4-11-1200/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.mai 2011.a. Võru kohtumaja Kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-11-1200 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi T.A , isikukood xxx, elukoht xxxxx xxxx

x xxxx xxxx, ei tööta, kaebus Lõuna Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru kosntaablijaoskonna piirkonnavanema 09.03.2011.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2860,10,003758 RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 3, 132 p 1 kohus o t s u s t a s : jätta Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru kosntaablijaoskonna piirkonnavanema 09.03.2011.a. otsus väärteoasjas nr 2860,10,003758 muutmata. T.A kaebus rahuldada osaliselt.

Juhindudes KarS § 66 lg-st 2 määrata, et Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 09.03.2011.a. otsusega väärteoasjas nr 2860,10,003758 T.A-le KarS § 218 lg 1 alusel määratud rahatrahv 115 (ükssada viisteist) eurot ja 04 senti (1800 krooni)

kuulub tasumisele ositi, kaheksa kuu jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest igakuuliselt 14,38 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu

kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest..

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuvälise menetleja otsuste sisu

2 (3)

Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru kosntaablijaoskonna piirkonnavanema 09.03.2011.a. otsusega väärteoasjas nr 2860,10,003758 karistati

T.A KarS § 218 lg 1 alusel selle eest, et ta 29.11.2010.a. kella 22 paiku xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx koos R. K. , M. R. ja K. K. võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V. P.

kuuluva malmvanni väärtusega 500 krooni ( 31,95) eurot, 30 trahviühiku suuruse s.o 1800 kroonise ( 115,04 eurot) rahatrahviga.

Menetlusaluse isiku kaebuse sisu

T.A esitas Tartu Maakohtule 25.märtsil 2011.a. kaebuse, m illes ei vaidle vastu tema poolt

KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisele, kuid leiab, et kuna teda on

karistatud kahe väärteo toimepanemises s.o ka väärteoasjas nr 2860,10,003757, siis leiab ta, et kohtuväline menetleja oleks võinud teha ühe otsuse, kuna tegemist oli jätkuva tegevusega. On väärteomenetluse käigus oma tegu kahetsenud ja avaldanud soovi solidaarselt kaaslastega kahju

hüvitada, mida oleks võinud võtta karistuse määramisel arvesse kergendava asjaoluna. Kahju

hüvitamine on viibinud vaid selle tõttu, et hetkel ei oma töökohta ega kindlat sissetulekut ning

soovib esmajärjekorras tasuda rahatrahvi. Kehtivaid karistusi ei ole ja varavastase väärteo pani toime esmakordselt, mida oleks tulnud karistuse määramisel arvesse võtta. Kuna puudub töökoht ja sissetulek ning on vanemate ülalpidamisel palub kaebuse esitaja, et kohus vähendaks kohtuvälise menetleja otsusega määratud trahvi suurust ja võimaldaks tasuda rahatrahvi maksegraafiku alusel ositi. Kaitsja osalemist menetluses ja kohtuistungist osa võtta kaebuse esitaja ei soovi ning palub, et kohus lahendaks kaebuse kirjalikus menetluses

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Kohtuväline menetleja, kellele Tartu Maakohtu poolt kaebus edastati, on nõus kaebuse

lahendamisega kirjalikus menetluses

. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et otsus on tehtud menetleja siseveendumuse alusel, lähtudes KarS § 56 lg 1 mõttest. Puhtsüdamliku kahetsuse kohta ei ole väärteoasja menetlusdokumentides ühtegi märget, samuti ei asunud menetlusalune isik kahju hüvitama, kuigi teo toimepanemisest otsuse tegemiseni oli üle kolme kuu, millest järeldub, et kahju

hüvitamise lubadus on olnud deklaratiivne. Rahatrahv on kohtuvälise menetleja poolt määratud alla 1/10 seadusega ettemähtud karistusmäärast.

V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Vastavalt V™S § 123 lg-s 2 sätestatule maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi

ja õiguslikke asjaolusid. Ühtlasi kontrollib kohus, kas väärteoasja menetlemisel on järgitud menetlusõigust.

Kohus leiab, et T.A süü 29.11.2010.a. kella 22 paiku xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx

xxxxxxxxx xxxxx V. P. kuuluva malmvanni väärtusega 500 krooni ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära võtmises koos R. K. , M. R. ja K. K. on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega selles, et koos sõpradega tuli novembri lõpus 2010 idee otsida vanametalli, et raha saada.

3 (3)

Sõitsid K. K. autoga ringi ning xxxxxx xxx ligidal suvilate juures märkasid metallvanne. Koos käisid metallikokkuostufirmas O. ja laenasid sealt haagise, millega sõitsid suvilate juurde tagasi ja tõstsid kaks metallvanni haagise peale. Peale seda sõitsid R. K. poole xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx.

Kella 22 ajal läksid uuesti neljakesi xxxxxx xxx suvilate piirkonda ja ühe suvila juurest võtsid haagise peale veel ühe malmvanni. Jätsid haagise koos vannidega R. K. kodu juurde ja järgmisel päeval viisid neljakesi haagise koos kolme malmvanniga O. . Sealt said vastu tšeki 1000 kroonile, saadud raha jagasid nelja peale ( väärteotoimik lk 12), menetlusaluse isiku ütlustega riimuvate M. R. , K. K. , R. R. ütlustega ( väärteotoimik lk 9,10,11,13,14), tunnistaja V. P. ütlustega, et 30.11.2010

päeval umbes kella 11 ajal avastas, et tema suvila territooriumilt xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx

xxxxxxxxx xxxxx on ära varastatud malmist vann, mille väärtuseks hindab 500 krooni

(väärteotoimik tl 5-6), tunnistaja M. T. ütlustega, et 29.11.2010 nägi kõrvalteelt xxxxxx

xxxxxxxxx sõitvat tumedat värvi sõiduautot Audi 80, milles istus sees 3-4 noormeest. Sõiduauto taha oli ühendatud järelhaagis, mis tundus tühi olevat. Haagise kirjadest jäi meelde ainult see, et

tegemist oli mingi metallifirma haagisega. Tagasivaatepeeglist nägi seda sõiduautot keeramas tagasi suvilate piirkonda. ( väärteotoimik lk 8) , samuti ostu-müügilepinguga (väärteotoimik tl 17).

Kohus leiab, et T.A käitumine on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud väärteona KarS § 218 lg 1 järgi , mis näeb vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu. KarS § 218 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Teo toimepanemise ajal 2010.a. novembris kehtinud KarS § 44 lg 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suurus 50 krooni.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.A vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et vastavalt

nähtuvalt väärteoasja materjalidest T.A ei ole avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo üle, KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt loetakse kergendavaks asjaoluks kahju vabatahtlik hüvitamine, mitte kahju hüvitamise lubamist. Kohus märgib kohus, et kui T.A pani sama

tahtlusega, ehk jätkuvalt toime veel kahe malmvanni ära võtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nagu ta oma kaebuses märgib, tuleks tema poolt toimepandu kvalifitseerida kuriteona

KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, sest kolme malmvanni koguväärtus oli 1500 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks kaebust menetledes raskendada menetlusaluse isiku olukorda.

KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut või arest. T.A on karistatud 30 trahviühiku suuruse rahatrahviga, mis on kümnendik karistusmäärast. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades puudub

T.A-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamiseks alus. Kohus

rahuldab T.A kaebuse osaliselt ja võttes arvesse asjaolu, et T.A puudub

sissetulek, juhindudes KarS § 66 lg-s 2 sätestatust võimaldab tal tasuda kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi ositi, kaheksa kuu jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest.

Kersti Vosman Kohtunik