2-21-20184/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja

koht

18. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20184

Kohtuasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Y vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. oktoobri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht

Kostja Y (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman

Märtson

Menetlustoiming

apellatsioonimenetluse

lõpetamine

apellatsioonkaebusest

loobumise tõttu

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X avaldus apellatsioonkaebusest loobumiseks.

2. Lõpetada Harju Maakohtu 25. oktoobri 2023. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-

20184 esitatud apellatsioonkaebuse menetlus.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud Y menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

4. Jätta ringkonnakohtus tekkinud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Vabastada X

apellatsioonkaebuse

esitamisel

riigilõivu

210 euro

riigituludesse

tasumise

kohustusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2 (3)

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja, apellant) esitas 28. detsembril 2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja)

vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 29. mail 2022 esitas kostja vastuhagi ühisvara

jagamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 25. oktoobri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi

ühisvara jagamiseks. Maakohus jättis kostja ainuomandisse korteriomandi asukohaga XXX

(registriosa nr XXXXXXXX) ning kohustas hagejat andma nõusoleku omanikukande

muutmiseks, asendades nõusoleku jõustunud kohtuotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja hüvitise 7000 eurot. Maakohus jättis poolte menetluskulud (v.a riigi õigusabi

kulud ja menetlusabi kulud) nende endi kanda.

3. Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palub maakohtu otsuse tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise osas (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 6) ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja

kasuks välja hüvitis 50 000 eurot või alternatiivselt 35 950 eurot. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

4. Harju Maakohus võttis 24. novembri 2023. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse,

muutis vastuhagi hinda ja jätkas hagejale menetlusabi andmist, vabastades ta

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 euro tasumise kohustusest.

5. 16. detsembril

2023

esitas

apellandi

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks. Esindaja kinnitab, et ta on

selgitanud apellandile menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Samuti palub apellant, et

kohus vabastaks ta riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

6. Kostja ei vaielnud apellatsioonkaebusest loobumisele ja menetluse lõpetamisele vastu.

Samuti teatas kostja, et ta menetluskulude nimekirja ei esita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja

apellatsioonkaebuse menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg-te 1 ja 4

alusel lõpetada.

8. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise

lõpetamiseni. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest

loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Apellatsioonkaebusest

loobumise korral loetakse TsMS § 644 lg 3 kohaselt, et apellant ei ole apellatsiooniastmes

menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada

enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud.

9. Apellatsioonkaebusest loobumise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 644

lg 3 teise kohaselt apellandi kanda. Kostja on kohut teavitanud, et ta apellatsiooniastmes

tekkinud menetluskulude kohta nimekirja esitada ei soovi. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

10. Ringkonnakohus andis apellandile menetluskulude kandmiseks menetlusabi, vabastades ta

riigilõivu maksmisest ning määrates talle riigi õigusabi. Üldjuhul tuleb TsMS § 190 lg 4

(koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1) kohaselt hagejalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud

3 (3)

riigituludesse täies ulatuses välja mõista. Kolleegiumi hinnangul on selles asjas põhjendatud

eeltoodud üldreeglist kõrvale kalduda ja kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut. Võttes arvesse

praeguse vaidluse asjaolusid (apellant esitas kaebusest loobumise apellatsioonimenetluse

varajases staadiumis) ning apellandi majanduslikku olukorda, vabastab kolleegium

TsMS § 190 lg 7 alusel apellandi menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

11. TsMS § 644 lg 7 järgi võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)