2-21-2136/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-21-2136

Tsiviilasi

Alex Miku hagi OÜ Mornor Varad vastu töötasu,

välislähetuse päevaraha, puhkusehüvitise ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. veebruari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Mornor Varad apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4534 eurot 88 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja)

Alex

Mikk

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja Merike Valgmäe

Kostja (apellant) OÜ Mornor Varad (registrikood

16802368; õiguseellane Moritz Nordeum OÜ), esindaja

juhatuse liige Rain Linnasmägi

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 1. veebruari 2023. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud OÜ Mornor

Varad kanda.

3. Määrata kindlaks Alex Miku menetluskulud. Mõista OÜ-lt Mornor Varad Alex

Miku kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud (esindajakulu) 510 eurot

(sh käibemaks).

4. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (510 eurot) tuleb OÜ-l

Mornor Varad tasuda Alex Mikule viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Alex

Mikk

(hageja)

esitas

13. oktoobril

2020

Tööinspektsiooni

töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Mornor Varad (õiguseellane Moritz Nordeum OÜ)

(kostja) vastu töötasu 4675 euro 42 sendi (bruto), välislähetuse päevaraha 201 euro 33 sendi

(neto), puhkusehüvitise 756 euro 43 sendi (bruto) ja viivise 25 euro 86 sendi (bruto)

saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 5. jaanuari 2021. a otsusega hageja avalduse

osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 4674 eurot 13 senti (bruto),

välislähetuse päevaraha 201 eurot 33 senti (neto), puhkusehüvitise 924 eurot 94 senti (bruto)

ja viivise 26 eurot 63 senti (bruto).

Kostja esitas maakohtule töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 alusel taotluse

töövaidlusasja hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks.

2. Hagiavalduses (TvLS § 58 lg 5) palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

töötasu on 4674 eurot 13 eurot, välislähetuse päevaraha 201 eurot 33 senti, puhkusehüvitise

756 eurot 43 senti ja viivise 251 eurot 48 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hageja ja kostja sõlmisid 18. mail 2020 suulise töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja

juures tööle laotöölise ametikohal. Hageja töötas täistööajaga. Hageja tööprotsessi

korraldasid M. Kärner ja R. Lättemägi. Kostja kasutas neid isikuid pidevalt oma majandus-

ja kutsetegevuses. Nad olid kostja esindajad. R. Lättemägi ettepanekud, mis puudutasid

hageja tööle asumist, olid seotud kostjaga. Hageja töötas seega alates 18. maist 2020 kostja

juures suulise töölepingu alusel. Leping on kehtiv. Hageja tegi tööd kuni 28. augustini 2020.

Pooled leppisid suuliselt kokku, et töötasu on Eestis töötamisel 100 eurot (neto) päevas ja

välisriigis töötamisel 150 eurot (neto) päevas. Kostja saatis 2020. a juunis hagejale

töölepingu blanketi, milles oli märgitud, et hageja asub tööle 1. juunil 2020. Kuna töölepingu

blanketis olid tingimused, milles pooled ei leppinud 18. mail 2020 kokku, ei allkirjastatud

hageja töölepingut.

Kostja maksis hagejale töötasu järgmiselt: 2020. a mai eest 12. juunil 2020 500 eurot ja

19. juunil 2020 500 eurot, 2020. a juuni eest 21. juulil 2020 1400 eurot, 2020. a juuli eest

11. augustil 2020 1600 eurot. Hageja ei töötanud 2020. a juunis ja juulis täistööajaga.

Hagejale maksti tasu tööpäevade järgi.

Hageja töötas 2020. a augustis Eestis 3. augustil 2020 ja 13. augustist 2020 kuni

28. augustini 2020, kokku 11 päeva. Hageja töötas 4. augustist 2020 kuni 8. augustini 2020

Rootsis ja 9. augustist 2020 kuni 12. augustini 2020 Norras, kokku üheksa päeva. Kostja ei

maksnud hagejale 2020. a augusti eest töötasu. Eestist normaaltööajaga töötatud päevade

eest oleks tulnud maksta töötasu 1000 (10 × 100), riigipühal töötamise eest (1 × 2 × 100) ja

ületundide (kokku 28,5 tundi) eest 534 eurot 38 senti (28,5 × 12,5 × 1,5). Eestis töötatud aja

eest on saamata töötasu 2248 eurot 94 senti (bruto). Välismaal normaaltööajaga töötamise

eest on saamata töötasu 1350 (9 × 150) eurot ja ületundide (kokku 18,5 tundi) eest 520 eurot

31 eurot (18,5 × 18,75 × 1,5), kokku 2425 eurot 19 senti (bruto). Hageja tegi ületunde. Kostja

ei pidanud tööaja arvestust, kuigi see on tema kohustus.

Kostja saatis 21. septembril 2020 hagejale e-kirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse, mille

kohaselt tööleping lõppes 21. septembril 2020. Töölepingu lõppemisega muutusid kõik

töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

Hageja ei kasutanud puhkust. Hagejal on õigus saada kasutamata põhipuhkuse hüvitist

103 kalendripäeva eest. Hagejal on õigus saada 7,9 päeva puhkust (28 ÷ 365 × 103). Hageja

keskmine töötasu (kalendripäevatasu) on 95 eurot 75 senti (9862,14 ÷ 103). Puhkusehüvitis

on järelikult 756 eurot 43 senti (7,9 × 95,75) (bruto). Hageja töötas 2020. a augustis

välisriikides üheksa päeva. Välislähetuse päevaraha on 201 eurot 33 senti (9 × 22,37).

Hageja nõuab töötasu, puhkusehüvitise ja välislähetuse päevaraha maksmisega viivitamise

eest viivist seaduses sätestatud määras 8% aastas alates 22. septembrist 2020 kuni

13. aprillini 2021.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Pooled ei sõlminud 2020. a mais suulist töölepingut ega töötasu kokkulepet. Poolte vahel

puudus 2020. a mais kokkupuude. Kostjal ei olnud ladu ega vajadust palgata laotöölist.

Hageja asus 2020. a juunis kostja juurde tööle kunstmuru paigaldajana.

Hageja tööajaarvestus on 2020. a augusti osas vale. Hageja ei teinud 2020. a augustis kostja

objektidel tööd. Hageja ei tõendanud, et ta töötas välismaal, riigipühal või tegi ületunde.

Hageja koostatud tabelid ei ole tõendid. Ületundide tegemise osas ei olnud kokkulepet.

Hageja väited töötasu suuruse kohta ei ole õiged. Arvestades hagejale varem makstud

tasusid, saaks hageja päeva tasu täistööajaga töötamise korral olla 80 eurot. Laonduse

lihttöölise keskmise palk on 82 eurot 24 senti.

Kostja maksis hagejale 2020. a augustis töötasu 1600 eurot. Kostja tegi hagejale 2020. a

mais kaks avansilist makset 2020. a juuni töötasu katteks, kokku 1000 eurot. See nähtub

maksekorraldustelt. Kostja maksis 21. juulil 2020 hagejale juuli töötasu 1400 eurot ja

11. augustil 2020 augusti töötasu 1600 eurot. Kostja maksis hagejale augusti töötasu,

vaatamata sellele, et hageja ei teinud 2020. a augustis tööd. Täiendav tasu ei ole põhjendatud.

Kasutamata põhipuhkuse hüvitis on väiksem. Hagejal oleks õigus saada puhkuse päevade

eest hüvitist 2020. a juuni ja juuli eest, kuna hageja ja kostja vahel ei olnud 2020. a mais

töölepingut ning hageja ei teinud 2020. a augustis tööd. Kostja tasus hagejale kasutamata

põhipuhkuse hüvitise 2020. a augusti töötasuga, s.o see sisaldub 1600 euros.

M. Kärner ja R. Lättemägi ei ole kostja juhatuse liikmed, töötajad ega oma muul viisil õigust

kostja esindamiseks. Neil ei olnud volitusi töötajate välislähetusse saatmiseks. Kui hageja

välismaal töötas, tegi ta seda kostjaga kooskõlastamata ja omal vastutusel.

Kostja ütles töölepingu üles, kuna hageja ei ilmunud 2020. a augustis tööle.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas 1. veebruari 2023. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja töötasu 3604 eurot 79 senti, välislähetuse päevaraha 201 eurot 33 senti,

puhkusehüvitise 508 eurot 51 senti ning viivise 219 eurot 95 senti. Maakohus jättis 1/4

menetluskuludest hageja ja 3/4 menetluskuludest kostja kanda ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulu 656 eurot koos viivisega ja ning kostjalt hageja kasuks

menetluskulu 1174 eurot 35 senti koos viivisega. Lisaks mõistis maakohus hagejalt riigi

kasuks välja menetluskulu 10 eurot 16 senti ning kostjalt riigi kasuks välja menetluskulu

30 eurot 49 senti.

Hageja esitas kostja vastu töölepingust tulenevad nõuded. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid

suulise töölepingu. Kostja ütles 21. septembri 2020. a avaldusega töölepingu üles. Hageja ei

vaidlusta lepingu ülesütlemist. Pooled vaidlevad, kas hageja töötas kostja juures 2020. a

mais, kas hageja tegi 2020. a augustis tööd ning kas hagejal on õigus saada töötasu,

ületunnitöö tasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitist, välislähetuse päevaraha ja viivist.

Hagejal ei olnud 2020. a mais töölepingulist suhet kostjaga. Hageja tegi 2020. a mais tööd,

mille eest on tal õigus tasu saada. Hageja sõlmis töösuhet puudutavad kokkulepped

R. Lättemägiga. R. Lättemägi tegutses kostja esindajana. Samas hageja kinnitas vande all, et

teadis 2020. a mais, et ta asub tööle Sports Advance Installationis, ja hiljem, kui R. Lättemägi

tõi kirjaliku töölepingu, sai ta aru, et töötab teises äriühingus. Hageja ei esitanud sellele

vastuväiteid. Hageja töötas 2020. mais seega teises äriühingus. Pooled ei vaidle, et hageja

töötas alates 1. juunist 2020 kostja juures ning kostja maksis hagejale töötasu.

Hageja tegi kostja juures 2020. a augustis tööd. Hagejale andsid töötamiseks korraldusi R.

Lättemägi ja M. Kärner. Tegemist oli kostjat esindavate isikutega. Hageja töötas

11. augustist 2020 kuni 18. augustini 2020 Eestis asuvatel objektidel. Hageja töötas 2020. a

augustis ka Norras ja Rootsis. Töötasu kokkulepe 100 eurot päevas Eestis töötamise eest ja

150 eurot päevas välisriigis töötamise eest on tõendatud. Hagejale 2020. a juunis makstud

1000 eurot oli tasu maikuu tööpäevade eest, juulis makstud 1400 eurot juuni tööpäevade eest

ja augustis makstud 1600 eurot juuli tööpäevade eest. See, et hageja töötas 2020. a mais teise

äriühingu juures, ei tähenda, et kostja ei oleks saanud hagejale selle eest tasu maksta.

Kostja ei maksnud hagejale 2020. a augusti eest töötasu. Hageja töötas täistööajaga. Hageja

töötas 2020. a augustis Eestis 11 päeva ning Rootsis ja Norras üheksa päeva. Hagejal on

õigus saada nende päevade eest töötasu 2450 (1100 + 1350) eurot. Hageja töötas

20. augustil 2020, so riigipühal. Hagejal on töölepingu seaduse (TLS) § 45 lg 2 alusel õigus

saada selle eest täiendavalt 100 eurot.

Hageja väitel tegi ta 2020. a augustis ületunnitööd 47 tundi. Kostja ei esitanud

tööajaarvestust, mis lükkaks ületundide tegemise ümber. Kostja on kohustatud pidama

tööaja arvestust. Kui kostja ei tee seda, kannab ta sellega seotud riski. Hageja väited

ületunnitöö tegemise kohta on seega põhjendatud. Hageja tunnitasu oli Eestis töötamise

korral 12 eurot 5 senti (100 ÷ 8) ning välismaal töötamise korral 18 eurot 75 senti (150 ÷ 8).

Hagejal on TLS § 44 lg 1 ja 7 alusel seega õigus saada ületundide eest tasu 1054 eurot

79 senti (534,38 + 520,41).

Kostja ei maksnud hagejale välislähetuse päevaraha. Hagejal on TLS § 40 lg 2 ja 3 järgi

õigus saada välisriigis viibitud üheksa päeva eest välislähetuse päevaraha määras 22 eurot

37 senti päev, kokku 201 eurot 33 senti.

Tööleping on lõppenud. Hageja ei kasutanud puhkust. Hageja töötas kostja juures

1. juunist 2020 kuni 21. septembrini 2020, kokku 113 kalendripäeva. Hagejal on töölepingu

lõpetamisel õigus saada 8,7 päeva puhkust. Kostja ei hüvitanud kasutamata puhkusepäevi.

Hageja sai töötasu kokku 6604 eurot 79 senti. See tuleb jagada perioodi pikkuse, s.o

113 päevaga. Keskmine päevatasu on 58 eurot 45 senti. Hagejal on TLS § 71 alusel õigus

saada kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitis 508 eurot 51 senti.

Nõuded muutusid sissenõutavaks töölepingu lõpetamisega, s.o alates 22. septembrist 2020.

Viivis tasumata summadelt on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.

septembrist 2020 kuni 13. aprillini 2021 kokku 219 eurot 95 senti.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses tühistada

maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, jaotas menetluskulud ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud koos viivisega, ning teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja

palub jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Maakohus kohaldas TLS § 95 lõiget 2 ja § 105 lõiget 2 valesti. TLS § 68 lg 1 järgi antakse

põhipuhkust töötatud aja eest. Kohus arvestas kasutamata põhipuhkuse hüvitise, nagu oleks

hageja 2020. a augustis ja septembris töötanud. See on vale. Hageja ei teinud 2020. a augustis

ja septembris tööd. Hageja kinnitas, et tema töötas tegelikult kuni 28. augustini 2020.

Maakohus eksis, kui leidis, et kostja poolt hagejale tehtud töölepingu ülesütlemisavalduses

väljatoodu alusel ei saa tuvastada, et hageja ei teinud 2020. a augustis tööd. Hageja ei

vaidlustanud ülesütlemist. Hageja võttis seega omaks, et tööleping öeldi seetõttu, et hageja

ei ilmunud 2020. a augustis tööle. Ülesütlemine, sh selle põhjendused, on TLS § 105 lg 2

kohaselt kehtivad.

Kohtuotsus

oli

üllatuslik,

vastuoluline

ja

põhjendamata.

Kohus

ei

täitnud

selgitamiskohustust.

Kohus tuvastas õigesti, et hageja sõlmis 2020. a mais töölepingu Advanced Sports

Installations Europe AS-iga ning tunnistas, et R. Lättemägi ja M. Kärner olid Advanced

Sports Installations Europe AS-i esindajad. Kohus leidis, et R. Lättemägi ja M. Kärner

esindasid nii Advanced Sports Installations Europe AS-i kui ka kostjat. Maakohus välistas

põhjendamatult selle, et hageja täitis pärast kostjaga töölepingu sõlmimist Advanced Sports

Installations Europe AS-i antud tööülesandeid. Hageja töötas 2020. a augustis Advanced

Sports Installations Europe AS-i, mitte kostja heaks. Hagejal oli kaks paralleelset töösuhet.

Seda kinnitab, et hageja ei vaidlustanud kostjaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist.

Maakohus andis suurema kaalu hageja suulisele tunnistusele, mille kohaselt hageja ei

palunud ega vajanud töötasu ettemaksu. Maksekorralduselt aga nähtub, et 2020. a juunis

maksti töötasu ettemaksuna, s.o 2020. a juuli eest. Kostja ei oleks märkinud maksekorralduse

selgitusse "avanss", kui ta seda ei oleks mõelnud. Avanss võib olla fikseeritud summas.

2020. a juunis tehtud kaks töötasu makset märkusega "avanss" ei olnud 2020. a mai töötasu

maksed. Kostja tegi 2020. a augusti eest hagejale ettemakse, seejuures alusetult, kuna hiljem

selgus, hageja ei teinud augustis tööd.

6. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus kohaldas menetlus- ja materiaalõigust õigesti ega hinnanud tõendeid valesti.

Kohus

arvestas

kasutamata

põhipuhkuse

hüvitise

õigesti.

Tööleping

lõppes

21. septembril 2020.

Ülesütlemisavaldusest ei tulene, et hageja ei töötanud 2020. a augustis kostja juures. Hageja

nõustus ülesütlemisavaldusega ega vaidlustanud töölepingu lõppemist. Hageja töötas kostja

juures kuni 28. augustini 2020. Hageja puudus töölt alates 31. augustist 2020. Töölepingu

ülesütlemisavaldusest ei tulene teisiti. Hageja ei pidanud ülesütlemisavaldust vaidlustama.

Kohus ei rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtu õiguslik hinnang ei olnud üllatuslik. Kohus

juhtis poolte tähelepanu olulistele ja vaidlusalustele asjaoludele, mida on vaja tõendada.

Hageja töötas kostja juures. Hageja ei töötanud alates 1. juunist 2020 Advance Sports

Installation Europe AS-is. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele esimest korda.

Hagejal ei olnud kahte paralleelset töösuhet.

Hageja ei küsinud kostjalt avanssi. Pooled suhtlesid töötasu puututavates küsimustes

sõnumite vahendusel. Avansi küsimise kohta ei ole sõnumeid. Kostja märkis

pangaülekannetele ekslikult ja pahatahtlikult "töötasu" asemel "avanss".

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi

rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.

Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel selles osas jõustunud.

9. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada

otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

9.1.

Maakohus ei eksinud TLS § 68 lg 1 kohaldamisel. Viidatud sätte järgi antakse

töötajale põhipuhkust töötatud aja eest. Ringkonnakohtu hinnangul on sättes "töötatud aja"

all silmas peetud töösuhte (TLS § 1 lg-d 1 ja 2) kestust. TLS § 68 lg-s 2 on sätestatud ka

ajavahemikud, mida põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajavahemiku hulka ei

arvestata. Käesolevas asjas ei ole tegemist selliste juhtumitega. Pooled ei ole menetluses

vaielnud selle üle, et kostja ütles töölepingu üles 21. septembri 2020. a avaldusega.

Eelduslikult oli kostjal võimalus tööleping hageja väidetavate rikkumiste tõttu ka varem üles

öelda. Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt selleks takistusi polnud. Seega on põhjendatud

maakohtu järeldus, et hageja töötas kostja juures alates 1. juunist kuni 21. septembrini 2020

ning hagejal on õigus põhipuhkusele selle töötatud ajavahemiku eest.

9.2.

Apellatsioonkaebuses viidatud TLS § 95 lg 2 ja § 105 lg 2 ei ole vaidluse eset

arvestades asjakohased. Nagu eelnevalt märgitud, ei vaidle pooled selle üle, et tööleping on

kostja ülesütlemisavalduse alusel lõppenud 21. septembril 2020. Ringkonnakohus ei nõustu

kostja seisukohaga, et kuna hageja ei ole töölepingu ülesütlemist (ja ülesütlemisavalduses

esitatud põhjendusi, I kd, tl 37) seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TLS § 105 lg 1)

vaidlustanud, on hageja omaks võtnud, et ta augustis 2020 kostjale tööd ei teinud. Kohtu

arvates ei tulene TLS § 105 lg-st 2 ega ka muudest seadusesätetest sellist õiguslikku

tagajärge.

9.3.

Apellatsioonkaebuse väidetest jääb selgusetuks, millega on maakohus rikkunud

kohtu selgitamiskohustust, millises osas on vaidlustatud otsus kostjale üllatav ning kuidas

need väidetavad rikkumised võisid mõjutada asja lahendamise tulemust.

Maakohtu otsus on kontrollitavas osas nõuetekohaselt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1 ja

§ 442 lg 8) ning apellatsioonkaebuses väidetud vastuolusid ringkonnakohus maakohtu

otsuses ei tähelda. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause järgi määrab pool ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud

niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. TsMS § 652 lg 3 p 2 sätestab, et

ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem

esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu

hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks

pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

Kostja on asunud apellatsioonkaebuses väitma, et hagejal säilis pärast töölepingu sõlmimist

kostjaga töösuhe ka teise tööandja, Advance Sports Installation Europe AS-iga ning 2020. a

augustis täitiski hageja selle tööandja (mitte kostja) tööülesandeid. Seega oli hagejal

apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kostja arvates alates 1. juunist 2020 (kuni

pooltevahelise töölepingu lõppemiseni) kaks paralleelset töösuhet. Asja materjalidest

nähtuvalt ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud sellel, et hagejal oli alates 1. juunist

2020 nimetatud kaks paralleelset töösuhet – kostjaga ning Advance Sports Installation

Europe AS-iga. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused, mis võimaldaksid kõnealuse

uue asjaoluga apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada.

9.4.

Maakohus ei ole ka eksinud tõendite hindamisel ega tõlgendanud ebaõigesti elulisi

asjaolusid. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 230 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

nõuetega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.

Muu hulgas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuna hageja kinnituste kohaselt ei

palunud ega vajanud hageja töötasu ettemaksu, ei tõenda üksnes tööandja (kostja) poolt

maksekorralduse selgitusse märgitud sõna "avanss" töötasu ettemaksu.

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud

menetluskulude jaotust ning otsustusi hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse osas.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

11. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme

menetluskulude rahalise suuruse.

11.1. Hageja 24. novembril 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 510 eurot (sh käibemaks).

Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja M. Valgmäe

teinud menetluses toiminguid järgmiselt: vastuse koostamine apellatsioonkaebusele

(3 tundi), ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a määrusega tutvumine ja kliendiga

konsulteerimine

(kokku

0,75

tundi)

ning

menetluskulu

nimekirja

koostamine

ringkonnakohtule (0,5 tundi). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks). Hageja

kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ning et ta ei saa

menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

11.2. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

11.3. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata

ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt

RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud kohtupraktikaga).

Ringkonnakohus leiab, et asja keerukust ja mahukust ning apellatsiooniastmes esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades, on hageja menetluskulude nimekirjas

märgitud esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta) on ringkonnakohtu arvates samuti TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja

põhjendatud. Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

11.4. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks apellatsiooniastmes 510 eurot (4,25 t × 120) ning mõistab nimetatud summa

kostjalt hageja kasuks välja.

11.5. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)