2-23-5037/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2023.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5037

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu hagi Osaühing A-

Tee vastu kahju nõudes

25 548,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu (registrikood

80031291; asukoht Õismäe tee 118, 13513 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Ero Liivik (e-post xxx)

Kostja: Osaühing A-Tee (registrikood 10115365; asukoht

Tindi tn 8, 13516 Tallinn; e-post atee@online.ee)

Kostja lepinguline esindaja: Eino Tamm (e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu kanda.

3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

31.03.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt soovis Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu/Õismäe

tee 118 Korteriühistu (täiendav nimi) (hageja) saada 2017-2018 vee- ja kanalisatsiooni torustiku

paigalduse tööd hageja asukohagas Õismäe tee 118. Tööde tellimisega tegeles endine hageja

juhatuse liige H.Y, kes edastas 15.08.2017 enda poolt valitud võimalikele tööde teostajatele

dokumendi „Pakkumise küsimine“. Nimetatud dokument sisaldas loendit, millised tööd tuli

täpsemalt teostada (tööde spetsifikatsioon) ning millistele nõudmistele (sh materjalid, tehnilised

lahendused jms) tellitud tööd pidid vastama. H.Y tellis peale pakkumiste saamist järgmised

ehitus- ja remonditööd: kõigi vee- ja kanalipüstikute vahetus - kokku 12 püstikut, neist 4

köögipüstikut ja 8 vannitoapüstikut koos käterätikuivatitega. Nimetatud tööde teostamine toimus

kahes etapis: perioodil november 2017 kuni veebruar 2018 ja oktoober kuni detsember 2018.

Lisaks oli hageja sõlminud 22.04.1998 halduslepingu elamu Õismäe tee 118 haldamiseks

Osaühinguga A-Tee (kostja), mille juhatuse liige alates 10.03.1997 on H.Y. Halduslepingu p 2.1.

kohaselt on hageja ja kostja sõlminud lepingu eesmärgiga, et kostja haldab ja majandab hageja

huvides kortermaja aadressiga Õismäe tee 118. Halduslepingu p 2.2. sätestab, et lepingu järgi

kohustuvad pooled teostama lepingu eesmärkide saavutamiseks toiminguid ja tegema töid ning

kandma kulutusi kooskõlas lepingu lisadega 1 ja 2. Nimetatud lepingu lisa 2 osas I on kokku

lepitud, et kostja teostab läbirääkimisi, valmistab ette, vormistab ja viib lõpliku allakirjutamiseni

lepingud kommunaal- ja muude teenuste osutajatega (p 2), korraldab korteriühistu

elamumajandamist (p 3), konsulteerib Tellijat (so hagejat) elamu kasutamisega, hooldamisega ja

remontimisega seoses olevates küsimustes (p 14). Nimetatud lepingu lisa 2 osas on esitatud

järgmised tegevuste spetsifikatsioonid, mida kostja vastavalt lepingule on kohustatud tegema:

hooldus-, avarii- ja remonditööde teostamine või tellimine. P 1.1.2. kohaselt kuulub kostja

vastutuse alla ka elamu veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi hooldustööd; samuti elamu

tehnilise seisukorra hindamine ja sellest tulenevalt tööde järjekorrale ettepanekute tegemine (p

2), vähempakkumiste korraldamine suuremahulistele töödele (p 3) ja suuremahuliste tööde

järelevalve või nõustamine (p 4). Halduslepingu lisa 2 täpsustab ülesandeid (haldamisteenuse

tööde ja tegevuste jaotus töövõtja ja tellija vahel). Kostja vastutuse hulka kuulus mh tööde

järelevalve teenus tellija (hageja) esindajana (rida 24).

Aastal 2022 selgus, et hageja huvides tellitud vee- ja kanalisatsiooni torustiku paigalduse tööd

teostati puudustega ja ebakvaliteetselt. Ehituskonsult Grupp OÜ on 04.08.2022 antud kirjalikus

arvamuses välja toonud, et Õismäe tee 118 korteris nr 55, on tööd kanalisatsiooni- ja

veetorustiku vahetamisel tehtud ebakorrektselt ega vasta kehtivatele normidele. Nimetatud

arvamuse kohaselt esinevad töös järgmised puudused: paigaldatud kanalisatsioonitoru ei ole

plastmassist müravaba Ø 110 BD toru, vaid tavaline Ø 110 mm läbimõõduga plastiktoru;

veetorustikku ei ole isoleeritud hoone põhiprojekti järgse isolatsiooniga, kasutatud on neopreen

isolatsiooni „Armoflex“; tellija (hageja) sõnul ehitaja isolatsiooni vahetust temaga ei

kooskõlastanud; vee- ja kanalisatsioonitorustiku kinnitused ei vasta normidele, kasutatud on

elektrikaablite kinnitamiseks mõeldud klambreid; korruste vahelised läbiviigud on korrektselt

sulgemata: puuduvad tuletõkke mähised ning teostatud täide ei vasta korterelamute tuletõkke

nõuetele. Nimetatud arvamuse p 4.2. kohaselt: korteris nr 55 tehtud tööd kanalisatsiooni- ja

veetorustiku vahetamisel on tehtud ebakorrektselt ega vasta kehtivatele normidele. Vaja on teha

parandused. Ka täpsustatud arvamuse kohaselt esinevad töödel järgmised puudused: vee- ja

kanalisatsiooni (VK) torustiku paigaldus ei vasta RYL 2002 (hoone tehnosüsteemide) nõuetele;

VK-torude kinnitused ei vasta RYL 2002 nõuetele; isolatsioonimaterjal ei vasta tuleohutuse

nõuetele (siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“);

isolatsiooni kinnitused ei vasta tootja nõuetele; torude läbiviigud ei vasta nõuetele (eelnevalt

viidatud määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“); kanalisatsioonipüstikutel

puudub müraisolatsioon vastavalt standardile EVS 846-2021 (hoone kanalisatsioon).

Kokkuvõttes: VK-süsteemide torud ei ole korrektselt paigaldatud ja eespool loetletud puudused

võivad lühendada VK-süsteemi eluiga.

Tulenevalt nimetatud arvamustest, on hageja seisukohal, et puudustega töid ei ole võimalik

parandada selliselt, et need tööd saaks parenduste tagajärjel muuta kõigile nimetatud nõuetele

vastavaks. See tähendab, et Õismäe tee 118 kostja vahendusel tellitud ja järelevalve all tehtud

tööd on vaja lammutada ning teha uued ehitustööd, kuna vaid see tagab, et uued vee- ja

kanalisatsioonitorustikud vastavad kõigile kehtivatele normidele. Hageja on võtnud

hinnapakkumise vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks äriühingult AGR OÜ-lt.

Nimetatud pakkumise kohaselt tellib hageja järgmised tööd: 1) veepüstikud (köögis), PPR

Bänninger Saksamaalt (isolatsiooniga) - 4 püstikut, kokku 13 244 eurot ning 2) kanalisatsiooni

püstikute vahetus - 4 püstikut (isolatsioonita, mürasummutustoruga Magna Ultra DB), kokku 10

413 eurot. Kokku peab hageja tasuma 23 657 eurot vee- ja kanalisatsioonisüsteemi

renoveerimiseks (sisaldab käibemaksu). Seega on hagejale tekkimas vältimatult kahju tulevikus,

kuna H.Y ei täitnud oma ülesandeid juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatava hoolsusega ning

kuna kostja ei täitnud talle halduslepinguga pandud kohustusi teostada järelevalvet tellitud tööde

teostamise üle. Hageja peab tellima uued vee- ja kanalisatsiooni torustiku paigalduse tööd

hageja asukohas. Oma toimingutega on tekitanud H.Y ja kostja korteriühistule kahju. Esineb

põhjuslik seos etteheidetava teo ning kahju vahel ja juhatuse liikme vastutus kohustuse rikkumise

eest. Kui H.Y ja kostja oleksid oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, ei oleks hagejal vaja tellida

uuesti vee- ja kanalisatsioonitöid ning rahaliste kulutuste tegemine jääks ära. Kostja ei

kontrollinud, kuidas ehitaja teostab vee- ja kanalisatsiooni torustiku paigalduse tööd hageja

asukohas, st ei ilmutanud vajalikku hoolsust oma kohustuste täitmisel. Selle tagajärjel teostas

ehitaja tööd mittenõuetekohaselt, ebakvaliteetselt ning nüüd on vajalik kõik teostatud tööd

ümber ehitada, mille tõttu tekib hagejale rahaline kahju.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja H.Yilt ja kostjalt välja mõista solidaarselt kahjuhüvitis

summas 23 657 eurot ning viivis alates hagi esitamisest 8% aastas (0,02% päevas) põhivõlalt

kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Kostja vastus

Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Väär on hagi väide, et

kostja pidanuks korraldama Õismäe tee 118 elamu vee- ja kanalisatsioonitorustike vahetustööde

tellimise ja teostama kvaliteedi üle tehnilist järelevalvet. 22.04.1998 töövõtuleping Õismäe tee

118 elamu haldamiseks sätestab lisas 2 töövõtja poolt teostatavad toimingud ja tööd. Lisa 2 osas

I kajastatakse need tööd ja toimingud, millised kuuluvad Lepingu hinda, st tööd ja toimingud,

mis haldajal tuli teostada korteriühistu poolt haldajale makstavate perioodiliste maksete eest.

Lisa 2 osas II on kajastatud muud tööd ja toimingud, mis ei kuulunud lepingu hinda, vaid mida

haldaja pidi teostama eraldi tellimuse saamisel ja mille eest oli kostja õigustatud nõudma

täiendavat tasu. Täiendavalt tasustatavate tööde hulgas on loetletud ka elamu tehnilise seisukorra

hindamine ja sellest tulenevalt tööde järjekorrale ettepanekute tegemine (punkt 2);

vähempakkumiste korraldamine suuremahulistele töödele (punkt 3) ja suuremahuliste tööde

järelevalve või nõustamine (punkt 4). Seoses kõnealuste vee- ja kanalisatsioonipüstikute

vahetuse töödega (toimusid detsember 2017 kuni jaanuar) ei esitanud korteriühistu tellimust

järelevalve teostamiseks ning kostja seda ei teinud.

Kostja juhatuse liige H.Y oli halduslepingu Lisa 2 osas I kajastatud tavapäraste tööde ja

toimingute teostajana kaasatud hageja juhatuse koosolekute korraldamisel, sh protokollide

vormistamiseks, samuti lepingute ettevalmistamisel ja konsulteerimisel elamu kasutamise,

hooldamise ja remondiga seoses olevates küsimustes. Kostja ei pidanud Lisa 2 osa I alusel

teostama Õismäe tee 118 KÜ vee- ja kanalisatsiooni torustiku remondi teostamise üle

järelevalvet ega olnud selleks kaasatud Lisa 2 osa II alusel. Nii ei ole kostja hagis väidetava

kahju tekkimise suhtes (isegi kui kahju tekib) kohane kostja.

Täiendavalt märgib kostja, et 22.04.1998 töövõtuleping (Haldusleping) lõppes 10.12.2020

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Aktis on kinnitus, et pooltel ei ole teineteisele

mingeid pretensioone lõpetatud lepingu osas. Seetõttu on hagi esitatud ka vastuolus poolte

10.12.2020 kokkuleppega.

Kostja on seisukohal, et juhul kui korteriühistu üldkoosolek otsustab, et kõik tuleb viia

vastavusse praegusel ajal kehtivate normidega, on võimalik leida oluliselt odavamaid lahendusi

kui hagis väidetav kogu töö ümbertegemine. Korralikult töötava torustiku lammutamine ja

seejärel uue tegemine oleks ebamõistlik.

Samuti märkis kostja, et hageja kui tellija ja M&E Torutööd OÜ kui töövõtja vahel sõlmiti tööde

teostamiseks 30.11.2017 leping. Lepingu punkti 4.1.3 kohaselt andis töövõtja teostatud töödele

5-aastase garantii. Töövõtja garantiikohustuse täitmist saanuks/pidanuks vajadusel nõudma

korteriühistu juhatus (juhatuse liikmed L.J, A.I ja R.I). Sellise nõude esitamine ei olnud ega

saanud olla H.Yi ega Osaühingu A-Tee ülesanne.

Menetluse käik

03.07.2023 esitatud menetlusdokumendis loobus hageja tõendamisraskustest tulenevalt kõigist

nõuetest H.Y vastu. 16.08.2023 määrusega võttis kohus hageja loobumise vastu ning lõpetas

tsiviilasjas menetluse H.Yi osas.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Hagiavalduse kohaselt on hageja palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 23

657 eurot tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud 22.04.1998 töövõtulepingust. Hageja

on välja toonud, et kuna kostja ei teostanud M&E Torutööd OÜ poolt Õismäe tee 118

elamu vee- ja kanalisatsiooni torustiku tööde kvaliteedi üle tehnilist järelvalvet, siis tekib

hagejale rahaline kahju, kuna kõik teostatud tööd on vaja ümber ehitada. Kostja on

esitanud vastuväite, et tehnilise järelevalve teostamine ei olnud kostja ülesanne. Seega

tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang sellele, milles olid pooled konkreetselt kokku

leppinud ja kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

4. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tõendatuks, et poolte vahel oli 22.04.1998 sõlmitud

leping, mille eesmärgiks oli hageja haldamisel oleva elamu aadressil Õismäe tee 118

haldamise ja majandamise korraldamine (lepingu p 2.1, dtl 20-31). Pooled on viidanud, et

tegemist on töövõtulepinguga. Kohus asub seisukohale, et viidatud leping vastab pigem

käsunduslepingu tunnustele, mitte töövõtulepingu tunnustele.

4.1 VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama §-i lg 2 kohaselt, kui töövõtulepingu

esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-

des 620–626, § 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631–634 sätestatut. VÕS § 619

sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

4.2 Nii käsundusleping kui töövõtuleping on teenuste osutamise lepingud. Töövõtulepinguga

on tegemist, kui teenuse osutaja kohustub midagi ära tegema (lepingu esemeks on teatud

asja valmistamine või muutmine) ning töövõtuleping on suunatud tulemuse

saavutamisele. Käsunduslepingu puhul osutab käsundisaaja käsundiandjale teatud

teenuseid, kuid käsundiandja soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest

lepingu rikkumiseks. Käsunduslepinguks võib pidada nt õigusteenuse osutamise

lepinguid, valveteenuse lepinguid, mitmesuguseid teenindus- ja hoolduslepinguid jne.

Kohus selgitab täiendavalt, et töövõtulepingu kohaldamisalast jäävad seega välja

teenused, millel puudub mõõdetav tulemus, eelkõige kui lepingupoole kohustuste sisuks

on teatava hoolsuskohustuse püsiva iseloomuga täitmine, nt äriühingu juhatuse liikme

poolt juhatuse liikme kohustuste täitmise korral või kinnisvara haldamisega tegeleva

ettevõtjaga sõlmitav elamu hooldusleping jne. Ehitusjärelevalve teenuse osutamise

lepingut on käibearusaama kohaselt peetud pigem käsunduslepingu tüüpi lepinguks,

ilmselt eelkõige põhjusel, et ka hoolikalt ehitusjärelevalve teostajalt ei saanud senise

arusaama kohaselt oodata kõigi ehitaja tehtud vigade ja puuduste avastamist, eriti juhul,

kui ehitaja neid tahtlikult varjas (vt kohtu selgituste osas ka Võlaõigusseadus III.

Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein;

Tallinn 2021; § 619, § 635).

4.3 Poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgiks oli lepingu p 2.1 kohaselt elamu haldamine ja

majandamine ning eesmärkide saavutamiseks tuli lepingu p 2.2 kohaselt mõlemal poolel

teostada toiminguid, teha töid ning kanda kulutusi kooskõlas lepingu lisadega. Lepingu

lisas 2 on pooled kokku leppinud kostja poolt teostatavad toimingud ja tööd, m.h on

kokku lepitud, et kostja teostab läbirääkimisi, valmistab ette, vormistab ja viib lõpliku

allakirjutamiseni lepingud kommunaal- ja muude teenuste osutajatega (p 2), korraldab

korteriühistu elamu majandamist ja asjaajamist (p 3, p 8), teostab korteriühistu

raamatupidamist (p 4), teostab korteriomanikele, üürnikele, rentnikele maksete jaotust ja

arvestust (p 5), väljastab eraldi tasulise teenusena tõendeid, plaane ja teostab

kooskõlastusi ning järelvalvet ümberehituste ja remontide osas (p 12), konsulteerib

Tellijat (so hagejat) elamu kasutamisega, hooldamisega ja remontimisega seoses olevates

küsimustes (p 14). Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud toimingud ja tööd on

suunatud pigem teatud teenuste osutamisele, mitte konkreetse tulemuse saavutamisele.

Samuti nähtub, et kostja kohustuste sisuks oli teatava hoolsuskohustuse püsiva

iseloomuga täitmine.

4.4 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte vahel sõlmitud halduslepingu

puhul oli tegemist käsunduslepinguga.

5. Käsundisaaja vastu kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks saab olla võlaõigusseaduse

(VÕS) §-st 115 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või

kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 1

alusel nõude esitamisel tuleb kohtul kontrollida kahju hüvitamise eelduse olemasolu, st

kas käsundisaaja on kohustust rikkunud (§ 100, § 115 lg 1), kas ta vastutab rikkumise

eest (§ 103 lg 1), kas käsundiandjale on tekkinud kahju (§-d 127 ja 128), kas kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (§ 127 lg 2), kas kahju oli

rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (§ 127 lg 3), kas rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (§ 127 lg 4).

6. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks

22.04.1998 lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

6.1 Pooled on lepingu lisas 1 I osa p-s 12 kokku leppinud, et kostja ülesandeks on ka

järelevalve ümberehituste ja remontide osas. Samas tuleneb nimetatud punkti sõnastusest,

et tegemist on eraldi tasulise teenusega. Antud asjaolu kinnitab ka lepingu lisa 1 II osa p-s

4 välja toodu, mille kohaselt suuremahuliste tööde järelevalve tuleb teostada tellimuse

alusel, eraldi lepingutega. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt eraldi tellinud

tehnilise järelevalve teostamist seoses vee- ja kanalisatsiooni torustiku paigalduse

töödega. Kuna nimetatud teenuse osutamises ei ole pooled eraldi kokku leppinud, siis ei

saa asuda ka seisukohale, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud.

6.2 Hageja on viidanud menetluses ka kostja kohustustele, mis on kirjas lepingu lehekülg 7

kuni 9 olevas tabelis ülesannete jaotuse kohta hageja ja kostja vahel (lepingu lisa 2

täpsustus, dtl 26-28). Asjaolu, et kostja ülesanneteks nimetatud täpsustuse kohaselt oli ka

lepingutes võetud kohustuste täitmise jälgimine (p 1.6), lepingute järelevalve ja kontroll

(p 1.7) ning tööde järelevalve teenus tellija esindajana (p 24) ei muuda kohtu hinnangul

aga asjaolu, et lepingu lisa 1 II osa p 4 kohaselt tuli suuremahuliste tööde järelevalve

teostada tellimuse alusel, eraldi lepingutega. Kohus on juba eelnevalt leidnud, et hageja ei

ole tõendanud, et ta oleks kostjalt eraldi tellinud tehnilise järelevalve teostamist seoses

vee- ja kanalisatsiooni torustiku paigalduse töödega.

6.3 Hageja on viidanud ka asjaolule, et kostja kohustus järelevalve teostamiseks tulenes ka

M&E Torutööd OÜ ja hageja vahel 30.11.2017 vahel sõlmitud lepingu p 5.1.1. Kohus

loeb iseenesest tõendatuks, et hageja ja M&E Torutööd vahel oli 30.11.2017 sõlmitud

töövõtuleping Õismäe tee 118 elamu korterite torupüstikute vahetuseks (dtl 91-93).

Lepingu p 5.1.1 kohaselt oli tellijal õigus kontrollida igal ajal lepingutingimuste täitmist,

sekkumata sealjuures Töövõtja operatiivsesse majandustegevusse. Tellijaks ei olnud

antud juhul aga mitte kostja, vaid hageja. Seega ei ole hageja viide 30.11.2017 lepingu p-

le 5.1.1 kohtu hinnangul asjakohane.

6.4 Seega ei ole kahju hüvitamise esmane eeldus täidetud ning kohtul puudub vajadus

hinnata muid kahju hüvitamise eeldusi.

7. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagimaterjalidest võib eeldada, et hageja ei ole rahul

M&E Torutööd OÜ teostatud töödega. Kohus on oma 05.06.2023 kirjas palunud hagejal

selgitada, kas hageja on teavitanud ehitajat puudustest ning nõudnud töö parandamist või

uue töö tegemist ning miks ei ole hageja esitanud nõuet ehitaja vastu, vaid nõuab kahju

hüvitamist hoopis kostjalt. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks

töövõtjat puudustest teavitanud ning nõudnud puuduste kõrvaldamist. Kohus asub

seisukohale, et juhul, kui hageja leidis, et M&E Torutööd OÜ on oma töö teinud

puudustega, siis oleks hagejal tulnud pöörduda oma võimalike nõuetega esmalt ka

vastava osaühingu poole.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

11. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik