3-23-2004/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2004

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada X

kinnipidamise tähtaega

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

KB

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2023 määruse

haldusasjas nr 3-23-2004 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valvekaamera fikseeris 11.09.2023 kell 2.46 Setomaa vallas Võmmorski külas kahe

inimese liikumise. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas piiriületajana X (sünd.

XX.XX.XXXX, puudutatud isik), kes esitas kell 7.09 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse.

PPA pidas ta välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kuni 48

tunniks kinni.

2. Tartu Halduskohus andis 12.09.2023 määrusega loa pidada puudutatud isik kinni ja

paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kohus leidis, et VRKS § 361 lg 2 p-

de 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus

on praeguse seisuga äärmiselt puudulik. Ei ole andmeid selle kohta, milles seisneb tema

tagakiusamine tema päritoluriigis Tadžikistanis või miks ta ei saa sinna tagasi pöörduda. Neid

3-23-2004

2(6)

asjaolusid saab välja selgitada ainult puudutatud isiku osavõtul. VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmed ei pruugi olla tõhusad. Puudutatud isikul pole reisidokumenti, mida hoiule

võtta. Dokumendi puudumine ei takistanud tal Eestisse tulla. Isik ei soovinud tulla Eestisse,

vaid kavatses edasi liikuda Saksamaale. Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 68 p-s 3 nimetatud põgenemisohu tuvastamise alus: välismaalase isikusamasuses või

tema kodakondsuses on alust kahelda.

3. PPA esitas 31.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku

kinnipidamist kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel. Rahvusvahelise kaitse

menetluse käigus tehti puudutatud isikuga 18.10.2023 intervjuu, kus ta väitis, et on Venemaa

Föderatsiooni kodanik ja muid kodakondsuseid tal ei ole. Varem on isik öelnud, et tal on

topeltkodakondsus. On vaja välja selgitada, kas tegu on topeltkodakondsusega isikuga või

mitte. Kui puudutatud isik on Tadžikistani kodanik, on tal võimalus pöörduda tagasi

kodumaale. PPA ei saa teha ametlikku päringut Tadžikistani Vabariigi ega Vene Föderatsiooni

ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Sellest tulenevalt võtab

tema kodakondsuse kindlaks tegemine tema kaasabita kauem aega. Puudutatud isik on

kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Põgenemise oht esineb VSS

§ 68 p 8 alusel, sest isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu. Põgenemist

pole võimalik takistada muul moel kui kinnipidamisega, kuna puudutatud isikul pole kehtivat

reisidokumenti, mida PPA saaks hoiule võtta. Isik on juba ebaseaduslikult piiri ületanud ja võib

seda uuesti teha. Isikul ei ole seost Eestiga.

4. PPA esindaja selgitas 01.11.2023 istungil, et puudutatud isiku isikusamasuses enam

kahtlust ei ole. Kontrollida tuleb aga, kas Tadžikistani kodakondsusest saab loobuda nii, nagu

isik seda väitis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetleja käes on puudutatud isiku telefon. See

on tühjaks tehtud ja sealt lisainfot ei saa. Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse tegemiseks

on aega kuus kuud arvates taotluse esitamisest. Asjaolusid tuleb vaadelda kogumis. Puudutatud

isik saabus Eestisse koos teise mehega, kes on Tadžikistani kodanik. Ta soovis minna

Saksamaale. Lisaks peab olema kindel, et isik ei ohustaks vabaduses olles avalikku korda.

Arvestades seda, kust puudutatud isik tuleb ja milline on tema taust, tuleb seda kontrollida.

5. X vaidles 01.11.2023 istungil PPA taotlusele vastu ja palus see rahuldamata jätta. PPA-le

esitas ta Venemaa passi koopia, juhiload ja sõjaväedokumendi. Varem oli tal

topeltkodakondsus: Venemaa ja Tadžikistani oma. Kui ta laps oli, siis loobus ta isa Tadžikistani

kodakondsusest ja seetõttu pole tal enam Tadžikistani kodakondsust. See, et puudutatud isik

tuli üle piiri koos Tadžikistani kodanikust mehega, ei tähenda, et ka tema on Tadžikistani

kodanik. Selle mehega kohtus ta alles 10.09 ja ta ei ole puudutatud isiku tuttav. Puudutatud

isikul ei olnud võimalik legaalselt reisida, kuna tal oli sõjaväes käinud mehena Venemaalt

väljasõidu keeld. Tadžikistani ta minna ei saanud, tal pole Tadžikistani passi. Saksamaal tal

sugulasi pole ning sinna ta edasi ei läheks. Saksamaale tahtis sõita teine mees, kellega

puudutatud isik üle piiri tuli ja kellel elavad seal vennad. Puudutatud isik ei kavatse Eestis pakku

minna ja tuleks vabatahtlikult rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks vajalikele

kohtumistele. Õiguskorda ta ei riku ja on valmis järgima kõiki nõudeid. Puudutatud isik abiellus

hiljuti, kuid sai pärast seda oma naisega koos olla vaid 15 päeva, sest pidi Venemaalt lahkuma.

Passis pole selle kohta veel templit, sellepärast ei öelnud ta seda politseile. Isik tahab elada

Eestis koos perega ja jätkata profitasemel Kreeka-Rooma maadlusega tegelemist. Tema telefon

on andmetest tühi, kuna ta pidi oma telefoni müüma, et saada Venemaalt lahkumiseks raha.

Telefoni eest sai ta 40 000 rubla. Lisaks pidi ta Eestisse tulemiseks võtma võlgu 30 000 rubla.

Ta ostis uue telefoni. Selles on üksnes kontaktid ja e-post.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.11.2023 määrusega (resolutsiooni p 1) PPA taotluse

ning pikendas luba pidada puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 08.03.2024.

3-23-2004

3(6)

Kinnipidamine on muu hulgas lubatud juhul, kui see on vältimatult vajalik isiku kodakondsuse

kontrollimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 2), rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (samas, p

4) või kui see on vältimatult vajalik avaliku korra kaitseks (samas, p 6). Vaidlust pole selle üle,

et puudutatud isikul on Vene kodakondsus (vt ka PPA 01.11.2023 esitatud tõendid). Selgitamist

vajab aga see, kas isikul on ka Tadžikistani kodakondsus. PPA esitatud tõendi järgi väitis ta

kinnipidamisel, et tal on topeltkodakondsus (vt PPA 12.09.2023 esitatud isiku seletuskiri).

Tartu Halduskohtu 12.09.2023 istungil palus kohus isikul öelda oma kodakondsus ja isik vastas,

et ta on nii Tadžikistani kui ka Vene kodanik. Praeguses kohtuasjas toimunud istungil eitas

puudutatud isik aga Tadžikistani kodakondsuse omamist. Isik võis oma ütlusi muuta, leides, et

Tadžikistani kodakondsuse eitamine annab talle rahvusvahelise kaitse menetluses paremaid

võimalusi. Puudutatud isik selgitas 18.10.2023 intervjuul, et tuli Venemaalt pakku võimaliku

mobilisatsioonikutse eest. Isik väitis, et ei taha Ukraina vastu sõtta minna ja kirjeldas

traumaatilist lahingu kogemust oma ajateenistuses 2022. a veebruaris. Isiku sõnul sai ta ka ise

toona haavata. Intervjuu käigus selgunud asjaolud vajavad kontrollimist. Tõenäoliselt on

puudutatud isikut tarvis veel küsitleda või ka meditsiiniliselt läbi vaadata. Oluline on, et isik

oleks nendeks toiminguteks PPA-le kättesaadav.

Istungil leidis PPA, et arvestades puudutatud isiku tausta, vajab kontrollimist ka see, kas ta võib

vabaduses viibides ohustada avalikku korda. PPA ei tuginenud taotluses siiski VRKS § 361 lg

2 p-le 6. PPA väide istungil jäi üldsõnaliseks. Seetõttu tuleb see väide kõrvale jätta. Kohus ei

anna luba isiku kinnipidamiseks võimaliku ohu tõttu avalikule korrale.

On oht, et puudutatud isik põgeneb vabaduses viibides. Põgenemisohu tuvastamise aluseks on

VSS § 68 p 8, sest isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole

saanud luba või õigust Eestis viibida. Isiku põhjendus, et teda kui potentsiaalset

mobiliseeritavat poleks Venemaalt välja lubatud, on iseenesest usutav. Selgitamist vajavad

põhjused, miks isik saabus Eestisse dokumentideta. Puudutatud isiku sõnul ei saanud ta

originaaldokumente kaasa võtta, kuna Venemaal tabamise korral oleks ta muidu kinni võetud

(vt 18.10.2023 intervjuu protokoll). Menetleja küsimuse peale, miks ei oleks Vene

ametivõimud saanud tema isikut sama hästi tuvastada kaasas olnud dokumentide koopiate

põhjal, vastas isik, et koopiad saadeti juba siia. Pole arusaadav, kuidas dokumentide või

originaaldokumentide puudumine vahistamist takistanud oleks.

Puudutatud isik esitas kohe pärast seda, kui ta kinni peeti, rahvusvahelise kaitse taotluse. Enne

seda varjas ta ennast öösel maastikul piirivalvurite eest ega võtnud ka telefoni teel Eesti

ametivõimudega ühendust. Isik selgitas seda sellega, et tal oli telefonis Venemaa SIM-kaart,

millel ei olnud Eestis levi. Kui isikule anti teada, et hädaabinumbrile saab Eestis helistada ka

Venemaa numbrilt, väitis ta, et ei teadnud seda (18.10.2023 intervjuu protokoll). Ei saa

välistada, et ta seda tõesti ei teadnud ega proovinud seetõttu hädaabinumbrit valida. Teisalt on

aga võimalik ka see, et puudutatud isik ei soovinud ametivõimudega kontakti luua. 18.10.2023

intervjuul väitis isik, et tuli hommikul pärast piiriületust ise maantee äärde, et end võimudele

üle anda ja rahvusvahelist kaitset taotleda. Kinnipidamise protokolli järgi hääletas isik maanteel

koos kaaslasega ning nendest andis PPA-le teada neist mööda sõitnud maakonnaliini bussijuht.

Kinnipidamisel selgitas puudutatud isik, et kuna ta tahtis minna otse Saksamaale, ei tahtnud ta

ametivõime segada (vt PPA 12.09.2023 esitatud isiku seletuskiri). Seega ei kinnita tõendid

üheselt isiku soovi Eesti ametivõimudega ühendust võtta: tema eesmärgiks võis olla ka sõiduki

peale saanuna Eestist edasi liikuda. Kinnipidamisel ütles puudutatud isik PPA-le, et tema

eesmärk oli jõuda Saksamaale. Ta selgitas, et tal on sugulased Saksamaal. Ta vanaisa elas

kunagi Saksamaal, kuid vanaisa sugulasi ta ei tunne (vt samas). Seda, et ta tahtis minna

Saksamaale ja et tal on seal sugulasi, ütles isik ka Tartu Halduskohtus 12.09.2023 istungil.

Praeguses asjas peetud istungil eitas aga isik plaani suunduda Saksamaale, samuti seda, et tal

3-23-2004

4(6)

Saksamaal sugulasi oleks. Istungil väitis puudutatud isik, et soovib jääda Eestisse ning tuua siia

ka oma pere (abikaasa). Sugulaste ankeeti (PPA 12.09.2023 taotluse lisa) ta aga abikaasat

märkinud ei ole. Puudutatud isik ütles istungil, et on tegelenud professionaalselt maadlusega

ning sooviks seda ka edasi teha, kuid varasemates seletustes pole ta maadlemist maininud. Ta

on märkinud üksnes õpinguid autode remonti ja hooldust ning töötanud autoelektrikuna

(18.10.2023 intervjuu protokoll). Puudutatud isiku ütlustes esinevad vastuolud kogumis

tekitavad kahtluse tema usaldusväärsuses ning vajavad edaspidises menetluses üle

kontrollimist. Praegu olemasoleva info põhjal saab järeldada, et isik võib vabaduses viibides

Eestist põgeneda ega pruugiks olla PPA-le varjupaigataotluse menetluses kättesaadav.

VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks praegusel juhul tõhusad. Puudutatud

isikul pole reisidokumenti, mida hoiule võtta. Isegi kui tal selline dokument oleks, ei takistaks

selle hoiule võtmine tõenäoliselt tema lahkumist. Isik on varem ilma dokumentideta

ebaseaduslikult piiri ületanud. Tal pole seoseid Eestiga.

Puudutatud isik on viibinud kinnipidamiskeskuses praeguseks ligi kaks kuud. Varjupaigataotlus

tuleb läbi vaadata võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast selle vastuvõtmist

(VRKS § 181 lg 1). Kohtumenetluses pole selgunud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et

kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks riivaks isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Kui

PPA saab selgusetuks jäänud asjaolud välja selgitatud enne nelja kuu möödumist, tuleb isik

kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada (VRKS § 364 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub määruskaebuses halduskohtu 07.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja

teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Kuna on selge, et puudutatud isikul on Venemaa kodakondsus, ei ole ka tema kodakondsuses

kahtlust. Seega puudub alus isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 2 alusel. Ka puudutatud

isikuga uue intervjuu tegemiseks ja vajaduse korral meditsiiniliseks läbivaatuseks ei ole vaja

teda kinnipidamiskeskuses kinni pidada. Puudutatud isikul ei esine põgenemisohtu VSS § 68 p

8 järgi. Isik on selgitanud, miks ta ebaseaduslikult piiri ületas ja ka halduskohus ise leidis, et

põhjendus on usutav. Halduskohus ei ole isikuga seotud konkreetseid asjaolusid arvestanud ega

põgenemisohu esinemist piisavalt põhjendanud. Halduskohus ei saa lähtuda asjaoludest, millele

PPA ei ole tuginenud. PPA ei ole toonud esile, milliseid menetlustoiminguid on tehtud ja

milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid oleks vaja teada saada. Puudutatud isik kinnitab, et

on PPA-le kättesaadav ka vabaduses viibides. Isiku jätkuv kinnipidamine ei ole

proportsionaalne. Mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema kinnipidamist

põhistavad asjaolud. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole võimalik kasutada

leebemaid järelevalvemeetmeid.

8. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, nõustudes

halduskohtu määruse põhjendustega. Puudutatud isik on muutnud oma ütlusi Tadžikistani

kodakondsuse osas ja rahvusvahelise kaitse menetluses on oluline välja selgitada, kas tegemist

on topeltkodakondsusega isikuga. PPA-le teadaolevalt ei ole isik Tadžikistani kodanikuna

sunnitud Venemaal viibima ning tal on võimalus pöörduda tagasi kodumaale. Seega on see

menetluses oluline asjaolu ja esineb alus isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 2 järgi.

Halduskohus on isiku põgenemisohu hindamisel arvestanud isiku enda antud selgitusi.

Määruskaebuses ei ole märgitud, milliseid konkreetseid asjaolusid ei ole kohus arvesse võtnud.

PPA tõi ka oma taotluses esile, mis toiminguid on vaja isikuga teha ja miks on tema

kinnipidamine vajalik. Lisaks ei ole PPA veendunud, et puudutatud isik on tulnud Eestisse

heatahtlikult ja ei ohusta avalikku korda, arvestades tema ebaseaduslikku piiriületust,

väidetavat ajateenimist Vene sõjaväes ja osalemist Ukraina sõjas. Puudutatud isiku tegudest ja

muutuvatest ütlustest järeldub, et ta on ebausaldusväärne ja tema tegelik Eestisse saabumise

3-23-2004

5(6)

eesmärk ei ole teada. Isiku puhul, kelle kindel soov on taotleda rahvusvahelist kaitset, on

tavapäratu, et tema valduses olev mobiiltelefon on infost tühi ega sisalda pilte, GPS-ajalugu ja

muud isikuga seotut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud

kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p‑de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks

eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete

kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on

nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7. Halduskohus leidis, et puudutatud isiku jätkuv

kinnipidamine on põhjendatud VRKS 361 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel.

10. VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul leidis halduskohus õigesti, et kontrollida tuleb, kas puudutatud isikul on lisaks Vene

kodakondsusele Tadžikistani kodakondsus. Nagu halduskohus selgitas, väitis isik

kinnipidamisel ja Tartu Halduskohtu 12.09.2023 istungil, et tal on nii Venemaa kui ka

Tadžikistani kodakondsus. Alles hiljem asus ta väitma, et Tadžikistani kodakondsust tal ei ole.

PPA on taotluses selgitanud Tadžikistani kodakondsuse kindlaks tegemise vajadust. Samuti on

PPA asjakohaselt osutanud, et rahvusvahelise kaitse menetluses ei saa koguda infot otse isiku

võimalike päritoluriikide ametivõimudelt, mistõttu võtab isiku kodakondsuse kindlaks

tegemine kauem aega. Seega võisid PPA ja halduskohus puudutatud isiku kinnipidamisel

tugineda VRKS § 361 lg 2 p-s 2 sätestatud alusele.

11. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate

asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust

põhistavad

asjaolud,

päritoluriigis

ümberpaiknemise

võimalikkusega

seostuv

jms)

kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018

määrus nr 3-17-792, p 18.2; vt VRKS § 18 lg 2). PPA selgitas taotluses, et puudutatud isikuga

on tehtud esimene intervjuu ja selles selgunud asjaolusid on vaja kontrollida, milleks on mh

vaja koguda päritolumaa infot. VRKS § 181 lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse

taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse

vastuvõtmist. Kuna PPA taotluse lahendamise ajaks oli puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

menetlus kestnud ca 2 kuud, ei saa eeldada, et PPA-l oleks juba lõpliku otsuse tegemiseks kõik

vajalikud asjaolud välja selgitatud. Eelneva tõttu on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et

puudutatud isiku 18.10.2023 intervjuu käigus väidetud asjaolud vajavad kontrollimist ja selleks

peab olema isik PPA-le kättesaadav, vajaduse korral ka isiku läbivaatuseks (vt VRKS § 11 lg-

s 2 sätestatud taotleja kohustused).

12. Eelnimetatud alusel esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus siiski ainult juhul, kui on

põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest

varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 2 p-s 4

nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

(VRKS § 361 lg 21). Seejuures kehtestab VSS § 68 siiski üksnes asjaolud, mis peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks

tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise

ohu hindamisel võib arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist

(Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

3-23-2004

6(6)

26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334). Põgenemise ohule võivad viidata muu hulgas

dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine. Iga juhtumit

tuleb hinnata individuaalselt ja tervikuna (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18).

13. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine

on vajalik, sest vastasel korral võib ta põgeneda. Põgenemisohu tuvastamisel tuginesid PPA ja

halduskohus õigesti VSS § 68 p-le 8. Nimetatud säte on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb

Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks

õigust või luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa riigipiiri. Kuigi

põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest, annavad lisaks isiku

käitumine ja tema ütlustest ilmnev selle jaatamiseks piisavalt alust. Isiku põgenemisohtu ei

välista pelgalt see, et isik kinnitab, et on vabaduses viibides PPA-le kättesaadav. Põgenemisohu

kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise

tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Halduskohus on asjakohaselt

osutanud sellele, et puudutatud isik ei pöördunud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks

kohe Eesti ametivõimude poole, vaid varjas end vahetult pärast ebaseaduslikku piiriületust

piirivalvurite eest. PPA ametnikud pidasid isiku kinni maanteel mööda sõitnud bussi juhilt

saadud vihje põhjal. Samuti väitis isik kinnipidamisel, et soovis minna otse Saksamaale,

mistõttu ei tahtnud ta ametivõimusid segada (dtl 22). Ka Tartu Halduskohtu 12.09.2023 istungil

väitis puudutatud isik, et ta soovis minna Saksamaale, kus tal on ka sugulasi (dtl 49; 12.09.2023

kohtuistungi protokoll alates kell 24:45). Seega on põhjust kahelda isiku hilisemates ütlustes,

mille kohaselt ta soovib jääda Eestisse. Halduskohus on põhjendatult juhtinud tähelepanu ka

muudele vastuoludele ja küsitavustele isiku ütlustes, mis puudutavad originaaldokumentide

puudumist, abiellumist ja maadlusega tegelemist, mistõttu ei saa isiku väiteid usaldusväärseks

pidada. Kokkuvõttes järeldas halduskohus õigesti, et puudutatud isikuga seotud asjaolud

kogumis annavad alust arvata, et ta võib vabaduses viibides Eestist põgeneda ega pruugi olla

PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav.

14. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine ei hoiaks võimalikku põgenemist ära. Halduskohus võttis ka siinkohal arvesse

puudutatud isikuga seotud asjaolusid (dokumentide ja Eestiga seose puudumine, Eestisse

sisenemine dokumentide puudumisest hoolimata). Määruskaebuses ei ole esitatud sellist teavet,

mille alusel võiks muude järelevalvemeetmete kohaldamist võimalikuks pidada. Samuti ei ole

määruskaebuses välja toodud põhjuseid, millest tulenevalt tuleks hinnata ümber halduskohtu

seisukoht kinnipidamise proportsionaalsuse kohta.

15. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.11.2023 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

16. Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest.

Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 13.11.2023 määrusega riigi õigusabi ja pole alust

arvata, et tema majanduslik seisund oleks praeguseks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks

menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei

välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4).

Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isikut taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg

1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise

kulude kandmisest. Kuna isik saab aru vene keelest ja ka varasemas kohtumenetluses on talle

tõlgitud kohtumääruseid vene keelde, tuleb kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja

põhjendused tõlkida vene keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)