4-23-3700/14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2023, Valga kohtumaja

Väärteoasja number

4-23-3700

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Triin Harak

Reelika Käis

Väärteoasi

Menetlusosalised

X.X. kaebus PPA Lõuna prefektuuri 20.10.2023 otsuse peale

väärteoasjas nr 2610,23,004695

Kohtuvälise menetleja esindaja: PPA Lõuna prefektuuri

Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija Kaimar Karm

Väärteoasja arutamine

Kaebuse esitanud isik: X.X., isikukood: XXX; elukoht:

XXX, XXX.

Lepinguline kaitsja vandeadvokaat Kaisa Lumiste, XXX

Kirjalikus menetluses

Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna

20.10.2023. a otsus väärteoasjas nr 2610,23,004695 muutmata ja X.X.. kaebus

rahuldamata.

2. Rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend)

eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.10.2023. a

otsuses nr 2610,23,004695 märgitud arvelduskontole, kasutades otsusel märgitud

viitenumbrit 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

4. Edastada käesolev kohtuotsus X.X. , tema kaitsjale ja PPA Lõuna prefektuurile.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaevatava otsuse sisu

1. PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 20.10.2023 üldmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2610,23,004695 määras eriasjade uurija Kaimar Karm liiklusseaduse

(LS) § 15 lg 1 p 1 rikkumise eest LS § 227 lg 2 järgi X.X. karistuseks rahatrahvi 40

trahviühiku ulatuses, s.o. summas 160 eurot. Väärteootsuse kohaselt juhtis X.X..

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 125+-4 km/h, millega ületas antud teelõigul

lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 31 km/h. Kiirus mõõdetud

seadmega LaserCam 4 nr LE1151. X.X. rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid,

millega pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

2. Menetlusaluse isiku kaitsja Kaisa Lumiste on 07.11.2023 esitanud eelnimetatud

otsuse peale kaebuse, milles taotleb väärteoasjas nr 2610,23,004695 otsuse

tühistamist osaliselt mõistetud karistuse osas ning kergema karistuse määramist.

Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole otsust tehes lähtunud kõigist otsuse

tegemise aluseks olevatest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ega ole enese otsust

piisavalt põhistanud. Kohtuvälise menetleja otsusest ei tulene, kuidas on otsustuseni

jõutud ning milliseid asjaolusid on arvestatud. Seejuures ei piisa vaid faktide või

väidete välja toomisest, vaid oluline on, et kohtuväline menetleja seoks enese

argumentatsiooni konkreetse menetlusaluse isiku ja väärteoasja asjaoludega – paraku

seda käesoleval juhul tehtud ei ole. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliseid asjaolusid

on kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvesse võtnud ning milliseid mitte.

Lisaks, kohtuväline menetleja on enese otsuse algusosas maininud, et käesoleval juhul

puuduvad nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud (vt otsuse lk 1). Samas on

kohtuväline menetleja karistuse määramisel otsuse lõpuosas toonud välja, et karistuse

mõistmisel on arvesse võetud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt otsuse lk

4). Seetõttu jääb arusaamatuks ka see, kas kohtuvälise menetleja hinnangul esines

käesolevas väärteoasjas kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Isegi, kui

kohtuväline menetleja on jõudnud järelduseni, et kergendavaid ega ka raskendavaid

asjaolusid ei esine, tuleks kaebaja hinnangul siiski arvestada kergendava asjaoluna

seda, et kaebajal puuduvad varasemad karistused.

Kaitsja on seisukohal, et väär oli määrata kaebajale rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses

olukorras, kus kaebaja süü oli väike. Kohtuväline menetleja on korrektselt märkinud,

et karistus peab mõjutama isikut edaspidistest süütegude toimepanemisest hoiduma.

Kaitsja hinnangul oleks käesoleval juhul kaebaja mõjutamiseks piisanud ka väiksema

rahatrahvi määramisest. Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

3. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku

osas tehtud lahendi muutmiseks puuduvad alused ning põhjused. Kohtuväline

menetleja on oma otsuses väärteoasjas nr 2610,23,004695 piisavalt selgitanud, millele

tuginedes ta esitatud järeldustele jõudis. Lahendis on kajastatud teo õigusvastasus ja

süülisus. Samuti on ära nimetatud tõendid, millele karistuse määramisel tugineti ning

menetlussätted, mis olid aluseks lahendi tegemisel. X.X. määratud karistus on

mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õigusrikkumise raskusele.

Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 1 palub kohtuväline

menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses

vastavalt VTMS § 120 lg-le 1.

Kaebaja täiendav seisukoht

4. 07.12.2023 esitas X.X. kaitsja kohtule täiendava seisukoha. Kaitsja palub tühistada

20. oktoobri 2023 väärteoasjas nr 4-23-3700 (2610,23,004695) tehtud Politsei- ja

Piirivalveameti üldmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks otsust tühistada täies ulatuses,

palub tühistada otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega vähendada L.L.

karistuseks mõistetud rahatrahvi. Kaitsja palub hüvitada X.X. tema poolt valitud

kaitsja töö eest väärteomenetluses makstav tasu kui menetluskulu summas 940,80

eurot.

5. Kohtuväline menetleja on enese üldmenetluse otsuses tuginenud mh tunnistaja

ütlustele, kuid ei ole tunnistaja ütlusi väärteotoimikuga kohtule edastanud ning

tunnistaja ütlustega on eelkõige soovitud tõendada asjaolu, et isik, kes on lubatud

sõidukiirust 24.septembril 2023 ületanud, on olnud just kaebaja, siis ei ole

kaebemenetluses tõendatud, et isik, kes 24. septembril 2023 lubatud piirkiirust ületas,

oli kaebaja. Eeltoodu tähendab, et kuivõrd tunnistaja ülekuulamise protokoll on

maakohtule edastatud poolikult ning selles ei sisaldu asjakohast teavet väärteoasja

lahendamiseks, eelkõige infot rikkumise toimepanija kohta, ei ole maakohtul võimalik

enese otsuses tunnistaja ütlustele tugineda ning seetõttu ei ole ka tõendatud, et

rikkumine on toime pandud kaebaja poolt. Seega palub kaitsja, et kohus tühistaks

X.X. suhtes 20. oktoobril 2023 väärteoasjas nr 4-23-3700 (2610,23,004695) tehtud

Politsei- ja Piirivalveameti üldmenetluse otsuse ja lõpetaks väärteomenetluse VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivse taotluse osas, s.o karistuse vähendamise osas jääb

kaebaja enese 7. novembri 2023 seisukohtade juurde ega pea neid vajalikuks korrata.

6. 08.12.2023 kirjaga selgitas kohus kaebajale, et kohtuväline menetleja on esitanud

16.11.2023 kohtule kõik väärteoasja materjalid paberkandjal, mille kohtu kantselei on

skaneerinud KISi ja lisanud digitoimikusse. Kantselei eksituse tõttu on jäänud

osaliselt skaneerimata vaidlustatud üldmenetluse otsus ning 1 lk tunnistaja R. L.

24.09.2023 ülekuulamise protokollist. Kohtule on kõnealused dokumendid esitatud

PPA poolt juba 16.11.2023. Kohus on kõnealused dokumendid skaneerinud eraldi

tervikuna hilisemalt ning teinud need ka nähtavaks. Kohus määras kaebajale tähtaja

hiljemalt 14.12.2023 soovi korral täiendava seisukoha avaldamiseks.

7. 14.12.2023 esitas kaebaja seisukoha ja täiendava menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kaebaja selgitab, et jääb enese 7. novembril 2023 edastatud kaebuse seisukohtade

juurde. Palub tühistada 20. oktoobril 2023 väärteoasjas tehtud Politsei- ja

Piirivalveameti üldmenetluse otsuse osaliselt X.X. määratud karistuse osas ja teha

asjas uus otsus, millega vähendada X.X. karistuseks mõistetud rahatrahvi.

Palub hüvitada X.X. täiendavalt tema poolt valitud kaitsja töö eest väärteomenetluses

makstud tasu kui menetluskulu summas 145,60 eurot (kokku koos 7. detsembri 2023

menetluskulude hüvitamise taotlusega 1086,40 eurot).

KOHTU SEISUKOHT

8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele

poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled

on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik X.X. ja kohtuväline menetleja on kohtule kinnitanud nõusolekut

lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude

pinnal on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses ning VTMS § 120

lg 2 alusel vajadust suulisel istungil asja lahendada, ei ilmnenud.

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s

133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.

10. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei

esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p

1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on

toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti

kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on

järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine

on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei

kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele

kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

seaduse kohaselt (p 10).

11. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90

kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

12. 24.09.2023 koostatud väärteoprotokollis AB1609570 sisalduva kirjelduse järgi juhtis

X.X. 24.09.2023 kell 16.33 Valga maakonnas Tõrva vallas Valga-Uulu maantee 12.

kilomeetril mootorsõidukit GMC Yukon numbrimärgiga XXX asulavälisel teel

kiirusega 125+- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust

(90 km/h) mitte vähem kui 31 km/h. Sellega rikkus X.X. LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja

pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. Väärteoprotokollis on X.X.

andnud ütlused, mille kohaselt talle ei selgitatud peatamise põhjust, käsutati koos

dokumentidega autosse /kt lk 12/.

13. Tunnistaja R. L. ülekuulamise protokollist nähtuvalt teostas ta koos patrullpolitseinik

J. T. 24.09.2023 liiklusjärelevalvet Valga-Uulu mnt 12. kilomeetril. Valga poolt

lähenesid mitu sõidukit järjest ning üks nendest hakkas sooritama möödasõitu. Mõõtis

selle sõiduki kiiruseks 125km/h. Juht sõitis mööda korraga kahest sõidukist. Kiiruse

mõõtmiseks kasutas kiirusemõõteseadet Lasercam 4 reg nr LE1151. Sõitis antud

sõidukile järele ning andis peatumismärguande eravärvides operatiivsõiduki siniste ja

punase märgutulega. Sõiduk peatus tee paremas ääres. Sõidukiks oli GMC Yukon reg

nr XXX (XXX). Patrullpolitseinik J. T. läks juhi ukse juurde, esitles ennast ja palus

esitada sõidudokumendid. Suhtlus juhi ja ametniku vahel kestis mitu minutit.

Patrullpolitseinik J. T. tuli politsei sõidukisse ning ütles, et juht jäi otsima ostu-müügi

lepingut. Mitmeid minuteid hiljem tuli ka GMC juht X.X. (sünd. XXX)

politseisõidukisse ning esitas ostu-müügi lepingu pildi kujul telefonist. Tutvustas

juhile tema rikkumist ja näitas Lasercami ekraanil tema sõidukit ja kiirust. J. T. vaatas

juhi tausta ning seejärel pakkus erinevaid menetlusvõimalusi. Suhtlus ametniku ja juhi

vahel kestis mitu minutit kui X.X. otsustas väärteoprotokolli kasuks, mille ka

patrullpolitseinik J. T. talle vormistas. J. T. küsis X.X. käest, kas ta soovib rikkumise

kohta anda pikemalt ütlusi või piisab sellest kolmest reast, mis on väärteoprotokollis

ette nähtud. X.X. ütlusi anda ei soovinud ja lubas need anda hiljem. X.X. koostatud

väärteoprotokoll nr AB1609570 /kt lk 13/.

14. Seadmega LaserCam 4 LE1151 fikseeritud videosalvestise failist nähtub, et kell

16:33:14 liigub mõõtmist teostanud politseiametnike suunas sõiduk, millele on

suunatud kiirusmõõteseadme sihik ning mõõteseadme ekraanilt nähtub mõõdetava

sõiduki kiirus 125 km/h /kt lk 14/.

15. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja,

kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat.

Kohtule on esitatud ka kiirusmõõturi taatlustunnistus ja tüübikinnitus.

Taatlustunnistuse kohaselt oli kiirusemõõtur LaserCam 4, numbriga LE1151

taadeldud 24.03.2023 ning selle lõppkuupäev on 31.03.2024 /kt lk 17/. Mõõtevahendi

siseriiklikust tüübikinnitustunnistusest nähtub, et Tehnilise Järelevalve Amet on laser-

kiirusmõõturi LaserCam 4 tunnistanud vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele ning

tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2023 /kt lk 19/. 26.09.2023. a teatise

kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna

patrulltalituse Valga patrullgrupi patrullpolitseinik R. L. läbinud 17.09.2008. a Pädeva

mõõtja koolituse ning 11.05.2016. a Kiirusmõõtur LaserCam 4 koolituse /kt lk 18/.

Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva

politseiametniku poolt kasutades taadeldud mõõtevahendit. Samuti ei ole selles osas

tõendi lubamatusele viidatud kaebuses. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse

jälgitavus on tõendatud.

16. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolli,

seadmega LaserCam 4 LE1151 fikseeritud videosalvestise ning tunnistaja R. L.

ütlustega.

17. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et

X.X. juhtis 24.09.2023 kell 16.33 Valga maakonnas Tõrva vallas Valga-Uulu mnt

12. kilomeetril mootorsõidukit GMC Yukon numbrimärgiga XXX asulavälisel

teel kiirusega 125 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat

sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 31 km/h võrra. Seega on tema tegu

kvalifitseeritud õigesti LS § 227 lg 2 järgi.

18. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu

tegu. Kohtu hinnangul pani X.X. süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab,

et arvestades antud teelõigul kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 90 km/

h ning asjaolu, et X.X. ületas kiirust vähemalt 31 km/h, siis pidi see olema X.X. poolt

tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda.

Kuivõrd X.X. teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust, siis pidi ta aru saama,

et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda

vähemalt möönma. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

19. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub

seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb

karistada.

20. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud

tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et X.X. väärteoasjas puuduvad VTMS §

29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.

21. Aset on leidnud tegu, milles X.X. süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et

X.X. on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on

kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli

pädev karistuse määramiseks.

22. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist.

Karistuse kohaldamisest

23. LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

24. Kohtuväline menetleja määras LS § 227 lg 2 alusel X.X.. karistuseks rahatrahvi 40

trahviühikut, s.o 160 eurot. Kaebaja leiab, et rahatrahv on liiga suur ja palub arvestada

asjaoluga, et tal puuduvad varasemad karistused ning karistust kergendada.

25. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on

karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17

on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

26. Rahatrahvi keskmine määr on antud rikkumise puhul 50 trahviühikut. Kohtuväline

menetleja on X.X. määranud rahatrahvi natuke keskmisest väiksema määras, so 40

trahviühikut.

27. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja

eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

28. Käesoleval juhul on kaebaja eiranud kiiruspiirangut, millest tulenevalt on kehtestatud

asulavälisel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h. Kaebaja ületas

märkimisväärselt lubatud sõidukiirust ning lõi oma teoga abstraktse ohu

liiklusturvalisusele. Kiirusepiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks,

lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel lubatud sõidukiiruse

kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist

peatumisteekonda jms tegureid.

29. X.X. ületas kiirust asulavälisel teel tehes tunnistaja ütlustest nähtuvalt möödasõitu

korraga kahest autost. Menetlusalune isik ei ole väärteo toimepanemise asjaolude

kohta ütlusi andnud. Möödasõidu sooritamisega ei saa õigustada antud kiiruse

ületamist, kuivõrd ka möödasõitu tehes ei tohi piirkiirust ületada. Kohus nõustub

kohtuvälise menetleja argumentatsiooniga, et möödasõit on ohtlik manööver liikluses

ning seda enam tuleb selle sooritamisel järgida liiklusnõudeid. Kiiruse ületamine

mõjutab ka liiklusõnnetusse sattumise ohtu, eriti möödasõitu tehes, kuivõrd teel

paiknetakse teiste liiklejate vahetus läheduses. Samuti mõjutab piirkiiruse ületamine

avarii raskusastet ja selle tagajärgi. Sõites suurel kiirusel, läbib piirkiirust ületav

sõiduk ootamatu ohu ilmnemisel oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda

aeglustab sõiduki seismajäämist enne takistust. Juhtides sõidukit lubatud suurimat

sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste

inimeste tervise ja elu, samuti vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust

liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. X.X. on täisealisest isikust mootorsõiduki juht,

kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda

elu- ja tervise huvides. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus sellega, et X.X. ületas

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km tunnis võrra, seega LS § 227 lg-s 2

sätestatud vahemiku (21-40 km/h) keskmist määra napilt ületades. Rikkumine toimus

asulavälisel teel pärastlõunasel ajal, mil mootorsõidukeid liigub teedel rohkem kui

näiteks öisel ajal, samas jalakäijaid liigub antud teelõigul vähem kui asulasisestel

teedel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkuvõtlikult on

kohtu hinnangul isiku süü suurus keskmine.

30. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki.

Piirkiiruse ületamisega seadis menetlusalune isik ohtu enda ning kaasliiklejate elu,

tervise ja vara. Politsei on välja toonud, et viimasel ajal on kasvanud

ühesõidukiõnnetuses hukkunute arv ning nende õnnetuste põhjuseks on peaasjalikult

liigsuur sõidukiirus. Sellistele rikkumistele tuleb reageerida otsustavalt ning anda

ühiskonnale signaal, et rikkumisele järgneb karistus. Selle kaudu on võimalik

mõjutada liiklusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist ja õigeid liiklusharjumusi.

Karistus peab mõjutama ka konkreetset menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude

toimepanemisest. Kuna karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole X.X. kehtivaid

karistusi, on kohtuväline menetleja õigustatult määranud talle karistuseks keskmisest

määrast pisut väiksema rahatrahvi, mis eelduslikult on piisav mõjutamaks

menetlusalust isikut käituma edaspidi õiguskuulekalt.

31. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, X.X. süü suurust ning

karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud

isikule määratud karistus keskmisest pisut väiksemas määras ehk 40

trahviühiku ulatuses summas 160 eurot.

32. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X.X. kaebuse rahuldamata. X.X. tuleb tasuda

rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 20.10.2023. a otsuses nr 2610,23,004695 märgitud arvelduskontole ja

viitenumbriga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulu

33. X.X. kaitsja vandeadvokaat Kaisa Lumiste esitas kohtule 07.12.2023 menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt oli kaebuse esitaja kulu 940,80 eurot (tunnihinnaga 140

eurot + KM) ning 14.12.2023 täiendava kuluarvestuse 145,60 eurot (tunnihinnaga 140

eurot + KM), kokku 1086,40 eurot, mille palub X.X. hüvitada.

34. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1

punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku

eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud

alustel, tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata ning

kohtumenetluses valitud kaitsja menetluskulu tuleb jätta X.X.. kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak