võib

selliste tööde tegemisega kostja eest tekitada talle suurem kahju kui hoonele talvel tekkivate

kahjustustega kaasnev.

Seetõttu ei olnud hageja poolt fassaaditööde tegemine ajavahemikul 10. oktoober 2020 kuni

20. oktoober 2020 käsundita asjaajamisena õigustatud. Hageja alustas fassaaditöödega enne või

samaaegselt 10. oktoobri 2020 ja 12. oktoobri 2020 kirjade saatmisega. Hageja selgitustest ei

nähtu põhjuseid, mille tõttu ei olnud võimalik enne tööde reaalselt tegema asumist neist kostjat

teavitada. Hageja ei ole väitnud ja toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks muul viisil

või ajal kostjat hageja poolt fassaaditöödega alustamisest enne 20. oktoobri 2020 kirja

teavitanud. Seega on hageja rikkunud VÕS § 1020 lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust ja hageja

käitumine on olnud pahauskne. Käsundita asjaajamine võib muutuda õigustamatuks ja

pahauskseks ka juhul, kui soodustatu nõuab asjaajamise lõpetamist, asjaajaja peab soodustatu

sellise tahtega arvestama (s.o asjaajamine on oluline avalikes huvides), kuid ei tee seda. Kohtule

esitatud hageja kulude arvestuse põhjal on hageja lõpetanud fassaadi katmise

kergkrohvisüsteemiga 29. oktoobril 2020, tellingute demonteerimistööd, lõpliku koristuse jms

2. novembril 2020, s.o pärast kostja 20. oktoobri 2020 kirja. Kuivõrd hageja poolt fassaaditööde

tegemine oli õigustamatu ja pahauskne, puudub tal alus nõuda kostjalt tasu käsundita

asjaajamise sätete alusel.

Maakohus selgitas täiendavalt, et kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest ei

esine, kuid hageja osutas kostjale teenust kostja soodustamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2),

tuleks hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 1024 lg 4 järgi. Samas oleks kostjale VÕS § 1018 lg 1

p-des 1-3 sätestatule mittevastav teenuse osutamine õigustamatu ja pahauskne VÕS § 1020 lg 1

ja § 1024 lg 1 järgi, mistõttu on sellisel juhul välistatud ka hageja võimalikud alusetust

rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 järgi. Maakohus ei tuvastanud ka, et

poolte vahel oleks ka mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub

hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hageja leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 232 lg-test 1 ja 2 ning § 392

lg-test 1-4 ja § 351 tulenevat tõendamiskohustust. Kohtuotsus on vastuoluline.

Maakohus tuvastas ebaõigesti, et poolte vahel pole sõlmitud töövõtulepingut. Maakohus hindas

tõendeid valikuliselt ning keskendus e- kirjades ainult nendele väljenditele, milles kostja

seaduslik esindaja palus hagejal korduvalt ehitusplatsilt lahkuda. Maakohus jättis tähelepanuta,

et 19. oktoobri 2020 e-kirjas palus hageja insener I. Gerasjov kostja esindajal F. Sokolovil anda

käsund seoses tööde teostamisega kirjalikult (dtl 34). F. Sokolov andis samal päeval kell 13.23

(dtl 34) hagejale tähtaja kuni 26. oktoobrini 2020 lõpetada katuse katendi montaaž ja keevitus,

sademeveekanalisatsiooni montaaž veekeskuse majas ja veeliumägede konstruktsioonide

montaaž. Samal päeval kell 14.24 kirjutas I. Gerasjov F. Sokolovile, et seoses sellega, et

tellingud on vaja üle anda Storentile laos, mis asub Tallinnas, võib tellingute demonteerimine

võtta rohkem aega ja palub kooskõlastada apellandi töötajate ja transpordi lubamist ehitusplatsi

territooriumile peale 26. oktoobrit 2020 (dtl 35).

20. oktoobri 2020 e-kirjas kirjutas F. Dolzhkov, et F. Sokolov on kostja esindaja ehitusplatsil.

Seega tuli vastavalt hinnata ka F. Sokolovi kirju, mis kinnitab, et hageja on kostja töövõtja ja

kostja annab hagejale konkreetseid käske tööde lõpuleviimiseks. Kostjal oli võimalus lõpetada

hageja juurdepääs ehitusplatsile.

F. Dolzhkovi kirjad, millele maakohus oma järeldustes tugines, on vasturääkivad. Maakohus

jättis täiesti hindamata Ecoheati 18. ja 27. oktoobri e-kirjad hagejale. Asjas on esitatud ka

I. Gerassjovi seletus, millised käsud andis F. Sokolov ehitusplatsil.

Kuivõrd kostja ei reageerinud hageja 3. novembri 2020 nõudele, loetakse tööd hageja poolt

vastuvõetuks.

Kuna maakohus tugines tõendile (nimelt F. Dolzhkovi sõnadele „tööd tuleb lõpetada“), siis pidi

maakohus andma hinnangu sellele eelnevale ja järgnevale kirjavahetusele ja seletama, mis

põhjusel maakohus leidis, et nimelt need sõnad koostoimes teiste kirjadega annavad alust asuda

seisukohale, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut.

Vastuväite seoses 10. ja 12. oktoobri 2020 kostja kirjade kättetoimetamisega esitas kostja alles

20. septembri 2022 kohtuistungil. Maakohus andis 11. novembri 2022 määrusega pooltele aja

täiendavate tõendite esitamiseks, kuid ei andnud seletusi, milliste konkreetsete väidete

tõendamist/ümberlükkamist peab kohus vajalikuks, sh nimetatud kirjadega seoses.

Maakohus tegi kaks vastuolulist järeldust: ühelt poolt leidis, et Ecoheat ja kostja vahel oli

sõlmitud kokkulepe lõputööde tegemiseks, kuid samas pidas eluliselt usutavaks ning esitatud

tõenditega tõendatuks, et kostja ja Ecoheat vahel olid siiski mistahes täiendavad kokkulepped

(suulised) vähemalt pooleliolevate ehitustööde lõpetamiseks. Maakohus tõlgendas ebaõigesti

TsÜS § 68 lg-id 3 ja 4.

Kostja seadusliku esindaja 20. oktoobri 2020 kiri (dtl 36) kinnitab, et F. Sokolov on kostja

esindaja ja töötaja. I. Gerassjov oli 2020. a oktoobris hageja töötaja. Seega oli leping sõlmitud

hageja ja kostja esindajate (töötajate) kaudu. Maakohus jättis kohaldamata TsÜS § 116 lg 2.

I. Gerassjovi ja F. Sokolovi poolt tehtud toiminguid ja tehinguid tuleb käsitleda hageja ja kostja

volitatud esindajate poolt tehtud tehingute ja toimingutena.

Alternatiivselt tugineb hageja käsundita asjaajamise sätetele. Hageja on selgitanud viimaste

tööde tegemise vajalikkust. Samuti on hageja esitanud kasutusloa (dtl 307-389), mille aluseks

on ehituspäevikud. Ehituspäevikusse on lisatud tööd pärast 9. oktoobrit 2020. Kasutusloa

taotlemisel ehituspäevikule tuginemisega kiitis kostja hageja tööd heaks.

Hinnates hageja nõuet käsundita asjaajamise sätete alusel heidab maakohus hagejale peamiselt

ette seda, et hageja ei oodanud 10. oktoobri 2020 ja 12. oktoobri 2020 kirjade edastamisel ära

kostja nõustumist ja jätkas tööde tegemist. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et ehitusplats

oli kostja poolt tellitud mehitatud valve all. Hageja jätkas tööde tegemist, kuna talle oli tagatud

juurdepääs ehitusplatsile. Maakohus leidis, et olukorras, kui kostja andis hagejale otsese käsu

tööd lõpetada, aga hageja jätkas tööde tegemisega, on tegemist pahauskse käsundita

asjaajamisega. 19. oktoobril 2020 andis F. Sokolov korralduse tööde lõpetamiseks määrates

selleks tähtaja 26. oktoobriks 2020. Üheaegselt esitas F. Sokolov nõude selleks kuupäevaks

lõpetada katusetööd ja teha ettevalmistused veeliumägede paigaldamiseks. Kirjast jääb seega

ebaselgeks, kas käimasolevad fassaaditööd tuleb lõpetada või nendega jätkata. Suurem osa

viimastest töödest oli lõpetatud 20. oktoobriks 2020 ehk F. Dolzhkovi nõude tööde lõpetamise

kohta esitamise päevaks. Tegemist ei olnud lisatöödega, vaid tehtud tööd kuulusid põhitööde

hulka.

Maakohus hindas valesti, et väidetav käsundita asjaajamine oli pahauskne VÕS § 1020 lg 1

järgi vähemalt ajavahemikul alates 9. oktoober 2020 kuni 20. oktoober 2020. Maakohus on

andnud ka ebaõige hinnangu, et kostja ei kiitnud käsundita asjaajamisel tehtud töid heaks.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja nõude aluseks võib olla ka kulutuste kondiktsioon

(VÕS § 1042 lg 1).

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Põhjendamatu on hageja etteheide, et maakohus ei andnud hagejale võimalust tõendite

esitamiseks ja rikkus selgitamiskohustust seoses 10. oktoobri ja 12. oktoobri 2020 e-kirjade

kostjale kättetoimetamisega. Kostja tõi juba hagivastuses välja, et kirja saatmine ei ole

tõendatud. Hageja pidi ise aru saama, et tema kohustus on e-kirjade õigeaegset kättesaamist

tõendada.

Maakohus ei ole olnud vastuoluline ja hageja etteheited on põhjendamatud. Ecoheati osalemine

katusetööde lõpuleviimises on olnud hõlmatud peatöövõtulepinguga. Kostja ja hageja vahel

iseseisvat lepingut ei olnud.

Kostja väide, et töövõtuleping sõlmiti TsÜS § 116 lg 2 alusel hageja ja kostja töötajate vahel,

tuleb jätta tähelepanuta. Maakohtus hageja seda ei väitnud. I. Gerasjov ja F. Sokolov ei ole

kunagi olnud poolte seaduslikud esindajad ja nende esindusõigus võis tulla üksnes tehingust.

F. Dolzhkovi kirjade valguses ei saa rääkida sellest, et F. Sokolov tegi kostja nimel tehingu ja

seaduslik esindaja oleks selle hiljem heaks kiitnud (nn talumisvolitus). Menetlusosaliste

käitumine isegi kaudselt ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist.

Õigustamatult tehtud tööde hilisem kasutuselevõtt ei muuda asjaolu, et hageja rikkus kostja

teavitamiskohustust VÕS § 1020 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja väited on asjakohatud. Maakohus

on käsundita asjaajamise eelduseid põhjalikult analüüsinud ning järeldas põhjendatult, et

fassaaditööde tegemine oli õigustamatu ja pahauskne.

Ebaõige on väide, et maakohus pidanuks hindama hageja nõude alusena VÕS §-i 1042.

Maakohus viitas, et kuivõrd asjaajamine oli pahauskne, siis sellisel juhul on välistatud ka

alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded. VÕS § 1042 lg 2 p 2 välistab samuti samal

põhjusel nõude rahuldamise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).

Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas ja asjas ei ole vaidlust, et hageja teostas alltöövõtjana ehitustöid

L. Koidula 19 ja 19a, Narva-Jõesuus asuva veekeskuse objektil. Peatöövõtjaks veekeskuse

objektil oli Ecoheat, kellega kostja lõpetas tellijana peatöövõtulepingu 9. oktoobril 2020.

Hageja jätkas pärast peatöövõtulepingu ülesütlemist katuse- ja fassaaditööde teostamist samal

objektil ja nõuab hagis kostjalt alates 10. oktoobrist 2020 teotatud katuse- ja fassaaditööde eest

tasu. Hageja leiab, et pooled sõlmisid veekeskuse objektil 10. oktoobri 2020 e-kirjaga saadetud

kalkulatsioonis nimetatud tööde lõpetamiseks eraldi kokkuleppe. Alternatiivselt tugineb hageja

käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele.

8. Maakohus tuvastas, et pooled ei sõlminud pärast 9. oktoobrit 2020 omavahel kokkulepet

fassaadi ja katusetööde lõpetamiseks ning hageja teostas nn lõpetamistöid veekeskuse objektil

ka pärast peatöövõtulepingu lõppemist Ecoheatiga sõlmitud alltöövõtulepingu alusel.

Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu seisukoha ja põhjendustega, mistõttu ei pea

ringkonnakohus vajalikuks kõiki maakohtu otsuse asjakohaseid põhjendusi korrata (TsMS

§ 654 lg 6). Maakohtu otsus on poolte vahel lepingulise suhte puudumise tuvastamise osas

seaduslik ja põhjendatud ja vastab TsMS § 436 ja § 442 nõuetele. Maakohus ei ole otsuse

tegemisel rikkunud selgituskohustust, pooltel on olnud menetluses piisavalt võimalusi oma

väiteid tõendada. Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS §-s 232

sätestatuga.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selles, et maakohus jättis pooltevahelise iseseisva

kokkuleppe pärast 9. oktoobrit 2020 katuse- ja fassaaditööde lõpetamiseks põhjendamatult

tuvastamata ning selleks asjakohased tõendid hindamata, märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Hageja leiab, et pärast kostja poolt peatöövõtulepingu lõpetamist 9. oktoobril 2020, lõppes

sellest tulenevalt ka alltöövõtuleping hageja ja Ecoheat vahel. Hageja tugineb alltöövõtulepingu

lõpetamise osas Ecoheati juhataja D. Nipadistovi 10. oktoobri 2020 e-kirjale, mis on

pealkirjastatud „Teade peatöövõtja poolt lepingu lõpetamisest“ (I kd lk 53). Erinevalt

maakohtust leiab ringkonnakohus, et teate peakirjast nähtub Ecoheati tahe alltöövõtulepingu

ülesütlemiseks. Samas ei nähtu sellest teatest alltöövõtulepingu ülesütlemise tähtaeg ja muud

tingimused. Maakohus on põhjendatult märkinud, et samas e-kirjas avaldas Ecoheat, et

pooleliolevad tööd tuleb hagejal lõpetada ja töid on vaja jätkata ning andis selles osas hagejale

suuniseid. Ecoheati suunised hagejale jätkata töödega on kooskõlas kostja poolse

peatöövõtulepingu ülesütlemise teatega Ecoheatile, mille kohaselt pidi Ecoheat ehitusplatsilt

lahkuma 12. oktoobriks 2020 ja millist tähtaega pikendasid Ecoheat ja kostja 26. oktoobrini

2020.

Kuivõrd Ecoheat teostas peatöövõttu hagejaga sõlmitud alltöövõtulepingu kaudu, siis kohaldus

Ecoheati kokkulepe kostjaga tööde lõpetamise ja ehitusplatsi vabastamise aja osas tema

alltöövõtjale(hagejale), kelle töötajad võisid selle kokkuleppe alusel viibida veekeskuse objektil

peatöövõtulepingu ülesütlemisest tingitud lõpetamistööde teostamiseks. Hageja on menetluses

läbivalt kinnitanud, et tema töötajad jätkasid nende tööde lõpetamist (katuse ja fassaaditööd);

mida nad pidid alltöövõtulepingu järgi tegema. Hageja ei ole ka väitnud, et Ecoheat ja kostja

vahel kokku lepitud tähtajad tööde lõpetamiseks (algselt 12. oktoober ja seejärel 26. oktoober

2020) hagejat ei puudutanud, millest saab samuti järeldada, et alltöövõtuleping ei lõppenud

teate esitamisel.

Hageja ei ole menetluses kirjalikku alltöövõtulepingut esitanud, seega ei ole kohtul võimalik

ka alltöövõtulepingu dokumendi alusel kontrollida, kas ja millistes lepingu lõpetamise

(ülesütlemise) tingimustes (sh tähtaegades) hageja Ecoheatiga kokku leppis ja kas Ecoheati

10. oktoobri 2020 e-kirjas olid need tingimused täidetud. Ringkonnakohus saab Ecoheati

10. oktoobri 2020 e-kirjast üksnes järeldada, et Ecoheati tahe oli lõpetada alltöövõtuleping

pärast seda, kui hageja on tööd konserveerinud (sh teostanud lõpliku viimistluse). Teistsugust

järeldust alltöövõtulepingu lõppemise tähtaja osas ei võimalda teha ka hageja esitatud muud

tõendid, sh Ecoheati juhataja D. Nipadistovi 18. oktoobri ja 27. oktoobri 2020 e-kirjad (I kd

lk 52 ja 54), milles D. Nipadistov avaldas, et ta „ei oska kommenteerida, kelle tellimusel hageja

teostab ehitustöid objekti konserveerimiseks ja tema arusaamise kohaselt on peatellija tellinud

need hagejalt“. 18. ja 27. oktoobri 2020 e-kirjadest nähtub üksnes Ecoheati ebaselgus tekkinud

olukorras, kuid ei nähtu Ecoheati selget tahet lõpetada alltöövõtulepinguline suhe hagejaga

enne vajalike lõpetamistööde teostamist.

8.2. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et on olemas tõendid, mis on vastuolus maakohtu

hinnanguga pooltevahelistele suhetele, kuid maakohus jättis need hindamata. Hageja viitab

seejuures 19. oktoobri 2020 I. Gerasjovi kirjale kl 13.10; F. Sokolovi sama päeva kirjale

kl 13.23; I. Gerasjovi e-kirjale samal päeval kl 14.24; F. Dolzhkovi 20. oktoobri 2020 e-kirjale

kl 11.20, 12.30 ja 22. oktoobri 2020 e-kirjale kl 16.28. Ringkonnakohus hageja väidetega ei

nõustu. Maakohus on nimetatud kirju hinnanud kohtuotsuse lk-del 15-16 ja asunud põhjendatud

seisukohale, et kuivõrd F. Sokolov ei olnud kostja seaduslik esindaja, ei saa selle

kirjavahetusega tõendada poolte vahel lepingu sõlmimist 159 178,05 euro väärtuses ehitustööde

tellimiseks. Maakohus on põhjendatult märkinud, et kui I. Gerasjov tutvustas end 20. oktoobri

2020 e-kirjas hageja esindajana, siis kostja seaduslik esindaja F. Dolzhkov nõudis koheselt

tööde lõpetamist, tellingute ära viimist ning samal päeval kl 12.30 teatas, et ehitusega seotud

kõigi küsimuste arutamine toimub Ecoheatiga pärast platsi üleandmist ning tööde akteerimist

peatöövõtja ja tellija vahel (I kd lk 24, 25, 60-61). F. Dolzhkovi 20. oktoobri 2020 e-kirja

kohaselt oli F. Sokolov kostja (tellija) esindaja ehitusplatsil, kuid sellest õigusest ei saa tuletada

F. Sokolovi esindusõigust lepingute sõlmimiseks. Kokkuvõtvalt ei tõenda I. Gerasjovi ja

F. Sokolovi kirjavahetus ega ka I. Gerasjovi kirjalik seletus lepingu sõlmimist poolte vahel.

Maakohus ei rikkunud I. Gerasjovi ja F. Sokolovi tunnistajana ülekuulamata jättes

menetlusnorme ja nende isikute tunnistajatena ülekuulamata jätmine ei toonud kaasa ebaõige

otsuse tegemist maakohtus.

8.3. Hageja leiab, et maakohus eksis, kui jättis TsÜS § 116 lg-d 1 ja 2 kohaldamata ning

I. Gerasjovi ja F. Sokolovi toiminguid ja tehinguid tuleks käsitleda poolte volitatud esindajate

poolt tehtud toimingute ja tehingutena.

Ringkonnakohus selle apellatsioonkaebuse väitega ei nõustu. TsÜS § 116 kehtestab reegli,

mille kohaselt hakkab esindaja poolt esindatava huvides tehtud tehing esindatava suhtes

kehtima üksnes juhul, kui esindaja on tehingu tegemisel tegutsenud esindatava nimel. Sätte

eesmärk on kaitsta esindaja poolt tehtava tehingu teist poolt. Tehingu teisel poolel peab olema

võimalik tuvastada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima isiku suhtes, kellega

ta tehingu teeb või hoopis kolmanda isiku suhtes, keda isik, kellega tehing tehakse, esindab.

TsÜS § 116 lg 2 kehtestab käibe selguse huvides põhimõtte, mille kohaselt eeldatakse

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtja töötaja puhul, et nende tehingud, mis on seotud

vastava majandustegevusega, on tehtud vastava ettevõtja nimel. Seejuures tuleb arvestada ka

käibearusaamu (vt ka Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu, 2023,

lk 553-555).

Tegutsemist tööandja nimel ei saa siiski eeldada juhul, kui tehingu teine pool pidi väidetava

tehingu sõlmimise asjaolusid ning töötaja positsiooni ettevõttes arvestades mõistma, et töötaja

ülesannete hulka ettevõttes ei saa kuuluda ehituslepingute sõlmimine. F. Sokolov töötas kostja

juures objektijuhina (vt F. Sokolovi tööleping). Hageja kaebusest ei nähtu üheseltmõistetavalt,

millal ja millise F. Sokolovi toiminguga kostja nimel tuleks töövõtuleping poolte vahel lugeda

sõlmituks. Kaebusest võib aru saada, et hageja tugineb oma väites F. Sokolovi e-kirjale ja kostja

seadusliku esindaja kinnitusele 20. oktoobri 2020 e-kirjas, et F. Sokolov on kostja esindaja ja

töötaja. Seejuures teatas kostja samal päeval hagejale, et suhtleb üksnes Ecoheatiga. Lepingu

sõlmimist kostja nimel F. Sokolovi poolt ei tõenda ka I. Gerasjovi kirjalik seletus (tõlge IV kd

lk 119-121), mille kohaselt F. Sokolov oli 10. oktoobril 2020 seisukohal, et ehitustööd ei tohi

seiskuda ja hageja peab jätkama ning koostama hoone omanikule (st kostjale) teostavate tööde

eelarve, kusjuures samaaegselt hageja jätkas tööd igapäevaselt „minimaalselt hädavajalikus

ulatuses“. I. Gerasjovi kirjalikest ütlustest ei selgu, millal toimus F. Sokolovi kaudu kostjaga

lepingu sõlmimine. Asjaolu, et F. Sokolov andis hagejale igapäevaselt töökorraldusi objektil

tööde teostamiseks ei ole käsitletav töövõtulepingu sõlmimisena kostja nimel.

8.4. Hageja ei ole esitanud kohtule pooltevahelise ehituslepingu sõlmimise tõendamiseks

asjakohaseid ehitusdokumente. EhS § 15 lg 2 kohaselt peab ehitusdokumentidest olema

võimalik tuvastada ehitamise eest vastutav isik. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on

ehitusdokumentideks mh ehituspäevik ja töökoosolekute protokollid.

Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et vaidluslausel perioodil jätkati ehituskoosolekute

protokollide koostamist, need olid hagejale „pilves“ nähtavad, kuid hageja esindaja

koosolekutel ei osalenud. Kohtule on esitatud üksnes ehituskoosoleku protokoll 30. septembrist

2020 nr 47 (IV kd tl 94), st peatöövõtulepingu ülesütlemisele eelnenud ajast. Hageja nimetas

ringkonnakohtu istungil ka järgnevaid protokolle nr-d 48-49, mis on koostatud vaidlusalusel

perioodil ja millest võiks nähtuda oluline teave vaidlusaluse õigussuhte kvalifitseerimiseks, sh

ehitamise eest vastutav isik, kuid viidatud ehituskoosoleku protokolle ei ole kohtule esitatud.

Hageja seadusliku esindaja seletusest ringkonnakohtu istungil saab järeldada, et hageja ise

kooskõlas EhS § 15 lg-s 1 sätestatuga ehitamist ei dokumenteerinud, mis samuti tõendab, et

hageja ei olnud pärast 9. oktoobrit 2020 veekeskuse objektil ehitamise eest vastutav isik, vaid

selleks isikuks oli jätkuvalt Ecoheat.

8.5. Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et hageja ja Ecoheati vahel sõlmitud

alltöövõtuleping ei lõppenud enne pooleliolevate tööde lõpetamist ja 10. oktoobri 2020

e-kirjaga saadetud kalkulatsioonis nimetatud tööd teostas hageja Ecoheatiga sõlmitud

peatöövõtulepingu täitmiseks alltöövõtulepingu alusel. Maakohtu seisukoht, et samade tööde

tegemiseks puudus hagejal vajadus sõlmida eraldi kokkulepe otse tellijaga, st kostjaga ja seda

lepingut ka ei sõlmitud, on põhjendatud. Kostja sellist tahet ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

Maakohus tuvastas hageja seletuste alusel, et tööde üleandmis-vastuvõtmise akt koostati

Ecoheat ja kostja vahel 9. novembril 2020, st pärast seda, kui hageja väitel oli ta katuse- ja

fassaaditööd kostjaga kokkulepitud mahus lõpetanud. Asjaolu, et hageja sai korraldusi tööde

teostamiseks otse tellija esindajatelt (F. Sokolovilt) ei tähenda lepingulisi suhteid poolte endi

vahel.

Maakohtu selgitused, et peatöövõtulepingu ülesütlemisega tellija poolt ei lõpe samaaegselt ka

alltöövõtulepingud, on asjakohased. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohtu otsusest

võib järeldada, et hageja tegi töid objektil vaidlusalusel perioodil oma algatusel ja nende eest

ei olnud keegi kohustatud tasuma. Hageja pidi veekeskuse objektil töid lõpetama alltöövõtjana.

Maakohus ei ole kohaldanud valesti TsÜS § 68 lg-d 3 ja 4. Kuivõrd ehitamine paneb nii

töövõtjale kui ka tellijale ehitusseadusest tulenevalt dokumenteerimiskohustuse, ei saa

ehituslepingu sõlmimist heaks kiita vaikimisega (kostja poolt 10. ja 12. oktoobri 2020

e-kirjadele vastamata jätmisega). Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel ka tähtsust, kas kostja

sai hageja 10. oktoobri ja 12. oktoobri 2020 e-kirjad kätte. Maakohus ei ole selle asjaolu

tuvastamisel rikkunud TsMS § 392 lg-test 1-4 ja §-st 351 tulenevaid eelmenetluse ülesandeid

ja asjaolude välja selgitamise kohustust.

8.6. Kuivõrd poolte vahel lepingulised suhted puudusid, ei pidanud kostja hagejalt ka

3. novembri 2020 nõude alusel töid vastu võtma hageja antud tähtaja jooksul ning VÕS § 638

ei kohaldu. Hageja väitel lõpetas ta tööd veekeskuse objektil 8. novembril ja 9. novembril 2020

kirjutasid Ecoheat ja kostja peatöövõtulepingu raames tööde üleandmise- vastuvõtmise akti

alla.

9. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, et maakohtu otsus on vastuoluline Ecoheati

13. mai 2021 ja 11. oktoobri 2021 nõudekirjade hindamise osas. Maakohus on neid tõendeid

hinnanud ja leidnud, et need tõendavad koos teostatud tööde aktiga nr 13 ja e-kirjaga, et Ecoheat

on pidanud kostjaga läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks. Maakohus ei ole nimetatud

tõenditest järeldanud, et need tõendid ei tõenda, et Ecoheat ja vastustaja vahel oli sõlmitud

kokkulepe lõputööde teostamiseks. Maakohus märkis kaevatavas lahendis ära üksnes hageja

enda seisukoha, et nimetatud tõendid ei tõenda lepinguliste suhete olemasolu puudumist poolte

vahel (maakohtu otsuse lk 17 ülevalt neljas lõik) ja mingeid järeldusi sellest hageja väitest ei

teinud.

10. Ringkonnakohus jätab TsMS § 33 lg 1 ja 3 alusel tõendina tähelepanuta hageja poolt

25. novembril 2022 koos lõplike seisukohtadega esitatud helisalvestised (IV kd lk 41, 45).

Salvestitel jäädvustatud vestlus toimub vene keeles, tõlget ei ole kohtule esitatud.

11. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja tasu nõuet ka

käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätete alusel.

Maakohus leidis, et pärast 9. oktoobrit 2020 hageja poolt tehtud katusetööd olid hõlmatud

Ecoheatiga sõlmitud alltöövõtulepingu täitmisega, mistõttu ei saa olla tegemist kostja suhtes

käsundita asjaajamisest tulenevate töödega. Samas pärast 9. oktoobrit 2020 hageja poolt

teostatud fassaaditööde osas leidis maakohus, et nende tööde tegemiseks tehingust tulenev

õiguslik alus puudus, mistõttu need tööd olid vaadeldavad käsundita asjaajamisena kostja

kasuks, kuid tegemist oli õigustamatu ja pahauskse käsundita asjaajamisega, mille eest tasu ei

saa hageja nõuda.

Hageja kinnitab apellatsioonkaebuses, et tema poolt oktoobris 2020 teostatud tööd ei olnud

lisatööd ja see tuleneb ka Ecoheati ja kostja vahel koostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise

aktist nr 13 (IV kd lk 20-22, tõlge lk 35-37). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses seda hageja

seisukoha vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib, et Ecoheati ja kostja vahelise akti nr 13

kohaselt olid välisseinad peatöövõtulepingujärgne töö ning selle töö teostamine oli

alltöövõtulepingu alusel hageja ülesanne, mis on tõendatud mh hageja 10. oktoobri 2020 e-

kirjaga Ecoheatile (I kd lk 55). Fassaaditöödega jätkamiseks andis hagejale korralduse ka

Ecoheat 10. oktoobri 2020 e-kirjas(I kd lk 53). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

ebaõigesti hinnanud tõendeid ning jõudnud seetõttu põhjendamatult järeldusele, et pärast

9. oktoobrit 2020 teostatud fassaaditööd ei olnud hõlmatud alltöövõtulepinguga. Maakohtu

viide kostja seisukoha puudumisele fassaaditööde jätkamise osas pärast 9. oktoobril 2020

peatöövõtulepingu ülesütlemist ei oma tähtsust hindamaks seda, kas fassaaditööd olid

lepingutega hõlmatud. Maakohus jõudis ebaõigele seisukohale, et hageja poolt pärast

9. oktoobrit 2020 teostatud fassaaditööd on vaadeldavad õigustamatu ja pahauskse käsundita

asjaajamisena ja maakohtu otsuse põhjendused selles osas (maakohtu otsuse lk 19 alt kolmas

lõik kuni lk 22 ülevalt viies lõik (kaasaarvatud)) tuleb otsusest välja jätta.

TsMS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste

tegemine. Riigikohus on selgitanud, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale

suruda soovimatut teenust ja kohustada isikut selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida

isik ei ole soovinud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 12; määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-44-11, p 33). Kuivõrd käesolevas asjas hageja ise kinnitab, et pärast 9. oktoobrit 2020

kostja objektil tehtud tööd olid hõlmatud peatöövõtulepingu ja alltöövõtulepinguga ning kohtud

on tuvastanud, et vaatamata kostja poolt peatöövõtulepingu ülesütlemisele 9. oktoobril 2020

ei lõppenud sellest tulenevalt alltöövõtuleping hageja ja Ecoheat vahel, jätkas hageja tööde

lõpetamiseks vastavalt Ecoheati suunistele alltöövõtulepingu täitmist ning ei saa seetõttu

esitada kostja vastu nõudeid käsundita asjaajamise sätete alusel. Kohtu ette toodud asjaolud ei

võimalda tuvastada VÕS § 1018 lg 1 järgset eeldust, et alltöövõtja tegutses lisaks lepingu

täitmisele lepinguväliselt kostja huvides või selline tegutsemine oli oluline avalikes huvides.

Seega ei ole hageja asjas tõendanud asjaolusid, mis oleksid aluseks hagi rahuldamisele

käsundita asjaajamise sätete alusel.

Kuivõrd tegemist oli hageja poolt lepingu täitmisega ei ole asjas võimalik tuvastada ka

VÕS § 1042 sätestatud alusetu rikastumise eeldusi. Teostatud tööd olid vajalikud

alltöövõtulepinguga võetud eesmärgi saavutamiseks.

12. Kuivõrd ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad TsMS § 171

lg 1 alusel poolte menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks

maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)