2-23-10774/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-10774 Tsiviilasi TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi A. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 14 736,46 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood 14304235, lepingulised esindajad A. Ž., S. R.; kostja A. L. , isikukood XXX. Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

2 teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. 2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused osaliselt. 3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud e-posti teel 28.10.2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited. 5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). 6. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte 05.02.2021 sõlmitud võlatunnistuse nr 235441 alusel põhivõla 8747,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4211,56 eurot ja edasiulatuva viivise kokkulepitud määras 0,065% päevas.

3 7. Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). 8. Puudub vaidlus, et kõikide lepingutega seoses tegutses hageja oma majandusvõi kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on eelduslikult tegemist tarbijakrediidisuhtega VÕS § 402 lg 1 mõistes. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. 9. Kohus on hagejale 31.08.2023 määruses selgitanud, et hagejal tuleb esitada kohtule asjaolud võlatunnistuse ja selle aluseks oleva õigussuhte kehtivuse kohta ja neid asjaolusid ka tõendada, kuna kohtul on kohustus neid asjaolusid kontrollida omal algatusel sõltumata teise poole vastuväidetest. Ühtlasi on kohus hagejale selgitanud puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi. 10. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatust, et poolte 05.02.2021 sõlmitud kokkulepe oleks kehtiv. Hageja toob esile, et pooled sõlmisid kokkuleppe, millega tarbija nõustus looma iseseisva kohustuse ja sellega loobuma kõikidest vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse. Seega oli kokkuleppe eesmärk kalduda kõrvale tarbijakrediidilepingutele kohalduvast õiguslikust regulatsioonist. Kohtu hinnangul ei ole selline leping kooskõlas kehtiva õigusega ja on seega tühine VÕS § 421 järgi (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 27-29). 11. Hageja on vaatamata kohtu selgitustele jätnud esitamata kohtu nõutud andmed esialgse võlasuhte kohta, millel tühine võlatunnistus põhines. Seetõttu on hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ebaselged ning kohtul ei ole võimalik hageja nõude põhjendatust kontrollida. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud anda hagejale uut tähtaega samade puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu selgitamiskohustus ei saa olla piiramatu. Kohus on juba enne hagi menetlusse võtmist hagejale selgitanud hagi puudusi ja vajadust esitada täiendavaid asjaolusid, andmeid ja dokumente, ning määranud hagejale selleks tähtaja. Hageja pole esile toonud asjaolusid, et tal ei ole võimalik kohtu määratud tähtaja jooksul hagi puudusi kõrvaldada või et ta sooviks seda teha hiljem. Vastupidi, hageja on oma 15.09.2023 seisukohas leidnud, et tema hinnangul ei ole neid andmeid vaja esitada. Hageja esindaja tegutseb oma majandusja kutsetegevuses igapäevaselt sellist liiki nõuete esitamisega, mistõttu ei saa sellistele lepingutele kohalduv õiguslik regulatsioon ja asjaolude tõendamiskoormis kohtumenetluses olla talle üllatuslikud. 12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 13. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik