3-23-1388/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1388

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Ekaterina Kouru

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 12.12.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.04.2024 (kaasa

arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 06.12.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse Vene

Föderatsiooni kodaniku X (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25

lg 2 alusel. Taotluse asjaolud, mis on välja toodud ka PPA 20.06.2023 Tartu Halduskohtule

esitatud taotluses, on järgmised:

1.1. Puudutatud isik vabanes 22.06.2023 Viru Vanglast. Tal puudub seaduslik alus Eestis

viibimiseks. Tema tähtajaline elamisluba tunnistati 25.05.2022 otsusega kehtetuks, sama

otsusega tehti talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks (sundtäidetav alates 22.06.2023) ja

kohaldati 3-aastast sissesõidukeeldu.

1.2. Tartu Halduskohus andis 22.06.2023 loa pidada isikut kinni kuni 2 kuud, luba pikendati

Tallinna Halduskohtu 17.08.2023 määrusega kuni 4 kuuks. Isiku jätkuv kinnipidamine on

vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks, kuna isiku

reisidokumendi taotlemine on pooleli.

1.3. PPA esitas 07.07.2023 tagasivõtupalve Venemaa Föderatsioonile puudutatud isiku osas.

18.10.2023 vastuse kohaselt lükkas Venemaa Föderatsioon tagasivõtutaotluse tagasi, kuna

3-23-1388

2(4)

puudus tõendus, et isikul pole Eestis viibimisalust. PPA suhtluses Välisministeeriumiga on

selgunud, et Venemaa Föderatsiooni kodanike tagasivõtutaotluste menetlemisel on

liikmesriikidel sarnased mured – isikute dokumenteerimine on raskendatud ja seetõttu võtavad

dokumenteerimise protsessid tavapärasest oluliselt rohkem aega. PPA jätkab siiski isiku

dokumenteerimist ja edastas 04.12.2023 korduva tagasivõtutaotluse puudutatud isiku osas.

Hetkel ootab PPA vastust tagasivõtu osas.

1.4. Esineb põgenemisoht. Vaidlus puudub, et isik on kriminaalkorras karistatud reaalse

vangistusega (VSS § 68 p 4). Isiku varasemad karistused näitavad isiku negatiivset suhtumist

õiguskorda.

1.5. Põgenemisoht esineb ka tulenevalt VSS § 68 p-st 6. Isik ei ole nõus esitama taotlust

tagasipöördumistunnistuse saamiseks. Vastavalt avaldusele, mille isik on PPA-le edastanud

30.05.2023, ei ole ta nõus endale tagasipöördumist lubavat dokumenti vormistama ning

Venemaa Föderatsiooni iseseisvalt pöörduma. Põhjenduseks tõi isik välja, et teda ei seo

Venemaa Föderatsiooniga midagi ning kõik tema sugulased elavad Eesti Vabariigis. Samuti on

isik 22.06.2023 läbi viidud küsitluses selgesõnaliselt keeldunud ennast dokumenteerimast ja

Venemaale lahkumast. Isiku käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta

iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima.

1.6. Isikul

puudub

kehtiv

reisidokument.

Ta

ei

ole

kinnipidamiskeskuses

enda

dokumenteerimisega tegelema hakanud ja keeldub koostööst PPA-ga. PPA pakkus isikule

võimaluse minna taotlema endale tagasipöördumistunnistust, kuid isik keeldus ning on tänase

päevani keeldunud enda dokumenteerimisest. Koostöös isikuga võtaks dokumenteerimine aega

umbes pool aastat, ent Vene Föderatsioonile tagasivõtmiseks esitatud taotluste lahendamine on

aeganõudvam ja võib võtta üle 1,5 a. Kui isik ise dokumenti taotleks, saaks seda ajakulu vältida.

2. PPA jäi 12.12.2023 kohtuistungil taotluse juurde. Täiendavalt selgitas PPA, et korduvale

tagasivõtutaotlusele vastuse saamisega võib aega minna vähemalt 2 kuud. Raskendatud koostöö

tõttu Venemaaga ei pruugi tagasivõtumenetlus 1,5 aastaga lõppeda. Samas isiku koostöö abil

oleks pärast Venemaa Föderatsioonilt taotluse saamist võimalik isikule kiiresti saatkonnast

dokumendid saada. Korduvate tagasivõtutaotlustega on PPA-l ka positiivseid kogemusi, viimati

7 kuud tagasi. Isikule on pakutud võimalusi minna dokumente taotlema, kuid ta on sellest

keeldunud.

3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tal on kinnipidamiskeskuses viibimisest

ükskõik.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Seaduses

sätestatud

juhul

annab

kohus

haldustoimingu

tegemiseks

loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 25 lg 2 alusel pikendab

halduskohus pärast 6 kuu möödumist väljasaadetava välismaalase kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust

või kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib, kuid kõige kauem 18

kuuks.

5. Puudutatud isik on menetluses andnud ütlusi, et ta on Vene Föderatsiooni kodanik. Tal ei

ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust. PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa 25.05.2022

otsusega nr 15.3-3.4/342-1 kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse (sundtäidetav alates

22.06.2023) ning kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks. Seega on puudutatud isik väljasaadetava

staatuses.

6. PPA

taotlusest

nähtuvalt

on

isiku

jätkuva

kinnipidamise

eesmärgiks

tema

dokumenteerimine ja väljasaatmismenetluse lõpuni viimine. Isikut ei ole praegu võimalik Vene

3-23-1388

3(4)

Föderatsiooni välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Kuna isik on vangistusest

vabastatud 22.06.2023, on lahkumisettekirjutus sundtäidetav. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku

Vene Föderatsiooni väljasaatmiseks takistusi. Piiriületust ja väljasaatmist takistavaks teguriks

on reisidokumendi puudumine.

7. PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1, 2 ja 3. Need võimaldavad

välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht, kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust või

kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid/nende hankimine viibib.

8. Põgenemisohu sisustamisel tugineb PPA VSS § 68 p-dele 4 ja 6. Nende kohaselt esineb

põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime

pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus ning juhul, kui välismaalane on PPA-le

teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust

täita. Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks ka muid isikut ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga

seotud objektiivsetel asjaoludel.

9. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikut on kuritegude toimepanemise eest kolm korda

karistatud ning talle on määratud karistuseks vangistus. Lisaks isiku karistatuse faktile saab

arvestada isikuga seotud asjaolusid kogumis. PPA on ka varasemates taotlustes tuginenud

asjaolule, et isik ei ole varem järginud kriminaalhoolduse nõudeid ja on pannud katseajal toime

uue kuriteo. Kohus nõustub, et saab pidada tõenäoliseks, et isik ei pruugi vabaduses viibides

püsida PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja võib asuda ennast

varjama või enda väljasaatmist takistama. PPA taotluses toodud asjaoludest nähtub, et isikut ei

ole varem motiveerinud õiguskuulekale käitumisele reaalse vangistuse oht. Tema varasem

käitumine viitab hoolimatule suhtumisele oma kohustustesse või vähemalt suutmatusele oma

kohustusi alati nõuetekohaselt järgida. Kuritegude toimepanemine ja käitumiskontrolli nõuete

rikkumine viitab sellele, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt. Põhjendatud on seega kahtlus,

et isik ei suuda vabaduses viibides järgida talle seatud järelevalve meetmeid ning olla PPA

ametnikele kättesaadav. Kohtule ei nähtu, et isikul oleks Eestis tugevaid lähisuhteid ega ka

legaalset sissetulekut. Põgenemise oht ei pea tähendama ohtu, et isik põgeneb välisriiki.

Põgenemise ohu olemasolu ei eelda ka seda, et isikul reaalsed võimalused end pikemat aega

politsei eest varjata. Põgenemine VSS tähenduses võib tähendada lihtsalt seda, et isik ei ole

edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks vajalikul ajal kättesaadav ning hoiab kõrvale

koostöö tegemisest enda välja saatmisele kaasa aitamiseks.

10. Samuti on isik menetluses väljendanud, et ei soovi Venemaale minna ega taotleda endale

tagasipöördumistunnistust.

11. Lisaks põgenemisohu esinemisele tugineb PPA taotluses ka sellele, et isik ei täida jätkuvalt

kaasaaitamiskohustust ning tema tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine

vastuvõtvast riigist viibib.

12. Kohtupraktikas on leitud, et isiku tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele

(VSS § 23 lg 1 p 3) võib isiku kinnipidamisel tugineda siis, kui isik ei aita nende dokumentide

hankimisele kaasa. See eeldus on praegusel juhul täidetud. PPA on asunud tegema

menetlustoiminguid isiku dokumenteerimiseks, esitades Vene Föderatsioonile kaks

tagasivõtupalvet. VSS § 264 lg 1 p 3 kohaselt on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama

väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. PPA on näidanud, et isik on keeldunud

endale tagasipöördumistunnistust taotlemast. Seega ei ole ta väljasaatmiseks vajalike

dokumentide hankimisele kaasa aidanud.

13. Kaasaaitamiskohustuse rikkumise osas (VSS § 23 lg 1 p 2) märgib kohus, et kohtupraktika

kohaselt peaks kaasaaitamiskohustuse rikkumine seisnema muus kui väljasaatmiseks vajalike

dokumentide hankimisele kaasa aitamata jätmises. PPA taotluses ei ole esitatud põhjendusi,

3-23-1388

4(4)

mis seostuksid muude, sh VSS § 264 p-des 1, 2 või 4 nimetatud kaasaaitamiskohustuste täitmata

jätmisega (s.o kohustus anda suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi; esitada tähtsust omavad

andmed ja dokumendid; aidata kaasa isiku tuvastamisele ja kontrollimisele). Pelgalt isiku

väitest, et ta ei soovi Eestist lahkuda, ei saa kaasaaitamiskohustuse rikkumist järeldada. Seega

ei nähtu praegusel juhul, et isik rikuks muus osas kaasaaitamiskohustust.

14. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu suure tõenäosuse tõttu tõhusad. Isiku

varasemast käitumismustrist nähtub, et ta ei järgi kohtulahendist tulenevaid kohustusi, ka tema

korduv kuritegude toime panemine ja soov Eestist mitte lahkuda viitavad sellele, et vabaduses

viibides ei ole tal motivatsiooni enda Eestist lahkumist korraldada ega väljasaatmiseks PPA-ga

koostööd teha. On usutav, et ta asub end varjama ja püüab leida võimalusi Eestis

ebaseaduslikult viibimise jätkamiseks ega pruugi ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Siiani ei

ole isik soovinud soostunud aitama kaasa dokumentide hankimisele. Kuna isikul puudub kehtiv

reisidokument, ei saa seda hoiule võtta.

15. Kuna isikut on praeguseks kinni peetud 6 kuud, on tema kinnipidamise pikendamine kuni

4 kuuks VSS § 25 lg 2 alusel võimalik. Samuti ei ole ületatud kinnipidamise maksimaalset

lubatud pikkust 18 kuud.

16. On usutav, et isiku väljasaatmine on aeganõudev, kui Eesti asutused peavad diplomaatilisi

kanaleid kaudu asuma Venemaalt vajalikke dokumente taotlema, ent olemasoleva teabe pinnalt

ei saa väita, et puudutatud isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. PPA

selgitustest nähtuvalt on on puudutatud isikul PPA-ga koostööd tehes võimalik vabaneda

kinnipidamiskeskusest kiiremini. Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat

asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. Kohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamine

oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamist välistavateks

asjaoludeks ei saa olla soov jääda Eestisse ja elada koos Eestis elavate lähedastega.

17. VSS § 25 lg 2 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa.

Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, tuleb ta

väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.

(allkirjastatud digitaalselt)