2-20-3995/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi selle nõude osas. Ülejäänud osas Kohustada Y avaldama oma kulul ajalehe Postimees veebiväljaandes järgmine
Legislator headnote
AI generated2-20-3995/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Ülejäänud osas Kohustada Y avaldama oma kulul ajalehe Postimees veebiväljaandes järgmine
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.12.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-3995
Kohtuasi
ÖÖLoom Produktsioon OÜ ja X hagi Y vastu ebaõigete
andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
ÖÖLoom Produktsioon OÜ apellatsioonkaebus, hind
7000 eurot
X apellatsioonkaebus, hind 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hagejad
(apellandid)
ÖÖLoom
Produktsioon
OÜ
(registrikood
11912141)
ja
X
(isikukood
XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Tambet Laasik
Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja
vandeadvokaadi abi Joonas Põder
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 28.11.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2022 otsus osas, millega maakohus jättis
rahuldamata 22.01.2020 avaldatud artiklis „Eesti telekanal jäi porno näitamises
lõplikult süüdi“ avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude, ning teha
tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi selle nõude osas. Ülejäänud osas
jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta menetluskulude jaotust ja jaotada
menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes hagejate osa võrdselt
kummagi hageja kanda.
3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:
3.1. Rahuldada hagi osaliselt.
2-20-3995
3.2. Kohustada Y avaldama oma kulul ajalehe Postimees veebiväljaandes järgmine
tekst: „Ajakirjanik Y kajastas 22.01.2020 avaldatud artiklis „Eesti telekanal jäi
porno näitamises lõplikult süüdi“ (https://tehnika.postimees.ee/6878571/eesti-
telekanal-jai-porno-naitamises-loplikult-suudi) OÜ ÖÖLoom Produktsioon
telekanali Entusiast TV suhtes läbi viidud väärteomenetlust. Nimetatud artiklis
on esitatud eksitav informatsioon, justkui oleks Entusiast TV mõistetud selle
eest süüdi kõigis kolmes kohtuastmes. Tegelikkuses ei ole maakohtu otsust edasi
kaevatud“.
3.3. Jätta ülejäänud osas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuded rahuldamata.
3.4. Jätta mittevaralise kahju hüvitamise nõuded rahuldamata.
3.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 16,66% ulatuses Y
kanda, 41,67% ulatuses ÖÖLoom Produktsioon OÜ kanda ja 41,67% ulatuses
X kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. ÖÖLoom Produktsioon OÜ (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 12.03.2020 (muudetud
24.08.2020 ja 27.09.2021) Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palusid kohustada
kostjat avaldama ajalehe Postimees veebiväljaandes või üle-eestilise päevalehe veebiväljaandes
paranduse või lükkama ümber ajalehe Postimees veebiväljaandes avaldatud valeväited ning
mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
1.1. Hagiavalduse kohaselt kajastas kostja ligi aasta vältel hageja I suhtes läbiviidud
väärteomenetlust asjas nr 998219000003 ja avaldas kokku ajavahemikul 07.01.2019–
23.01.2020 väljaande Postimees veebiportaalis selle kohta viis artiklit, millest kolmes
sisaldusid kontrollimata, eksitaval ja ebaõigel viisil esitatud väited.
17.12.2019 avaldatud artiklis „Eesti telekanal sai porno näitamise eest trahvi“ (artikkel I)
sisaldus lause: „Varem suuremate telekomiettevõtete pakettides lisatasuta sisaldunud Entusiast
TV paiskas aasta eest vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme ja lasi saatejuhtidel neid
reaalajas kommenteerida“. Saade oli küll eetris neljal korral, kuid pornograafia näitamine on
2-20-3995
tuvastatud ühel korral. Hageja I sai karistada 05.12.2018 kell 23 kuni 06.12.2018 kell 1
toimunud rikkumise eest.
30.12.2019 avaldatud artiklis „Tehnikaportaal peatas ministri, orgiad ja uraani“ (artikkel II)
sisaldus lause: „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast
TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“. Lausest jääb ekslik mulje, et
Entusiast TV lõpetas tegevuse. Ka väide, et Entusiast TV lõpetas ebaseadusliku tegevuse, s.o
pornograafia näitamise tänu kostja artiklitele, ei vasta tõele, sest Entusiast TV lõpetas saatesarja
juba 26.12.2018, kuid teade Kultuuriministeeriumile esitati alles 02.01.2019. Lause on kostja
parandatud sõnastuses järgmine: „Samuti sai pärast Postimehes avaldatud artikleid karistada
Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“. Jätkuvalt
on artiklis valeväide, et Entusiast TV näitas pornograafiat korduvalt. Hageja I sai karistada ühel
korral, s.o 05.12.2018 kell 23 kuni 06.12.2018 kell 1 toimunud rikkumise eest.
23.01.2020 avaldatud artiklis „Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“
(artikkel III) sisaldusid laused: „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse
Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama seisukoht
jäi püsima ka teises ja kolmandas kohtuastmes“. Teist ja kolmandat kohtuastet puudutav väide
on väär, sest hageja I ei vaidlustanud maakohtu otsust. Lisaks sai sellist otsust vaidlustada
väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 135 lg 9 kohaselt üksnes kassatsiooni korras
Riigikohtus, mitte apellatsiooni korras ringkonnakohtus. Lause on kostja parandatud sõnastuses
järgmine: „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus.
Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta ja see otsus jäi jõusse ka pärast
kassatsiooni esitamist Riigikohtule“. Jätkuvalt on väär väide, et hageja I esitas
kassatsioonkaebuse, kuigi hageja märkis 30.01.2020 kirjas, et ta ei vaidlustanud maakohtu
otsust. Ka selles artiklis on valeväide korduva pornograafilise sisu näitamise kohta.
1.2. Hoolimata hageja palvetest ei ole kostja oma valeväiteid nõuetekohaselt parandanud ega
tehtud parandusi lugejatele samal viisil nähtavaks teinud. Kostja peab võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 1047 lg 4 alusel avaldama artiklitega samaväärsetel tingimustel järgmise sisuga
õienduse/paranduse: „Ajalehe Postimees ajakirjanik Y on aktiivselt kajastanud OÜ ÖÖLoom
Produktsioon telekanali Entusiast TV suhtes läbi viidud väärteomenetlust. Senistes artiklites on
esitatud eksitav informatsioon, justkui oleks Entusiast TV paisanud vähemalt neljal korral
eetrisse pornograafiat, mõistetud selle eest süüdi kõigis kolmes kohtuastmes ning telekanali
ebaseaduslik tegevus on tänaseks lõpetatud tänu Postimehe ajakirjaniku Y sekkumisele.
Tegelikkuses karistati OÜ ÖÖLoom Produktsiooni vaid Tartu Maakohtu otsusega ühe
rikkumise eest ilma, et seda otsust oleks edasi kaevatud. OÜ ÖÖLoom Produktsioon lõpetas
kõnealuse saatesarja veel enne Y poolt probleemile tähelepanu osutamist. Entusiast TV
tegutseb jätkuvalt ning on kättesaadav tellimuskanalina kõigi suuremate teleoperaatorite
võrgus“.
1.3. Ebaõigete andmete avaldamisega on kostja tekitanud hagejatele mittevaralist kahju ja peab
selle VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel hüvitama VÕS § 127 lg 6 järgi kohtu määratud
ulatuses. Kostja on kahjustanud mõlema hageja mainet, kuna kostja on sidunud hageja I
lahutamatult kokku hagejaga II. Kooskõlas senise kohtupraktikaga oleks kostja tahtlikku
rikkumist arvestades kummagi hageja hüvitise suurus 5000 eurot.
Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2-20-3995
2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta avaldanud ebaõigeid väiteid.
Artiklis I sisalduvat väidet, et hageja I paiskas vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme, on
hageja II hageja I juhatuse liikmena ise 07.01.2019 e-kirjas kinnitanud, kui märkis, et saade oli
eetris neli korda, st korduvalt. Hagejad kuritarvitavad oma õigusi, kui nõuavad enda avaldatud
teabe ümberlükkamist kostja kulul. Kostja ei ole artiklis väitnud, et hageja I sai nelja korra eest
karistada.
Artiklis II ei sisaldu väidet, et Entusiast TV lõpetas tegevuse. Hagejad tõlgendavad avaldatut
vääralt. Hageja lõpetas ebaseadusliku tegevuse. Hageja ei ole väitnud, et ta jätkas
ebaseaduslikku tegevust ning toimunud ebaseaduslikku tegevust kinnitavad Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ning Tartu Maakohtu otsus.
Artiklis III ei sisaldu väidet, et hageja I vaidlustas maakohtu otsuse ning teised kohtuastmed
võtsid selle osas seisukoha. Väide, et lahend jäi kõrgmates kohtuastmetes püsima, hõlmab ka
neid juhtumeid, kus kaebus jääb läbi vaatamata või seda ei esitatud. Väide sisaldas üksnes
tõdemust, et edasikaebevõimalused olid ammendunud ja see vastas tõele. Parandatud väide
tugines aga hageja II Facebooki vestluses avaldatule, mille kohaselt ta kinnitas, et hagejad
pöörduvad Riigikohtusse. Kostjal ei olnud võimalik kontrollida, kas Riigikohtule esitati kaebus.
Kostja tugines hageja II öeldule, eeldades, et see vastab tõele. Kui hageja II valetas, siis
teostavad hagejad oma õigusi pahauskselt.
2.2. Hagejad ei saa nõuda kostjalt soovitud viisil ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kuna
kostja avaldas ajakirjanikuna andmed AS-le Postimees Grupp, kes avaldab artikleid väljaande
Postimees veebilehel, ei saa hagejad nõuda, et kostja avaldaks paranduse ise vastaval
veebilehel. Kostja ei saa kohustada AS-i Postimees Grupp parandust avaldama. Kostja ei tööta
alates 01.03.2020 AS Postimees Grupp ajakirjanikuna. Andmete ümberlükkamise viisi aluseks
olevad asjaolud on tõendamata.
2.3. Kohus ei saa rahuldada hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
Kostja ei ole hagejatele õigusvastaselt kahju tekitanud ega saaks selles süüdi olla. Kostja
tegevus ei ole õigusvastane ka juhul, kui väited oleksid ebaõiged. Hagejad heidavad ette
triviaalseid eksimusi olukorras, kus hagejad on ise kostjale andmeid avaldanud. Kostja võis
hageja II antud teabele tugineda ja seda saab pidada tavapärase hoole järgimiseks.
Kuna hagejad ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja oleks avaldanud ebaõigeid väiteid ka
hageja II kohta, ei puuduta vaidlus hageja II õigusi ja tal ei ole õigust nõuda mittevaralise kahju
hüvitamist.
Arvestades seda, et hageja I on juriidiline isik, ei saanud tal mittevaralist kahju tekkida.
Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus jättis 27.06.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate
kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb nõuded avaldatu ümberlükkamiseks ja kahju
hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kuna andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus
rikkumisi ei tuvastanud, ei tule analüüsida kahju hüvitamise eeldusi.
2-20-3995
3.2. Artiklis „Eesti telekanal sai porno näitamise eest trahvi“ avaldatud lauses „Varem
suuremate telekomiettevõtete pakettides lisatasuta sisaldunud Entusiast TV paiskas aasta eest
vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme ja lasi saatejuhtidel neid reaalajas kommenteerida“
sisalduv väide, et pornofilme näidati neljal korral, on tõene ja hagejad on seda ise kinnitanud.
Hagejate tõlgendus ei vasta keskmise mõistliku isiku arusaamale avaldatust. Kostja ei ole
väitnud, et hageja I sai nelja saate näitamise eest karistada. Kostja väitis, et pornofilme näidati
neljal korral. Hageja II, kes oli hageja I seaduslik esindaja, märkis 07.01.2019 e-kirjades, et
saade oli erinevate saatejuhtidega eetris neli korda.
3.3. Artiklis „Tehnikaportaal peatas ministri, orgiad ja uraani“ avaldatud lauses „Samuti sai
karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti
puhast pornot eetrisse paiskas“ sisalduvad väited on õiged.
Avaldatu sisaldab kolme eraldiseisvat väidet: hageja I sai karistada, hageja I lõpetas
ebaseadusliku tegevuse ning hageja I paiskas kolmapäeva õhtuti pornot eetrisse. Hagejad ei
vaidlusta pornograafilise sisu eetris näitamist, vaid möönavad, et pornograafilise sisu näitamine
oli ebaseaduslik ning hageja I lõpetas sellise ebaseadusliku tegevuse. Kuigi ülalviidatud lausele
eelnes vahetult lõik veebipornoäri lõpetamise kohta ja lause: „Pärast artikliseeria avaldamist
pandi kogu veebiäri kinni“, on hagejad andnud avaldatule subjektiivse ja laiendava tõlgenduse,
et mõistlik lugeja ei saa selles kontekstis mõista kõnealust lauset teisiti kui et ka Entusiast TV
on enda tegevuse lõpetanud. Kostja ei ole esitanud väidet, et Entusiast TV lõpetas tegevuse või
ebaseadusliku tegevuse kostja tegevuse läbi. Keskmine mõistlik lugeja ei saanud seda teksti
mõista hagejate tajutud viisil. Kostja avaldas väite ebaseadusliku porno näitamise lõpetamise
kohta.
3.4. Artiklis „Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“ avaldatud lausetes „ÖÖLoom
selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus. Viimane otsustas
12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama seisukoht jäi püsima ka teises ja kolmandas
kohtuastmes“ sisalduv väide maakohtu seisukoha püsimajäämise kohta ka teises ja kolmandas
kohtuastmes on vale. Mõistlik lugeja sai seda mõista vaid viisil, et hageja I kaebas maakohtu
otsuse edasi, kuid ei teise ega kolmanda kohtuastme kohtud ei rahuldanud esitatud kaebust.
Kostja ei väitnud ega tõendanud, et hageja oleks otsuse edasi kaevanud. Seega avaldas kostja
valeväite. Samas ei ole valeväite avaldamine õigusvastane ega kostjale etteheidetav, sest hageja
II, kes oli ühtlasi hageja I seaduslik esindaja, ise avaldas selle teabe kostjale. Kostja kontrollis
andmeid piisavalt ja hagejad ise avaldasid kostjale sellise teabe, millest jäi selgelt mulje, et
otsus on täiendavalt kahes kohtuastmes vaidlustatud.
3.5. Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel
hagejate kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 4 järgi hüvitatavate menetluskulude suuruse
kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
Apellatsioonkaebus
4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue
otsuse, millega hagi rahuldada.
4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et artiklis I ei
sisaldunud valeväidet selle kohta, et Entusiast TV näitas vähemalt neljal korral pornofilme.
Hageja II e-kirjast ei saa seda järeldada. Sellest, et saade oli neli korda eetris, ei saa järeldada,
et pornot näidati neli korda.
2-20-3995
4.2. Maakohus asus vääralt, oma järeldust põhjendamata seisukohale, et artiklis II ei sisaldunud
valeväidet selle kohta, et Entusiast TV on tegevuse lõpetanud. Mõistlik lugeja sai teksti mõista
selliselt, et tegevus lõpetati. Samuti asus maakohus vääralt seisukohale, et hagejad ei
vaidlustanud porno eetris näitamist, mistõttu ei pidanud maakohus valeväiteks seda, et Entusiast
TV näitas pornot kolmapäeva õhtuti, st korduvalt. Hagejad ei ole nõustunud ja asjas ei ole
esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et seda tehti rohkem kui üks kord. Entusiast TV-d karistati
ühe korra eest.
4.3. Maakohus asus vääralt seisukohale, et artiklis III valeväite avaldamine ei ole õigusvastane,
sest hageja II ise avaldas selle teabe kostjale. Hageja ei ole avaldanud kostjale teavet maa- ja
ringkonnakohtu otsuste vaidlustamise kohta. Hageja väitis 30.01.2020 kirjas, et ei vaidlustanud
maakohtu otsust, mistõttu ei saanud kõrgemad kohtuastmed seisukohta võtta. VÕS § 1047 lg 1
järgi on ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane.
Vastustaja seisukoht
5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
hagejate kanda. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada
ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega
rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause
järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud hagejate kohta valeväiteid ning kas
valeväidete avaldamise tõttu peab kostja avaldatud valeväited ümber lükkama ja hüvitama
hagejatele valeväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju kohtu määratud ulatuses.
8. Kuigi ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel
üldjuhul aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, ei ole maakohus kõiki
asja lahendamiseks tähtasid asjaolusid nõuetekohaselt tuvastanud, mistõttu tuvastab
ringkonnakohus artiklis I ja artiklis II avaldatud väiteid puudutavalt järgmised asjaolud:
-
02.01.2019 saatis kostja Kultuuriministeeriumile e-kirja, milles soovis infot selle kohta,
mis kellaaegadel võib Eestis vabalt levitatav telekanal näidata pornot, sest kostja oli
sattunud ööl vastu 06.12.2018 Telia kanalivalikus vabalt kättesaadaval telekanalil
Entusiast TV peale ebakohasele saatele; kostja vahendas Kultuuriministeeriumiga
peetud kirjavahetust 03.01.2019 hagejaga II, tundes huvi hageja II kommentaari vastu;
hageja II vastas 07.01.2019 e-kirjas: „Saade oli erinevate saatejuhtidega eetris neli
korda. Eesmärgiks oli meelelahutus ning saatejuhilt lisatud asjakohased kommentaarid,
mis pidid vaatajale selgitama sisu. Vanusepiirang 18+ kiri oli ekraanil kui ka saatekavas.
Saade algas kell 23 kolmapäeva õhtul. Kirjutasite neljapäeval, aga saate otsustasime ära
jätta juba kolmapäeval“ (I kd, tl 45–48);
-
07.01.2019 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli
„Uue erakonna juht levitas pornot“, milles sisaldus mh lause „Värskelt loodud uue
erakonna Rahva Tahe asutaja ja juht X omab ainuisikuliselt ka telekanalit Entusiast TV,
mis paiskas Eestis kehivaid seadusi eirates korduvalt eetrisse sulaselget pornot“ (I kd, tl
7);
2-20-3995
-
TTJA karistas 17.07.2019 otsusega hagejat I 2000 euro suuruse rahatrahviga selle eest,
et hageja I teleprogramm Entusiast TV edastas 05.12.2018 kell 23.00 kuni 06.12.2018
kell 01.00 saadet „Ööseks 18+“, mis sisaldas pornograafilise sisuga ja vägivalda või
julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg 2 tähenduses
pornograafiat, rikkudes sellega meediateenuste seaduse § 19 lg-t 2, kuna edastas
alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige
selliseid, mis sisaldasid pornograafiat;
-
Tartu Maakohus jättis 12.11.2019 põhjendava ja kirjeldava osata otsusega hageja I
kaitsja kaebuse selle otsuse peale rahuldamata ja TTJA 17.07.2019 otsuse muutmata
ning allkirjastas kirjeldava ja põhjendava osaga otsuse 27.11.2019 (I kd, tl 15–34; tl 97–
98);
-
kostja küsis hagejalt II veebivestluses (kuupäev teadmata): „Ringkonnakohtusse
pöördute?“ ning hageja II vastas: „Mitte Ringkonna vaid Riigikohtusse“ (I kd, tl 99);
-
17.12.2019 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli
„Eesti telekanal sai porno näitamise eest trahvi“ (artikkel I), milles sisaldus 23.01.2020
seisuga lause „Varem suuremate telekomiettevõtete pakettides lisatasuta sisaldunud
Entusiast TV paiskas aasta eest vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme ja lasi
saatejuhtidel neid reaalajas kommenteerida“ (I kd, tl 10);
-
30.12.2019 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli
„Tehnikaportaal peatas ministri, orgiad ja uraani“ (artikkel II), mis kajastas aasta
loetumaid uudiseid ja milles sisaldus 23.01.2020 seisuga lause „Samuti sai karistada ja
lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti
puhast pornot eetrisse paiskas“ (I kd, tl 11);
-
22.01.2020 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli
„Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“ (artikkel III), milles sisaldusid
23.01.2020 seisuga järgmised laused: „Varem suuremate telekomiettevõtete pakettides
lisatasuta sisaldunud Entusiast TV paiskas aasta eest vähemalt neljal korral eetrisse
pornofilme /…/“ ja „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse
Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama
seisukoht jäi püsima ka teises ja kolmandas kohtuastmes“ (I kd, tl 13);
-
hageja II saatis 30.01.2020 kostjale e-kirja, milles juhtis tähelepanu nimetatud artiklites
sisalduvatele valedele väidetele, mh sellele, et Entusiast TV lõpetas kõnealuse saatesarja
juba 26.12.2018 (enne seda, kui kostja esitas Kultuuriministeeriumile 02.01.2019 selle
kohta teate), hageja I sai karistada selle eest, et ta paistaks eetrisse ühel, mitte neljal
korral pornofilme, ning hageja I ei ole vaidlustanud maakohtu otsust, mistõttu ei võtnud
teine ega kolmas kohtuaste väärteo toimepanemise kohta seisukohta, sh ei saanudki
ringkonnakohus seda teha, sest VTMS § 135 lg 8 alusel ei saanud otsust
ringkonnakohtus vaidlustada; mh palus hageja teha artiklites muudatused; samal päeval
vastas kostja, et esimene ja viimane väide on parandatud, ning märkis, et hageja I
kirjutas 07.01.2019 e-kirjas, et saade oli neli korda eetris (I kd, tl 35–36 pöördel);
-
06.02.2020 seisuga oli artikli II lauset parandatud järgmiselt: „Samuti sai pärast
Postimehes avaldatud artikleid karistada Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva
õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ (I kd, tl 37);
-
06.02.2020 seisuga oli artikli III lauset parandatud järgmiselt: „ÖÖLoom selle otsusega
aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril
kaebuse rahuldamata jätta ja see otsus jäi jõusse ka pärast kassatsiooni esitamist
Riikohtule“ (I kd, tl 39; tekst artiklis kirjaveaga);
-
kostja esitas 14.02.2020 AS-ile Postimees Grupp töölepingu ülesütlemise avalduse
alates 02.03.2020 (I kd, tl 62) ega tööta enam AS Postimees Grupp ajakirjanikuna.
2-20-3995
9. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus käsitas õigesti kostja avaldatud väiteid
faktiväidetena, kuid asus vääralt seisukohale, et ükski hagejate kohta avaldatud väide,
sh artiklis III avaldatud valeväide, ei andnud alust kohustada kostjat avaldatud väiteid ümber
lükkama.
9.1. Ringkonnakohus selgitab, et isiku kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise või
parandamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Isik võib VÕS § 1047
lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,
kui tema kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, ning seda sõltumata sellest, kas andmete
avaldamine oli VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastane või mitte. Ebaõigete andmete
ümberlükkamise nõuet lahendades tuleb kohtul avaldatu tõlgendamise teel esmalt välja
selgitada,
mida
avaldaja
mõistliku
inimese
arusaama
järgi
üldsusele
avaldas
(vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 36) ja kas avaldatu vastas tõele. Seejuures peab isik,
kes nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist, üldjuhul tõendama, et tema
kohta avaldatud faktiväited on ebaõiged. Samas juhul, kui füüsilise isiku kohta avaldati tema
mainet kahjustavaid (au teotavaid) asjaolusid või juriidilise isiku kohta talle majanduslikult
kahjulikke asjaolusid, peab VÕS § 1047 lg 2 järgi avaldaja nõude maksmapaneku takistamiseks
tõendama väidete õigsust (vt RKTKo 17.12.2015, 3-2-1-144-15, p 11; RKTKo 31.05.2006,
3-2-1-161-05, p 13).
9.2. Siinses asjas heidavad hagejad kostjale esmalt ette seda, et kostja avaldas kõigis viidatud
artiklites ebaõigeid väiteid selle kohta, et Entusiast TV lasi kolmapäeva õhtuti vähemalt neli
korda eetrisse pornograafilist sisu (artiklis I ja artiklis III „vähemalt neljal korral“ ning artiklis
II „kolmapäeva õhtuti“). Kuigi hagejate väitel oli saade eetris neli korda, karistati hagejat I
pornograafilise sisu näitamise eest üksnes ühel korral, s.o ühe saate eest, mis sisaldas ligi
10 minutit pornograafiat. Hagejate väitel kahjustas kostja sellega hagejate mainet, sh tõid
hagejad esile, et kostja ülemäärane ajakirjanduslik kajastus kahjustas hagejat II ja tema
pereliikmeid, kes pidid andma selgitusi selle kohta, miks hageja II näitab justkui avalikkusele
pidevalt räiget pornograafiat, kuid hagejad ei ole toonud esile, et ebaõigete andmete avaldamine
oleks majanduslikult kahjustanud hagejat I kui juriidilist isikut.
Hagejate esitatud asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et väide selle kohta, mitu korda lasi
Entusiast TV eetrisse pornograafilist sisu, võib küll olla ebaõige, kuid see ei saa olla hageja II
mainet kahjustav ega hagejat I majanduslikult kahjustav, mistõttu tuli hagejatel tõendada, et
kostja väited ei vasta tõele. Ringkonnakohtu hinnangul võinuks hageja II mainet kahjustada
küll see, kui kostja oleks avaldanud ebaõige väite selle kohta, et Entusiast TV lasi eetrisse
pornograafilist sisu, kuid hageja II mainet ei saanud kahjustada ekslikud andmed selle kohta,
kas seda tehti üks või neli korda. Hageja I kui juriidilise isiku puhul saab aga ebaõigete andmete
tõendamiskoormise kontekstis olla tähtsust üksnes sellel, kas ebaõige väide oli juriidilisele
isikule majanduslikult kahjustav. Selliseid asjaolusid ei ole aga hagejad esile toonud. Seega tuli
hagejatel tõendada, et kostja väide, mille kohaselt lasi Entusiast TV kolmapäeva õhtuti
vähemalt neljal korral eetrisse pornograafilist sisu, ei ole õige.
Hagejad on küll tõendanud, et hagejat I karistati üksnes ühel ööl (05.12.2018–06.12.2018)
saates „Ööseks 18+“ pornograafilise sisu näitamise eest, kuid sellest ei saa järeldada, et
Entusiast TV ei näidanud pornograafilist sisu ülejäänud kolmes saatesarja „Ööseks 18+“ saates.
Hageja II on nii 07.01.2019 e-kirjas kui ka siinses kohtumenetluses kinnitanud, et saade oli neli
korda eetris. Iseenesest on õige hagejate väide, et ainuüksi see, et saade „Ööseks 18+“ oli neli
korda eetris, ei pruugi tähenda veel seda, et Entusiast TV näitas neli korda pornograafilist sisu.
Samas ei kinnita asjas esitatud tõendid, et saatesarja „Ööseks 18+“ puhul sisaldas üksnes üks
saade pornograafilist sisu. Kuigi kostja palus hagejalt II 03.01.2019 e-kirjas kommentaari, kas
2-20-3995
ta ei pea näidatavat pornoks, olles eelnevalt pidanud silmas 06.12.2018 saadet, vastas hageja II
07.01.2019 e-kirjaga, et 18+ vanusepiiranguga saade oli eetris neli korda ja lõpetati vahetult
enne kostja pöördumist hageja poole, samuti möönis hageja järgmistes samal päeval edastatud
e-kirjades, et ega see kõik, mis eetris toimus, ei näinud hea välja ning paremini valitud sisuga
võiks saade ekraanile isegi naasta (I kd, tl 45–48). Seega on hageja ise möönnud, et kõik saated
olid sellise sisuga, et saatesari tuli lõpetada. Lisaks ei ole hageja enne TTJA otsuse tegemist
tõstatanud küsimust sellest, et samalaadset sisu ei oleks teistes saadetes peale 05.–06.12.2018
saate eetrisse lastud. Hageja II 07.01.2019 e-kirjas sisalduva kinnituse alusel avaldas väljaanne
Postimees juba 07.01.2019 esimest korda info selle kohta, et Entusiast TV näitas korduvalt
pornograafilist sisu (I kd, tl 7). Pärast seda toiminud hageja II ja kostja e-kirjavahetus kinnitab
seda, et vaieldi küll selle üle, mis on pornograafiline sisu ja kas ka teised telekanalid seda
näitavad, kuid hageja ei ole kordagi väitnud, et kostja oleks toona avaldanud valeväite selle
kohta, et sellist sisu näidati korduvalt (I kd, tl 41–48, 49, 112–113). Selle väite tõi hageja esimest
korda esile alles 30.01.2020 e-kirjas kostjale (I kd, tl 35–36 pöördel), s.o alles pärast TTJA
otsuse ja maakohtu otsuse tegemist ning 2019. a lõpus ja 2020. a alguses artiklite avaldamist,
milles sisuliselt korrati 07.01.2019 artikli väidet. Seega kinnitavad ülal viidatud tõendid
koosmõjus, sõltumata tõendamiskoormise jaotusest hagejate ja kostja vahel, et hageja II pidas
kõigis neljas saates näidatut samalaadseks ning kuna nii TTJA kui ka Tartu Maakohtu otsusega
on selline sisu loetud pornograafiliseks, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et Entusiast TV
ei oleks ülejäänud kolmes saatesarja „Ööseks 18+“ saates näidanud pornograafiat.
Ülaltoodut arvestades järeldas maakohus õigesti, et väide selle kohta, et Entusiast TV näitas
korduvalt, s.o vähemalt neljal korral pornograafilist sisu, vastas tõele.
9.3. Järgmisena heidavad hagejad kostjale ette seda, et kostja jättis artiklis II mõistlikule
lugejale lausega „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal
Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ eksliku mulje, et Entusiast
TV lõpetas pärast artiklite avaldamist tegevuse. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu
põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Maakohus järeldas artiklis avaldatud
väidet asjakohaselt tõlgendades õigesti, et mõistlik lugeja ei saanud avaldatud lausest
koosmõjus sellele eelneva lõiguga järeldada, et Entusiast TV lõpetas üldse tegutsemise.
Samuti ei saa artiklis II avaldatud lausest ja selle parandatud tekstist järeldada, et mõistlik lugeja
mõistis avaldatut selliselt, et Entusiast TV lõpetas pornograafilise sisu näitamise tänu avaldatud
artiklitele. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita artikli algses tekstis miski sellele, et Entusiast
TV oleks lõpetanud ebaseadusliku tegevuse kostja käitumise tõttu. Artiklis sisaldub ainult üks
hagejaid puudutav lause „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal
Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“. Hilisem parandatud tekst
„Samuti sai pärast Postimehes avaldatud artikleid karistada Eesti telekanal Entusiast TV, kes
kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ viitab küll väljaandes Postimees avaldatud
artiklitele, kuid ka sellest ei saa järeldada väidet selle kohta, et Entusiast TV lõpetas
ebaseadusliku tegevuse kostja koostatud artiklite tõttu. Lausest nähtub üheselt, et pärast artiklite
avaldamist on hageja I saanud karistada. Seega ei seondu see sellega, kas ja millal lõpetas
Entusiast TV vaidlusaluste saadete edastamise.
Seega ei sisalda need vaidlusalused laused hagejate väidetud valeväiteid ning maakohus
järeldas õigesti, et avaldatud väited olid õiged.
9.4. Viimaks heidavad hagejad kostjale ette seda, et kostja avaldas artiklis III avaldatud
lausetega „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus.
Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama seisukoht jäi püsima ka teises
2-20-3995
ja kolmandas kohtuastmes“ valeväite selle kohta, nagu oleks hageja vaidlustanud Tartu
Maakohtu 12.11.2019 otsuse ja otsus jäi kõrgemates kohtuastmetes muutmata. Ka selles osas
asus maakohus avaldatut asjakohaselt tõlgendades õigesti seisukohale, et mõistlik lugeja sai
kostja algses tekstis avaldatut mõista selliselt, et hageja I kaebas maakohtu otsuse edasi, kuid
teise ega kolmanda kohtuastme kohtud ei rahuldanud kaebust. Ringkonnakohus nõustub
maakohtu põhjendustega, neid kordamata.
Kuigi hageja I teatas 30.01.2020 e-kirjas kostjale, et ta ei vaidlustanud maakohtu otsust ning
seda sai VTMS § 135 lg 8 järgi vaidlustada üksnes kassatsiooni korras, mis oli märgitud ka
maakohtu otsuses (I kd, tl 35–36), kostja parandas hageja 30.01.2020 e-kirja järel mõnevõrra
viimase lause sõnastust ja märkis „/…/ see otsus jäi jõusse ka pärast kassatsiooni esitamist
Riikohtule“, sisaldab ka parandatud tekst valeväiteid. Mõistlik lugeja saab ka parandatud lauset
mõista selgelt selliselt, et hageja I vaidlustas maakohtu otsuse Riigikohus, kuid see ei muutnud
kohtuvaidluse lahendamise tulemust. Seega sisaldab artikkel III jätkuvalt väidet selle kohta, et
hageja I esitas Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse peale Riigikohtule kassatsioonkaebuse ning
kaebuse esitamine ei toonud endaga kaasa Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse muutmist.
Hageja väitel ei esitanud ta maakohtu otsuse peale kaebust, mida kinnitab mh hageja 03.01.2020
e-kiri kostjale. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist. Kostja on väitnud üksnes seda,
et ta tugines hageja II veebivestluses antud kinnitusele, et hagejad pöörduvad Riigikohtusse.
Veebivestlusest (I kd, tl 99) saab aga järeldada üksnes seda, et hageja I kavatses pöörduda
Riigikohtusse. Seda, et hageja I oleks seda teinud, nimetatud tõend ei kinnita.
Ülaltoodut arvestades ei vasta väited maakohtu otsuse ühel või teisel viisil vaidlustamise kohta
tõele, st tegemist on ebaõigete väidetega.
10. Kui isiku kohta on avaldatud valeväide, on tal VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda avaldajalt
valeväite ümberlükkamist või parandamist üksnes juhul, kui väide käib tema kohta (vt ka
RKTKo 01.12.2021, 2-15-18661, p 11; RKTKo 11.02.2004, 3-2-1-11-04, p 11).
Siinsel juhul nõuavad ebaõigete andmete ümberlükkamist nii hageja I kui ka hageja II. Selleks,
et neil mõlemal oleks õigus seda nõuda, peavad avaldatud valeväited käima nende mõlema
kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab artiklis III avaldatud lausetest koosmõjus artikli
ülejäänud lausetega järeldada, et Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse peale kaebuse esitamist
puudutav käis nii hageja I kui ka hageja II kohta. Kuigi Tartu Maakohtu 12.11.2019 määrus
käis hageja I kohta ning seda sai juriidiliselt vaidlustada üksnes hageja I, oli hageja II hageja I
seaduslik esindaja. Hoolimata sellest, et vaidlusalustes lausetes oli nimetatud üksnes hagejat I,
oli artikli esimeses sissejuhatavas lauses esile toodud, et telekanali Entusiast TV omanik on
hageja II, samuti oli artikli põhiteksti teises lauses märgitud, et telekanalit toodab hageja I, mille
omanik on hageja II. Lisaks oli artiklis nimetatud muudel juhtudel kaebuse esitajana just
hagejat II. Seega käis Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse vaidlustamisega seonduv mõistliku
lugeja vaatest selle kohta, et hageja II, olles hageja I juhatuse liige, esitas maakohtu otsuse peale
kaebuse, ning selline väide käis selgelt mõlema hageja kohta.
Eeltoodu kohaselt on mõlemal hagejal õigus nõuda, et kostja lükkaks ümber nende kohta
avaldatud valeväited, mis puudutasid maakohtu otsuse peale kaebuse edutut esitamist.
11. Selleks, et kohus saaks kohustada valeväidete avaldajat väiteid ümber lükkama, peab isik
olema taotlenud kohtult nende ümberlükkamist kohasel viisil.
2-20-3995
11.1. Kui isiku kohta on avaldatud valeväiteid, saab kehtiva kohtupraktika kohaselt kannatanu
nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need
avaldati (vt viimati RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709, p 15), seejuures võib hageja esitada
hagiavalduses nii alternatiivse teksti ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta kui ka taotleda
ümberlükkamist alternatiivsetel viisidel (vt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 14).
Isik saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist andmete avaldajalt, sh meediaväljaandelt,
kes andmeid avaldas, aga ka isikult, kes avaldas andmeid meediaväljaandele, kuid viimasel
juhul saab isikult nõuda andmete ümberlükkamist ainult meediaväljaande ees, st hageja võib
VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda, et kostja esitaks meediaväljaandele avalduse, milles teatab, et
tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Juhul, kui isikut, kelle vastu on nõue esitatud, ei
saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete
ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete
andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli
õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, on hagejal VÕS § 1055 lg 1 alusel
õigus nõuda, et see isik teeks enda kulul vajalikke toiminguid ebaõigete andmete
ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes, nt esitaks avalduse meediaväljaannetele, kus
ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist
enda kulul (vt RKTKo 19.03.2019, 2-17-1714, p 11–12).
11.2. Siinsel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostjat ei saaks ülaltoodu kohaselt pidada
avaldajaks VÕS § 1047 tähenduses. Pooled ei vaidle selle üle, et ajalehe Postimees
veebiväljaandes avaldatud artikli autoriks oli märgitud kostja. Kuigi kostja ei tööta enam
AS Postimees Grupp ajakirjanikuna, ei tähenda see seda, et AS Postimees Grupp kõrval ei saaks
ka kostjat pidada artikli III avaldajaks, kes peab ebaõiged andmed VÕS § 1047 lg 4 alusel oma
kulul ümber lükkama.
11.3. Kuigi hagejad ei ole esitanud hagiavalduses ega haginõuet täpsustades kohtule selgelt
sellist nõuet, on hagejad toonud 07.12.2020 menetlusdokumendis esile, et kostja saab avaldada
valeandmeid ümberlükkava tasulise artikli ajalehe Postimees veebiväljaandes, ning esitanud
selle kinnituseks AS Postimees Grupp hinnakirja online-sisureklaami (bännerite) hindade kohta
(I kd, tl 109), samuti väljavõtte väljaande Postimees sisuturundust kajastavast veebilehest (I kd,
tl 110). Tasulise paranduse avaldamise juurde jäid hagejad ka ringkonnakohtu istungil. Seega
on hagejad sisuliselt taotlenud, et kostja lükkaks avaldatud valeandmed väljaande Postimees
veebilehel ümber, avaldades selle kohta oma kulul väljaande Postimees veebilehel tasulise
sisureklaami või sisuturunduse artikli.
11.4. Ringkonnakohtu hinnangul saavad hagejad nõuda sellisel viisil ebaõigete andmete
ümberlükkamist. Sellisel viisil valeandmete ümberlükkamist ei saa aga siduda hagejate
taotletud täiendavate tingimustega (parandus on väljaande Postimees veebiportaali esilehel
vähemalt kaks päeva ning see on püsivalt nähtav ja kättesaadav viie hagis nimetatud artikli
juures), sest hagejad ei ole tõendanud, et nende kohta avaldatud artikkel III oli vähemalt kaks
päeva avaldatud veebiportaali esilehel ning hagejatel ei ole õigustatud huvi avaldada artiklis III
avaldatud valeväite parandust ülejäänud artiklite juures. Lisaks ei ole hagejad tõendanud ka
seda, et sisureklaami või sisuturunduse artikli saab osta portaali esilehele või konkreetse
avaldatud artikli juurde.
Kuna kostja avaldas ülaltoodu kohaselt (vt ülal p 9) ainult artiklis III ebaõigeid väiteid, tuleb
kostjal avaldada üksnes neid väiteid ümberlükkav tekst. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate
II alternatiivina esitatud parandus täpsem ning sellest on asjassepuutuv järgmine tekst:
„Ajakirjanik Y kajastas 22.01.2020 (taotluses ekslikult märgitud 23.01.2020) avaldatud artiklis
2-20-3995
„Eesti
telekanal
jäi
porno
näitamises
lõplikult
süüdi“
(https://tehnika.postimees.ee/6878571/eesti-telekanal-jai-porno-naitamises-loplikult-suudi)
OÜ ÖÖLoom Produktsioon telekanali Entusiast TV suhtes läbi viidud väärteomenetlust.
Nimetatud artiklis on esitatud eksitav informatsioon, justkui oleks Entusiast TV mõistetud selle
eest süüdi kõigis kolmes kohtuastmes. Tegelikkuses ei ole maakohtu otsust edasi kaevatud“.
12. Lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamisele taotlevad hagejad kostjalt ka valeväidete
avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist.
12.1. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab
VÕS § 1043 järgi kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju
tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p-de 4 ja 6 järgi mh
õigusvastane, kui see tekitati kannatanud isikliku õiguse rikkumisega või majandustegevusse
sekkumisega ja seda saab pidada VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastaseks.
12.2. Siinsel juhul ei ole kostja artiklis I ja artiklis II avaldanud hagejate kohta valeväiteid.
Kuigi kostja avaldas artiklis III ekslikult väite, nagu oleks hageja I kohta tehtud maakohtu otsus
kõrgema(te)s kohtuastme(te)s vaidlustatud, kuid jäänud kõrgema(te)s kohtuastme(te)s
muutmata, ei ole kostja teinud seda õigusvastaselt, mistõttu ei ole hagejatel õigust nõuda
kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.
See, kas kostja tegevus oli õigusvastane, sõltub esmalt sellest, kas kostja avaldas hagejate kohta
pelgalt selliselt andmeid, mis ei olnud hagejale I majanduslikult kahjulikud ega teotanud hageja
II au, kuid mis olid valed, või tõi andmete avaldamine endaga kaasa ka eelnimetatud kahjulikud
tagajärjed. Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandustegevusse sekkumine isiku või tema
tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või
eksitava avaldamisega on VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei
teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
Samas, teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine
loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu
vastab tegelikkusele. Hoolimata eeltoodust ei loeta andmete või asjaolu avaldamist VÕS § 1047
lg 3 järgi õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes
õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab
võimaliku rikkumise raskusele.
Siinsel juhul ei ole hagejad esile toonud, et artiklis III avaldatud andmed maakohtu otsuse
edasikaebamise kohta oleks avaldanud kostjale I majanduslikult kahjulikku mõju või üldse
mingit majanduslikku mõju. Samuti ei ole hagejad toonud esile asjaolusid, millest saaks
järeldada, et see väide teotas hageja II au ja kahjustas hageja mainet. Hagejad tõid üksnes esile,
et kostja ülemäärane ajakirjanduslik kajastus kahjustas hagejat II ja tema pereliikmeid, kes pidid
andma selgitusi selle kohta, miks hageja II näitab justkui avalikkusele pidevalt räiget
pornograafiat, kuid hagejad ei ole väitnud, et maakohtu otsuse edasi kaebamata jätmine oleks
kahjustanud hageja mainet. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üldjuhul ekslik info kohtulahendi
edasikaebamise kohta tekitada juriidilisele isikule majanduslikke negatiivseid tagajärgi ega
teotada füüsilise isiku au. Seega ei saa lugeda kostja tegevust VÕS § 1047 lg 2 alusel
õigusvastaseks.
Samuti ei saa pidada artiklis III maakohtu otsuse edasikaebamist puudutavaid ekslikke väiteid
VÕS § 1047 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 1047 lg-ga 3 õigusvastaseks, sest kostja tõendas, et
ta avaldas artiklis III maakohtu otsuse vaidlustamist puudutavad väited, tuginedes hageja II
kinnitusele, et ta kavatseb maakohtu otsuse vaidlustada (I kd, tl 99). Arvestades hageja II
2-20-3995
avaldatut ei teadnud ega pidanudki kostja teadma, et hageja II ei esitanud hageja I nimel
maakohtu otsuse peale kaebust. Ka juhul, kui kostja oleks pidanud teadma, et maakohtu otsust
ei ole vaidlustatud, oli avalikkusel varem kajastatud väärteoasjas kohtute lõpliku seisukoha
teada saamise vastu äratuntav huvi ning arvestades hageja II kinnitust selle kohta, et ta kavatseb
maakohtu otsuse vaidlustada, aga ka edasikaebamist puudutava teabe vähest tähtsust kõigi
avaldatud andmete kontekstis, saab pidada piisavaks seda, et kostja kontrollist otse hagejalt II,
kas ta kavatseb maakohtohu otsuse edasi kaevata, ning hageja II kinnitus oli andmete tähtsust
kogu artikli III konteksti arvestades piisav.
Seega on kostja avaldanud küll ebaõige väite hageja I ja hageja II kohta, kuid hagejatel ei ole
VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 4 ja 6 alusel õigust nõuda, et kostja hüvitaks hagejatele
mittevaralise kahju, sest kostja tegevust ei saa pidada õigusvastaseks VÕS § 1047 lg-te 1–3
tähenduses.
12.3. Kuna kostja tegevust ei saa pidada õigusvastaseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta
mittevaralise kahju hüvitamist puudutavate poolte ülejäänud väidete kohta.
13. Ülaltoodut arvestades tuleb hagejate apellatsioonkaebus rahuldada osas, millega maakohus
jättis rahuldamata hagejate nõude artiklis III avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamiseks,
ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi selles osas. Ülejäänud osas ei anna
apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust muuta, kuid osaliselt tuleb muuta ja oluliselt
täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab
hagejate ühe ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kolmest ning jätab rahuldamata
hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude kõigi kolme artikli puhul, tuleb menetluskulud
jätta TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 1/6 ulatuses kostja kanda ja
5/6 ulatuses TsMS § 165 lg 1 alusel võrdselt hagejate kanda, s.o 16,66% ulatuses kostja kanda,
41,67% ulatuses hageja I kanda ja 41,67% ulatuses hageja II kanda.
Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda
TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab
maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse
jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)