2-23-8202/17 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8202 Tsiviilasi

A. K.i hagi U. K.i vastu abielu lahutamiseks Hagihind

100 eurot Menetlusosalised Hageja: A. K. (isikukood xxx) Kostja: U. K. (isikukood xxx) Kohtuistung 15.12.2023

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada A. K.i ja U. K.i xx.xx.xxxx registreeritud abielu.

3. A. K.i perekonnanimi pärast otsuse jõustumist on „Õ.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on A. K.i hagi U. K.i vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled xx.xx.xxxx xxx ja poolte abielulised suhted lõppesid xxx xxx (xxxx). Mees ei ole nõus abielu lahutamisega. Hageja soovib pärast lahutust kanda perekonnanime Õ..

2. Kohus arutas asja 25.09.2023 istungil. Hageja ei vastanud kohtu küsimusele hagi kohta, kuid vastas, et soovib asjas esindajat (küsimus oli ajendatud asjaolust, et last puudutavas menetluses tekkis kohtul kahtlus A. K. teovõimes). Erinevalt hagis märgitust teatas U. K. istungil, et on lahutusega nõus. Seetõttu kohus selgitas pooltele, et neil on võimalik abielu

2-23-8202

lahutada perekonnaseisuasutuses, kuid kohtul on vaja üheselt aru saada, mida pooled soovivad.

3. 15.12.2023 istungil väljendasid mõlemad pooled selgelt ja arusaadavalt oma tahet abielu lahutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

5. PKS § 66 p 2 sätestab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. TsMS § 456 lg 2 punkti 1 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

6. Kostja võttis istungil abielu lahutamise hagi õigeks ning nõustus abielu lahutamisega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Kuigi tegemist on õigeksvõtul põhineva otsusega, esitab kohus siiski sisulised põhjendused, sest asi on tavapärasest keerukama olemusega.

8. Kohus kaalus isegi hagejale esindaja määramist, mis ei ole lahutusasjades tavapärane, kuid jõudis seisukohale, et see ei ole otstarbekas. Abielu lahutamisel saab küll (erinevalt abielu sõlmimisest) kohtus toiminguid teha esindaja vahendusel, kuid selleks peaks esindatav siiski esindajale oma tahte selgeks tegema. Samuti oleks vaid kohtuga suhtlemiseks esindaja määramine riigi õigusabi korras küsitav. Varasemates menetlustes (ega arutatavas asjas) ei ole

A. K soostunud esitama ka majandusliku seisundi teatist.

9. Asja keerukus seisnes A. K. arusaamises. Kohtul on tema arusaamisvõime kohta ka varasemas menetluses kahtlused tekkinud, kui algatati eestkostemenetlus. Kuigi A. K. eestkosteküsimust pole veel lahendatud, peab kohus abielu lahutamist siiski võimalikuks järgmistel põhjustel.

10. A. K. on esitanud hagi abielu lahutamiseks ning seejärel nii kirjalikult kui suuliselt (v.a esimesel kohtuistungil) kinnitanud oma soovi abielu lahutada. Seega on tema tahe abielu lahutada olnud selge. Pooled ei ole leppinud ka pärast 25.09.2023 istungit, s.o 2,5 kuu vältel.

11. Kohus tutvus ka eestkosteasja (xxx) materjalidega, sh ekspertiisiaktiga. Võtmata seisukohta A. K.i eestkostevajaduse kohta leiab kohus, et A. K. oli suuteline väljendama oma tahet abielu lahutada. Olukorras, kus A. K.i on abielu sõlmimisel peetud piisavalt arusaamisvõimeliseks, ta on korduvalt väljendanud soovi abielu lahutamiseks, pooled enam koos ei ela, soovivad mõlemad lahutada ning nende leppimine pole tõenäoline, puudub alus jätta abielu lahutamata.

12. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn Kohtunik