2-23-145037/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-23-145037 1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2023, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-23-145037 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Axxx Sxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115 Harju maakond), esindaja Jekaterina Lumiste (e-post: jekaterina.lumiste@plusplus.ee); Kostja: Axxx Sxxxx(isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxküla, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxxaakond; e-post: xxxxxxxxxxx@gmail.com) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte taotlus. 2. Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ning Axxx Sxxxx vahel 30.11.2023 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 2.1. AxxxxSxxx tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 25180413 põhivõlgnevuse 421,82 eurot, viivised kokku 100,24 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 647,06 eurot järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 08.12.2023 647,06 215,00 432,06 08.01.2024 432,06 215,00 217,06 08.02.2024 217,06 217,06 0,00

2.2. Kui Axxx Sxxx jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsil PlusPlus Capital õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning Axxx Sxxx kohustub punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt

2-23-145037 2 tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 421,82 euro ulatuseni. 3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-145037 menetlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Axxx Sxxxxvastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.

Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 07.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Axxx Sxxx 561,05 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 10.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mille peale pooled esitasid kompromissilepingu, palusid selle kinnitada ja menetluse lõpetada. 01.12.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kohtumääruse põhjendused TsMS § 486 lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse. Pooled on esitanud kompromissilepingu enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

2-23-145037 3 üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud kompromissitingimustes, mille kohus kinnitas. Muude menetluskulude osas pole pooled kokku leppinud teisiti, seega määrab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik