2-22-130573/40 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-22-130573 (menetlus nr 2) Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2023, Pärnu Tsiviilasi AS F G hagi R J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 642,81 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS F G Kostja: R J RESOLUTSIOON 1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, hageja esindaja S R ja kostja R Jna (J) poolt 13. detsembril 2023 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss: 1.1. Hageja AS F C (edaspidi hageja) ja kostja R J (edaspidi kostja) (edaspidi koos ühiselt ka pooled) on kokku leppinud tsiviilasja nr 2-22-130573 lõpetamises kompromissiga ja paluvad Pärnu Maakohtul tsiviilasjas nr 2-22-130573 kinnitada kompromissleping ja lõpetada menetlus. 1.2. Kostja kinnitab, et on õigusrahu saavutamise eesmärgil nõus sõlmima hagejaga kompromisslepingu summas 1245,84 eurot. Hageja kinnitab, et hageja on nõus sõlmima kostjaga õigusrahu saavutamise eesmärgi kompromisslepingu summas 1245,84 eurot (mis koosneb põhivõlast summas 305,15 EUR, viivisest summas 244,39 EUR, intressist summas 96,30 EUR, riigilõivust summas 120,00 EUR ja esindustasust summas 480,00 EUR). 1.3. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale kompromissisumma 1245,84 eurot täies ulatuses. Kostja tasub kompromissisumma 1245,84 eurot hiljemalt 30.06.2024. 1.4. Kostja tasub kompromisslepingu punktis 1.3. kokku lepitud kompromissisumma arveldusarvele , 1.5. Kui kostja tasub osaliselt või hilineb kompromisslepingu punktis 1.3. märgitud kompromissisumma tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani. 1.6. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et juhul, kui kostja viivitab kompromisslepingu punktis 1.3. märgitud rahalise kohustuse täitmisega, on hagejal õigus kostjalt koheselt sisse nõuda kogu

Tsiviilasi nr 2-22-130573 2 (3)

kompromisslepingu järgne võla jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele kogu võlgnevuse jäägi ulatuses. 1.7. Hageja ja kostja kinnitavad, et neil ei ole tsiviilasjas nr 2-22-130573 avalduse aluseks olnud asjaoludest tulenevaid teineteise suhtes mistahes nõudeid ega pretensioone ja nad loobuvad tagasivõtmatult kõikidest sellistest võimalikest nõuetest. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-130573. 3. Pooled on menetluskulude jaotuses ja hüvitatavate kulude suuruses kokku leppinud. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota ja kindlaks ei määra. 4. Tagastada AS-ile F G 18. novembril 2022 Julianus Inkasso OÜ kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 110 euro suurusest riigilõivust pool, see on 55 eurot, mis kanda hageja taotlusel Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 selgitusega „AS F G hagi R J vastu”. 5. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kahe päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantuna AS F G hagi R J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte vahel 03. juunil 2016 sõlmitud väikelaenu lepingust nr 13788 tulenev põhivõlgnevus 305,15 eurot, intress 96,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 197,11 eurot ja viivised alates 18. novembrist 2022 kuni põhinõude summas 305,15 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 14,50% aastas. 2. Kohus võttis hagi menetlusse ja andis kostjale vastamiseks tähtaja. Kostja 15. septembril 2023 kirjalikus vastuses taotles võimalust sõlmida hagejaga kokkulepe võla tasumiseks kostja II samba pensionikonto laekumisest mais 2024. Samas palus kostja hinnata, kas ja kuidas hageja jälgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja vastavalt sellele määrata lõplik maksmisele kuuluv summa. 21. novembril 2023 toimunud korraldavale kostja ei istungile ilmunud, kuid oli istungist teadlik, teatas kohtule, et võtab hagi õigeks, palub menetluse lõpetada. Samas taotles kostja ka võla tasumise ajatamist 2024.a maini ja kui kohus peab ajalikuks menetlust jätkata, siis taotles oma tervislikule seisundile viidates asja lahendamist kirjalikus menetluses. Eelistungile ilmunud hageja esindaja taotlusel kohus andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks. 3. 13. detsembril 2023 saabus kohtule hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale makstava summa ja hüvitatavate menetluskulude suuruse ning kogusumma ühekordse maksena tasumise tähtpäeva. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse

Tsiviilasi nr 2-22-130573 3 (3)

lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale riigilõivu summas 120 eurot ja menetluskulud 480 eurot (sisalduvad kompromissi summas) ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 7. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 1 ja lõikele 3 tagastada hagimenetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 60 eurot. Kohtuinfosüsteemi andmetel hageja on selles asjas tasunud kokku riigilõivu 175 eurot, millest 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 18. novembril 2022 täiendavalt 110 eurot asja maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleandmise järel hagiavalduse esitamisel. TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega ei tagastata maksekäsukiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse osaliselt ja tagastab hageja näidatud pangakontole 55 eurot. Hageaja on ilmselt taotlenud tagastada talle 60 eurot riigilõivu. Kostja poolt kompromissi alusel hagejale hüvitatava riigilõivu 120 eurot ja kohtu poolt tagastatav 55 eurot kokku moodustavadki hageja poolt selles tsiviilasjas tegelikult tasutud riigilõivusumma 175 eurot. 8. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, kahe päeva, jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp Kohtunik