2-20-143283/122 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-143283

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y 27.12.2022 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3580,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja C

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Helen Hääl

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Y apellatsioonkaebusega esitatud dokumentaalne tõend (tööleping koos

palga laekumise väljavõttega).

2. Mitte võtta asja juurde Y esitatud dokumentaalset tõendit (Q OÜ kasumiaruanne

ja sõiduki ostu-müügileping).

3. Mitte võtta asja juurde X apellatsioonkaebuse vastusele lisatud dokumentaalset

tõendit (pilt sõidukist).

4. Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2022 otsus osas, millega maakohus mõistis Ylt X

kasuks välja tagasiulatuvalt 27.11.2019–26.11.2020 eest elatise 3949,52 eurot

ületavas osas, 27.11.2020–24.11.2022 eest elatise 4389,06 eurot ületavas osas ning

alates 25.11.2022 kuni X täisealiseks saamiseni igakuiselt 322,33 eurot ületavas osas.

5. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Hagi rahuldada osaliselt.

5.2. Mõista Ylt välja X kasuks tagasiulatuvalt ajavahemiku 27.11.2019–26.11.2020

eest elatise võlgnevus kokku 3949,52 eurot.

5.3. Mõista Ylt välja X kasuks ajavahemiku 27.11.2020–24.11.2022 eest elatise

võlgnevus kokku 4389,06 eurot.

2-20-143283

5.4. Mõista Ylt välja X kasuks elatis alates 25.11.2022 kuni tema täisealiseks

saamiseni, s.o 20.10.2032, 322,33 eurot kuus.

5.5. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette C pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega: „X elatis“, näidates ära kuu ja

aasta, mille eest elatis tasutakse. Samale arvelduskontole tuleb kanda ka

perioodi 27.11.2019–24.11.2022 eest väljamõistetud elatise võlgnevus.

6. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, laps) nimel esitas C (ema) 27.11.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ylt (isa,

kostja) elatise saamiseks. Kostja esitas vastuväite ja tsiviilasja menetlus jätkus hagimenetluses

Harju Maakohtus.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja ei osale lapse elus ega toeta teda,

vaatamata korduvatele meeldetuletustele alates 27.05.2019. Hageja on täielikult ema

ülalpidamisel.

3. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse ja selle hilisemate täpsustuste kohaselt elatist

tagasiulatuvalt perioodi 27.11.2019–27.11.2020 eest kogusummas (963x12) 11 556 eurot ja

alates 28.11.2020 kuni täisealiseks saamiseni 636,20 eurot kuus. Lapse põhjendatud kulud ühes

kuus on: eluasemele 175 eurot, toidule 150–274,60 eurot, transpordile 112 eurot, riietele ja

jalanõudele 51,70 eurot, tervisele 17 eurot, hügieenile 20–27 eurot, lasteaiakohustuse täitmisele

140 eurot, koolikohustuse täitmisele 320–350 eurot, huvitegevusele 74–199 eurot,

elutingimuste parandamisele ja eluaseme sisustamisele 384 eurot, meelelahutusele ja

sünnipäevadele kuni 276 eurot, sidele 23 eurot.

4. Kostja väited piiratud sissetuleku kohta ei vasta tõele, mistõttu ei ole põhjendatud elatise

väljamõistmine alla seadusjärgse miinimummäära. Kostja on mitme Eestis asuva ettevõtte ainus

juhatuse liige ja saab ise oma töötasu määrata, kostja ei pea juhatuse liikmena tasuta töötama.

Samuti on ta Lätis asuva ettevõtte asutaja, mille käive oli 2019. a u 10 miljonit eurot. Ettevõte

on seotud kostjale töötasu maksva F OÜ-ga. Kostja on F OÜ-s maksnud endale enne elatishagi

esitamist suuremat töötasu. Pärast seda on aktiivne tegevus liikunud ettevõttesse Q. Kostjaga

samas valdkonnas tegutsevad Harjumaal asuvad töötajad saavad töötasu 1345 eurot kuus.

Kostja asutas 2017. a W OÜ, kuhu registreeris enda omandis olevad kinnisasjad, sh korteri, kus

elab. 2020. a juuni seisuga kuulus kostjale 5 kinnisasja, mis on hagi esitamise ajaks

2-20-143283

võõrandatud. Kostja saab ilmselt ka Lätis tulu. Kostja eluviis on tunduvalt parem, kui ta püüab

kohtule näidata. Ta elab neljatoalises korteris ja kasutab uut autot, BMW-d. Kostja on õppinud

ja alati tegutsenud finantssektoris ning spetsialiseerunud tulude varjamisele, seega ei ole tema

esitatud andmed usaldusväärsed. Kostja reisib pidevalt, osaleb igal aastal maratonides ja

triatlonivõistlustel üle maailma. Taolistest võistlustest osavõtt on kulukas. Kostjal on vähemalt

kaks jalgratast, mille maksumus on mitu tuhat eurot. Samuti tegeleb kostja teiste harrastustega,

tema omandis on varustust erinevat liiki surfamise ja lumelauasõidu jaoks. Paremale varalisele

seisule viitab ka lepingulise esindaja võtmine. Kui kostja sai endale lubada ja soetada liisinguta

2020. a ehitusaastaga Lada, pidi tal selleks olema vahendeid ning kui kostja on selle sõiduki

müünud, pidi ta saama müügist raha.

5. Hageja on õigustatud saama ülalpidamist tema tavalisest elulaadist lähtuvalt, milles on

arvestatud tema kõigi vajadustega, s.o igapäevased vajadused toidule, eakohasele arengule,

õppimisele ja teistele arendavatele tegevustele, mugavale ja turvalisele ümbrusele, reisimisele.

Kõik esiletoodud kulud on õigustatud ja peavad saama rahuldatud.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata või rahuldada see osaliselt, mõistes välja elatise 200

eurot kuus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Kostja sissetulek ei ole piisav taotletud ulatuses ülalpidamise andmiseks. Kostja töötab F

OÜ-s, töötasu 490 eurot kuus. Rohkem sissetulekuid ei ole ning tema töökoormus ja sissetulek

on vähenenud seoses koroonapandeemiaga. 06.09.2021 vastuse täpsustuse kohaselt on kostja

töötu, otsib tööd ja tal on igakuine maksekohustus Maksu- ja Tolliameti ees 189 eurot. Kostja

igakuised vältimatud püsikulud on eluasemele 200 eurot, toidule 200 eurot, muu kulu 90 eurot.

Kostjale kuuluv kinnisvara on osa aiandusühistus. Kostjale ei kuulu väärtpabereid,

väärisesemeid ega sõidukeid. Kostja omandis olnud sõiduk müüdi 2021. a alguses.

8. Kostja taotleb riikliku lapsetoetuse arvestamist. Lapse põhjendatud vajadused ei saa olla nii

suured, kui hagis nõutud. Väljatoodud kulud ei ole lapse põhivajadus. Isegi, kui kulud saavad

tõendatud, on tegemist oluliselt ülepaisutatud ja priiskavate kuludega, mille hüvitamist ei saa

teiselt vanemalt nõuda. Elatise maksmise eesmärgiks on lapse igakuiste püsikulude ja

-vajaduste katmine, mitte lapsele kõikvõimalike kulutuste tegemine. Kostja peab kuni 2021. a

juunini põhjendatuks lapse kulusid maksimaalselt 377,75 eurot kuus ning alates 2021. a juulist

237,75 eurot kuus. Seega saab kostja ülalpidamiskohustus olla kuni 2021. a juunini

maksimaalselt 188,90 eurot kuus ja alates 2021. a juulist maksimaalselt 118,90 eurot. Kostja

toetub ka RAKE varasemale uuringule, mille kohaselt oli aastatel 2010–2012 keskmine tegelik

lapse ülalpidamiskulu 280 eurot ühe lapse kohta. 2020. a RAKE uuringu kohaselt on lapse

keskmine ülalpidamiskulu 388 eurot kuus ning tegelik vajadustele vastav elatis on alla 200

euro.

9. Kostja hinnangul tuleks ka praeguse perekonnaseaduse (PKS) alusel maksta elatist 200 eurot

kuus. Seaduse uue regulatsiooni järgi arvutades tuleb summaks 213,44 eurot. Kostja on

igakuiselt tasunud hagejale 200 eurot, samuti kinkinud raha jõuludeks ja sünnipäevaks. See

summa on kooskõlas seaduse uue regulatsiooniga. Kostja teeb ka lisakulutusi hageja huvides

vahetult. Kostja osaleb aktiivselt hageja elus, aitab teda kooli ja trenni transportida.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 24.11.2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja tagasiulatuvalt 27.11.2019–26.11.2020 eest elatise kokku 4586,52 eurot,

27.11.2020–24.11.2022 eest kokku 6285,99 eurot ning alates 25.11.2022 elatise 397,83 eurot

2-20-143283

kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 20.10.2032. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

11. Kuna hagi on esitatud enne 31.12.2021, kohaldatakse 31.12.2021 seisuga sissenõutavaks

muutunud elatisele kuni selle kuupäevani kehtinud PKS-i sätteid ning alates 01.01.2022

esitatud nõudele praegu kehtivaid PKS-i sätteid.

12. Kuna hageja nõue ületab seadusjärgset miinimummäära, on vajalik kulude tõendamine ja

hindamine.

13. Kuna summa, mille väljamõistmisega on kostja nõustunud, jääb alla PKS § 101 alusel

arvutatud elatise määra, on kostja taotlenud elatise väljamõistmist alla seadusjärgse

miinimummäära. Kostja tugineb nii varaliste vahendite piiratusele kui sellele, et hageja

vajadused ei ole nii suured, kui hagis on toodud.

14. Maakohus tuvastas, et tõendatud ei ole kostja varaliste vahendite piiratus, mis annaks aluse

elatise väljamõistmiseks alla nõutud määra või ka alla seadusjärgse miinimummäära. Kostja

poolt esitatud teabe kohaselt oli ta töötuna arvele võetud. Enne seda oli kostja töötasu 490 eurot

kuus. Kohtule ei ole arusaadav, miks oli enda väitel kõrgharidusega ja raamatupidaja

kvalifikatsiooniga kostja nõus töötama sedavõrd väikese töötasu eest. Kohtu hinnangul viitab

taoline käitumine tegeliku tulu varjamisele. Tegeliku sissetuleku varjamisele viitab ka see, et

nii F OÜ kui ka Q OÜ on teinud kostja arvelduskontodele täiendavaid makseid. Kohtule ei ole

teada, et kostjal oleks tekkinud töötasu näol (piisav) sissetulek, mis võimaldaks maksta elatist

nõutud ulatuses. See ei tähenda siiski, et tõendatud on varaliste vahendite piiratus. Elatise

maksmiseks kohustatud isikul on aktiivne kohustus otsida endale sissetulekuallikas, andmaks

lapsele ülalpidamist. Lapsele on võimalik anda ülalpidamist lisaks oma sissetulekule ka

kohustatud isiku käes olevate varaliste vahendite arvelt.

15. Kohtu päringute vastustest nähtub, et kostjale kuulub kaasomandina kinnisasi (elamumaa

Narva linnas), mis ei ole tema elukoht. Samuti kuulub kostjale sõiduk Lada M1G, ehitusaasta

2020. Kostja kinnitusel on sõiduk võõrandatud 2021. a märtsi alguses, samas ei nähtu

31.03.2021 seisuga registrist sõiduki võõrandamine. Kohus nõustub hagejaga, et kui sõiduk ka

võõrandati, pidi hageja saama võõrandamisest arvestatavat tulu, kuna tegemist oli 2020.

ehitusaasta sõidukiga. Kostja varalist seisu iseloomustab ka see, et sõiduki ostmiseks ei olnud

hagejal vaja kasutada liisingut. Kostja oli registripäringu järgi sõiduki omanikuks.

16. Kostjale kuulub väärtpaberikonto nr 99100595510 Swedbank AS-is. Kontol 08.04.2021

seisuga väärtpaberid puudusid, kuid 01.01.2020–29.05.2020 on kaubeldud üheksa erineva

väärtpaberiga, viimane ostutehing sooritati 26.05.2020 ja pärast seda on võõrandatud

väärtpabereid kokku summas 5003,46 eurot ja (4248+4692,80+4793,76) 13 734,56 USA

dollarit. Seega saab järeldada, et kostjal on olnud vara väärtpaberite müügist saadud summa

ulatuses (miinus mõningane komisjonitasu).

17. Samuti nähtub pankadesse tehtud päringute vastustest kostja nimel olevate arvelduskontode

kohta järgmine teave: Coop Pank AS kontol oli 01.04.2021 seisuga jääk 1499,50 eurot, viimase

16 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta oli 2120,86 eurot; AS SEB Pank konto oli suletud

18.11.2020, jääk seega puudus, 11 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta oli 161,51 eurot;

LHV Pank AS kontol oli 05.04.2021 seisuga jääk 62,47 eurot, viimase 16 kuu keskmine

laekumine ühes kuus oli 498,15 eurot; Luminor Bank AS kontodel oli 01.04.2021 seisuga jääk

kokku -598,11 eurot, viimase 16 kuu keskmine laekumine ühes kuus oli 256,51 eurot (kohus

ei arvesta kontole nr EE211700017003918302 toimunud laekumisi, kuna need toimusid vaid

kostja enda Luminor Bank AS arvelduskontolt); Swedbank AS arvelduskontol oli 08.04.2021

seisuga jääk 0 eurot, viimase 16 kuu keskmine laekumine ühes kuus oli 2536,92 eurot. Seega

oli kostjal arvelduskontodel päringu lõpu perioodil kokku raha (1499,50+62,47-598,11) 963,86

2-20-143283

eurot. Tema viimase 16 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta oli 5573,95 eurot, mis ei viita

kostjale kui majanduslikes raskustes olevale isikule.

18. Kohtu kogutud tõenditest nähtub, et kostja oli vähemalt 31.03.2021 seisuga juhatuse liige

neljas äriühingus. Kohtupraktika kohaselt ei ole eeldatav, et isik saab juhatuse liikmena tasu.

Samas on kostjal ilmselt võimalik teha teistsuguseid valikuid ja kasutada oma tööaega sellise

töö tegemiseks, mille eest ka tasu makstakse.

19. Maakohus toob välja, et W OÜ ainuosanikuks oli kuni 16.06.2020 kostja ning alates

16.06.2020 on W OÜ osanikuks Z, kostja õde. W OÜ-le kuuluvad neli kinnisasja, sh kaks

korteriomandit Rae vallas Järvekülas ning üks korteriomand Narva linnas. Nendest kolm on

kostja võõrandanud 2020. a W OÜ-le tasuta. Kohtu hinnangul saab lugeda üldtuntud asjaoluks,

et taolise kinnisvara väärtus ei ole väike. Kostja 2020. a tuludeklaratsioonis ei ole kajastatud W

OÜ osaluse võõrandamisest saadud tulu. Kohus nõustub hagejaga, et selgusetuks jääb, miks ei

ole kostja saanud tasu äriühingu osaluse müügi eest ega ka tasu kinnisvara võõrandamisest W

OÜ-le. Kohtu hinnangul tuleb nõustuda hagejaga, et kostja väited varalise seisu kohta ei ole

usaldusväärsed ning kostja on ilmselgelt varjanud oma tegelikke tulusid. Eeltoodu pinnalt loeb

kohus tõendatuks, et kostja väited varaliste vahendite piiratuse kohta ei vasta tõele.

20. Kostja kulutused toidule on 30.03.2021 kinnitusel 200 eurot kuus ja muud kulud 90 eurot

kuus. Asjaolu, et kostja keskmine laekumine eelneva 16 kuu kohta on olnud ca 5573,95 eurot

ning 08.04.2021 seisuga on sellest jäänud alles vaid 963,86 eurot, ei ole kostja väited

usaldusväärsed ka igakuiste kulude kohta summas 490 eurot. Seega ei ole tõendatud kostja

piiratud varalised võimalused ja vähesed vajadused. Maakohus järeldas, et põhjendatud ei ole

elatise vähendamine põhjusel, et kostjal ei ole varaliselt võimalik anda ülalpidamist hagis

nõutud elatise ulatuses.

21. Järgnevalt tuvastas maakohus, millised on hageja põhjendatud kulutused ühe kuu kohta.

Puudub vaidlus, et hageja ja kostja ei ole kunagi koos elanud ning kostja ei ole hagejale kunagi

märkimisväärses ulatuses ülalpidamist andnud. Arvestades, et hagejale on seni luksuslikumat

elulaadi võimaldanud ema ning hageja ei saa olla harjunud kostja poolt pakutava luksusliku

elulaadiga, tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest.

22. Maakohus luges põhjendatuks hageja eluasemekulud 100,16 eurot kuus.

23. Maakohus luges põhjendatuks hageja toidukulud 200 eurot kuus. Maakohus märkis, et

asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav

asjaolu. Hageja on aktiivses kasvueas, vajab lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju,

juurvilju, mahlu jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos vanusega. Lapsel on peale kooli

huvitegevus ning ei saa eeldada, et ta jõuab alati enne õhtut käia veel kodus söömas ning et

töötaval vanemal on võimalik lapsele pärastlõunaks midagi ette valmistada. Seega on usutav,

et lapsel lisandub ka söögikulu peale kooli ja enne õhtut (seda ka väljaspool pikapäevarühma

toitlustamist). Samas on ka hageja ema poolt märgitud toidukulu kohtu hinnangul üle

paisutatud. Hagejal ei ole toitumuslikke erivajadusi, ta on lihtsalt harjunud sööma erinevat toitu.

24. Maakohus luges põhjendatuks transpordikulu ühes kuus 30 eurot. Kuna hageja elab

piirkonnas, kus ühistranspordiga liikumine ei ole keeruline ega aeganõudev ning transport on

Tallinna elanikele tasuta, ei ole transpordikulu nõutud ulatuses põhjendatud. Hageja elab

kesklinnas, lasteaed ja kool asuvad samuti kesklinnas, ka huviringid toimuvad kesklinnas.

Samas ei nõustu kohus, et transpordikulu on täiesti põhjendamatu, arvestades, et iga kord ei ole

võimalik ja haiguste perioodil ei ole ka otstarbekas liikuda ühistranspordiga.

25. Maakohus luges põhjendatuks rõivaste ja jalanõude kulu ühes kuus 50 eurot.

2-20-143283

26. Maakohus luges põhjendatuks kulud tervishoiule summas 17 eurot ja hügieenitarvetele 27

eurot kuus. Hageja on välja toonud, et tal on nahaprobleemidest tulenevalt vajalik spetsiaalse

kosmeetika ostmine. Tervisega seotud kuluna tuleb arvestada ka visiiditasu, nt perearsti

kodukutse korral või hambaraviteenuse osutamisel. Samuti võib juhtuda, et tasuta eriarstiabi ei

ole piisavalt kiiresti saadaval ja seetõttu on vajalik külastada tasulist eriarsti.

27. Maakohus luges põhjendatuks lastaia ja kooliga seotud kulu kuni 31.08.2020 89,25 eurot

kuus, 01.09.2020–31.05.2021 149,25 eurot kuus, 01.06.2021–30.06.2021 89,25 eurot kuus ning

alates 01.07.2021 108 eurot kuus. Kuni 30.06.2021 saab lugeda tõendatuks ühes kuus

lasteaiakulu 81,25 eurot, mis koosneb lasteaiatasust 71,25 eurot ning toidukulust 10 eurot.

01.09.2020–31.05.2021 lisandub eelkoolikulu 60 eurot kuus, sest eelkoolis käiakse eelduslikult

vaid viimasel aastal enne kooliminekut ning eelkooli ei toimu suvel. Hageja kinnitusel käib laps

alates 01.09.2021 koolis. Õpikute ja koolitarvete kulu 8 euro osas ei ole kostja vastuväiteid

esitanud ja seda on kohus eraldi arvestanud. Ülejäänud kooliga seotud kulu saab kohus lugeda

põhjendatuks summas 100 eurot kuus. Kohus arvestab sealjuures pikapäevarühma kuluga,

samuti koolivormi kuluga. Samuti tuleb lugeda üldtuntuks, et kooliga seoses kantakse

täiendavalt kultuuriüritustel (teater, kino, kontserdid, muuseumid) osalemise ja ekskursioonide

kulu, pildistamise kulu, spordirõivaste soetamise kulu, vahetusjalanõud, kunstitarbed ja

käsitöövahendid, õpetajate kingitused, lapse jõulukingitus, hoiukapp jne.

28. Maakohus luges põhjendatuks hageja huvitegevuse kulu ühes kuus 55,50 eurot.

29. Maakohus luges põhjendatuks elutingimuste parandamisega ja eluaseme sisustamisega

seonduvad kulud 20 eurot kuus. Maakohus märkis, et on üldteada asjaolu, et laps vajab oma

mööblit (voodi, kapp, kirjutuslaud) ning tulenevalt kasvamisest on vaja mööbliesemeid ka vahel

välja vahetada. Hageja toodud kulutused on küll valdavalt tõendatud, kuid on kohtu hinnangul

ebamõistlikult suures summas. Hageja selgitustest ei selgu, miks oli vajalik soetada lapsele just

kallim, eritellimusel tehtud mööbel ja voodi. Kui lapsel on suvilas ajamaja, võib see olla küll

lapsele meeldiv, samas ei saa seda pidada vajalikuks kuluks, mille eest peaks vastutama teine

vanem. Ka rõdu klaasimine on pigem kinnisasja omaniku jaoks vajalik ja kasulik kulu, mitte

aga spetsiifiliselt lapse huvides tehtud kulutus. Sama kehtib rõdumööbli ja põrandakatte

soetamise kohta.

30. Maakohus luges mõistlikuks meelelahutuse kuluks kuni 31.07.2021 152,50 eurot kuus ja

alaetes 01.08.2021 (mil lisandusid ujumistreeningud) 225 eurot kuus.

31. Maakohus luges põhjendatuks hageja sõprade sünnipäevadega seonduva kulu 10 eurot kuus

ning hageja enda sünnipäeva tähistamisega seonduva kulu 40 eurot kuus. Maakohus märkis, et

reisimisega seotud kulu ei saa lugeda põhjendatud kuluks. Reisimine (nii Eestis kui välismaal)

olla lapsele huvitav ja kasulik, kuid sisuliselt on tegemist luksusliku kuluga, millest poole

hüvitamist teiselt vanemalt nõuda ei saa. Maakohus märkis, et iseenesest on üldteada, et kõigile

lastele on vajalik mänguasjade soetamine, samas ei pea need olema suure väärtusega. Maakohus

leidis, et sporditarvete ja sportimisega (nt uisuväljak, seikluspark, suusatamine) ning

mänguasjadega seotud kulu on põhjendatud maksimaalselt 115 euro ulatuses kuus. Muu

kultuuri ja meelelahutusega seotud kulu (veekeskus, teater, kino, muuseumid, arendavad

tegevused) on kohtu hinnangul põhjendatud kokku maksimaalselt 60 euro ulatuses kuus. Alates

01.08.2021 lisanduvad ujumistreeningu kulud.

32. Maakohus luges põhjendatuks hageja sidekulud 23 euro ulatuses. See hõlmab endas nii

sidevahendite soetamise ja vajadusel parandamise kui ka vastava teenuse kulu.

33. Maakohtu hinnangul puudusid praegusel juhul kuni 31.12.2021 esitatud elatise nõude korral

sellised asjaolud, mis oleks andnud aluse arvestada lapsetoetusega. Tõendatud ei ole kohustatud

vanema halb varaline seisund või see, et lapse vajadused on alla miinimummäära. Kohtu

2-20-143283

hinnangul ei esinenud ka mingisugust muud põhjust lapsetoetusega arvestamiseks. Seega leiab

kohus, et antud juhul tuleb küll arvestada sellega, et lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud

lapsetoetusega, kuid seda vaid alates 01.01.2022 tasumisele kuuluva elatise osas, alates sellest

hetkest on taoline kohustus otsesõnu ja tingimusteta sätestatud.

34. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese lapse

kohta 60 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kuni hageja täisealiseks saamiseni makstakse hagejale

lapsetoetust vähemalt 60 eurot kuus. Arvestades, et poole hageja kuludest peab kandma ema

ning lapsetoetusega on põhjendatud arvestada alles alates 01.01.2022, on põhjendatud

ülalpidamisvajadus, mille nõudmine kostjalt on õigustatud, seega järgmine: 27.11.2019–

31.08.2020 (764,41/2) 382,21 eurot kuus; 01.09.2020–31.05.2021 (824,41/2) 412,21 eurot

kuus; 01.06.2021–30.06.2021 (764,41/2) 382,21 eurot kuus; 01.07.2021–31.07.2021

(783,16/2)

391,58

eurot

kuus; 01.08.2021–31.12.2021

(855,66/2)

427,83

eurot

kuus; 01.01.2022–20.10.2032 (855,66-60/2) 397,83 eurot kuus.

35. Maakohus täpsustas, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.11.2020. Seega

tuleb tagasiulatuva perioodina vaadelda PKS § 108 tähenduses perioodi 27.11.2019–

26.11.2020 ja elatis alates hagi esitamisest tuleks välja mõista alates 27.11.2020.

36. Kohtu hinnangul on hageja põhjendamatult leidnud, et kostja peaks andma hagejale

ülalpidamist igakuiselt kogu hageja ülalpidamiskulu 963 euro ulatuses. Mõlema vanema

ülalpidamiskohustus on eelduslikult võrdne. Hageja ei ole välja toonud, et kostja peaks andma

vanemate erinevast varalisest seisust tulenevalt erinevas ulatuses ülalpidamist, samuti ei nähtu

kohtule vanemate erinev varaline seis ka asja juurde võetud tõenditest. Seega saab kostja

vastutada eelduslikult vaid poole ülalpidamiskulu osas. Kuna kohus on varasemalt leidnud, et

lapse põhjendatud elatise suurus oli perioodil 27.11.2019–26.11.2020 ühes kuus 382,21 eurot,

kuulub kostjalt hageja kasuks selle ajaperioodi eest väljamõistmisele PKS § 108 alusel elatis

(12*382,21) 4586,52 eurot.

37. Kostja kinnitusel ning asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud elatist perioodi

juuni 2021 – september 2022 eest kokku 3200 eurot. Samuti saab ülalpidamiskohustuse lugeda

täidetuks kostja poolt hageja treeningute eest tasumise läbi summas 200 eurot ning hagejale

seljakoti ja pinali soetamise läbi summas 251,73 eurot. Selles ulatuses saab lugeda kostja

ülalpidamiskohustuse juba täidetuks, kohus arvestab selle alates 27.11.2020 tasumisele kuuluva

elatise katteks.

38. Selguse mõttes mõistab kohus elatise alates hagi esitamisest välja kohtuotsuse tegemise

kuupäeva seisuga konkreetses summas (s.o 27.11.2020–24.11.2022 eest) kokku (9737,72-

3200-251,73) 6285,99 eurot, millele lisandub PKS § 108 alusel elatis 4586,52 eurot ning alates

25.11.2022 tasumisele kuuluv elatis igakuiselt 397,83 eurot. Hagi kuulub seega rahuldamisele

osaliselt ning eeltoodud summasid ületavas osas jätab kohus hagi rahuldamata.

39. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lõike 1 kohaselt kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte

endi kanda.

Apellatsioonkaebus

40. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu resolutsiooni punktid

1–3 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõue

ning nõue alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt on

kostja nõus tagasiulatuva elatise summaga 4997 eurot.

2-20-143283

41. Kostja ei nõustu maakohtuga tema varalise seisu osas. Kostja on tõendanud, et oli vahepeal

töötuna arvel ning alates 01.11 töötab osalise koormusega F OÜ-s ning tema töötasu on 675

eurot kuus. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et oma ettevõtete olukorda parandada, kuid

hetkel on tööturul keeruline olukord ning ettevõtetel ei lähe jätkuvalt hästi, mistõttu ei ole

sissetulekute suurendamine õnnestunud.

42. Sõiduki Lada M1G võõrandamisel sai kostja tulu 6500 eurot, seega ei olnud tegemist

märkimisväärse tuluga. Auto müük oli vajalik, et katta kostja hädavajalikke igapäevaseid

kulusid.

43. Maakohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et kostja 16 kuu keskmine laekumine ühe kuu

kohta oli 5573,95 eurot. Maakohus arvestas laekumisi topelt, võttes arvesse kostja ülekanded

tema enese erinevate kontode vahel. Õige ei ole seisukoht, et F OÜ ja Q OÜ tehtud ülekanded

on käsitatavad varjatud sissetulekuna. Kostja sissetulekuteks ei saa lugeda laekumisi ja

väljamakseid ettevõttele, sest tegemist on ettevõtte käibevahenditega, mitte kostja tuluga.

44. Kostja ei nõustu ka maakohtuga, et hageja mõistlikud ja põhjendatud vajadused on sedavõrd

suured. Kostja ei vaidle vastu, et põhjendatud eluasemekuluks võib lugeda 100,61 eurot kuus,

kuluks rõivastele ja jalanõudele 50 eurot kuus (sh kooliriided ja spordiriided) ning kuluks

huvitegevusele 55,50 eurot kuus.

45. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti osas, mis puudutab hageja toidukulu. Kostja leiab, et

hageja ei ole tõendanud toidukulusid 200 euro ulatuses ning paralleel kostja toidukuludega on

meelevaldne. Nagu ka kohus ise sedastab, on laste toidukogus täiskasvanute omast väiksem

ning lisaks saab laps koolilõunat ja väga soodsa hinnaga pikapäevatoitu, samas kui kostja

igakuisest toidukulust moodustab suure summa lõunasöök, mida erinevate töiste tegevuste tõttu

tuleb süüa väljaspool kodu. Seega jääb kostja oma seisukoha juurde, et hageja põhjendatud

toidukulu ühes kuus on maksimaalselt 100 eurot.

46. Kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on pidanud põhjendatuks hageja

transpordikulu 30 eurot kuus. Kostja nõustub, et vahel harva võib tekkida vajadus last

transportida muul moel kui ühistranspordis, kuid kindlasti ei saa selleks kuluks olla igakuiselt

30 eurot. Kostja leiab, et põhjendatud transpordikuluks saab eeltoodust tulenevalt lugeda

maksimaalselt 5 eurot kuus.

47. Kohus luges põhjendatuks kulud hügieenitarvetele ja tervishoiule, mida hageja ei

tõendanud. Hageja viitas 16.02.2022 seisukoha täienduses, et apteegis tehtavad kulutused on

39 eurot aastas vitamiinidele ja hügieenitarvetele. See teeb ühe kuu kuluks keskmiselt 3,25

eurot. Kohus pidas aga põhjendatuks 44 eurot kuus, viidates mh visiiditasule perearsti

kodukutse korral või hambaraviteenuse osutamisel. Kohus ei lähtunud kulu määramisel

tõenditest ja tänapäeval perearstid enamasti koduvisiite ei teosta, perearsti külastus polikliinikus

on tasuta ning hambaarsti juures ei käi laps mitu korda kuus (visiiditasu on vaid 5 eurot). Seega

on hageja hügieeni- ja tervishoiukulu põhjendatud maksimaalselt 20 euro ulatuses kuus.

48. Kohus luges põhjendamatult kooliga seotud kuluks alates 01.07.2022 100 eurot kuus. Kulud

sellises ulatuses on tõendamata. Laps alates 2021/2022 õppeaastast koolis, mis ei ole tasuline

ning laps saab tasuta koolilõunaid. Pikapäevarühma kulu on aasta peale jaotatuna 23,44 eurot

kuus. Muud kooliga seotud kulud ei saa olla sedavõrd suured, et moodustaks 100 eurot kuus.

Kulud riietusele (sh kooli- ja spordiriideid) ja kulud meelelahutusele (ekskursioonid,

väljasõidud) on kohus arvestanud juba eraldi kuluartiklitena, mistõttu ei saa neid koolikulu all

arvestada. Seega saab kooliga seotud kulusid alates juulist 2021 põhjendatuks lugeda

maksimaalselt 40 euro ulatuses.

2-20-143283

49. Kohus luges põhjendamatult hageja igakuiste kulude hulka kulud elutingimuste

parandamisele ja eluaseme sisustamisele. Nimetatud kulu ei ole põhjendatud ega vajalik ja neid

ei saa automaatselt lugeda lapse ülalpidamiskohustuse hulka.

50. Kohtu seisukoht hageja kulude kohta meelelahutusele, spordile, sünnipäevadele ja

mänguasjadele alates 01.08.2021 225 eurot kuus ei ole põhjendatud ja on vastuoluline. Selline

summa väljendab hageja seadusliku esindaja priiskavat elustiili, mille kinni maksmine ei saa

olla kostja kohustuseks. Lisaks ei ole need tõendatud. Kostja leiab jätkuvalt, et põhjendatud

kulu meelelahutusele on maksimaalselt 20 eurot kuus.

51. Mõistlikuks sidekuluks saab lugeda 10 eurot kuus.

52. Seega on hageja mõistlikud ja põhjendatud vajadused 401,11 eurot kuus. Arvestades, et see

summa tuleks jagada vanemate vahel pooleks ja lisaks maha arvestada lapsetoetus, oleks

põhjendatud elatise summa 170 eurot kuus.

53. Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja rikkus hageja ülalpidamiskohustust. Kostja tõendas,

et tasus alates 18.06.2023 igakuiselt hageja seadusliku esindaja kontole 200 eurot, lisaks

täiendavaid summasid lapse sünnipäeva ja jõulude puhul. Isa on kandnud lapse kulusid ka otse,

tasudes suvise laagri eest ning ostes ranitsa ja kirjatarbed kooli jaoks. Kokku on kostja juunist

2021 kuni september 2022 tasunud hagejale 4051,73 eurot, seega keskmiselt 253 eurot kuus.

Isegi kui nõustuda maakohtuga, et kostja majanduslik olukord ei anna alust elatise

vähendamiseks alla miinimummäära, ei anna hageja tõendid tema vajalike kulude kohta ja

kostja majanduslik olukord alust elatise väljamõistmiseks miinimumist suuremas summas.

Elatisekalkulaatori järgi tuleb elatise summa konkreetse hageja puhul 225,64 eurot kuus. Kuna

kostja on ülalpidamiskohustust täitnud alates juunist 2021 suuremas summas kui seadusjärgne

miinimum, ei ole elatise kostjalt väljamõistmine põhjendatud.

54. Maakohus eksis, kui luges põhjendatuks poole lapsetoetuse elatise summast maha

arvestamise alles alates 01.01.2022. Lapsetoetusega oleks pidanud arvestama ka enne

01.01.2022 arvutatud elatise puhul.

55. Eeltoodust tulenevalt on võimalik perioodi 06.2021–12.2021 eest mõista kostjalt hagejale

välja vaid summa, mille võrra tasutud elatis oli tolle perioodi miinimumelatisest väiksem (292-

253-30=9) ehk 7*9=63 eurot. Ka varasemad tagasiulatuva elatise summad tuleb kindlaks

määrata tol hetkel kehtinud miinimumelatise summa järgi ja nendelt maha arvestada

lapsetoetus. Seega oleks põhjendatud tagasiulatuv elatis 27.11.2019–26.05.2021 eest välja

mõista järgmiselt: 27.11.2019–31.12.2019 480 eurot (2*270-2*30), kuna aastal 2019 oli

miinimumelatise suurus 270 eurot kuus; 01.01.2020–26.05.2021 eest 4454 eurot (17*292-

17*30), kuna aastatel 2020 ja 2021 oli miinimumelatis 292 eurot kuus. Seega saaks tagantjärele

väljamõistetav elatise summa olla maksimaalselt 4997 eurot.

Vastustaja seisukoht

56. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

57. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 27.11.2019–26.11.2020 eest

3949,52 eurot ületavas osas, perioodi 27.11.2020–24.11.2022 eest 4389,06 eurot ületavas osas

ja alates 25.11.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 322,33 eurot kuus ületavas osas.

2-20-143283

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse ja muudab väljamõistetud elatise suurust.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 sõnastab ringkonnakohus otsuse tervikresolutsiooni. Samuti

jaotab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud.

58. Pooled on esitanud apellatsiooniastmes uusi dokumentaalseid tõendeid. Ringkonnakohus

otsustab TsMS § 442 lõike 5 (koosmõjus § 639 lõikega 1) esmalt kostja apellatsioonkaebusele

ja hageja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite asja materjalide juurde võtmise. Kostja

on esitanud töölepingu ning palga laekumise tõendamiseks pangakonto väljavõtte, samuti Q

OÜ kasumiaruande ning sõiduki ostu-müügilepingu.

59. TsMS-i kohaselt on uute tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS

§ 652 lõike 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud

asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid sama sätte lõikes 3 sätestatud juhtudel,

sh punkti 2 kohaselt mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et see

tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme

kohtus. TsMS § 238 lõikest 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

60. Ringkonnakohus leiab, et kostja töölepingu ja palga laekumise väljavõtte vastuvõtmine on

TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 järgi põhjendatud. Kuivõrd kostja on asunud uuesti tööle alates

01.11.2022, s.o ajal mil maakohus oli eelmenetluse lugenud lõppenuks, ei oleks kostja saanud

neid tõendeid varem esitada. Samuti on täidetud tõendite vastuvõtmise sisulised eeldused TsMS

§ 238 lõike 1 järgi, kuna praeguse ülalpidamisasja lahendamisel on tähtsust, milline on vanema

varaline seisund, sh sissetulek.

61. Kostja on oma varalise seisu tõendamiseks esitanud ka Q OÜ 2021. a kasumiaruande ja

ostu-müügilepingu sõiduki võõrandamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et esitatavad

dokumendid on olnud kostjale kättesaadavad ja teada juba maakohtu menetluse ajal, mistõttu

ei ole tõendite vastuvõtmine põhjendatud. Kuna kostja dokumendid on esitatud elektrooniliselt,

puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

62. Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses esitanud pildi kostja väidetavast autost, soovides

tõendada kostja elustandardit. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendist ei nähtu hageja

väidetud asjaolusid, st sõiduki kuulumine kostjale, mistõttu ei ole tõend asjakohane (TsMS

§ 238 lõige 1). Kuna hageja dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid

füüsiliselt tagastada.

63. Edasi arutab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust sisuliselt. Vastavalt TsMS § 651

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud

kostja. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles

maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.

64. Kostja vaidlustab maakohtu otsust temalt väljamõistetud tagasiulatuva ning edasiulatuva

elatise nõude alates hagi esitamisest osas. Kostja ei ole nõus maakohtu poolt tõenditele antud

hinnangutega ja nende alusel tehtud järeldustega lapse vajaduste ja isa varalise seisundi kohta.

Samuti leiab kostja, et maakohus oleks pidanud arvestama lapsetoetusega ka enne 01.01.2022

arvutatud elatise puhul.

65. Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust

reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi

on esitatud enne 01.01.2022, saab kohus PKS § 210 lõike 2 järgi mõista kuni 31.12.2021 elatise

välja enne 01.01.2022 kehtinud PKS-i sätete alusel, alates 01.01.2022 aga kehtiva seaduse

2-20-143283

sätete alusel (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p 11). Eelnevaga on maakohus asja

lahendamisel arvestanud.

66. Puudub vaidlus, et hageja elatise nõue ületab nii enne 31.12.2021 kehtinud kui kehtivas

redaktsioonis PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise suurust. Lapse vajaduste rahuldamiseks

kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Samas ei pruugi miinimumelatis

arvestada konkreetse lapse tegelikke vajadusi. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et tema

vajadused ning nende rahuldamiseks tehtavad kulutused on miinimumist suuremad, mistõttu on

maakohus õigesti leidnud, et käesoleval juhul tuleb hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha.

67. Esmalt käsitab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid osas, milles kostja vaidleb

vastu maakohtu järeldusele tema majandusliku olukorra kohta.

68. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud PKS § 102 lõike 2 kohaldamisel, kui leidis,

et praegusel juhul ei esine alust miinimumelatise vähendamiseks. PKS § 102 lõike 2 neljas lause

sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas,

arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2).

Praegusel juhul leiab kostja, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks on tema varaliste vahendite piiratus, mis ei võimalda miinimumelatist

maksta.

69. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates teinud ekslikud

järeldused kostja varalise seisu osas. Maakohus hindas kostja varalist seisundit ning tema

võimet tasuda elatist piisava põhjalikkusega ning tegi põhjendatud järelduse, et kostja väited

tema varaliste vahendite piiratuse kohta ei vasta tõele. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6).

70. Kostja on küll väitnud, et tema sissetulek oli 490 eurot, vahepeal oli ta töötu ning et

käesoleval ajal on ta jälle tööle asunud, kuid asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kostja

majanduslik seisund on oluliselt parem. Kuigi ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus

on osaliselt kostja laekumisi tema enese kontode vahel arvestanud topelt, ei anna see siiski alust

jõuda kostja varalise seisu osas maakohtust teistsugusele järeldusele. Olgugi, et kostja

pangakontode väljavõtetest ei ole võimalik üheselt kostja sissetulekuid kindlaks teha, annab see

siiski kinnitust, et kostja kasutada on oluliselt rohkem raha kui üksnes igakuine palk. Kostja

Swedbanki konto väljavõttest nähtub perioodil 01.01.2020–08.04.2021 suures ulatuses

laekumisi erinevatest allikatest (I kd, tl 174–193). Käsitatud perioodil on ainuüksi kostja

Swedbanki konto väljavõtte 15 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta 5883,56 eurot. Kostja

Coop Pank AS konto väljavõttest perioodil 01.01.2020–01.04.2021 nähtub kostja 15 kuu

keskmine laekumine ühe kuu kohta 2066,67 eurot (I kd, tl 140–141).

71. Kaheldavad on kostja väited selle kohta, et tema kontole laekub ettevõtete raha. Praegusel

juhul ei ole millegagi tõendatud, et seda raha oleks kasutatud äriühingute tarbeks või et see

oleks äriühingutele tagastatud. Seega leiab kolleegium, et on põhjendatud lugeda kostja tuluks

mh ka F OÜ-lt kui ka Q OÜ-lt laekunud raha. Praegusel juhul ei saa määravaks ka kostja väide,

et kostjale ei kuulu sõidukeid, st kostjale eelnevalt kuuluv sõiduk on võõrandatud. Ülejäänud

maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele, mis kogumis kinnitavad kostja varalist võimekust, ei

ole kaebuses vastuväiteid esitatud.

2-20-143283

72. Kolleegium märgib ka, et kuigi vanemalt ei saa nõuda, et ta teeniks sissetulekut, mis

võimaldab tasuda miinimumelatisest suuremat elatist, ei õigusta miinimumelatise vähendamist

see, kui vanemal ei ole sissetulekut või see on liiga väike, vaid hinnata tuleb vanema võimalusi

sissetulekut saada (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Piisava sissetuleku teenimise

kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni,

tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel

müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite

saamiseks (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Vaidlust ei ole, et kostja on töövõimeline

ning tal puudub tervisest tulenev takistus sissetuleku teenimiseks. Samuti ei ole kostjal lisaks

hagejale teisi ülalpeetavaid, kes osutuksid hagejale miinimumelatise väljamõistmisel vähem

kindlustatuks. Puudub kahtlus, et kostja on oma hariduse juures võimeline teenima vähemalt

Eesti Vabariigis keskmist palka.

73. Seega ei olnud maakohtul alust pidada PKS § 102 lõike 2 alusel põhjendatuks

miinimumelatisest väiksema elatise tasumist, sest kostja varalist seisu arvestades suudab ta

maksta hagejale miinimumelatist ning tema varaline seisund võimaldas maksta hagejale ka

seaduses sätestatud miinimumelatisest suuremat elatist, st tegemist ei olnud PKS § 102 lõike 1

tähenduses olukorraga, kus kostja ei olnud tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

74. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete alusel, kas maakohus

tuvastas hageja vajadused ja nende rahuldamiseks vajaliku rahasumma kooskõlas PKS §-ga 99.

75. Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist võimaldab PKS § 108 nii enne 31.12.2021 kehtinud

kui kehtivas redaktsioonis. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 alusel elatist välja mõistes tuleb erisätete

puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Eelneva põhjal on Riigikohus

leidnud, et ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist saab määrata ülalpidamiskohustuse

ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku

seisundit PKS § 102 ja § 105 lõike 3 tähenduses (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13).

76. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lõike 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lõike 2

järgi lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Riigikohtu praktikas on

rõhutatud, et lapse elatise nõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi,

mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta

osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist.

Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning

igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine)

mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.

PKS § 99 lõigete 1 ja 2 sõnatuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning

seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd elatis peab olema ja saab olla, arvestades vanemate

varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks

vajalikust summast suurem (RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-15-17, p 12).

77. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et kuna hageja ja kostja ei ole kunagi

koos elanud, kostja ei ole hageja ees kunagi märkimisväärses ulatuses ülalpidamiskohustust

täitnud, ei ole hageja saanud osaks kostja elulaadist. Hageja elulaadi on senini kujundanud tema

ema, kellega hageja on koos elanud ning kes on teda ülal pidanud. Seega tuleb käesoleval juhul

elatise suuruse määramisel lähtuda eelkõige hageja põhjendatud vajadustest.

2-20-143283

78. Maakohus luges põhjendatuks hageja järgmised kulutused ühes kuus: 1) eluasemekulu

100,16 eurot; 2) toidukulu 200 eurot; 3) transpordikulu 30 eurot; 4) kulutused rõivastele ja

jalanõudele 50 eurot; 5) kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele 44 eurot; 6) lasteaia ja kooliga

seotud kulu kuni 31.08.2020 89,25 eurot; 01.09.2020–31.05.2021 149,25 eurot; 01.06.2021-

30.06.2021 89,25 eurot ning alates 01.07.2022 108 eurot kuus; 7) huvitegevuse kulud 50 eurot;

8) kulud elutingimuste parandamisele ja eluaseme sisustamisele 20 eurot; 9) meelelahutuse ja

sünnipäeva kulud kuni 31.07.2021 152,50 eurot kuus ja alates 01.08.2021 225 eurot kuus;

10) sidekulu 23 eurot.

79. Apellatsioonkaebuse põhjendavas osas nõustub kostja, et hageja põhjendatud kuludeks ühes

kuus võib lugeda eluasemekulud 100,61 eurot, kulud rõivastele ja jalanõudele 50 eurot ning

kulud huvitegevusele 55,50 eurot. Kostja vaidlustab hageja kulud toidule, transpordile,

tervishoiule ja hügieenitarvetele ning meelelahutusele. Samuti ei nõustu kostja hageja kooliga

seotud kuludega, elutingimuste parandamise ja eluaseme sisustamisega seotud kuludega ning

sidekuludega.

80. Maakohus hindas hageja toidukulu suuruseks 200 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja

toidukulu on üle paisutatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ema on esitanud kulu

tõendamiseks kolme kuu (oktoober–detsember 2020) pangakonto väljavõtted (II kd, tl 7-8).

Väljavõtetest nähtub, et emal on kolme kuu keskmise toidukulu suuruseks kujunenud 274,60

eurot. Samuti on ema märkinud, et osa kaubast tellitakse koju. Nende ostude tõendamiseks on

ema esitanud arved kolme kuu kohta, mille keskmiseks kuluks on kujunenud 29,06 eurot (II kd,

tl 9). Ringkonnakohus leiab, et usutavad on väited, et 25 euro eest kuus ostetakse kaupa turult

ning 60 euro eest kuus toidutarnijalt Fish & Meat Delicatessen. Kolleegium nõustub, et kõigi

kulude kohta kuludokumente esitada ei ole võimalik, eriti kui ostud tehakse sularahas.

81. Ringkonnakohus ei leia, et kulud toidule oleksid ebamõistlikult suured. 2020. a uuringus

kasutati 2016. a andmeid toiduainete keskmiste hindade kohta, mida korrigeeriti 2019. a

tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Statistikaameti

andmetel

(https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on

tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes 2020. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja

mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusid ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022

21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui RAKE tabelis nr 8 oli Tallinnas

elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades

tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuleks praegu ka keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108

euroga kuus. Samas on uuringus toodud esile, et Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt

on 7-12-aastate laste keskmine energiavajadus päevas 2000 kcal, toidukorvi maksumus

vastavalt 143,20 eurot kuus, millest koolilaste puhul katab u 20% koolitoit koolipäevadel (vt

Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, veebruar 2020, lk 21–22). Seega, kui

arvestada tarbijahinnaindeksi tõusu ja seda, et laps veedab koolis 9 kuu jooksul u 34 nädala

jooksul 170 päeva (kalendriaastas keskmiselt 14 päeva kuus), on arvestuslik toidukorv kostja

kui praegu 9-aastase tütarlapse puhul võrreldes uuringu aluseks olnud ajaga oleks 25,4%

143,20-st+143,20=179,57:30=6 eurot, st keskmiselt 16 päeval kalendrikuus oleks arvestuslik

toidukorv kodus 6 eurot päevas (kokku 96 eurot) ja 14 päeval 20% 6-st=1,20-6=4,80 eurot

päevas (kokku 67,20 eurot), kokku kuus seega 163,20 eurot. Arvestades, et elatis on välja

mõistetud edasiulatuvalt ja hageja näol on tegemist kiirtes kasvu- ja arengueas tütarlapsega,

vastab maakohtu poolt arvestatud toidukulu ka arvestuslikule energiavajadusele, mis on vajalik

vastavas vanuses lapse toitumiseks tasakaalustatult ja mitmekesiselt ning isa väited kulu

vähendamiseks ei ole põhjendatud.

82. Maakohus hindas hageja vajalike transpordikulude suuruseks 30 eurot. Kostja leiab, et kuna

hageja elab kesklinnas, kus asub ka lasteaed, kool ning hageja huviringid, saaks hageja

transpordikulu pidada põhjendatuks 5 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on

2-20-143283

transpordikulu 30 eurot kuus mõistlik. Vaatamata sellele, et hagejale on ühistransport tasuta ja

hageja liikleb igapäevaselt eelkõige kesklinna piires, on tavapärane, et vahel tuleb teha ka sõite

autoga ning seda lapse huvides. Ema on selgitanud, et peres ei ole sõiduautot, kuid ta on

kasutanud ja kasutab hageja transportimiseks eelkooli, kooli, huviringidesse ja logopeedi juurde

taksoteenust. Transpordikulude tõendamiseks on ema esitanud väljavõtted taksosõidu

teekondadest ning nende maksumusest. Suunal kodu-eelkool-kooristuudio-kodu on ühe õhtu

sõitude kogusummaks kujunenud 6,50 eurot (II kd, tl 26-27). Seega leiab kolleegium, et hageja

põhjendatud vajaduste hulka saab lugeda ka mõistlikus suuruses transpordikulu, s.o 30 eurot

kuus.

83. Maakohus hindas tervishoiu ja hügieenitarvete kulu suuruseks 44 eurot kuus. Kostja leiab,

et hageja ei ole neid kulusid tõendanud ja põhjendatud ei ole enam kui 20 eurot kuus.

Ringkonnakohus märgib, et hageja on 16.02.2022 seisukoha täienduses märkinud, et apteegis

tehtavad kulutused on keskmiselt 39 eurot kuus, mitte aastas nagu väidab kostja (III kd, tl 27).

Ema on selgitanud, et kuluartikkel sisaldab eelkõige apteegis tehtavaid kulutusi hageja

nahaprobleemidest tuleneva apteegikosmeetika ostmiseks, kulutusi vitamiinidele ja ravimitele.

Ema on esitanud tõendid apteegis tehtud kulutuste kohta 15.09.2021–28.12.2021 ning nendest

nähtub, et hageja tervishoiu ja hügieenitarvete kulu suurus 44 eurot ei ole tegelikkuses üle

paisutatud. Vaadeldud perioodil on emal apteegis kulunud kokku 228,65 eurot (III kd, tl 29).

Ringkonnakohtu hinnangul võib asuda seisukohale, et mõistlik ning hageja vajadusi arvestav

tervishoiu ja hügieenitarvete kulu on 44 eurot kuus, isegi kui mitte jagada maakohtu seisukohta

arsti visiiditasu osas.

84. Maakohus hindas kooliga seotud kuluks alates 01.07.2021 108 eurot kuus. Kostja leiab, et

kulud sellises ulatuses on tõendamata ja alates juulist 2021 saab põhjendatuks lugeda

maksimaalselt 40 eurot kuus, millest 23,44 eurot on pikapäevarühma kulu, 8 eurot õpikute ja

koolitarvete kulu ning 8,56 eurot võimalikud muud kulud (kingitused õpetajatele, kunstitarbed

jms). Kolleegium nõustub kostjaga, et kooliga seotud kulu alates 01.07.2021 108 eurot kuus

on osaliselt üle paisutatud. Eelnevat arvestades puudub vaidlus õpikute ja koolitarvete kulu osas

(8 eurot kuus) ning pikapäevarühma kulu osas (23,44 eurot kuus). Vaidluse all on muud

võimalikud kulud seoses koolikohustuse täitmisega. Hageja alustas kooliteed 01.09.2021.

Ringkonnakohus leiab, et on vähetõenäoline, et praegusel juhul katab hageja riiete ja jalanõude

kuluartikkel vajalikud kulud seoses riiete ja jalanõudega, mis seonduvad lapse koolikohustuse

täitmisega. On üldteada, et just algklassides on nõuded lapse riietusele, jalanõudele ning

koolitarvetele

spetsiifilisemad.

Laps

vajab

koolis

võimlemisriideid,

ujumisriideid,

spordijalanõusid, vahetusjalanõusid, vajadusel koolivormi või muid viisakaid riideid koolis

käimiseks. Riided ja jalanõud võivad kuluda, kaduda ning laps nendest välja kasvada, st vajalik

on soetada uusi. Samuti on algkassides rohkem loovaid aineid, mistõttu on käelisteks

tegevusteks vajalik soetada erinevaid kunsti- ja käsitöötarbeid. Tavapärane on algklassides ka

klassiraha kogumine erinevateks kingitusteks. Ringkonnakohus märgib, et alglassides on

suurem roll ka koolivälisel tegevusel (teater, kino, kontserdid, muuseumikülastused,

ekskursioonid). Kolleegium ei leia, et praegusel juhul peaksid hageja õppekäikude kulud olema

hõlmatud meelelahutuse kuluartiklis. Väljasõidud seonduvad seoses lapse koolikohustuse

täitmisega, need võetakse ette kooliajast ühiselt koos klassiga. Toimiku materjalidest nähtuvalt

on

ema

koolikohustusega

seonduvate

kulude

tõendamiseks

esitanud

väljavõtte

maksekorraldusest XXX arvelduskontole. Ainuüksi septembris ja oktoobris on ema kandnud

ekskursiooni ja kahe etenduse eest kulu summas 29,50 eurot. Samuti on ema tasunud hageja

päeviku eest 4 eurot, hoiukapi eest 50 eurot, õpikute eest 32 eurot (III kd, 36–37) ning

koolivormi eest 45 eurot (III kd, tl 47). Kuigi eeltoodud kulud on õppeaastas enamasti

ühekordsed, näitab see, et lapse koolikohustuse täitmisega seondub vanematele mitmesuguseid

kulutusi. Seega leiab kolleegium, et lapse koolikohustuse täitmisega võib jooksvalt ette tulla

2-20-143283

kulusid, mille mõistlikuks suuruseks saab pidada lisaks õpikute ja koolitarvete kulule (8 eurot),

pikapäeva rühma kulule (23,44 euro) vähemalt 48,56 eurot kuus. Seega leiab ringkonnakohus,

et hageja koolikohustuse täitmisega seonduv mõistlik ja põhjendatud kulu on kokku 80 eurot

kuus.

85. Maakohus hindas meelelahutusega seotud kuludeks kuni 31.07.2021 152,50 eurot kuus ja

alates 01.08.2021, kui lisandusid ujumistreeningud, 225 eurot kuus. Kostja leiab, et sellises

ulatuses meelelahutuse kulusid ei saa pidada mõistlikuks, põhjendatud on 20 eurot.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja meelelahutuse kulud on osaliselt üle paisutatud.

Seega peab ringkonnakohus vajalikuks ümber hinnata hageja kulud meelelahutusele.

Meelelahutuse kulukoosseisu alla on ema arvestanud hageja käigud teatris, kinos,

seiklusparkides, muuseumides. Samuti reisid, mitmed sporditegevused, mänguasjad ning lapse

sõprade sünnipäevadel käimise ning hageja enda sünnipäeva tähistamise. Maakohus märkis, et

lapse sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks on vajalik sõprade sünnipäevadel käimine ning on

tavapärane, et sellega seondub ka kingikulu. Maakohus pidas hageja sõprade sünnipäevadega

seonduvat kingikulu põhjendatuks 10 euro ulatuses kuus. Ringkonnakohus ei leia, et sellises

ulatuses kingikulu oleks ebamõistlik. Maakohus pidas lapse enda sünnipäevaga seotud

põhjendatud kuluks 40 eurot kuus. Kolleegium leiab, et hageja sünnipäeva tähistamise näol on

tegemist suurema ühekordse kuluga, mis sõltub lapsevanemate rahalistest võimalustest ja peaks

ühise hooldusõiguse korral toimuma nendevahelisel kokkuleppel. Seega ei ole hageja

sünnipäeva tähistamise kulu oma sisult selline, mis peaks kuuluma igakuise elatise suurusesse.

Igakuine elatis on ette nähtud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Arvestades hageja

vanust on usutav, et tema elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol. Ema

on tõendanud, et panustab nii aega kui raha sellesse, et vaba aja veetmine oleks mitmekülgne

ja lapsele põnev. Samas leiab kohus, et see, millises ulatuse vanem aega ja raha lapse

meelelahutusse ja vaba aja veetmisesse panustab, sõltub otseselt vanema soovist ning

võimalustest. Alati ei pea vaba aja veetmine kaasa tooma suuri kulusid ning vanem saab lapsega

kvaliteetaega veeta ka täiesti tasuta. Praeguse elatise nõude puhul tuleb arvestada, millised on

hageja põhjendatud ja mõislikud kulud pikema perioodi vältel. Ringkonnakohus leiab, et

mõistlikuks hageja vajadustest lähtuvaks meelelahutuse kuluks saab pidada 50 eurot kuus. Mh

arvestab kohus seda, et hageja käib alates 01.09.2021 koolis ning mitmetes huviringides,

mistõttu on vanema sisustada lapse vaba aeg eelkõige nädalavahetustel.

86. Maakohus

luges

hageja

põhjendatud

vajaduste

hulka

ka

alates

01.08.2021

ujumistreeningud. Vanemate kirjavahetusest (III kd, tl 69 pöördel) ning sellest, et kostja on

23.05.2022 tasunud hageja ujumistreeningute eest 200 eurot (III kd tl 33, 65), järeldab

ringkonnakohus, et vaidlus puudub, et hageja käib ujumistrennides. Spordiklubi saadetud

kirjast võib järeldada, et treeningute kuumakse on 70 eurot (III kd, tl 33). Seega tuleb alates

01.08.2021 lugeda hageja põhjendatud vajaduste hulka ka ujumistreeningud kuus 70 eurot.

87. Seega leiab ringkonnakohus, et meelelahutuse kulud on põhjendatud kuni 31.07.2021 60

eurot kuus (sünnipäevad 10 eurot, muu meelelahutus 50 eurot). Alates 01.08.2021, kui

lisandusid ujumistreeningud, on põhjendatud vaba aja ja meelelahutuse kulu 130 eurot kuus.

88. Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud lapse igakuiste kulude hulka

elutingimuste parandamise ja eluaseme sisustamise kulud 20 eurot, sest nimetatud kulu ei saa

lapse ülalpidamiskohustuse hulka arvata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga. Kulud, mis

seonduvad käesoleva kuluartikliga ei ole suunatud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisele.

Kahtlemata on nimetatud kulud põhjendatud, kui nende kandmiseks esineb eluline vajadus.

Siiski on tegemist ühekordsete ja suuremate kuludega, mille tegemine ja kandmine tuleks

vanematel eelnevalt ühiselt kokku leppida.

2-20-143283

89. Maakohus hindas hageja sidekulude suuruseks 23 eurot. Kostja leiab, et sellises ulatuses

sidekulu on ülepaisutatud ning põhjendatuks saab lugeda sidekulu maksimaalselt 10 eurot kuus.

Kolleegium leiab, et ema esitatud sideteenuse arvest nähtuvalt saab pidada hageja vajadustest

lähtuvaks sidekuluks 15 eurot kuus (III kd, tl 40).

90. Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud poole lapsetoetusest maha arvestama ka kuni

31.12.2021 esitatud elatise nõude puhul, sest kostja on seda taotlenud. Kostja leiab, et sõltumata

sellest, millises ulatuses lugeda lapse kulusid põhjendatuks, tuleb igal juhul elatise summasid

vähendada poole lapsetoetuse (60/2 euro) võrra.

91. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud, kui arvestas lapsetoetusega vaid alates

01.01.2022 elatise nõude puhul. Praeguse seaduse kohaselt tuleb kohtul hinnata, kas alaealise

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel sõltumata poolte taotlusest. PKS § 101 lõike

5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse arvel. Samas kuni 31.12.2021 kehtinud PKS redaktsioon ei võimalda

lapsetoetusega arvestamist vaid seetõttu, et pool on sellele tuginenud, vaid toetusi võeti arvesse

üksnes juhul, kui oli põhjendatud välja mõista elatis alla seaduses sätestatud alammäära.

Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa vähendada elatist alla miinimummäära üksnes

seetõttu, et elatist saama õigustatud hageja emal on õigus saada lapsetoetust (RKTKo

28.03.2018, 2-16-11905, p-d 18–20). Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, oleks see

selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata

nende tegelikust vajadusest (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 14). Riiklike peretoetuste

maksmine võib olla elatise alla miinimumi vähendamiseks mõjuv põhjus koostoimes muude

asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste

vajadused on miinimummäärast väiksemad) (RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 19). Seega

saab lastetoetuse maksmist arvestada koostoimes muude asjaoludega, kuid praeguses asjas

selliseid asjaolusid, mis annaksid alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära, ei esine.

92. Eelnevat arvestades märgib ringkonnakohus, et hindas ümber hageja põhjendatud

vajadused seoses koolikohustuse täitmisega alates 01.07.2021 ning leidis, et mõistlikuks

kooliga seotud kuluks saab pidada 80 eurot kuus. Samuti hindas ringkonnakohus ümber hageja

põhjendatud vajadused meelelahutusele, leides, et hageja mõistlikuks vastavaks kuluks saab

pidada kuni 31.07.2021 60 eurot kuus ning alates 01.08.2021 130 eurot kuus. Kolleegium leidis

ühtlasi, et hageja vajadusi arvestav sidekulu suurus on põhjendatud 15 euro ulatuses kuus ning

lapse igakuiste vajaduste hulka ei saa lugeda elutingimuste parandamisega ja eluaseme

sisustamisega seonduvat kulu (20 eurot).

93. Seega arvestades eeltoodut on hageja põhjendatud vajadused ja vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus järgmine:

27.11.2019–31.08.2020 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riidete ja

jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + lasteaia ja kooliga seotud kulu 89,25

+ huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 60 + sidekulu 15) = 643,91/2 = 321,96

eurot kuus;

01.09.2020–31.05.2021 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riidete ja

jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + lasteaia ja kooliga seotud kulu

149,25 + huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 60 + sidekulu 15) = 703,91/2 =

351,96 eurot kuus;

01.06.2021–30.06.2021 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riidete ja

jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + lasteaia ja kooliga seotud kulu 89,25

2-20-143283

+ huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 60 + sidekulu 15) = 643,91/2 = 321,96

eurot kuus;

01.07.2021–31.07.2021 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riidete ja

jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + kooliga seotud kulu 80 +

huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 60 + sidekulu 15) = 634,66/2 = 317,33 eurot

kuus;

01.08.2021–31.12.2021 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riidete ja

jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + kooliga seotud kulu 80 +

huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 130 + sidekulu 15) = 704,66/2 = 352,33

eurot kuus;

01.01.2022–20.10.2032 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riiete ja

jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + kooliga seotud kulu 80 +

huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 130 + sidekulu 15) = 704,66/2-60/2 =

322,33 eurot kuus.

94. Seega suutis hageja piisava elulise veenvusega (TsMS § 232 lõige 1) tõendada, et tema

tegelikud vajadused on suuremad kui PKS § 101 lõigete 3–5 alusel arvestatav kahekordne elatis.

95. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus ei ole arvestanud kostja poolt hagejale

menetluse kestel tasutud elatisega ning kulutustega, mida kostja on hageja suhtes teinud

vahetult. Praegusel juhul on kostja tõendanud elatise tasumist juuni 2021 – september 2022

eest kokku summas 3200 eurot (III kd, tl 62-64). Ringkonnakohus möönab, et 18.10.2021 on

kostja teinud hageja seadusliku esindaja kontole ülekande 200 eurot selgitusega „sünnipäevaks“

ning 17.12.2021 ülekande 200 eurot selgitusega „jõul“, kuid selgitustest saab välja lugeda, et

tegemist oli isa kingitusega hagejale, mitte ülalpidamiskohustuse täitmisega. Samuti on kostja

tõendanud, et tasus hageja treeningute eest 200 eurot (III kd, tl 65) ning soetas hagejale pinali

ja seljakoti summas 251,73 (III kd, tl 66). Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et

nimetatud summade arvel saab lugeda kostja ülalpidamiskohustuse täidetuks ning arvestanud

kostja poolt tasutud summad alates 27.11.2020 tasumisele kuuluva elatise katteks. Samas on

maakohus ekslikult jätnud maha arvestamata kostja tasutud treeningukulud 200 eurot, seega

saab alates 27.11.2020 tasumisele kuuluvast elatisest maha arvata 3651,73 eurot (3200 + 200 +

251,73).

96. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõista elatis perioodi

27.11.2019–26.11.2020 eest kokku 3949,52 eurot ja perioodi 27.11.2020–24.11.2022 eest

kokku 4389,06 eurot (8040,79-3651,73) ning alates 25.11.2022 kuni hageja täisealiseks

saamiseni igakuiselt 322,33 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

97. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lõike 1 kohaselt poolte endi

kanda. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid sätestatud menetluskulude

jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumist.

98. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

2-20-143283