Legislator Case Law & Legislation
2-20-3995/66 AI generated

2-20-3995/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-3995/66
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi selle nõude osas. Ülejäänud osas Kohustada Y avaldama oma kulul ajalehe Postimees veebiväljaandes järgmine

Legislator headnote

AI generated

2-20-3995/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Ülejäänud osas Kohustada Y avaldama oma kulul ajalehe Postimees veebiväljaandes järgmine

Keywords

AI generated
pornography cosmetic products advertising malpractice advertising opportunities for debauchery brand-name article image advertising service
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3995

Kohtuasi

ÖÖLoom Produktsioon OÜ ja X hagi Y vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2022 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

ÖÖLoom Produktsioon OÜ apellatsioonkaebus, hind

7000 eurot

X apellatsioonkaebus, hind 7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad

(apellandid)

ÖÖLoom

Produktsioon

OÜ

(registrikood

11912141)

ja

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tambet Laasik

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja

vandeadvokaadi abi Joonas Põder

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 28.11.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2022 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata 22.01.2020 avaldatud artiklis „Eesti telekanal jäi porno näitamises

lõplikult süüdi“ avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude, ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi selle nõude osas. Ülejäänud osas

jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta menetluskulude jaotust ja jaotada

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes hagejate osa võrdselt

kummagi hageja kanda.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2-20-3995

3.2. Kohustada Y avaldama oma kulul ajalehe Postimees veebiväljaandes järgmine

tekst: „Ajakirjanik Y kajastas 22.01.2020 avaldatud artiklis „Eesti telekanal jäi

porno näitamises lõplikult süüdi“ (https://tehnika.postimees.ee/6878571/eesti-

telekanal-jai-porno-naitamises-loplikult-suudi) OÜ ÖÖLoom Produktsioon

telekanali Entusiast TV suhtes läbi viidud väärteomenetlust. Nimetatud artiklis

on esitatud eksitav informatsioon, justkui oleks Entusiast TV mõistetud selle

eest süüdi kõigis kolmes kohtuastmes. Tegelikkuses ei ole maakohtu otsust edasi

kaevatud“.

3.3. Jätta ülejäänud osas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuded rahuldamata.

3.4. Jätta mittevaralise kahju hüvitamise nõuded rahuldamata.

3.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 16,66% ulatuses Y

kanda, 41,67% ulatuses ÖÖLoom Produktsioon OÜ kanda ja 41,67% ulatuses

X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ÖÖLoom Produktsioon OÜ (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 12.03.2020 (muudetud

24.08.2020 ja 27.09.2021) Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palusid kohustada

kostjat avaldama ajalehe Postimees veebiväljaandes või üle-eestilise päevalehe veebiväljaandes

paranduse või lükkama ümber ajalehe Postimees veebiväljaandes avaldatud valeväited ning

mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.

Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kajastas kostja ligi aasta vältel hageja I suhtes läbiviidud

väärteomenetlust asjas nr 998219000003 ja avaldas kokku ajavahemikul 07.01.2019–

23.01.2020 väljaande Postimees veebiportaalis selle kohta viis artiklit, millest kolmes

sisaldusid kontrollimata, eksitaval ja ebaõigel viisil esitatud väited.

17.12.2019 avaldatud artiklis „Eesti telekanal sai porno näitamise eest trahvi“ (artikkel I)

sisaldus lause: „Varem suuremate telekomiettevõtete pakettides lisatasuta sisaldunud Entusiast

TV paiskas aasta eest vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme ja lasi saatejuhtidel neid

reaalajas kommenteerida“. Saade oli küll eetris neljal korral, kuid pornograafia näitamine on

2-20-3995

tuvastatud ühel korral. Hageja I sai karistada 05.12.2018 kell 23 kuni 06.12.2018 kell 1

toimunud rikkumise eest.

30.12.2019 avaldatud artiklis „Tehnikaportaal peatas ministri, orgiad ja uraani“ (artikkel II)

sisaldus lause: „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast

TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“. Lausest jääb ekslik mulje, et

Entusiast TV lõpetas tegevuse. Ka väide, et Entusiast TV lõpetas ebaseadusliku tegevuse, s.o

pornograafia näitamise tänu kostja artiklitele, ei vasta tõele, sest Entusiast TV lõpetas saatesarja

juba 26.12.2018, kuid teade Kultuuriministeeriumile esitati alles 02.01.2019. Lause on kostja

parandatud sõnastuses järgmine: „Samuti sai pärast Postimehes avaldatud artikleid karistada

Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“. Jätkuvalt

on artiklis valeväide, et Entusiast TV näitas pornograafiat korduvalt. Hageja I sai karistada ühel

korral, s.o 05.12.2018 kell 23 kuni 06.12.2018 kell 1 toimunud rikkumise eest.

23.01.2020 avaldatud artiklis „Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“

(artikkel III) sisaldusid laused: „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse

Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama seisukoht

jäi püsima ka teises ja kolmandas kohtuastmes“. Teist ja kolmandat kohtuastet puudutav väide

on väär, sest hageja I ei vaidlustanud maakohtu otsust. Lisaks sai sellist otsust vaidlustada

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 135 lg 9 kohaselt üksnes kassatsiooni korras

Riigikohtus, mitte apellatsiooni korras ringkonnakohtus. Lause on kostja parandatud sõnastuses

järgmine: „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus.

Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta ja see otsus jäi jõusse ka pärast

kassatsiooni esitamist Riigikohtule“. Jätkuvalt on väär väide, et hageja I esitas

kassatsioonkaebuse, kuigi hageja märkis 30.01.2020 kirjas, et ta ei vaidlustanud maakohtu

otsust. Ka selles artiklis on valeväide korduva pornograafilise sisu näitamise kohta.

1.2. Hoolimata hageja palvetest ei ole kostja oma valeväiteid nõuetekohaselt parandanud ega

tehtud parandusi lugejatele samal viisil nähtavaks teinud. Kostja peab võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1047 lg 4 alusel avaldama artiklitega samaväärsetel tingimustel järgmise sisuga

õienduse/paranduse: „Ajalehe Postimees ajakirjanik Y on aktiivselt kajastanud OÜ ÖÖLoom

Produktsioon telekanali Entusiast TV suhtes läbi viidud väärteomenetlust. Senistes artiklites on

esitatud eksitav informatsioon, justkui oleks Entusiast TV paisanud vähemalt neljal korral

eetrisse pornograafiat, mõistetud selle eest süüdi kõigis kolmes kohtuastmes ning telekanali

ebaseaduslik tegevus on tänaseks lõpetatud tänu Postimehe ajakirjaniku Y sekkumisele.

Tegelikkuses karistati OÜ ÖÖLoom Produktsiooni vaid Tartu Maakohtu otsusega ühe

rikkumise eest ilma, et seda otsust oleks edasi kaevatud. OÜ ÖÖLoom Produktsioon lõpetas

kõnealuse saatesarja veel enne Y poolt probleemile tähelepanu osutamist. Entusiast TV

tegutseb jätkuvalt ning on kättesaadav tellimuskanalina kõigi suuremate teleoperaatorite

võrgus“.

1.3. Ebaõigete andmete avaldamisega on kostja tekitanud hagejatele mittevaralist kahju ja peab

selle VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel hüvitama VÕS § 127 lg 6 järgi kohtu määratud

ulatuses. Kostja on kahjustanud mõlema hageja mainet, kuna kostja on sidunud hageja I

lahutamatult kokku hagejaga II. Kooskõlas senise kohtupraktikaga oleks kostja tahtlikku

rikkumist arvestades kummagi hageja hüvitise suurus 5000 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

2-20-3995

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta avaldanud ebaõigeid väiteid.

Artiklis I sisalduvat väidet, et hageja I paiskas vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme, on

hageja II hageja I juhatuse liikmena ise 07.01.2019 e-kirjas kinnitanud, kui märkis, et saade oli

eetris neli korda, st korduvalt. Hagejad kuritarvitavad oma õigusi, kui nõuavad enda avaldatud

teabe ümberlükkamist kostja kulul. Kostja ei ole artiklis väitnud, et hageja I sai nelja korra eest

karistada.

Artiklis II ei sisaldu väidet, et Entusiast TV lõpetas tegevuse. Hagejad tõlgendavad avaldatut

vääralt. Hageja lõpetas ebaseadusliku tegevuse. Hageja ei ole väitnud, et ta jätkas

ebaseaduslikku tegevust ning toimunud ebaseaduslikku tegevust kinnitavad Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ning Tartu Maakohtu otsus.

Artiklis III ei sisaldu väidet, et hageja I vaidlustas maakohtu otsuse ning teised kohtuastmed

võtsid selle osas seisukoha. Väide, et lahend jäi kõrgmates kohtuastmetes püsima, hõlmab ka

neid juhtumeid, kus kaebus jääb läbi vaatamata või seda ei esitatud. Väide sisaldas üksnes

tõdemust, et edasikaebevõimalused olid ammendunud ja see vastas tõele. Parandatud väide

tugines aga hageja II Facebooki vestluses avaldatule, mille kohaselt ta kinnitas, et hagejad

pöörduvad Riigikohtusse. Kostjal ei olnud võimalik kontrollida, kas Riigikohtule esitati kaebus.

Kostja tugines hageja II öeldule, eeldades, et see vastab tõele. Kui hageja II valetas, siis

teostavad hagejad oma õigusi pahauskselt.

2.2. Hagejad ei saa nõuda kostjalt soovitud viisil ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kuna

kostja avaldas ajakirjanikuna andmed AS-le Postimees Grupp, kes avaldab artikleid väljaande

Postimees veebilehel, ei saa hagejad nõuda, et kostja avaldaks paranduse ise vastaval

veebilehel. Kostja ei saa kohustada AS-i Postimees Grupp parandust avaldama. Kostja ei tööta

alates 01.03.2020 AS Postimees Grupp ajakirjanikuna. Andmete ümberlükkamise viisi aluseks

olevad asjaolud on tõendamata.

2.3. Kohus ei saa rahuldada hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.

Kostja ei ole hagejatele õigusvastaselt kahju tekitanud ega saaks selles süüdi olla. Kostja

tegevus ei ole õigusvastane ka juhul, kui väited oleksid ebaõiged. Hagejad heidavad ette

triviaalseid eksimusi olukorras, kus hagejad on ise kostjale andmeid avaldanud. Kostja võis

hageja II antud teabele tugineda ja seda saab pidada tavapärase hoole järgimiseks.

Kuna hagejad ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja oleks avaldanud ebaõigeid väiteid ka

hageja II kohta, ei puuduta vaidlus hageja II õigusi ja tal ei ole õigust nõuda mittevaralise kahju

hüvitamist.

Arvestades seda, et hageja I on juriidiline isik, ei saanud tal mittevaralist kahju tekkida.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 27.06.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb nõuded avaldatu ümberlükkamiseks ja kahju

hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kuna andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus

rikkumisi ei tuvastanud, ei tule analüüsida kahju hüvitamise eeldusi.

2-20-3995

3.2. Artiklis „Eesti telekanal sai porno näitamise eest trahvi“ avaldatud lauses „Varem

suuremate telekomiettevõtete pakettides lisatasuta sisaldunud Entusiast TV paiskas aasta eest

vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme ja lasi saatejuhtidel neid reaalajas kommenteerida“

sisalduv väide, et pornofilme näidati neljal korral, on tõene ja hagejad on seda ise kinnitanud.

Hagejate tõlgendus ei vasta keskmise mõistliku isiku arusaamale avaldatust. Kostja ei ole

väitnud, et hageja I sai nelja saate näitamise eest karistada. Kostja väitis, et pornofilme näidati

neljal korral. Hageja II, kes oli hageja I seaduslik esindaja, märkis 07.01.2019 e-kirjades, et

saade oli erinevate saatejuhtidega eetris neli korda.

3.3. Artiklis „Tehnikaportaal peatas ministri, orgiad ja uraani“ avaldatud lauses „Samuti sai

karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti

puhast pornot eetrisse paiskas“ sisalduvad väited on õiged.

Avaldatu sisaldab kolme eraldiseisvat väidet: hageja I sai karistada, hageja I lõpetas

ebaseadusliku tegevuse ning hageja I paiskas kolmapäeva õhtuti pornot eetrisse. Hagejad ei

vaidlusta pornograafilise sisu eetris näitamist, vaid möönavad, et pornograafilise sisu näitamine

oli ebaseaduslik ning hageja I lõpetas sellise ebaseadusliku tegevuse. Kuigi ülalviidatud lausele

eelnes vahetult lõik veebipornoäri lõpetamise kohta ja lause: „Pärast artikliseeria avaldamist

pandi kogu veebiäri kinni“, on hagejad andnud avaldatule subjektiivse ja laiendava tõlgenduse,

et mõistlik lugeja ei saa selles kontekstis mõista kõnealust lauset teisiti kui et ka Entusiast TV

on enda tegevuse lõpetanud. Kostja ei ole esitanud väidet, et Entusiast TV lõpetas tegevuse või

ebaseadusliku tegevuse kostja tegevuse läbi. Keskmine mõistlik lugeja ei saanud seda teksti

mõista hagejate tajutud viisil. Kostja avaldas väite ebaseadusliku porno näitamise lõpetamise

kohta.

3.4. Artiklis „Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“ avaldatud lausetes „ÖÖLoom

selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus. Viimane otsustas

12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama seisukoht jäi püsima ka teises ja kolmandas

kohtuastmes“ sisalduv väide maakohtu seisukoha püsimajäämise kohta ka teises ja kolmandas

kohtuastmes on vale. Mõistlik lugeja sai seda mõista vaid viisil, et hageja I kaebas maakohtu

otsuse edasi, kuid ei teise ega kolmanda kohtuastme kohtud ei rahuldanud esitatud kaebust.

Kostja ei väitnud ega tõendanud, et hageja oleks otsuse edasi kaevanud. Seega avaldas kostja

valeväite. Samas ei ole valeväite avaldamine õigusvastane ega kostjale etteheidetav, sest hageja

II, kes oli ühtlasi hageja I seaduslik esindaja, ise avaldas selle teabe kostjale. Kostja kontrollis

andmeid piisavalt ja hagejad ise avaldasid kostjale sellise teabe, millest jäi selgelt mulje, et

otsus on täiendavalt kahes kohtuastmes vaidlustatud.

3.5. Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hagejate kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 4 järgi hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebus

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et artiklis I ei

sisaldunud valeväidet selle kohta, et Entusiast TV näitas vähemalt neljal korral pornofilme.

Hageja II e-kirjast ei saa seda järeldada. Sellest, et saade oli neli korda eetris, ei saa järeldada,

et pornot näidati neli korda.

2-20-3995

4.2. Maakohus asus vääralt, oma järeldust põhjendamata seisukohale, et artiklis II ei sisaldunud

valeväidet selle kohta, et Entusiast TV on tegevuse lõpetanud. Mõistlik lugeja sai teksti mõista

selliselt, et tegevus lõpetati. Samuti asus maakohus vääralt seisukohale, et hagejad ei

vaidlustanud porno eetris näitamist, mistõttu ei pidanud maakohus valeväiteks seda, et Entusiast

TV näitas pornot kolmapäeva õhtuti, st korduvalt. Hagejad ei ole nõustunud ja asjas ei ole

esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et seda tehti rohkem kui üks kord. Entusiast TV-d karistati

ühe korra eest.

4.3. Maakohus asus vääralt seisukohale, et artiklis III valeväite avaldamine ei ole õigusvastane,

sest hageja II ise avaldas selle teabe kostjale. Hageja ei ole avaldanud kostjale teavet maa- ja

ringkonnakohtu otsuste vaidlustamise kohta. Hageja väitis 30.01.2020 kirjas, et ei vaidlustanud

maakohtu otsust, mistõttu ei saanud kõrgemad kohtuastmed seisukohta võtta. VÕS § 1047 lg 1

järgi on ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada

ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega

rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause

järgi muuta ka menetluskulude jaotust.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud hagejate kohta valeväiteid ning kas

valeväidete avaldamise tõttu peab kostja avaldatud valeväited ümber lükkama ja hüvitama

hagejatele valeväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju kohtu määratud ulatuses.

8. Kuigi ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

üldjuhul aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, ei ole maakohus kõiki

asja lahendamiseks tähtasid asjaolusid nõuetekohaselt tuvastanud, mistõttu tuvastab

ringkonnakohus artiklis I ja artiklis II avaldatud väiteid puudutavalt järgmised asjaolud:

-

02.01.2019 saatis kostja Kultuuriministeeriumile e-kirja, milles soovis infot selle kohta,

mis kellaaegadel võib Eestis vabalt levitatav telekanal näidata pornot, sest kostja oli

sattunud ööl vastu 06.12.2018 Telia kanalivalikus vabalt kättesaadaval telekanalil

Entusiast TV peale ebakohasele saatele; kostja vahendas Kultuuriministeeriumiga

peetud kirjavahetust 03.01.2019 hagejaga II, tundes huvi hageja II kommentaari vastu;

hageja II vastas 07.01.2019 e-kirjas: „Saade oli erinevate saatejuhtidega eetris neli

korda. Eesmärgiks oli meelelahutus ning saatejuhilt lisatud asjakohased kommentaarid,

mis pidid vaatajale selgitama sisu. Vanusepiirang 18+ kiri oli ekraanil kui ka saatekavas.

Saade algas kell 23 kolmapäeva õhtul. Kirjutasite neljapäeval, aga saate otsustasime ära

jätta juba kolmapäeval“ (I kd, tl 45–48);

-

07.01.2019 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli

„Uue erakonna juht levitas pornot“, milles sisaldus mh lause „Värskelt loodud uue

erakonna Rahva Tahe asutaja ja juht X omab ainuisikuliselt ka telekanalit Entusiast TV,

mis paiskas Eestis kehivaid seadusi eirates korduvalt eetrisse sulaselget pornot“ (I kd, tl

7);

2-20-3995

-

TTJA karistas 17.07.2019 otsusega hagejat I 2000 euro suuruse rahatrahviga selle eest,

et hageja I teleprogramm Entusiast TV edastas 05.12.2018 kell 23.00 kuni 06.12.2018

kell 01.00 saadet „Ööseks 18+“, mis sisaldas pornograafilise sisuga ja vägivalda või

julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg 2 tähenduses

pornograafiat, rikkudes sellega meediateenuste seaduse § 19 lg-t 2, kuna edastas

alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige

selliseid, mis sisaldasid pornograafiat;

-

Tartu Maakohus jättis 12.11.2019 põhjendava ja kirjeldava osata otsusega hageja I

kaitsja kaebuse selle otsuse peale rahuldamata ja TTJA 17.07.2019 otsuse muutmata

ning allkirjastas kirjeldava ja põhjendava osaga otsuse 27.11.2019 (I kd, tl 15–34; tl 97–

98);

-

kostja küsis hagejalt II veebivestluses (kuupäev teadmata): „Ringkonnakohtusse

pöördute?“ ning hageja II vastas: „Mitte Ringkonna vaid Riigikohtusse“ (I kd, tl 99);

-

17.12.2019 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli

„Eesti telekanal sai porno näitamise eest trahvi“ (artikkel I), milles sisaldus 23.01.2020

seisuga lause „Varem suuremate telekomiettevõtete pakettides lisatasuta sisaldunud

Entusiast TV paiskas aasta eest vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme ja lasi

saatejuhtidel neid reaalajas kommenteerida“ (I kd, tl 10);

-

30.12.2019 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli

„Tehnikaportaal peatas ministri, orgiad ja uraani“ (artikkel II), mis kajastas aasta

loetumaid uudiseid ja milles sisaldus 23.01.2020 seisuga lause „Samuti sai karistada ja

lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti

puhast pornot eetrisse paiskas“ (I kd, tl 11);

-

22.01.2020 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli

„Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“ (artikkel III), milles sisaldusid

23.01.2020 seisuga järgmised laused: „Varem suuremate telekomiettevõtete pakettides

lisatasuta sisaldunud Entusiast TV paiskas aasta eest vähemalt neljal korral eetrisse

pornofilme /…/“ ja „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse

Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama

seisukoht jäi püsima ka teises ja kolmandas kohtuastmes“ (I kd, tl 13);

-

hageja II saatis 30.01.2020 kostjale e-kirja, milles juhtis tähelepanu nimetatud artiklites

sisalduvatele valedele väidetele, mh sellele, et Entusiast TV lõpetas kõnealuse saatesarja

juba 26.12.2018 (enne seda, kui kostja esitas Kultuuriministeeriumile 02.01.2019 selle

kohta teate), hageja I sai karistada selle eest, et ta paistaks eetrisse ühel, mitte neljal

korral pornofilme, ning hageja I ei ole vaidlustanud maakohtu otsust, mistõttu ei võtnud

teine ega kolmas kohtuaste väärteo toimepanemise kohta seisukohta, sh ei saanudki

ringkonnakohus seda teha, sest VTMS § 135 lg 8 alusel ei saanud otsust

ringkonnakohtus vaidlustada; mh palus hageja teha artiklites muudatused; samal päeval

vastas kostja, et esimene ja viimane väide on parandatud, ning märkis, et hageja I

kirjutas 07.01.2019 e-kirjas, et saade oli neli korda eetris (I kd, tl 35–36 pöördel);

-

06.02.2020 seisuga oli artikli II lauset parandatud järgmiselt: „Samuti sai pärast

Postimehes avaldatud artikleid karistada Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva

õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ (I kd, tl 37);

-

06.02.2020 seisuga oli artikli III lauset parandatud järgmiselt: „ÖÖLoom selle otsusega

aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril

kaebuse rahuldamata jätta ja see otsus jäi jõusse ka pärast kassatsiooni esitamist

Riikohtule“ (I kd, tl 39; tekst artiklis kirjaveaga);

-

kostja esitas 14.02.2020 AS-ile Postimees Grupp töölepingu ülesütlemise avalduse

alates 02.03.2020 (I kd, tl 62) ega tööta enam AS Postimees Grupp ajakirjanikuna.

2-20-3995

9. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus käsitas õigesti kostja avaldatud väiteid

faktiväidetena, kuid asus vääralt seisukohale, et ükski hagejate kohta avaldatud väide,

sh artiklis III avaldatud valeväide, ei andnud alust kohustada kostjat avaldatud väiteid ümber

lükkama.

9.1. Ringkonnakohus selgitab, et isiku kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise või

parandamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Isik võib VÕS § 1047

lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

kui tema kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, ning seda sõltumata sellest, kas andmete

avaldamine oli VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastane või mitte. Ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõuet lahendades tuleb kohtul avaldatu tõlgendamise teel esmalt välja

selgitada,

mida

avaldaja

mõistliku

inimese

arusaama

järgi

üldsusele

avaldas

(vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 36) ja kas avaldatu vastas tõele. Seejuures peab isik,

kes nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist, üldjuhul tõendama, et tema

kohta avaldatud faktiväited on ebaõiged. Samas juhul, kui füüsilise isiku kohta avaldati tema

mainet kahjustavaid (au teotavaid) asjaolusid või juriidilise isiku kohta talle majanduslikult

kahjulikke asjaolusid, peab VÕS § 1047 lg 2 järgi avaldaja nõude maksmapaneku takistamiseks

tõendama väidete õigsust (vt RKTKo 17.12.2015, 3-2-1-144-15, p 11; RKTKo 31.05.2006,

3-2-1-161-05, p 13).

9.2. Siinses asjas heidavad hagejad kostjale esmalt ette seda, et kostja avaldas kõigis viidatud

artiklites ebaõigeid väiteid selle kohta, et Entusiast TV lasi kolmapäeva õhtuti vähemalt neli

korda eetrisse pornograafilist sisu (artiklis I ja artiklis III „vähemalt neljal korral“ ning artiklis

II „kolmapäeva õhtuti“). Kuigi hagejate väitel oli saade eetris neli korda, karistati hagejat I

pornograafilise sisu näitamise eest üksnes ühel korral, s.o ühe saate eest, mis sisaldas ligi

10 minutit pornograafiat. Hagejate väitel kahjustas kostja sellega hagejate mainet, sh tõid

hagejad esile, et kostja ülemäärane ajakirjanduslik kajastus kahjustas hagejat II ja tema

pereliikmeid, kes pidid andma selgitusi selle kohta, miks hageja II näitab justkui avalikkusele

pidevalt räiget pornograafiat, kuid hagejad ei ole toonud esile, et ebaõigete andmete avaldamine

oleks majanduslikult kahjustanud hagejat I kui juriidilist isikut.

Hagejate esitatud asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et väide selle kohta, mitu korda lasi

Entusiast TV eetrisse pornograafilist sisu, võib küll olla ebaõige, kuid see ei saa olla hageja II

mainet kahjustav ega hagejat I majanduslikult kahjustav, mistõttu tuli hagejatel tõendada, et

kostja väited ei vasta tõele. Ringkonnakohtu hinnangul võinuks hageja II mainet kahjustada

küll see, kui kostja oleks avaldanud ebaõige väite selle kohta, et Entusiast TV lasi eetrisse

pornograafilist sisu, kuid hageja II mainet ei saanud kahjustada ekslikud andmed selle kohta,

kas seda tehti üks või neli korda. Hageja I kui juriidilise isiku puhul saab aga ebaõigete andmete

tõendamiskoormise kontekstis olla tähtsust üksnes sellel, kas ebaõige väide oli juriidilisele

isikule majanduslikult kahjustav. Selliseid asjaolusid ei ole aga hagejad esile toonud. Seega tuli

hagejatel tõendada, et kostja väide, mille kohaselt lasi Entusiast TV kolmapäeva õhtuti

vähemalt neljal korral eetrisse pornograafilist sisu, ei ole õige.

Hagejad on küll tõendanud, et hagejat I karistati üksnes ühel ööl (05.12.2018–06.12.2018)

saates „Ööseks 18+“ pornograafilise sisu näitamise eest, kuid sellest ei saa järeldada, et

Entusiast TV ei näidanud pornograafilist sisu ülejäänud kolmes saatesarja „Ööseks 18+“ saates.

Hageja II on nii 07.01.2019 e-kirjas kui ka siinses kohtumenetluses kinnitanud, et saade oli neli

korda eetris. Iseenesest on õige hagejate väide, et ainuüksi see, et saade „Ööseks 18+“ oli neli

korda eetris, ei pruugi tähenda veel seda, et Entusiast TV näitas neli korda pornograafilist sisu.

Samas ei kinnita asjas esitatud tõendid, et saatesarja „Ööseks 18+“ puhul sisaldas üksnes üks

saade pornograafilist sisu. Kuigi kostja palus hagejalt II 03.01.2019 e-kirjas kommentaari, kas

2-20-3995

ta ei pea näidatavat pornoks, olles eelnevalt pidanud silmas 06.12.2018 saadet, vastas hageja II

07.01.2019 e-kirjaga, et 18+ vanusepiiranguga saade oli eetris neli korda ja lõpetati vahetult

enne kostja pöördumist hageja poole, samuti möönis hageja järgmistes samal päeval edastatud

e-kirjades, et ega see kõik, mis eetris toimus, ei näinud hea välja ning paremini valitud sisuga

võiks saade ekraanile isegi naasta (I kd, tl 45–48). Seega on hageja ise möönnud, et kõik saated

olid sellise sisuga, et saatesari tuli lõpetada. Lisaks ei ole hageja enne TTJA otsuse tegemist

tõstatanud küsimust sellest, et samalaadset sisu ei oleks teistes saadetes peale 05.–06.12.2018

saate eetrisse lastud. Hageja II 07.01.2019 e-kirjas sisalduva kinnituse alusel avaldas väljaanne

Postimees juba 07.01.2019 esimest korda info selle kohta, et Entusiast TV näitas korduvalt

pornograafilist sisu (I kd, tl 7). Pärast seda toiminud hageja II ja kostja e-kirjavahetus kinnitab

seda, et vaieldi küll selle üle, mis on pornograafiline sisu ja kas ka teised telekanalid seda

näitavad, kuid hageja ei ole kordagi väitnud, et kostja oleks toona avaldanud valeväite selle

kohta, et sellist sisu näidati korduvalt (I kd, tl 41–48, 49, 112–113). Selle väite tõi hageja esimest

korda esile alles 30.01.2020 e-kirjas kostjale (I kd, tl 35–36 pöördel), s.o alles pärast TTJA

otsuse ja maakohtu otsuse tegemist ning 2019. a lõpus ja 2020. a alguses artiklite avaldamist,

milles sisuliselt korrati 07.01.2019 artikli väidet. Seega kinnitavad ülal viidatud tõendid

koosmõjus, sõltumata tõendamiskoormise jaotusest hagejate ja kostja vahel, et hageja II pidas

kõigis neljas saates näidatut samalaadseks ning kuna nii TTJA kui ka Tartu Maakohtu otsusega

on selline sisu loetud pornograafiliseks, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et Entusiast TV

ei oleks ülejäänud kolmes saatesarja „Ööseks 18+“ saates näidanud pornograafiat.

Ülaltoodut arvestades järeldas maakohus õigesti, et väide selle kohta, et Entusiast TV näitas

korduvalt, s.o vähemalt neljal korral pornograafilist sisu, vastas tõele.

9.3. Järgmisena heidavad hagejad kostjale ette seda, et kostja jättis artiklis II mõistlikule

lugejale lausega „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal

Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ eksliku mulje, et Entusiast

TV lõpetas pärast artiklite avaldamist tegevuse. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu

põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Maakohus järeldas artiklis avaldatud

väidet asjakohaselt tõlgendades õigesti, et mõistlik lugeja ei saanud avaldatud lausest

koosmõjus sellele eelneva lõiguga järeldada, et Entusiast TV lõpetas üldse tegutsemise.

Samuti ei saa artiklis II avaldatud lausest ja selle parandatud tekstist järeldada, et mõistlik lugeja

mõistis avaldatut selliselt, et Entusiast TV lõpetas pornograafilise sisu näitamise tänu avaldatud

artiklitele. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita artikli algses tekstis miski sellele, et Entusiast

TV oleks lõpetanud ebaseadusliku tegevuse kostja käitumise tõttu. Artiklis sisaldub ainult üks

hagejaid puudutav lause „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal

Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“. Hilisem parandatud tekst

„Samuti sai pärast Postimehes avaldatud artikleid karistada Eesti telekanal Entusiast TV, kes

kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ viitab küll väljaandes Postimees avaldatud

artiklitele, kuid ka sellest ei saa järeldada väidet selle kohta, et Entusiast TV lõpetas

ebaseadusliku tegevuse kostja koostatud artiklite tõttu. Lausest nähtub üheselt, et pärast artiklite

avaldamist on hageja I saanud karistada. Seega ei seondu see sellega, kas ja millal lõpetas

Entusiast TV vaidlusaluste saadete edastamise.

Seega ei sisalda need vaidlusalused laused hagejate väidetud valeväiteid ning maakohus

järeldas õigesti, et avaldatud väited olid õiged.

9.4. Viimaks heidavad hagejad kostjale ette seda, et kostja avaldas artiklis III avaldatud

lausetega „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus.

Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama seisukoht jäi püsima ka teises

2-20-3995

ja kolmandas kohtuastmes“ valeväite selle kohta, nagu oleks hageja vaidlustanud Tartu

Maakohtu 12.11.2019 otsuse ja otsus jäi kõrgemates kohtuastmetes muutmata. Ka selles osas

asus maakohus avaldatut asjakohaselt tõlgendades õigesti seisukohale, et mõistlik lugeja sai

kostja algses tekstis avaldatut mõista selliselt, et hageja I kaebas maakohtu otsuse edasi, kuid

teise ega kolmanda kohtuastme kohtud ei rahuldanud kaebust. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega, neid kordamata.

Kuigi hageja I teatas 30.01.2020 e-kirjas kostjale, et ta ei vaidlustanud maakohtu otsust ning

seda sai VTMS § 135 lg 8 järgi vaidlustada üksnes kassatsiooni korras, mis oli märgitud ka

maakohtu otsuses (I kd, tl 35–36), kostja parandas hageja 30.01.2020 e-kirja järel mõnevõrra

viimase lause sõnastust ja märkis „/…/ see otsus jäi jõusse ka pärast kassatsiooni esitamist

Riikohtule“, sisaldab ka parandatud tekst valeväiteid. Mõistlik lugeja saab ka parandatud lauset

mõista selgelt selliselt, et hageja I vaidlustas maakohtu otsuse Riigikohus, kuid see ei muutnud

kohtuvaidluse lahendamise tulemust. Seega sisaldab artikkel III jätkuvalt väidet selle kohta, et

hageja I esitas Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse peale Riigikohtule kassatsioonkaebuse ning

kaebuse esitamine ei toonud endaga kaasa Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse muutmist.

Hageja väitel ei esitanud ta maakohtu otsuse peale kaebust, mida kinnitab mh hageja 03.01.2020

e-kiri kostjale. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist. Kostja on väitnud üksnes seda,

et ta tugines hageja II veebivestluses antud kinnitusele, et hagejad pöörduvad Riigikohtusse.

Veebivestlusest (I kd, tl 99) saab aga järeldada üksnes seda, et hageja I kavatses pöörduda

Riigikohtusse. Seda, et hageja I oleks seda teinud, nimetatud tõend ei kinnita.

Ülaltoodut arvestades ei vasta väited maakohtu otsuse ühel või teisel viisil vaidlustamise kohta

tõele, st tegemist on ebaõigete väidetega.

10. Kui isiku kohta on avaldatud valeväide, on tal VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda avaldajalt

valeväite ümberlükkamist või parandamist üksnes juhul, kui väide käib tema kohta (vt ka

RKTKo 01.12.2021, 2-15-18661, p 11; RKTKo 11.02.2004, 3-2-1-11-04, p 11).

Siinsel juhul nõuavad ebaõigete andmete ümberlükkamist nii hageja I kui ka hageja II. Selleks,

et neil mõlemal oleks õigus seda nõuda, peavad avaldatud valeväited käima nende mõlema

kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab artiklis III avaldatud lausetest koosmõjus artikli

ülejäänud lausetega järeldada, et Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse peale kaebuse esitamist

puudutav käis nii hageja I kui ka hageja II kohta. Kuigi Tartu Maakohtu 12.11.2019 määrus

käis hageja I kohta ning seda sai juriidiliselt vaidlustada üksnes hageja I, oli hageja II hageja I

seaduslik esindaja. Hoolimata sellest, et vaidlusalustes lausetes oli nimetatud üksnes hagejat I,

oli artikli esimeses sissejuhatavas lauses esile toodud, et telekanali Entusiast TV omanik on

hageja II, samuti oli artikli põhiteksti teises lauses märgitud, et telekanalit toodab hageja I, mille

omanik on hageja II. Lisaks oli artiklis nimetatud muudel juhtudel kaebuse esitajana just

hagejat II. Seega käis Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse vaidlustamisega seonduv mõistliku

lugeja vaatest selle kohta, et hageja II, olles hageja I juhatuse liige, esitas maakohtu otsuse peale

kaebuse, ning selline väide käis selgelt mõlema hageja kohta.

Eeltoodu kohaselt on mõlemal hagejal õigus nõuda, et kostja lükkaks ümber nende kohta

avaldatud valeväited, mis puudutasid maakohtu otsuse peale kaebuse edutut esitamist.

11. Selleks, et kohus saaks kohustada valeväidete avaldajat väiteid ümber lükkama, peab isik

olema taotlenud kohtult nende ümberlükkamist kohasel viisil.

2-20-3995

11.1. Kui isiku kohta on avaldatud valeväiteid, saab kehtiva kohtupraktika kohaselt kannatanu

nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need

avaldati (vt viimati RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709, p 15), seejuures võib hageja esitada

hagiavalduses nii alternatiivse teksti ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta kui ka taotleda

ümberlükkamist alternatiivsetel viisidel (vt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 14).

Isik saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist andmete avaldajalt, sh meediaväljaandelt,

kes andmeid avaldas, aga ka isikult, kes avaldas andmeid meediaväljaandele, kuid viimasel

juhul saab isikult nõuda andmete ümberlükkamist ainult meediaväljaande ees, st hageja võib

VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda, et kostja esitaks meediaväljaandele avalduse, milles teatab, et

tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Juhul, kui isikut, kelle vastu on nõue esitatud, ei

saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete

ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete

andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli

õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, on hagejal VÕS § 1055 lg 1 alusel

õigus nõuda, et see isik teeks enda kulul vajalikke toiminguid ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes, nt esitaks avalduse meediaväljaannetele, kus

ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist

enda kulul (vt RKTKo 19.03.2019, 2-17-1714, p 11–12).

11.2. Siinsel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostjat ei saaks ülaltoodu kohaselt pidada

avaldajaks VÕS § 1047 tähenduses. Pooled ei vaidle selle üle, et ajalehe Postimees

veebiväljaandes avaldatud artikli autoriks oli märgitud kostja. Kuigi kostja ei tööta enam

AS Postimees Grupp ajakirjanikuna, ei tähenda see seda, et AS Postimees Grupp kõrval ei saaks

ka kostjat pidada artikli III avaldajaks, kes peab ebaõiged andmed VÕS § 1047 lg 4 alusel oma

kulul ümber lükkama.

11.3. Kuigi hagejad ei ole esitanud hagiavalduses ega haginõuet täpsustades kohtule selgelt

sellist nõuet, on hagejad toonud 07.12.2020 menetlusdokumendis esile, et kostja saab avaldada

valeandmeid ümberlükkava tasulise artikli ajalehe Postimees veebiväljaandes, ning esitanud

selle kinnituseks AS Postimees Grupp hinnakirja online-sisureklaami (bännerite) hindade kohta

(I kd, tl 109), samuti väljavõtte väljaande Postimees sisuturundust kajastavast veebilehest (I kd,

tl 110). Tasulise paranduse avaldamise juurde jäid hagejad ka ringkonnakohtu istungil. Seega

on hagejad sisuliselt taotlenud, et kostja lükkaks avaldatud valeandmed väljaande Postimees

veebilehel ümber, avaldades selle kohta oma kulul väljaande Postimees veebilehel tasulise

sisureklaami või sisuturunduse artikli.

11.4. Ringkonnakohtu hinnangul saavad hagejad nõuda sellisel viisil ebaõigete andmete

ümberlükkamist. Sellisel viisil valeandmete ümberlükkamist ei saa aga siduda hagejate

taotletud täiendavate tingimustega (parandus on väljaande Postimees veebiportaali esilehel

vähemalt kaks päeva ning see on püsivalt nähtav ja kättesaadav viie hagis nimetatud artikli

juures), sest hagejad ei ole tõendanud, et nende kohta avaldatud artikkel III oli vähemalt kaks

päeva avaldatud veebiportaali esilehel ning hagejatel ei ole õigustatud huvi avaldada artiklis III

avaldatud valeväite parandust ülejäänud artiklite juures. Lisaks ei ole hagejad tõendanud ka

seda, et sisureklaami või sisuturunduse artikli saab osta portaali esilehele või konkreetse

avaldatud artikli juurde.

Kuna kostja avaldas ülaltoodu kohaselt (vt ülal p 9) ainult artiklis III ebaõigeid väiteid, tuleb

kostjal avaldada üksnes neid väiteid ümberlükkav tekst. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate

II alternatiivina esitatud parandus täpsem ning sellest on asjassepuutuv järgmine tekst:

„Ajakirjanik Y kajastas 22.01.2020 (taotluses ekslikult märgitud 23.01.2020) avaldatud artiklis

2-20-3995

„Eesti

telekanal

jäi

porno

näitamises

lõplikult

süüdi“

(https://tehnika.postimees.ee/6878571/eesti-telekanal-jai-porno-naitamises-loplikult-suudi)

OÜ ÖÖLoom Produktsioon telekanali Entusiast TV suhtes läbi viidud väärteomenetlust.

Nimetatud artiklis on esitatud eksitav informatsioon, justkui oleks Entusiast TV mõistetud selle

eest süüdi kõigis kolmes kohtuastmes. Tegelikkuses ei ole maakohtu otsust edasi kaevatud“.

12. Lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamisele taotlevad hagejad kostjalt ka valeväidete

avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist.

12.1. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

VÕS § 1043 järgi kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p-de 4 ja 6 järgi mh

õigusvastane, kui see tekitati kannatanud isikliku õiguse rikkumisega või majandustegevusse

sekkumisega ja seda saab pidada VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastaseks.

12.2. Siinsel juhul ei ole kostja artiklis I ja artiklis II avaldanud hagejate kohta valeväiteid.

Kuigi kostja avaldas artiklis III ekslikult väite, nagu oleks hageja I kohta tehtud maakohtu otsus

kõrgema(te)s kohtuastme(te)s vaidlustatud, kuid jäänud kõrgema(te)s kohtuastme(te)s

muutmata, ei ole kostja teinud seda õigusvastaselt, mistõttu ei ole hagejatel õigust nõuda

kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.

See, kas kostja tegevus oli õigusvastane, sõltub esmalt sellest, kas kostja avaldas hagejate kohta

pelgalt selliselt andmeid, mis ei olnud hagejale I majanduslikult kahjulikud ega teotanud hageja

II au, kuid mis olid valed, või tõi andmete avaldamine endaga kaasa ka eelnimetatud kahjulikud

tagajärjed. Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandustegevusse sekkumine isiku või tema

tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või

eksitava avaldamisega on VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Samas, teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine

loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu

vastab tegelikkusele. Hoolimata eeltoodust ei loeta andmete või asjaolu avaldamist VÕS § 1047

lg 3 järgi õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes

õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele.

Siinsel juhul ei ole hagejad esile toonud, et artiklis III avaldatud andmed maakohtu otsuse

edasikaebamise kohta oleks avaldanud kostjale I majanduslikult kahjulikku mõju või üldse

mingit majanduslikku mõju. Samuti ei ole hagejad toonud esile asjaolusid, millest saaks

järeldada, et see väide teotas hageja II au ja kahjustas hageja mainet. Hagejad tõid üksnes esile,

et kostja ülemäärane ajakirjanduslik kajastus kahjustas hagejat II ja tema pereliikmeid, kes pidid

andma selgitusi selle kohta, miks hageja II näitab justkui avalikkusele pidevalt räiget

pornograafiat, kuid hagejad ei ole väitnud, et maakohtu otsuse edasi kaebamata jätmine oleks

kahjustanud hageja mainet. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üldjuhul ekslik info kohtulahendi

edasikaebamise kohta tekitada juriidilisele isikule majanduslikke negatiivseid tagajärgi ega

teotada füüsilise isiku au. Seega ei saa lugeda kostja tegevust VÕS § 1047 lg 2 alusel

õigusvastaseks.

Samuti ei saa pidada artiklis III maakohtu otsuse edasikaebamist puudutavaid ekslikke väiteid

VÕS § 1047 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 1047 lg-ga 3 õigusvastaseks, sest kostja tõendas, et

ta avaldas artiklis III maakohtu otsuse vaidlustamist puudutavad väited, tuginedes hageja II

kinnitusele, et ta kavatseb maakohtu otsuse vaidlustada (I kd, tl 99). Arvestades hageja II

2-20-3995

avaldatut ei teadnud ega pidanudki kostja teadma, et hageja II ei esitanud hageja I nimel

maakohtu otsuse peale kaebust. Ka juhul, kui kostja oleks pidanud teadma, et maakohtu otsust

ei ole vaidlustatud, oli avalikkusel varem kajastatud väärteoasjas kohtute lõpliku seisukoha

teada saamise vastu äratuntav huvi ning arvestades hageja II kinnitust selle kohta, et ta kavatseb

maakohtu otsuse vaidlustada, aga ka edasikaebamist puudutava teabe vähest tähtsust kõigi

avaldatud andmete kontekstis, saab pidada piisavaks seda, et kostja kontrollist otse hagejalt II,

kas ta kavatseb maakohtohu otsuse edasi kaevata, ning hageja II kinnitus oli andmete tähtsust

kogu artikli III konteksti arvestades piisav.

Seega on kostja avaldanud küll ebaõige väite hageja I ja hageja II kohta, kuid hagejatel ei ole

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 4 ja 6 alusel õigust nõuda, et kostja hüvitaks hagejatele

mittevaralise kahju, sest kostja tegevust ei saa pidada õigusvastaseks VÕS § 1047 lg-te 1–3

tähenduses.

12.3. Kuna kostja tegevust ei saa pidada õigusvastaseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta

mittevaralise kahju hüvitamist puudutavate poolte ülejäänud väidete kohta.

13. Ülaltoodut arvestades tuleb hagejate apellatsioonkaebus rahuldada osas, millega maakohus

jättis rahuldamata hagejate nõude artiklis III avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamiseks,

ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi selles osas. Ülejäänud osas ei anna

apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust muuta, kuid osaliselt tuleb muuta ja oluliselt

täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab

hagejate ühe ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kolmest ning jätab rahuldamata

hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude kõigi kolme artikli puhul, tuleb menetluskulud

jätta TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 1/6 ulatuses kostja kanda ja

5/6 ulatuses TsMS § 165 lg 1 alusel võrdselt hagejate kanda, s.o 16,66% ulatuses kostja kanda,

41,67% ulatuses hageja I kanda ja 41,67% ulatuses hageja II kanda.

Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)