2-21-111332/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-111332

Kohtuasi

Groen Holding OÜ hagi X vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.07.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Groen Holding OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1854,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Groen Holding OÜ (registrikood 12054225),

lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 01.07.2022 otsus osas, millega maakohus mõistis

Xlt Groen Holding OÜ kasuks välja põhivõla 1705,20 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2 esimene lause).

2. Tühistada Harju Maakohtu 01.07.2022 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Groen

Holding OÜ hagi X vastu viivise saamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 teine

lause).

3. Välja mõista Xlt Groen Holding OÜ kasuks viivis 416,56 eurot ja alates 16.12.2023

viivis tasumata võlalt (1705,20 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni kohustuse täitmiseni.

4. Tühistada Harju Maakohtu 01.07.2022 otsus osas, millega rahuldati X tasaarvestuse

avaldus Groen Holding OÜ vastu ja arvestati nõuded tasa (maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 3-5) ning jaotati menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni p

6) ning saata tasaarvestuse vastuväide uueks läbivaatamiseks maakohtule.

5. Resolutsiooni p-d 1 ja 3 võidakse tühistada või muuta X nõude Groen Holding OÜ

vastu 1778,93 euro saamiseks lahendamisel tasaarvestuse korras.

6. Groen Holding OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2-21-111332

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Groen Holding OÜ esitas 26.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult Xlt 1730,21 euro saamiseks. Kohus tegi 28.04.2021 võlgnikule makseettepaneku.

Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.05.2021 määrusega anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Groen Holding OÜ (hageja) esitas 14.06.2021 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud

04.08.2021) X (kostja) vastu võla 1705,20 eurot ja viivise 12,38 eurot väljamõistmiseks.

3. Hagiavalduse kohaselt hageja koostas 13.11.2019 kostjale pakkumise nr 20192399.

Pakkumine sisaldas maasoojuspumpa Bosch Compress 6000 8 LW/M, selle paigaldamist ja

maakontuuri kaevetöid koos materjalidega. Pakkumisse oli märgitud: „Esimene osamakse 20%

pakkumise

aktsepteerimisel/tellimuse

kinnitamisel.“

Seega

tegi

hageja

kostjale

võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 kohase pakkumuse. Hageja koostas 14.11.2019 kostjale arve nr

20192048, kuhu oli mh märgitud: „Soojuspumba süsteemi esimene osamakse tellimuse

kinnitamiseks“. Kostja tasus 14.11.2019 arvel märgitud 1778,93 eurot, millega võttis vastu

hageja pakkumuse ehk andis VÕS § 20 kohaselt nõustumuse, mille alusel sai lepingu sõlmituks

lugeda. Poolte vahel oli kehtiv leping.

4. Kostja tellis hagejalt mh maakontuuri kaevetööd koos materjaliga. Tööd tegi hageja

alltöövõtja Sontrans OÜ 03.04.2021 ja kostja võttis töö aktiga vastu. Akt tõendab hageja väidet,

et hageja täitis enda lepingust tulenevad kohustused. Hageja esitas kostjale tehtud töö eest

12.04.2021 arve nr 20213154 1705,20 euro tasumiseks, mis on kokkulepitud tähtajaks

15.04.2021 tasumata. Seega on nõue sissenõutavaks muutunud.

5. Kostja pöördus 13.04.2021 hageja poole e-kirjaga, milles soovis lepingu lõpetada. Hageja

vastas samal päeval kostjale, et kaevetööde arve nr 20213154 kuulub tasumisele.

6. Kostja ei ole lepingust taganenud. Leping sõlmiti 14.11.2019, kaevetööd tehti 03.04.2021,

kostja võttis töö vastu ja hageja koostas 12.04.2021 kostjale arve. Kostja ei kasutanud seaduses

sätestatud tähtaega lepingust taganemiseks, kostja tellis hagejalt kaevetööd ja võttis töö ka

vastu. Seega on leping kehtiv ning arve on esitatud lepingujärgsete tööde eest ja kuulub

tasumisele. Tööde tegemise viibimine oli tingitud kostjast, mitte hagejapoolsetest asjaoludest.

Hageja selgitas, et pumpa ei ole tarnitud, kuivõrd pumba osas on väljastatud eraldiseisev arve

nr 20213142 ja kostja ei ole pumba eest tasunud.

2-21-111332

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

8. Kostja nõustub, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 14.11.2019 suuline töövõtuleping. Kostja

on 14.11.2019 tasunud 13.11.2019 hageja koostatud pakkumise alusel ettemaksu 1778,93 eurot.

Peale kostja poolt arve tasumist ei alustanud hageja pikema aja jooksul lepinguliste tööde

tegemist. Kevadel 2021 Sontrans OÜ tehtud tööd olid esimesed, mis tulenesid töövõtulepingust.

Novembrist 2019 kuni aprillini 2021 ei täitnud hageja ühtegi töövõtulepingust tulenevat

kohustust. Samuti ei olnud hageja kostjale tarninud maasoojuspumpa. Hageja väidab ekslikult,

et kostja tellis eraldi maakontuuri kaevetööd. Tegelikkuses sisaldusid Sontrans OÜ tehtud

maakontuuri kaevetööd töövõtulepingus. Hageja 12.04.2021 arve nr 20213154 on esitatud

õigusliku aluseta.

9. Kostja teavitas 13.04.2021 e-kirjas hagejat, et ta ütleb üles/taganeb poolte vahel sõlmitud

lepingust. Lepingust taganemise aluseks oli asjaolu, et kostjale ei olnud vastuvõetav hageja

poolt pikema ajaperioodi vältel lepinguliste kohustuste täitmata jätmine. Hageja ei tarninud

kostjale töövõtulepingust tulenevat maasoojuspumpa kuni 2021 aprillini. Kostja ja hageja ei

leppinud lepingut sõlmides kokku, et hageja võib endale jätta kostja tasutud ettemaksu.

10. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostja on kohustatud hageja nõutud summa tasuma,

esitas kostja tasaarvestuse avalduse. Võttes arvesse, et kostja tasus 14.11.2019 hagejale

ettemaksu 1778,93 eurot ning taganes 13.04.2021 töövõtulepingust, siis on hageja kohustatud

kostjale nimetatud summa tagastama ja kostjal on hageja vastu rahaline nõue 1778,93 eurot.

Maakohtu otsus

11. Maakohus rahuldas 01.07.2022 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1705,20 eurot, tasaarvestas kostja nõude (1778,93 eurot) hageja nõudega (1705,20

eurot) ja tasaarvestuse tulemusel mõistis hagejalt kostja kasuks välja 73,73 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

12. Pooltel puudus vaidlus järgmistes asjaoludes:

• hageja koostas 13.11.2019 kostjale pakkumise nr 20192399, mis sisaldas nii

maasoojuspumpa Bosch Compress 6000 8 LW/M kui ka maakontuuri kaevetöid koos

materjalidega;

• hageja koostas 14.11.2019 kostjale arve nr 20192048, kuhu oli mh märgitud:

„Soojuspumba süsteemi esimene osamakse tellimuse kinnitamiseks“ ning kostja tasus

nimetatud arve tellimuse kinnitamiseks 14.11.2019;

• maakontuuri kaevetööd tegi 03.04.2021 hageja alltöövõtja Sontrans OÜ ja kostja võttis

töö vastu;

• hageja esitas kostjale tehtud töö eest 12.04.2021 arve nr 20213154 summas 1705.20

eurot, mis on kostja poolt tasumata.

13. Pooled vaidlesid selle üle, millistes tingimustes pooled suulises lepingus kokku leppisid ja

selle üle, kas kostjal oli 13.04.2021 õigus lepingust taganeda/ülesse öelda hageja lepingu

rikkumise tõttu. Lisaks oli poolte vahel vaidlus, kas kostja nõue ettemaksu tagastamiseks või

selle tasaarvestamiseks hageja nõudega on põhjendatud.

14. Maakohus luges tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli 14.11.2019 sõlmitud suuline

töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus paigaldama kostjale aadressile Sõrve 34, Harku

2-21-111332

vald maasoojuspumba ning teostama maakontuuri kaevetööd. Maakohtu hinnangul tegi hageja

selgelt väljendatud pakkumise ja üheselt arusaadavalt sai kostja poolt 14.11.2019 arve nr

20192048 tasumist käsitada nõustumusena. Pinnasekollektoritööde üleandmisega (09.04.2021)

oli tõendatud, et hageja alltöövõtja Sontrans OÜ tegi maakontuuri kaevetööd, kostja võttis töö

vastu ning töö osas kostjal pretensioonid puudusid. Seega esitas hageja kostjale tehtud töö

(maakontuuri kaevtööd) eest õigustatult 12.04.2021 arve nr 20213154 1705,20 euro tasumiseks.

Hageja ei tõendanud nõude sissenõutavaks muutumist, mistõttu jättis maakohus viivisenõude

rahuldamata.

15. Võttes arvesse, et kostja on tarbija, kes ei tegutsenud majandus- või kutsetegevuses, sai

lugeda

13.04.2021

kostja

poolt

hagejale

edastatud

e-kirja

kehtivaks

lepingust

taganemisavalduseks. Kohtu hinnangul ei tõendanud kumbki pool, millistes lepingutingimustes

pooled olid suulise lepingu sõlmimisel kokku leppinud. Hageja väited, et töödega alustamisega

viibimine oli tingitud kostjast, on paljasõnalised ja tõendamata. Tõenditest nähtuvalt viibis

töödega alustamine üle 1,5 aasta, mida ei saa pidada mõistlikuks ajaks ning saab käsitada

hagejapoolse lepingurikkumisena ja taganemise alusena.

16. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja tarninud kostjale maasoojuspumpa

tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole tasunud sellekohast arvet nr 20213142, mis on väljastatud

07.04.2021.

Käesoleva

tsiviilasja

lahendamisel

tuleb

poolte

seisukohad

seoses

maasoojuspumba tarnimisega jätta tähelepanuta, arvestades, et hageja ei ole maasoojuspumpa

tellinud ega tarninud ning kostja ei ole ka maasoojuspumba eest tasunud.

17. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et 13.04.2021 taganes kostja poolte vahel 13.11.2019

suuliselt sõlmitud lepingust. Võttes arvesse, et kostja tasus 14.11.2019 hagejale ettemaksu

summas 1778,93 eurot, siis kohustus hageja kostjale nimetatud summa tagastama.

18. Lähtudes VÕS § 197 lg-st 1 ja §-st 200 tasaarvestas kohus kostja nõude hageja nõudega ja

mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja 73,73 eurot.

Apellatsioonkaebus

19. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

jäi rahuldamata ja tehti tasaarvestus ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada ja

menetluskulud jätta kostja kanda.

20. Maakohtu järeldus, et pooled ei tõendanud, millistes lepingutingimustes pooled olid suulise

lepingu sõlmimisel kokku leppinud, ei põhine asjas esitatud poolte väidetel, esile toodud

asjaoludel ja esitatud tõenditel. Maakohus ei lähtunud materiaalõiguse kohaldamisel poolte

omaks võetud asjaoludest ja pidas ekslikult töövõtulepingu tingimusi vaidlusalusteks.

21. Töövõtulepingu tingimustest (s.t hageja pakkumisest) omab tähtsust see, mille eest 20%

osamakse tehti ning millal pidi hageja seadme tarnima. Pooled ei vaielnud selle üle, et

töövõtulepingu täitmine ja tasu maksmine oli jagatud olemuslikult nelja etappi:

• 20% osamakse töövõtulepingu sõlmimisel (osamakse seadme eest tasumiseks) ehk

hageja 14.11.2019 arve nr 20192048 tasumine;

• maakontuuri tööd hinnaga 1705,20 eurot (hageja 12.04.2021 arve nr 20213154);

• seadme 80% hinna tasumine ning seejärel seadme tarne objektile ja paigaldamine –

hageja ei esitanud seadme väljaostu arvet, sest kostja ei tasunud eelmises punktis

nimetatud arvet;

2-21-111332

• seadme paigaldamine ja paigaldustasu osas arveldamine – pooled ei jõudnud sellesse

etappi, sest kostja ütles töövõtulepingu üles ja ei tasunud maakontuuritööde eest.

22. Pakkumises toodud maksetingimuste kohaselt oli hagejal õigus keelduda järgmise etapi

tööde tegemisest, kui kostja jätab eelmise etapi arved tasumata.

23. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et pooled leppisid kokku lepingu täitmise ajas.

Maakohus eksis töövõtulepingu tingimuste tuvastamisel selles, et hagejal oli kohustus tarnida

alates 13.11.2019 vahemikus kuni aprill 2021 kostjale töövõtulepingus nimetatud seadmed ja

et hageja rikkus kohustust tarnida kindlaks kuupäevaks kokkulepitud seadmed.

24. Hageja ei nõustu, et nõude sissenõutavaks muutumine on tõendamata. Maakohus rikkus

selgitamiskohustust, kuna hageja sai alles otsusest teada, et ta ei olnud esitanud kohtu hinnangul

tõendeid tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata

VÕS § 637 lg 4, mis sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö vastuvõtmisega.

25. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja taganes 13.04.2021 e-kirjaga lepingust

kehtivalt. Hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Kostja 13.04.2021 kiri ei saa olla lepingust

taganemise aluseks. Eluliselt tundub ebausutav, et kostjal kadus 13.04.2021 ehk kõigest kolm

päeva pärast maakontuuri tööde vastuvõtmist ja 12.04.2021 arve saamist huvi töövõtulepingu

täitmise vastu. Lisaks jättis maakohus täiesti hindamata tõenditena esitatud kostja 07.08.2020

ja 07.04.2021 e-kirjad. Kostja avaldas 07.04.2021 e-kirjas soovi seadmete paigaldamiseks.

26. Maakohtu viide kostjale kui tarbijale ei oma praegu õiguslikku tähendust, sest kostja

väljendatud tahe on selgesti arusaadav ning asjas ei tõusetu küsimust tarbijaregulatsiooni

kohaldamisest.

27. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 197 lg 1, kui leidis, et praeguses asjas saab poolte

nõuded tasaarvestada. Kuna kostjal puudub kehtiv nõue hageja vastu, siis pole võimalik

tasaarvestust teha. Vastavas osas tuleb maakohtu otsus tühistada. Olukorras, kus tegemist ei

olnud taganemisega (s.t hageja lepingurikkumise tulemusel lepingu lõpetamisega), tuli kohtul

käsitada kostja 13.04.2021 avaldust kui lepingu ülesütlemise teadet. Kuna kostja ei ole esitanud

vastuhagi, siis ei saanud kohus hagejalt kostja kasuks tasaarvestuse tulemusel jäänud võlga

välja mõista.

Vastustaja seisukoht

28. Kostja on seisukohal, et ringkonnakohtul oleks tulnud keelduda apellatsioonkaebuse

menetlemisest TsMS § 637 lg 21 alusel. Alternatiivselt vaidleb kostja apellatsioonkaebusele

vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas,

millega maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt

hageja nõude viivise saamiseks. Osas, millega maakohus rahuldas tasaarvestuse vastuväite ning

tasaarvestas poolte nõuded ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 73,73 eurot, tuleb

maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata tasaarvestuse vastuväide uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Tasaarvestuse vastuväite osas teeb ringkonnakohus tasaarvestuse

reservatsiooniga otsuse. Samuti tuleb tühistada menetluskulude jaotus ja menetluskulud tuleb

2-21-111332

jaotada maakohtul asja uuel läbivaatamisel. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega

maakohus rahuldas hagi põhivõla 1705,20 euro saamiseks.

30. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 405 lg 1 sätestas, et kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Seega oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga. TsMS § 442 lg 10 järgi § 405 lg-s 1

nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks.

31. TsMS § 637 lg 21 kohaselt 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, kuna

maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, rikkunud menetlusõiguse norme

ja selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus selgitab, et pärast apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist ei ole võimalik enam TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest, nagu soovis kostja vastuses apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus

märgib, et kuigi TsMS § 405 lg 1 järgi menetletakse lihtmenetluse asja lihtsustatud korras, ei

tähenda see, et maakohus võiks viia menetluse läbi viisil, kus ta pooltele menetluslikku

olukorda ei selgita, ja teha ebaõige otsuse. Maakohus on vaidlustatud otsuses küll viidanud

TsMS § 444 lg-le 6, kuid vaatamata sellele on otsuses toodud põhjendused.

32. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et novembris 2019 sõlmiti nende vahel töövõtuleping,

millega kohustus hageja tarnima maasoojuspumba, paigaldama selle kostja kinnistule ja

paigaldama maakollektori. Kostja tasus 14.11.2019 hagejale kokkulepitud ettemaksu 20%

suuruses hageja esitatud pakkumuses toodud eelarvest, s.o 1778,93 eurot. Samuti ei olnud

vaidlust selle üle, et hageja on osaliselt lepingu täitnud ja paigaldanud kostja kinnistule

pinnasekollektori, kostja võttise selle töö 09.04.2021 aktiga vastu ja hageja esitas 12.04.2021

töö eest arve nr 20213154 1705,20 euro tasumiseks, mida kostja tasunud ei ole.

33. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub

sissenõutavaks töö valmimisest ja lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija

poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud

või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb

iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

34. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pooled ei ole tõendanud, millistel tingimustel

töövõtuleping sõlmiti. Hageja poolt kostjale 13.11.2019 saadetud hinnakalkulatsioonist (dtl 26),

mis on käsitatav pakkumusena ja ka pooled on sellest nii aru saanud, nähtub nii tööde

kogumaksumus, kui ka maksumus etappide kaupa. Maksetingimustena on pakkumuses toodud,

et töövõtja võib keelduda järgmisest töö etapist, kui tellija on jätnud eelmise etapi eest arve

tasumata. Kostja ei ole väitnud, et ta ei nõustunud hageja pakkumusega. Ringkonnakohus

järeldab eeltoodust, et pooled olid kokku leppinud, millised tööd pidi hageja tegema, tööde

tegemise etappides ja etapiviisiliselt tööde eest tasumises.

2-21-111332

35. 13.11.2019 hinnakalkulatsioonis on maakontuuri paigaldamise koos kaevetööde ja

materjalidega maksumuseks ilma käibemaksuta 1325 eurot. 12.04.2021 kostjale esitatud arvele

nr 20213154 (dtl 32) oli märgitud maakontuuri paigaldamise eest tasumisele kuuluvaks ilma

käibemaksuta 1325 eurot ja lisaisolatsiooni eest 96 eurot, kokku 1421 eurot, millele lisandus

käibemaks 284,20 eurot, kokku 1705,20 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud arvel toodud tööde

tegemist, vastuvõtmist ega maksumust, kuid pole hagejale tasunud. Seega on maakohtu järeldus

õige, et kostjal oli kohustus tasuda VÕS § 637 lg 4 järgi hagejale 1705,20 eurot.

36. Hageja nõudis kostjalt 1705,20 euro tasumisega viivitamise eest viivist. Maakohus jättis

viivise nõude rahuldamata, kuna hageja pole tõendanud, millal muutus tasu nõue

sissenõutavaks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kostja pole esitanud kohtule

vastuväidet, et viivise nõue pole muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub

töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud tööde

ositi üleandmises, siis vastava tööosa vastuvõtmisest. Kuna kostja on maakontuuri

paigaldamise tööd aktiga 09.04.2021 vastu võtnud (dtl 30), siis tuli kostjal töö eest tasuda.

Hageja esitas kostjale 12.04.2021 arve nr 20213154 1705,20 eurot, andes tasumiseks tähtaja

15.04.2021. Seega oli hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks 16.04.2021. Hageja nõuab

kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivist, mis hagile lisatud viivise arvestuse järgi

on 0,066% päevas. Ringkonnakohus leiab, et hageja on viivise suuruse kohta esitanud ebaõiged

andmed, kuna võla tekkimise ajal oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise suuruseks

8% aastas ehk ca 0,022% päevas. Ringkonnakohus rahuldab viivise nõude osaliselt ja mõistab

viivise välja kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni. Alates otsuse tegemisest kuni võla

tasumiseni kuulub viivis väljamõistmisele seadusjärgses määras. Kuna hageja tasu nõue muutus

sissenõutavaks alates 16.04.2021, siis kohtuotsuse tegemise seisuga 15.12.2023 on viivis

416,56 eurot (viivisekalkulaator.ee). Ringkonnakohus selgitab, et võimaliku tasaarvestuse

tegemisel maakohtus võidakse otsus viivise väljamõistmises osas tühistada või seda muuta

olenevalt võimaliku tasaarvestava nõude sissenõutavaks muutumisest ja suurusest.

37. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et

kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue 1778,93 eurot ja teostas tasaarvestuse. Maakohtu

otsuse kohaselt on kostja 13.04.2021 kirjaga kehtivalt töövõtulepingust taganenud, mistõttu

tuleb hagejal tagastada kostjale ettemaksuna tasutud 1778,93 eurot. Hageja rikkumisena

tuvastas maakohus selle, et kostja ei teinud lepingujärgseid töid õigeaegselt.

38. VÕS § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 sätestab, et

lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

39. 13.04.2021 kirjas (dtl 36) teatas kostja, et ta on otsustanud hagejaga koostöö lõpetada ja ta

ei soovi oma otsust põhjendada. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja kirja samal päeval kätte

saanud. Lepingust taganemise avaldusele ei ole seaduses sätestatud sisu nõudeid ja selle esitaja

ei pea põhjendama, miks ta tahab lepingust taganeda. Avaldusest nähtub kostja tahe leping

lõpetada. Ringkonnakohus märgib, et kuna käesoleval juhul väitis kostja, et taganemiseks on

konkreetne põhjus, milleks on hageja oluline lepingu rikkumine, kuna töid ei alustatud

mõistliku aja jooksul, peaks see olema kostja poolt lepingust taganemisel hagejale siiski

arusaadav. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui konkreetne lepingust taganemise põhjus ei

tulene avaldusest, siis peab see olema teisele lepingu poolele järeldatav kontekstist, mh poolte

varasemast suhtlemisest (VÕS I komm (2016), § 188, p 4.3 a). Ringkonnakohtu arvates ei

tähenda see, et hagejale ei olnud taganemise põhjus aimatav, et taganemise formaalsed eeldused

poleks täidetud.

2-21-111332

40. Kostja peab lepingust taganemisel TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja poolt lepingu

olulist rikkumist. Pooled ei ole väitnud, et nende vahel olid tööde teostamiseks kokku lepitud

konkreetsed tähtajad. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on lepingut

oluliselt rikkunud. Enne 13.04.2021 avalduse tegemist ei ole kostja suhelnud hagejaga viisil,

millest saaks järeldada, et kostja heidaks hagejale ette lepingu täitmisega viivitamist. Nii on

kostja 07.04.2021 kirjutanud hagejale, et soovib esimesel võimalusel seadme paigaldamise aega

broneerida (dtl 99). Seadmeks on poolte kirjavahetuse kohaselt maasoojuspump. Hageja saatis

kostjale pärast kirja saamist 07.04.2021 arve seadme eest tasumiseks, kuid kostja tasunud ei

ole. Kostja ei ole enne 13.04.2021 kirja saatmist hagejale teatanud, et ei soovi enam seadme

paigaldamist. Kostja rõhutas, et juba 10.01.2020 pöördus ta kostja poole seoses tööde tegemise

tähtaegadega (dtl 77). Kostja on hagejale 10.01.2020 saadetud e-kirjas tundnud huvi, kui kaugel

on maakütte paigalduse tööd, kuid kirjas ei ole esitatud nõudmist töödega alustamiseks ega pole

antud täiendavat tähtaega. Samas 07.08.2020 kirjas on kostja uurinud hagejalt, kas ettemaksu

arvel saaks ta tellida hagejalt ka ventilatsioonitöid ja torude paigaldamist (dtl 99). Aprillis 2021

tehtud maakontuuri paigaldamise tööd on kostja vastu võtnud, märkimata, et ta ei nõustu tööde

tegemisega viivitamisega. Ringkonnakohus leiab, et kostja saadetud e-kirjadest ja käitumisest

maakontuuri paigaldamise tööde vastuvõtmisel ei saanud hageja järeldada, et kostja pole rahul

tööde tempoga. Arvestades poolte käitumist lepingu täitmisel ja hageja poolt kostjale saadetud

e-kirju, leiab kolleegium, et hageja poolt tööde teostamisega alustamist 1,5 aastat pärast lepingu

sõlmimist ei ole alust pidada käesoleval juhul lepingu oluliseks rikkumiseks, mis oleks andnud

kostjale aluse lepingust taganemiseks, mistõttu ei ole kostja kehtivalt pooltevahelist

töövõtulepingut üles öelnud. Maakohtu poolt viidatu, et kostja on tarbija, ei oma vaidluse

lahendamisel tähtsust.

41. Hageja tõi apellatsioonkaebuses esile, et kostja 13.04.2020 e-kirja saab käsitada lepingu

ülesütlemisena. Maakohtu menetluses ei ole arutatud võimalust, et kostja on 13.04.2020 e-kirjas

kasutanud tellija korralist ülesütlemisõigust, kuigi kostja on vastuses hagile viidanud nii lepingu

ülesütlemisele kui ka lepingust taganemisele.

42. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha

arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Riigikohus on selgitanud, et

töövõtulepingust on võimalik taganeda või see üles öelda. Taganemise kõrval tuleneb tellijale

VÕS § 655 lg-st 1 võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja

on lepingut rikkunud (RKTKo 11.02.2016, 3-2-1-171-15, p 15; 05.06.2013, 3-2-1-59-13, p 14;

21.09.2011, 3-2-1-64-11, p 11). Kohus kohaldab õigust ise ning kohtu kohustus on poolte

esiletoodud faktilised asjaolud õiguslikult kvalifitseerida. Vajaduse korral peab kohus

TsMS § 3401 lg 1 järgi määrama menetlusosalisele tähtaja oma seisukoha selgitamiseks

(RKTKo 20.10.2016, 3-2-1-79-16, p 12). Käesolevas asjas ei ole maakohus pooltele selgitanud,

et juhul, kui kostja ei ole 13.04.2020 avaldusega lepingust kehtivalt taganenud, võib olla

võimalik kostja avaldust käsitada VÕS § 655 lg 1 järgse korralise lepingu ülesütlemise

avaldusena, ega andnud pooltele võimalust esitada asjaolud ja tõendid eelviidatud normi järgi

esitatavate rahaliste nõuete osas. Ringkonnakohus selgitab, et töövõtulepingust taganemisel

teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 järgi on erinevad

õiguslikud tagajärjed. Kui tellija on töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on

töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu

ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või

oleks võinud mõistlikult omandada. Juhul, kui ettemaks on kostja poolt täielikult või osaliselt

tasutud hagejale alusetult, võib ka lepingu korralise ülesütlemise korral olla kostjal hageja vastu

alusetult saadu osas tagasinõue.

2-21-111332

43. Kuna lepingu VÕS § 655 lg 1 järgi lepingu ülesütlemisel tekkivate rahaliste nõuete aluseks

olevaid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud ja maakohus ei ole selles osas ka selgitamiskohustust

täitnud, siis ei ole ringkonnakohtul kostja tasaarvestuse nõuet võimalik lahendada ilma poolte

kaebeõigust rikkumata.

44. TsMS § 450 lg 2 sätestab, et kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud

vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et

otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel

(reservatsioon). Eeltoodut arvestades teeb ringkonnakohus TsMS § 450 lg 2 järgi tasaarvestuse

reservatsiooniga osaotsuse, milles jätab muutmata maakohtu otsuse hageja nõudes kostja vastu

põhivõla väljamõistmiseks, tühistab maakohtu otsuse viivise välja mõistmata jätmise osas ja

mõistab välja viivise ning kostja tasaarvestuse vastuväite saadab uueks läbivaatamiseks

maakohtule, märkides, et otsus võla ja viivise väljamõistmise kohta võidakse tühistada või seda

muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.

45. Puutuvalt maakohtu otsust märgib ringkonnakohus, et õige on hageja apellatsioonkaebuse

väide, et maakohus ei saanud tasaarvestuse tulemusena välja mõista hagejalt kostja kasuks

73,73 eurot. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust

nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kostja ei ole esitanud hageja vastu vastuhagi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja vaidlus lahendatakse lõplikult

maakohtus, siis TsMS § 174 lg 6 järgi jaotab menetluskulud ja määrab kindlaks nende rahalise

suuruse maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)