1-10-15194/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg, koht 4. mail 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-15194 (kohtueelsel uurimisel nr 10260101746)

Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi G.H süüdistus KarS § 25 lg 1, 2 - 274 lg 1, § 275 ja § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav

G.H

elukoht: XXX X-X,; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 11.06.2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9; § 424 järgi 1 aasta 5 kuu 28 päeva vangistusega,

millest koheselt ärakandmisele 5 kuud 28 päeva ja 1 aasta

pikkust vangistust ei pööratud tingimisi täitmisele 2-aastase

katseajaga, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.05.2010. a. otsusega KarS

§ 199 lg 2 p 7 järgi rahalise karistusega 137 päevamäära ehk 6850 krooni; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja

vandeadvokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.H KarS § 25 lg 1, 2- 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.H KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

2

Süüdi tunnistada G.H KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.H-le karistuseks kuritegude kogumi eest 5 (viis) kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga.

KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud 5 kuu pikkusele vangistusele Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja 11.06.2009. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistust ja mõista G.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada G.H-le mõistetud 1 aasta 5 kuu pikkune vangistus 1030 (üks tuhat kolmkümmend) tunni üldkasuliku tööga. G.H üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.H kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja (kakssada 287 kaheksakümmend seitse) eurot senti, sealhulgas käibemaks (nelikümmend seitse) eurot 60 47

93 senti advokaat Aivar Hindi poolt G.H-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista G.H-lt riigituludesse menetluskuludena

sundraha (nelisada seitseteist) eurot senti, kriminaaltoimiku materjalidest koopia 417 3

tegemise kulud (kaks) eurot senti ja postikulud (kaks) eurot senti, kokku

2 93 2 47 422 (nelisada kakskümmend kaks) eurot senti. 43

Jätta riigi õigusabikulud eurot riigi kanda. 325,95

Määrata menetluskulude summas eurot tasumine ositi (kümme) kuule järgmiselt: 422,43 10

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on G.H kohustatud tasuma esimese

üheksa kuu jooksul igakuiselt (nelikümmend kaks) eurot ja kümnendal kuul 42 44 (nelikümmend neli) eurot senti. 43

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

3

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

G.H-le on esitatud järgmine süüdistus.

1. Olles 11.06.2009. a.. karistatud Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja otsusega nr 1-09-9045 lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, milline kohtuotsus oli pööratud täitmisele 19.06.2009. a liiklusregistri kandmisega, juhtis 10.02.2010. a kella 13.55

ajal Tartumaal Kambja vallas Vana-Kuuste alevikus mootorsõidukit KAZUMA (reg. nr

puudub), kõrvale hoidudes sellega tahtlikult eespool nimetatud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest.

Sellega G.H pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

2. 24.04.2010.a. kella 19.45 paiku, viibides Tartumaal, Ülenurme vallas, Tõrvandi - Lemmatsi tee 2. kilomeetril, saades oma ametikohustusi täitnud Lõuna Prefektuuri konstaabel M.S. ja vanemkonstaabel R.J. korduvalt seadusliku korralduse korrarikkumine lõpetada, eiras seda ning püüdis teda turvakontrolli eesmärgil käsivarrest kinni võtnud konstaabel M.S. lüüa käega pea piirkonda, kuid M. S tõrjus löögi ja seetõttu jäi G.H rünne M. S vastu lõpule viimata.

Sellega pani G.H toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 274 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise katse seoses tema ametikohustuste täitmisega.

3 24.04.2010.a. kella 19.45 paiku, viibides Tartumaal, Ülenurme vallas, Tõrvandi - . Lemmatsi tee 2. kilomeetril, saades oma ametikohustusi täitnud Lõuna Prefektuuri konstaabel M.S. ja vanemkonstaabel R.J. korduvalt seadusliku korralduse korrarikkumine lõpetada, eiras

seda ning solvas ametikohustusi täitnud Lõuna Prefektuuri konstaabel M.S. ja

vanemkonstaabel R.J., sõimates neid ebatsensuursete väljenditega (täpsemalt märgitud

kannatanute ülekuulamise protokollides) ning samuti väljenditega: „sina mind ei käsuta;

mendid, pange ennast põlema; mis te minust tahate“, mille tõttu konstaabel M.S. ja vanemkonstaabel R.J., kes täitsid võimuesindajate ülesanded, tundsid end solvatuna.

4

Sellega pani G.H toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör nõuab kohtus süüdistatavale G.H-le karistuseks KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust, KarS § 25 lg 1, 2 - § 274 lg 1 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 275 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda G.H-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 5 kuulist vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

11.06.2009. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ning lugeda G.H ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 1030 tunni ulatuses (515 vangistuse päeva eest). KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha kahe aasta jooksul.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.H süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - 274 lg 1, § 275 ja § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks üldmenetluses asja ettevalmistamise eest 12 pooltundi, s.o 191,76 eurot ja

kohtuistungil osalemise tasu 3 pooltunni eest summas 47,94 eurot, kokku 287,64 eurot,

sealhulgas käibemaks 47,94 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 16 ja 18 kohaselt (191,73+47,94=239,67, käibemaks 47,93) summas 287,60 eurot.

Lisaks riigi õigusabi kulule 287,60 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 600 krooni (38,35 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest

koopiate tegemise kulud 45,80 krooni (2,93 eurot) ja kohtukutsete saatmisega seotud

postikulu 2,47 eurot. Samuti on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).

5

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu.

G.H töötab alates maist 2011. a miinimumpalgaga. Tal on lapseootel mittetöötav

elukaaslane ja täita varasematest kohtuotsustest tulenevad rahalised kohustused. Eeltoodut arvestades käib kõigi menetluskulude hüvitamine G.H-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda. Ka

vähendatud menetluskulude summa tasumine ühe korraga käib G.H-le üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kümnele kuule.

Kohtunik