2-23-10612/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-23-10612

Tsiviilasi

N.M. hagi Luminor Bank AS vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2022/1145

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. septembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.M. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja):

N.M., isikukood XXXXXXXXXXXX

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Sööt

Kostja: Luminor Bank AS (registrikood 11345936)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.M. määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 5. septembri 2023 määrus

ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse

võtmise otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse

lahendamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrusele ei saa esitada kaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. N.M. (hageja) esitas 26. juulil 2023 Luminor Bank AS (kostja) vastu hagiavalduse

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2022/1145. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse täitemenetluse nr 066/2022/1145 peatamiseks.

Hageja esitas 26. juulil 2023, 28. juulil 2023, 30. juulil 2023 ja 1. septembril 2023 samas asjas

taotlused hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kohus jättis avaldused rahuldamata põhjusel, et

hageja on juba hagiavalduse kohtule esitanud ja puuduvad muud objektiivsed põhjused hagi

eeltagamiseks.

Maakohus jättis 16. augusti 2023 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja

hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o selgelt väljendatud nõuete esitamiseks ja hagi

aluseks olevate faktiliste asjaolude, viidetega asjakohastele tõenditele, esile toomiseks.

Maakohus märkis määruse põhjendustes, et hagi ese ega hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

ei ole selged. Hagi esemeks on kohtotsuse resolutsioonis esitatud nõuded. Nõue peab olema

esitatud selliselt, et seda saaks hagi rahuldamise korral ka täita ning seetõttu esitatakse

haginõudele samad nõuded, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Hagejal tuleb parandada

hagiavalduse resolutsiooni, kuna hagiavalduse resolutsioonis sõnastatud nõudega ei ole

võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Samuti sisaldab hagiavalduse resolutsioon

hageja arvamusi ja järeldusi. Kohus ei vali hageja eest nõudeid ise.

Kohtule ei ole selge, millises täitemenetluses sundtäitmise lubatatuks tunnistamist hageja

nõuab. Hageja märgib, et täitemenetlus nr 066/2022/1145 on seotud laenulepingutega nr

XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX02 ning kohus saab aru, et hageja tugineb hagis

sellele, et tema vanemad täitsid oma kohustusi nimetatud laenulepingute järgi ning võlgnevust

ei olnud. Kohtule ei ole selge, kas hageja tuginebki hagis sellele, et laenulepingutest tulenevad

nõuded on hageja poolt rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus palub hagejal selgitada,

kuidas kujuneb tema nõue ning välja tuua, millised kohustused on hageja kostja ees täitnud,

millal on hageja need täitnud ja millises ulatuses. Hageja ei saa oma nõuet põhjendada üksnes

kinnitusega, et vanemate kohustused on täidetud, vaid hageja peab tooma kohtuni konkreetsed

ja tõendatud asjaolud, millest tulenevalt on alust arvata, et hageja suhtes käimasolev

täitemenetlus on ebaõige ning tuleb tunnistada lubamatuks. Hagejal tuleb hagiavalduses välja

tuua kõik hagi aluseks olevad asjaolud viidetega asjakohastele tõenditele.

2. Hagi 1. septembri 2023 täienduse kohaselt esitab hageja hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2022/1145. Täiteasi on seotud kostja nõuetega, mis tulenevad

laenulepingutest nr XXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXX02. Laenulepingute

ülesütlemise päeval ei olnud võlgnevust, vaid olid ülemakstud summad, st nõue on

tasaarvestatud.

Kostja tegi vea nõude koostamisel ja kohtutäiturile esitamisel. Hageja vanematel tekkisid alates

2018. aasta detsembrist tõsised raha- ja majandusprobleemid, nende kontod olid arestitud ning

nad tasusid laenu kostja vahekontole. Seisuga 13. detsember 2021 võlgnevust ei olnud.

12. jaanuaril 2022 tasusid vanemad laenulepingu järgi raha. 18. jaanuaril 2022 tuli vanematele

kostjalt e-kiri, milles kostja teatas soovist lõpetada laenulepingud alates 1. veebruarist 2022,

sest kohaselt ei ole täidetud ning osaliselt või täielikult on tasumata 7 järjestikust makset. Teatel

märgitu kohaselt oli vanemate põhivõla võlgnevus 0 eurot, intress 335,53 eurot ja viivis 8,59

eurot. 10. veebruaril 2022 ütles kostja laenulepingud üles. Laenulepingute järgne maksepäev

oli 11. kuupäev. 12. jaanuaril 2022 tasusid vanemad makse, seisuga 10. veebruar 2022 ei olnud

võlgnevust põhivõla, intressi ega viivise osas.

Hageja ei saa aru viivise arvutamisest ja Nordea Prime määrast. Hageja vanematel ei olnud

normaalset graafikut koos intressidega, vaid ainult põhiosa maksete graafik. Hageja leiab, et

kostja arvestus on vale, kostja on esitanud valenõude. Kostjal ei olnud õigust lepinguid üles

öelda, kuna seisuga 10. veebruar 2022, st lepingute ülesütlemise päeval, ei olnud võlgnevust.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 5. septembri 2023 määrusega hagi menetlusse võtmata, hagi tagamise

taotluse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus viitas, et hageja pidi 16. augusti 2023 käiguta jätmise määruse kohaselt esitama

hagiavalduse selgelt väljendatud nõuded ning tooma esile hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud viidetega asjakohastele tõenditele.

Maakohus leidis, et 1. septembri 2023 hagiavaldus on endiselt ulatuslike sisuliste puudustega.

Hagiavalduses sõnastatud nõuded ei ole selged ega sundtäidetavad. Hageja täpsustuse kohaselt

on kostja nõue tasaarvestatud ja osaliselt täidetud. Hageja tugineb korduvalt sellele, et tema

vanemad täitsid oma kohustused laenulepingute järgi ning võlgnevust ei olnud. Samas ei ole

jätkuvalt selge, kuidas kujuneb hageja nõue ning millised kohustused on hageja kostja ees

täitnud, millal ja millises ulatuses on need täidetud. Parandatud hagiavalduses esitas hageja

täpselt samad varem kohtule esitatud asjaolud. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud hagi

aluseks olevad asjaolusid viidetega asjakohastele tõenditele.

Hagi aluse ja eseme ebaselgus on oluline puudus ja praegusel juhul on eelnevalt välja toodud

puudused nii ulatuslikud, et kohtul ei oleks võimalik hagiavaldust menetleda ka olukorras, kus

riigilõiv on nõuetekohaselt tasutud. Hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud kohtule esitatava menetlusdokumendi vorminõuetele,

mille tõttu ei ole võimalik hagiavaldust menetleda. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 9

alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis rahuldamata hageja hagi tagamise taotluse.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas Viru Maakohtu 5. septembri 2023 määruse peale

määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus.

Määruskaebuse kohaselt leiab hageja, et maakohus on määrust tehes rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme.

Maakohus on hagejale ette heitnud seda, et hageja ei ole hagis esitanud konkreetset nõuet, st

konkreetset resolutsiooni sõnastust. Seadus ei näe ette, et hagiavaldus peaks sisaldama

resolutsiooni. Asjaolu, et hagiavalduses ei ole nö selget resolutsiooni, ei saa olla aluseks

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Hageja ja hageja esindaja (Tamara Nikolajeva) ei ole juristid, mistõttu ei saa nende

dokumentidelt nõuda samasugust kvaliteeti kui advokaadilt. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud

osaleda ka ilma õigusteadmisi omava esindajata ning sellisel juhul on kohtu roll menetluse

juhtimisel, sealhulgas isiku nõude väljaselgitamisel, suurem ja olulisem. Maakohus on

kohustused formaalselt täitnud ja teinud puuduste kõrvaldamise määruse, kuid õigusteadmisi

mitteomaval ning kohtumenetlusega mitte kursis oleval isikul on pea võimatu aru saada, mida

temalt oodatakse.

Hageja on hagis esitanud kogu vajaliku info selle menetlemiseks. Hageja on välja toonud, et ta

on oma kohustused kostja ees täitnud, mistõttu puudus kostjal alus lepingute ülesütlemiseks.

Lisaks on hageja välja toonud, millist täitemenetlust ta soovib lubamatuks tunnistada.

Hageja leiab, et hageja nõuete täpne sisu tulnuks kohtul välja selgitada eelmenetluse käigus

ning kohus oleks saanud vajadusel korralda ka eelistungi, kus kohus oleks saanud hageja tahte

välja selgitada (TsMS § 392 lg 1 p 1).

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tühistada ning

asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine

lause).

TsMS § 372 lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus. Ringkonnakohus

saadab asja maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

7. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et

kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on

rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi

vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu viidatud TsMS § 363 sätestab

hagiavalduse sisunõuded. Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et hagejale

heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist. Seega on maakohus ekslikult viidanud

TsMS § 371 lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise alusena.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine hagiavalduses selliseid puudusi, mis välistaksid asja

menetlusse võtmise (TsMS § 363).

Hagiavalduses tuleb märkida muu hulgas hagi alus (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hagi aluse

moodustab eluliste asjaolude ja suhete kogum, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude

(Riigikohtu 31. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 13). Hagiavaldusele tuleb

lisada faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid (TsMS § 363 lg 1 p 3). Enamasti tähendab see

siiski üksnes õigussuhte mõistmiseks vajalike tõendite esitamist. Täpsem tõendite esitamise

vajadus sõltub sellest, missugustele asjaoludele kostja vastu vaidleb. See selgub aga pärast

kostja vastuse saamist.

Hageja on hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud, et palub tunnistada lubamatuks

sundtäitmise täitemenetluses nr 066/2022/1145. Täitemenetlus on seotud kostja ja hageja

vanemate vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXX

tulenevate kostja nõuete täitmisega. Hageja leiab, et ajal, mil kostja laenulepingud üles ütles,

puudus võlgnevus. Ta on esitanud kohtule ka tõendid oma väidete kinnitamiseks

(laenulepingud koos maksegraafikuga, hageja vanemate pangakontode väljavõtted, kostja

tõendi laenumaksete kohta) ning selgitanud asjaolusid, miks oli laenulepingute ülesütlemine

kostja poolt hageja hinnangul alusetu.

Ringkonnakohus leiab, et hagi alusega seotud asjaolud on hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks piisavalt selged. Tõendeid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas hageja nõue

on õiguslikult põhjendatud ja kas nõude põhjendamiseks tuleb esitada täiendavaid selgitusi või

tõendeid.

Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel kohtuotsuses (TsMS § 442 lg 8).

9. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja tagasi

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Uuel menetlusse võtmise

otsustamisel tuleb maakohtul esimesel võimalusel lahendada hagi tagamise taotlus.

Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173

lg 1).

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke