2-23-15936/9

2-23-15936/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2023-12-15

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2023 kell 12.00, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-15936 Tsiviilasi S S maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: S S (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Võlgniku usaldusisik: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 12-4, 10150 Tallinn; e-post svetlana.pilden@haldur.just.ee...

Võlgniku usaldusisik: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 12-4, 10150 Tallinn; e-post svetlana.pilden@haldur.just.ee; tel xxxx) Menetlustoiming avalduse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Rahuldada S S maksejõuetusavaldus. 2. Kuulutada välja S S (isikukood xxxx) pankrot 15.12.2023 kell 12:00. 3. Nimetada S S pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 12-4, 10150 Tallinn; e-post svetlana.pilden@haldur.just.ee; tel xxxx). 4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.01.2024 kell 11.45. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga. 5. Kohustada S Sit vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 10.01.2024 kell 11.40 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kui S S vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud. 6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

(6) rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 7. Algatada S S (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Svetlana Pilden, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 8. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel. 9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 15. detsembriks (esimene aruanne esitada 15.12.2024). 10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. 11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. 12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised. 13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14. Määrata ja mõista välja usaldusisiku Svetlana Pilden tasu summas 910.00 eurot, millele lisandub käibemaks 182.00 eurot, s.o kokku 1 092.00 eurot, pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Business Law Firm OÜ arvelduskontole EE481010220061434016). 15. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja menetluse käik S S (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, maksejõuetusmenetluse valiku osas teatab võlgnik, et jätab kohtu otsustada.

Kohus võttis maksejõuetusavalduse 13.11.2023 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Svetlana Pildeni. Usaldusisik esitas 13.12.2023 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 14.12.2023 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohtumääruse põhjendused

(6) Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 11 lg 1 kohaselt võlgnik võib makseraskuste korral esitada enda suhtes maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Kohus märgib, et võlgade ümberkujundamismenetlus on peamiselt mõeldud ajutiste makseraskuste ületamiseks, näiteks olukordades, kus on tekkinud mööduvad makseraskused. Käesoleval juhul hindab usaldusisik võlgniku olukorda, kui alalist maksejõuetust. Võlgniku sissetulekut ning kohustuste mahtu arvestades ei ole ka võimalik pakkuda kava, s.o maksegraafikut, mis suudaks võrdselt arvestada nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve. Lisaks, kuna suure osa võlgniku sissetulekust moodustab peretoetus, mis on ajas muutuv, siis ei ole ka sellele võimalik tugineda võimaliku kava koostamisel. Eeltoetuvalt leiab usaldusisik, et antud juhul on võlgniku jaoks sobivaim menetluse liik pankroti väljakuulutamine ning kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik nõustus usaldusisikuga. Ka kohus on usaldusisikuga nõus. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku kohustused on summas kokku 69 420.47 eurot. Täitemenetlused on peatatud. Võlgnik on lahutatud, võlgnikul on viis last, neist kolm alaealised. Võlgniku pensioniosakud olid realiseeritud septembris 2022 aastal kokku summas 3 000.00 eurot (neto). Võlgniku palk on varieeruv, 400.00 - 600.00 eurot kuus, võlgnik saab ka peretoetust 1 100.00 eurot (neto).

Maksejõuetusmenetluse algatamise seisuga kuulub võlgnikule kinnistu (elamumaa 100%), asukohaga xxxx, pindalaga 7107 m2. Kinnistul asub elamu, saun, laut, kuur, keldrihoone, kaev, käimla, puurkaev ja biopuhasti, kinnistut koormab hüpoteek summas 51 200.00 eurot, xxxx kasuks. Enne maksejõuetusavalduse esitamist oli kinnistu osas korraldatud täitemenetluse raames korduv enampakkumine, alghinnaga 50 000.00 eurot. Lüganuse vallas pakutakse hoonestatud maad hinnavahemikus 42 000.00 - 75 000.00 eurot.

Transpordiameti vastuse kohaselt ei ole maksejõuetusmenetluse algatamise seisuga võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. 01.04.2022 oli võõrandatud ühisvaraks olev xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta xxxx ning 23.01.2023 võõrandatud ühisvaraks olnud xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg.aasta xxxx.

Muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara.

(6) Võlgnik on teatanud, et on võtnud laene maja remontimiseks ning lastele parimate elutingimuste tagamiseks. Võlgnik tunnistab, et on ennast kohustustega üle koormanud ega saanud aru, et sellega on üle liia läinud. Laenudega püüdis võlgnik pakkuda lastele paremat elu ja renoveerida maja.

Usaldusisik on toonud välja, et võlgnevused on võlgnikul tekkinud perioodil 2020-2023. Võlgniku sissetulekut arvestades laenas ta ennast selgelt üle. Seega on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisiku hinnangul võlgniku läbimõtlematu ja hooletu finantskäitumine. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tagasivõitmise võimalused ei ole hetkesesiuga tuvastatud.

Kohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

(6) Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Svetlana Pilden täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.12.2024 (FIMS § 46 lg 3). Kohtu selgitused: − Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. − Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

(6) Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Usaldusisik palub tasuks määrata 910.00 eurot (arvestusega 7 tundi tunnihinnaga 130.00 eurot), millele lisandub käibemaks 182.00 eurot, s.o kokku 1 092.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1 092.00 eurot (käibemaksuga). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik