3-22-892/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Janar Jäätma ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-892

Haldusasi

Eesti Loomaarstide Ühingu kaebus Põllumajandus- ja

Toiduameti 13.04.2022 otsuse nr 1.1-4/93 osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Loomaarstide Ühing, volitatud esindaja

vandeadvokaat Enno Heringson

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud

esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kolmas

isik

–

Mittetulundusühing

Veterinaar-

ravimitootjate Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat

Alar Urm

Kolmas isik – Osaühing Zoovetvaru, volitatud esindaja

vandeadvokaat Eero Tonka

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.01.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebus ja

Osaühingu Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 11.01.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-892 resolutsiooni punkt 5

muutmata.

2. Rahuldada Osaühingu Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada

Tallinna Halduskohtu 11.01.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-892 resolutsiooni punkt

6 Osaühingu Zoovetvaru kasuks väljamõistetavate menetluskulude osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eesti Loomaarstide Ühingult Osaühingu

Zoovetvaru kasuks välja menetluskulud 1800 eurot.

3. Mõista Eesti Loomaarstide Ühingult Osaühingu Zoovetvaru kasuks välja teise

kohtuastme menetluskulud 2084 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste teise

kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

3-22-892

2(16)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kuulutas seoses 01.12.2021 jõustunud uue

veterinaarseadusega (VS) 28.12.2021 välja konkursi, leidmaks teenusepakkuja, kes tagaks

Eestis kvaliteetse ja järjepideva Euroopa Liidu lemmikloomapasside trükkimise, väljastamise

ja arvestuse pidamise. Konkursile laekus kaks pakkumist: Eesti Loomaarstide Ühingu

pakkumine ning ühispakkujate Mittetulundusühingu Veterinaarravimitootjate Liit (edaspidi:

Veterinaarravimitootjate Liit) ja Osaühingu Zoovetvaru (edaspidi: Zoovetvaru) pakkumine.

PTA tunnistas 25.02.2022 käskkirjaga nr 1.1-2/21 konkursi kehtetuks, kuna konkursi

läbiviimise protsessis ilmnes menetlusreeglite eiramisi ja halduslepingu sõlmimine riigihangete

seaduses (RHS) sätestatud tingimustel muutus võimatuks.

2. PTA kuulutas välja uue konkursi EL lemmikloomapasside trükkija, väljastaja ja arvestuse

pidaja leidmiseks. Avaldus konkursil osalemiseks tuli esitada hiljemalt 06.04.2022. Konkursil

osalemise tingimuste kohaselt sõlmitakse konkursi võitjaga halduskoostööleping 2 aastaks (p-

d 1.3 ja 1.4). Pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas ning

olema tegutsev erialaorganisatsioon (p 2.1). Pakkuja kvalifitseerimistingimused (p 2.1.2) olid

järgmised: 1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi

vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused

volitatava haldusülesande täitmiseks; 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega

pankrotimenetlust; 3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või

tema tegevuse lõpetamise; 4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris; 5) ta ei ole

oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud

hankelepinguid; 6) tal ei ole maksuvõlga, sh ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või

sundkindlustuse maksete võlgnevust. Võitjal tuleb pidada elektroonilisel kujul arvestust EL

lemmikloomapasside üle ja säilitada andmeid 10 aastat (p 2.2.3). Pakkumus peab sisaldama

pakutava teenuse kirjeldust, pädevuse / varasemate kogemuste kirjeldust antud valdkonnas ja

pakkumuse maksumust (p 3.1). Edukaks tunnistatakse madalama maksumusega pakkumus (p

3.2).

3. Konkursile laekusid samade pakkujate pakkumised: Eesti Loomaarstide Ühingu pakkumine

hinnaga 5,27 eurot + käibemaks passi kohta ning ühispakkujate Mittetulundusühingu

3-22-892

3(16)

Veterinaarravimitootjate Liit ja Osaühingu Zoovetvaru pakkumine hinnaga 2,28 eurot +

käibemaks passi kohta.

4. PTA tunnistas 13.04.2022 otsusega nr 1.1-4/93 halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lg-te

1 ja 5, VS § 33 lg-te 8 ja 9 ning RHS § 3 alusel mõlemad pakkujad konkursil kvalifitseerunuks

ning Veterinaarravimitootjate Liidu ja Zoovetvaru pakkumise edukaks, sest see oli hindamisel

kõige madalama maksumusega.

5. Eesti Loomaarstide Ühing esitas 20.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA

13.04.2022 otsuse tühistamiseks osas, millega tunnistati kvalifitseerunuks ja edukaks

ühispakkujad Veterinaarravimitootjate Liit ja Zoovetvaru.

Vastustaja otsus on õigusvastane. Kolmandad isikud ei vasta osalemise ega kvalifitseerimise

tingimustele. Järelikult pidanuks kaebaja kui ainus kvalifitseeritud pakkuja osutuma edukaks.

Zoovetvaru ei saa olla erialaorganisatsioon, sest on äriühing. Erialaorganisatsiooniks ei ole ka

Veterinaarravimitootjate Liit, mida kinnitab äriregistrist nähtuv EMTAK-kood 94119 „Muude

ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus“. Seega on tegemist ettevõtjate liiduga, mitte

erialaorganisatsiooniga (vrd EMTAK koodi 94119 ja koodi 94129 selgitusi). Eestis on kitsamas

mõttes vaid üks veterinaarravimite tootja, s.o Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS, kes ei

kuulu Veterinaarravimitootjate Liidu liikmete hulka. Seega on kaheldav, kas ühing on see,

millele tema nimi viitab. Kuna kolmandate isikute juhatuse liikmetel on sama perekonnanimi

(Kuklane), annab see alust arvamuseks, et tegemist on vaid ühe perekonna ärihuve esindavate

juriidiliste isikutega. Seega ei saa Veterinaarravimitootjate Liit olla kuidagi laiapõhjaline ja

arvukalt oma ala spetsialiste ühendav erialaorganisatsioon. Kuna kumbki kolmas isik ei ole

erialaorganisatsioon, siis ei ole täidetud ka kvalifitseerimistingimustest tulenevad nõuded

pädevate töötajate osas. Isegi kui Veterinaarravimitootjate Liit oleks erialaorganisatsioon,

puuduvad tal 2021. a majandusaasta aruande kohaselt töötajad. Töötajate olemasolu ei nähtu ka

äriregistrist. Samuti ei ole teada, kes on selle ühingu liikmeteks. Ühingul on kaks juhatuse liiget,

kelle veterinaaralase pädevuse kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Rasmus Kuklane töötab

vandeadvokaadina advokaadibüroos. Margus Kuklane on arst anestesioloogia erialal. Inimeste

arst ei või osutada veterinaarabi. Ühing ei ühenda veterinaararste, vaid veterinaarravimitootjaid.

Pädevad töötajad peavad olema erialaorganisatsioonil, mitte äriühingul. Meditsiinisüsteemis on

ravitöö tegijad ning ravimite tootmise ja müügiga seotud isikud hoitud rangelt eraldi. Kui

meditsiinitöötaja on seotud ravimite tootja või müüjaga, kuulub tema tegevusluba peatamisele,

et vältida huvide konflikti (ravimiseaduse (RavS) § 47). Seega isegi kui Zoovetvarus töötaksid

veterinaararstid, oleks neil seaduse alusel keelatud veterinaarteenust osutada. Järelikult ei saa

neid käsitada isikutena, kes saaksid anda erialaorganisatsiooniga võrreldava pädevuse, mis oli

konkursitingimustes nõutud. Oluline pole, kas kolmandad isikud saaksid iseenesest

lemmikloomapasside väljastamise ülesandest aru ja saaksid sellega hakkama, vaid see, kas

kolmandad isikud vastasid konkursitingimustele. Konkursitingimusi ei ole vaidlustatud, seega

on need täitmiseks kohustuslikud.

Kvalifitseerimistingimuste järgi ei või esineda asjaolusid, mis võivad põhjustada pakkuja

maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Vastustaja eesmärk oli leida usaldusväärne

partner, kellel oleks võimekus sõlmitavat halduslepingut täita ja tagada konkursi eesmärkide

täitmine. Jääb arusaamatuks, mille alusel vastustaja vastava nõude täitmist kontrollis. RHS

§ 100 lg 1 p 3 järgi on pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimisetingimustele

vastavuse kontrollimiseks kohane allikas mh kuni viimase 3 majandusaasta kinnitatud

aruanded,

mis

näitavad

nõutud

varade

ja

kohustuste

vahelist

suhtarvu

taset.

Veterinaarravimitootjate Liit ei ole 2021. a majandusaasta aruannet esitanud. 2020. a

majandusaasta aruanne esitati hilinemisega, s.o 22.04.2022, ja see on käsitatav pigem põgusa

tegevusaruandena. 2019. ja 2020. a majandusaasta aruanded ei sisalda ühtegi raamatupidamise

aastaaruande elementi (raamatupidamise seaduse (RPS) § 15 lg-d 1 ja 2). Seega ei ole RHS §

3-22-892

4(16)

100 lg 1 p-s 3 nimetatud dokumentide alusel kuidagi võimalik kindlaks teha

kvalifitseerimistingimuste täitmist. Küsitav on, kas selline pakkuja suudab vastustaja püstitatud

eesmärke täita. Ei ole välistatud, et esinevad asjaolud, mis võivad põhjustada tema püsiva

maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Lisaks on isikule tehtud 16.03.2016 ja 30.04.2018

hoiatusmäärused äriregistrist kustutamise kohta.

Erialaorganisatsiooni eristab muudest MTÜ-dest või muus vormis juriidilistest isikutest see, et

ta on asutatud üldjuhul mingi kutse- või eriala edendamiseks, propageerimiseks ja sellel kutse-

või erialal tegutsevate isikute huvide esindamiseks ja kaitsmiseks. Maaeluministeerium pidas

VS-i

tähenduses

erialaorganisatsiooniks

veterinaararste

ühendavat

vabatahtlikku

organisatsiooni, kelle erialane pädevus tuleb oma liikmeskonnast. Teise eriala esindajaid

ühendav erialaorganisatsioon ei saa asendada veterinaararstide erialaorganisatsiooni pädevust.

Seejuures on erialaorganisatsioon ja kutseorganisatsioon sünonüümid. Konkurss viidi läbi VS-

i täitmiseks, seetõttu tuleb erialaorganisatsiooni mõistet tõlgendada selle seaduse alusel.

Maaeluministeerium kui VS-i väljatöötaja on pädev enda välja töötatud seaduse kohta selgitusi

jagama. Vastustaja on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus ja peab

järgima ministeeriumi antud selgitusi.

6. PTA palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja ei täpsustanud erialaorganisatsiooni nõuet, kuid pidas silmas, et pakkuja peab aru

saama vastustaja tellimusest ja olema võimeline seda oma erialase ettevalmistuse poolest

täitma. Erialaorganisatsioonina tegutseva isiku tingimus on põhjendatud sellega, et pakkujal on

loodud võrgustik või süsteem, mis tagab teenuse pakkumise (trükkimine, väljastamine ja

aruandlus) sihtgrupile. Erialaorganisatsiooni määratlemisel lähtus vastustaja konkursi

läbiviimise eesmärgist. Eesmärgiks oli leida isik, kes suudaks tagada avaliku teenuse

pakkumise. VS ega vastustaja konkurss ei näinud ette, et lemmikloomapasside blankettide

trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning sellekohase arvestuse pidamist korraldav isik

peaks olema veterinaararste ühendav organisatsioon. Muul viisil tingimuste tõlgendamine oleks

vastuolus seaduses sätestatuga ja piiraks ebamõistlikult konkurentsi. Kaebaja on ebaõigesti

sidunud

vaidlusaluse

konkursi

VS

§-ga 20.

Lemmikloomapasside

trükkimine

ja

veterinaararstidele väljastamine ning nende üle arvestuse pidanud ei ole kuidagi seotud

veterinaararsti kutsetegevusega. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et ainult tema

kvalifitseeruks konkursil osalejaks.

Tõendamata on kaebaja väide, et ühispakkujatel puuduvad pädevad ja nõutavate oskustega

töötajad, samuti väited kolmanda isiku maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise kohta.

Vastustaja ei pidanud vajalikuks sätestada konkursitingimustes konkreetseid täiendavaid

nõudeid pakkuja juures töötavate isikute arvule ega kogemusele, sest õigusaktidele vastava EL-

i lemmikloomapasside blankettide trükkimise korraldamine mõnes trükikojas ja seejärel nende

väljastamine veterinaararstile ning väljastamise üle arvestuse pidamine pole tehniliselt

keeruline ega ressursimahukas tegevus. Kolmandad isikud esitasid ühispakkumise ja vajadusel

saab Veterinaarravimitootjate Liit tugineda haldusülesande täitmisel Zoovetvaru vahenditele ja

töötajatele. Zoovetvaru üks juhatuse liikmetest on hariduselt veterinaar ja tegutsenud

kauaaegselt veterinaarvaldkonnas. Lisaks tegutseb Zoovetvaru juures kokku üle 20

veterinaarvaldkonnaga seotud spetsialisti. Veterinaarravimitootjate Liidul on kaks pikaajaliselt

veterinaarvaldkonnas tegutsenud juhatuse liiget, kel on pädevus konkursil osalemaks.

Vastustaja toetus otsust tehes äriregistris avaldatud teabele ja puudub alus kahelda kolmanda

isiku usaldusväärsuses. Kuna lemmikloomapasside nõuded tulenevad õigusaktidest, siis sõltub

vastustaja jaoks pakkumise majanduslik soodsus üksnes pakkumise hinnast. Kaebaja pakutud

teenuse maksumus oli enam kui 2 korda kõrgem konkursil edukaks tunnistatud pakkujaga

võrredes.

3-22-892

5(16)

7. Veterinaarravimitootjate Liit palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole tõendanud

kolmandatel isikutel veterinaarvaldkonnas teadmiste ja kogemuste puudumist ega endal selliste

teadmiste ja kogemuste olemasolu. Teadmiste ja kogemuste puudumist ei näita EMTAK-kood

ega raamatupidamisaruanded. EMTAK on tegevusalade klassifikatsiooni alus, mitte

pädevustunnistus.

Kolmas

isik

ühendab

enda

liikmeid,

kes

kõik

on

tegevad

veterinaarvaldkonnas. Kolmas isik on asutamisest alates 2009. a-st tegutsenud veterinaariaalal.

Tal on veterinaaralased teadmised ka enda liikmete kaudu ja enda seaduslike esindajate kaudu,

kes on samuti pikaajaliste veterinaariaalaste teadmistega. Veterinaariavaldkonnas on tegev ka

Zoovetvaru, kes on asutatud 1998. a-l ja on Eesti suurim veterinaarravimite müüja ja

maaletooja. Seadus ei piiritle terminit erialaorganisatsioon ja vaidlusaluses menetluses tuleb

lähtuda konkursil kehtestatud reeglitest. Veterinaariaalaste teadmiste ja kogemuste nõue on

väga üldine ning sellele vastab iga isik, kellel on veterinaariaalane tegevus ja teadmine.

Kolmandad isikud esitasid ühispakkumise. Osaühingul on töötajad ja mittetulundusühingul on

võimalik neid töötajaid kasutada. Kumbki kolmas isik ei ole maksejõuetu ja nende

krediidivõimekus ületab kaebaja oma mitmeid kordi. Ka ei ole kummagi kolmanda isiku

lõpetamiseks mingit alust ega ohtu. Kriitika aruandluse vormistamise kohta on asjatundmatu.

Aruanne esitati ettevõtja äriregistriportaali kasutades. Kasutaja ei saa registripidaja pakutavate

lahenduste kujundust muuta. Konkursil ei seatud veterinaariaalase pädevuse nõuet, samuti ei

seatud nõudeid finantsvõimekuse kohta. Lemmikloomapasside väljastamiseks ei ole vaja tunda

veterinaariat, nende ettevalmistamine ja nende üle arvestuse pidamine ei ole keerulisem kui

õpilaspiletite või töötõendite väljastamine.

8. Zoovetvaru palus jätta kaebus rahuldamata. Eesti õigusaktides pole defineeritud

erialaorganisatsiooni mõistet. Seda ei saa tuletada RavS-ist ega VS-ist. Asjaomases valdkonnas

ei mõisteta seda terminit nii, nagu kaebaja mõistab. Erialaorganisatsioonil on laiem tähendus

kui veterinaararstide erialaorganisatsioon. RavS reguleerib kitsapiiriliselt üksnes ravimitega

seotud valdkondi, aga VS väga laia valdkonda. Seetõttu pole RavS-i sätted analoogia korras

kohaldatavad veterinaarvaldkonnas. Veterinaarias peetakse erialaorganisatsioonideks paljusid

erinevaid organisatsioone, nt Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Kennelliit. EMTAK-koodil

puudub õiguslik või õigustloov tähendus ja koodi eesmärk seondub statistikaga. Kood ei anna

ega piira tegutsemisõigust ja isikul võib olla mitu EMTAK-koodi. Veterinaarravimitootjate Liit

on erialaorganisatsioonina osalenud erinevate töörühmade töös, avaldanud aktiivselt

õigusloomes eelnõudele seisukohti ja erinevates küsimustes hinnanguid. Kui juriidilise isiku

tegevus on teatud eriala keskne või asutajaid, liikmeid, omanikke või töötajaid seob teatud

eriala, on kahtlusteta tegemist erialaorganisatsiooniga. Vastustaja selgitas kolmandatele

isikutele, et Veterinaarravimitootjate Liit on käsitatav erialaorganisatsioonina ja ühispakkumise

esitamine on lubatud. Veterinaarravimitootjate Liidu liikmeteks võivad olla kõik Eestis

veterinaarravimite tootmisega tegelevad isikud ja müügilubade hoidjad ning ühingul on

arvukalt liikmeid. Kolmandad isikud ei ole rahalistes raskustes ega kavatse oma tegevust

lõpetada. Samuti pole teada ühtegi asjaolu, mis võiks nende tegevuse lõpetamise põhjustada.

Kuna esitati ühispakkumine, siis saab mittetulundusühing tugineda ka Zoovetvaru rahalistele

vahenditele. Kaebaja on monopoolselt lemmikloomapasse väljastanud juba alates 2004. a-st ja

teeb seda ebamõistlikult kõrge hinna ja kasumimarginaaliga. See ei ole avaliku teenuse

osutamisega seonduva tegevuse puhul kohane ja õigustab vastustaja poolt teenuse tellimist

mõistliku hinnaga muult isikult.

9. Tallinna

Halduskohus

võttis

11.01.2023

otsusega

asja

juurde

dokumendid

„20210331_poordumine_VTL“, „EMTAK“, „Äriregistri väljavõte“ ja „Üldkoosoleku

protokoll“ (resolutsiooni p 1), tagastas Zoovetvarule 18.11.2022 esitatud lisad 3 ja 4

(resolutsiooni p 2) ning Eesti Loomaarstide Ühingule 08.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2

(resolutsiooni p 3) ning jättis rahuldamata PTA, Veterinaarravimitootjate Liidu ning

Zoovetvaru taotluse tagastada Eesti Loomaarstide Ühingule 08.11.2022 esitatud lisad 3–5

3-22-892

6(16)

(resolutsiooni p 4). Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 5) ning mõistis

Eesti Loomaarstide Ühingult Zoovetvaru kasuks välja menetluskulud 1400 eurot ja muus osas

jättis menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (resolutsiooni p 6).

Menetlusosalised

ei

ole

vaidlustanud

vastustaja

korraldatud

konkursi

tingimusi.

Konkursitingimusi tuleb käsitada eeldushaldusaktina. Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mis on

vaatamata võimalikule õigusvastasusele täitmiseks kohustuslik ka vastustajale endale (HMS §-d

60 ja 61). Seetõttu ei saa asja lahendamisel konkursitingimustest kõrvale kalduda. Ühtlasi ei saa

kohus praeguses asjas hinnata, kas vastustaja seatud tingimused on põhjendatud ja õiguspärased,

vaid

saab

kontrollida,

kas

kolmandad

isikud

vastasid

vastustaja

kehtestatud

konkursitingimustele.

Tagastada tuleb kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2 (kaebaja esindaja 23.05.2022 taotlus

Ravimiametile ja Maaeluministeeriumile erialaorganisatsiooni mõiste selgitamiseks ning

Maaeluministeeriumi 03.06.2022 vastus sellele). Maaeluministeeriumi antud tõlgendusel ei ole

praeguses asjas tähtsust. Vastustaja korraldas konkursi VS § 33 lg-te 8 ja 9 alusel ja need normid

ei näe ette mingeid tingimusi, millele konkursil osaleja või teenusepakkuja peab vastama, sh ka

seda, et konkursil võivad osaleda ja lemmikloomapasside blankette väljastada vaid

erialaorganisatsioonid. Vastustaja kujundas selle konkursitingimuse omal äranägemisel.

Seetõttu ei oma tähtsust, kuidas erialaorganisatsiooni mõistet VS-i või RavS-i tähenduses

mõistetakse või kuidas nende seaduste väljatöötajad või rakendajad seda mõistet sisustavad.

Konkursitingimust tuleb tõlgendada nii, nagu keskmine mõistlik isik seda mõistma pidi

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 teine lause), sest tegemist oli avalikkusele suunatud

tahteavaldusega. Maaeluministeeriumi antud tõlgendus on üks võimalikest. Vastustaja ei pea

sellest lähtuma, sest tal ei olnud kohustust konkursitingimusi ministeeriumiga kooskõlastada.

Vaidlusalune haldusakt on põhjendamata, sest sellest ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta,

miks leiti pakkujad olevat konkursitingimustele vastavad, ja tegemist ei olnud üksnes

soodustava haldusaktiga (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-d 1 ja 4).

Lemmikloomapasside väljastamise teenus ei mahu ühegi HKTS § 13 lg-s 11 sätestatud erandi

alla, mil riigihangete korda ei tule järgida. Samas näeb VS § 33 lg 9 ette konkursi korraldamise.

Arvestades, et VS on eriseadus ja hilisem, siis tuleb järeldada, et seadusandja on soovinud teha

lemmikloomapasside väljastamise teenuse pakkuja leidmise osas erandi ja riigihangete kord ei

kohaldu. Seega ei tulnud vastustajal RHS-ist lähtuda ja viide HKTS §-le 13 ei ole asjakohane.

Riigihankeasjades on võimaldatud hankijal jätta haldusakt põhjendamata osas, milles

kontrollitakse pakkujate vastavust esitatud nõuetele ja pakkujad vastavad esitatud nõuetele.

Kolmandate isikute ühispakkumine on napi sisuga ega võimalda kontrollida kõikidele

konkursitingimustele vastamist. Vastustaja ei ole ka vaidlusaluses haldusaktis selgitanud,

milliste andmetel pinnalt on ta järeldanud, et kolmandad isikud vastavad konkursitingimustele.

Seetõttu kontrollib kohus ise, kas kolmandate isikute vastavust saab järeldada avalike andmete

alusel. Kui need seda ei võimalda, on vastustaja otsus kontrollimatu ja tuleb tühistada. HKTS §

12 lg 1 sätestab, et kui füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik volitatakse täitma

haldusülesannet, kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ isiku

usaldusväärsust. Asjaolud, mis sama paragrahvi lg 2 järgi kinnitavad mh isiku usaldusväärsust,

sätestas vastustaja ka konkursitingimuste p-s 2.1.2. Lisaks on vastustaja omal initsiatiivil

sätestanud, et pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas

ning olema tegutsev erialaorganisatsioon (p 2.1). VS, ükski muu valdkondlik siseriiklik ega EL-

i õigusakt ei reguleeri selliseid tingimusi lemmikloomapasside blankettide väljastaja osas.

Tulenevalt

kaebusest

tuleb

seega

kontrollida,

kas

kolmandad

isikud

vastavad

erialaorganisatsiooni tingimusele, teadmiste ja kogemuste ning pädevate töötajate tingimustele,

samuti maksejõuetust/tegevuse lõpetamist puudutavale tingimusele.

3-22-892

7(16)

Eesti õigusaktid ei defineeri erialaorganisatsiooni mõistet, kuid seda on käsitletud mõningates

õigusaktides (vt nt VS § 20; RavS § 21 lg 7 p 1, § 997 lg 3 p 2, § 45 p 42, § 86 lg-d 2 ja 5, § 9910

lg 3 p 2; maaeluministri 23.11.2021 määruse nr 66 „Veterinaararsti sobivustesti koostamise,

korraldamise ja hindamise ning sobivustesti tulemustest teatamise kord“ § 3 lg 5). Kuna VS ei

näe ette, et lemmikloomapasside blankettide väljastaja peab olema erialaorganisatsioon, ei ole

põhjust selle mõiste defineerimisel lähtuda VS-is kasutatud tähendusest. Lähtuda tuleb selle

termini tavatähendusest, st kuidas keskmine mõistlik inimene sellest mõistest aru sai. Eesti keele

seletav sõnaraamat erialaorganisatsiooni mõistet ei selgita, kuid selle sõnaraamatu järgi

tähendab „eriala“1 teaduse, tehnika, kunsti vms kitsamat, suhteliselt kindlamini piiritletud ala,

spetsiaalala, spetsialiteeti ning „organisatsioon“2 tähendab ühiste eesmärkide saavutamiseks

tegutsevate isikute koondist, ühingut, seltsi. Seega saab erialaorganisatsiooni all silmas pidada

ühel konkreetsel alal või valdkonnas tegutsevate isikute ühendust. Tegemist võib olla

kutseühinguga (nt MTÜ Eesti Arstide Liit, MTÜ Eesti Juristide Liit jms) või muu ühinguga, mis

liidavad konkreetses valdkonnas tegutsevaid isikuid (nt MTÜ Eesti Kennelliit, MTÜ Eesti

Loomakaitse Selts jms). Veterinaarravimitootjate Liit vastab erialaorganisatsiooni tunnustele.

See liidab oma nimest ja põhikirjast nähtuvalt konkreetses valdkonnas tegutsevaid tootjaid.

Erialaorganisatsiooni all ei ole põhjust pidada silmas üksnes kutseühingut. Konkursitingimused

sellist kitsast lähenemist kuidagi ei toeta. Erialaorganisatsiooni mõistele ei vasta aga

Zoovetvaru, sest äriühingu eesmärgiks ei ole liita ühe eriala inimesi, vaid sinna võivad kuuluda

ja sageli kuuluvadki erinevate erialade inimesed (juristid, raamatupidajad, personalijuhid,

müügijuhid jms). Neid ei ühenda mitte ühine eriala, vaid ühine majanduslik eesmärk. Kuna aga

kolmandad isikud esitasid ühispakkumise, siis piisab, kui nad kahepeale kokku täidavad

tingimused. Vastasel korral puudunuks vajadus ühispakkumist esitada.

Vastustaja ei näe konkursitingimustes ette, millisel erialal tegutseva organisatsiooniga peab

olema tegemist. Vastustaja toob välja vaid selle, et pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat

kogemust

veterinaariavaldkonnas.

Seda

arvestades

on

tõenäoliseks

pakkujaks

veterinaarvaldkonnas tegutsev erialaorganisatsioon. „Veterinaaria“3 tähendab eesti keele

seletava sõnaraamatu kohaselt loomaarstiteadust, veterinaarmeditsiini. Kuna vastustaja ei

täpsustanud konkursitingimustes, millist konkreetset veterinaariavaldkonna haru või

allvaldkonda ta silmas peab, siis olid järelikult aktsepteeritavad ka kõik allvaldkonnad.

Veterinaarravimeid ja nende tootmist saab pidada üheks veterinaariavaldkonda kuuluvaks

allvaldkonnaks, sest loomade ravimine eeldab neile sobivate ravimite kasutamist.

Lemmikloomapasside trükkimise ja nende väljajagamise korraldamine ning nende üle arvestuse

pidamine ei eelda veterinaararsti teadmisi ega kogemusi, vaid valdkonnas kehtivate õigusaktide

tundmist, sest lemmikloomapassidele esitatavad nõuded on reguleeritud EL-i määrustes nr

576/2013 ja 577/2013. Arvatavasti pidas vastustaja konkursitingimuste kehtestamisel silmas

seda, et veterinaariavaldkonnas tegutsevad erialaorganisatsioonid on tulenevalt oma erialast

valdkonnaga tihedamalt seotud, tunnevad selles kehtivaid õigusnorme ning suudavad

valdkonnas tehtavate nõuete ja muudatustega kursis olla. Tingimust, et konkursil võib osaleda

üksnes veterinaararstide kutseühing, ei ole kehtestatud. Veterinaarravimitootjate Liidu põhikirja

p 1 järgi on liit veterinaarravimite tootjaid ja Eesti Vabariigis veterinaarravimite müügiloa

hoidjaid vabatahtlikkuse alusel ühendav ühendus. Liidu põhieesmärkideks on esindada ja kaitsta

liidu liikmete huvisid, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning avalikkuse ees,

ettepanekute tegemine veterinaarravimipoliitika suunamiseks ning seisukohtade avaldamine

vastavasisuliste õigusaktide ja nende eelnõude kohta, veterinaarravimitega seonduva teadustöö

toetamine ning liidu liikmete teadmiste täiendamine ja liidu liikmete nõustamine. Äriregistrist

ega avalikest veebiandmetest ei nähtu Veterinaarravimitootjate Liidu liikmete nimekirja, kuid

1 Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=eriala&F=M.

2 Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=organisatsioon+&F=M.

3 Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=veterinaaria&F=M.

3-22-892

8(16)

äriregistris on olemas 2009. a-st pärinev üldkoosoleku protokoll, mille järgi oli ühingul 9

veterinaarvaldkonnas tegutsevat liiget. Seega on usutav, et tegemist on veterinaariavaldkonna

erialaorganisatsiooniga. Konkursitingimused ei näinud ette, et erialaorganisatsiooni tegevus

peab olema laiapõhjaline ja liikmete arv suur. EMTAK on aluseks tegevusala määramisel, mis

on omakorda oluliseks allikaks erineva valdkonnastatistika tootmisel ja võimaldab

tegevusaladesse liigendamine rahvusvahelist võrreldavust vastava valdkonna sees. Seega

kasutatakse EMTAK-koodi statistilisel eesmärgil ja tegemist ei ole õigustloovat tähendust

omava koodiga, mis keelaks muus valdkonnas tegutsemise. Lisaks on kolmanda isiku

registrikaardil ka EMTAK-kood 94129 (muude kutseorganisatsioonide tegevus).

Vaidlusalusest otsusest ega vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu, mille

järgi vastustaja kontrollis või järeldas, et Veterinaarravimitootjate Liidu näol on tegemist

tegutseva erialaorganisatsiooniga. Äriregistrist nähtus 13.04.2022 otsuse tegemise ajal 2019. a

majandusaasta aruanne, mis esitati äriregistrile 28.12.2020. 2020. a majandusaasta aruanne

esitati alles 14.04.2022, s.o pärast vaidlusaluse otsuse tegemist. Siiani puudub äriregistris ühingu

2021. a majandusaasta aruanne. Samuti puudub teadmine, kas ja millega tegeles ühing 2022. a-

l. Erinevate asutuste dokumendiregistrisse tehtud päringust selgus siiski, et ühing esitas

31.03.2021 Sotsiaalministeeriumile, Maaeluministeeriumile, vastustajale ja Ravimiametile

pöördumise seoses inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite jätkuva ja suuremahulise

väärkasutamisega veterinaarias. Sellest dokumendist võib järeldada tema aktiivsust ja

tegutsemist veterinaariavaldkonnas vähemalt 2021. a kevadel. Ei saa eeldada, et

mittetulundusühing peaks tegutsema aktiivselt igapäevaselt. Arvestades, et ühingu eesmärgiks

ei ole teenida tulu, vaid kaitsta oma liikmete huve ja tegeleda sisuliselt lobitööga, võib arvata,

et sellise tegevuse aktiivsus on periooditi erinev. Äriregistrist ega veebis olevatest avalikest

andmetest ei järeldu, et ühing oleks oma tegevuse lõpetanud. Seega võib ühispakkumises toodud

teabe, kohtu kogutud info ja menetlusosaliste selgituste koosmõjus järeldada, et

Veterinaarravimitootjate Liit on tegutsev erialaorganisatsioon.

Konkursitingimuste kohaselt peab pakkujal olema nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad

ning kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks. Kuna konkursitingimused ei välistanud

ühispakkumise esitamist ja kolmandad isikud esitasid ühispakkumise, siis saab pädevate

töötajate, teadmiste ja kogemuste nõude täita ka teine ühispakkujatest, s.o Zoovetvaru. 2020. a

ja 2021. a majandusaasta aruannete kohaselt on tema peamisteks tegevusaladeks

veterinaarravimite turustamine, sh tootmine, registreerimine ja hulgimüük ning söödalisandite

hulgimüük. Veterinaarravimeid puudutavat valdkonda võib pidada veterinaaria allvaldkonnaks.

Majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli äriühingul mõlemal aastal 16 töötajat. Zoovetvaru

selgitas kohtumenetluses, et tema juhatuse liige on hariduselt veterinaar ja tegutsenud

veterinaarvaldkonnas üle 25 aasta, lisaks tegutseb Zoovetvaru juures 23 veterinaarvaldkonnaga

seotud spetsialisti. Vastustaja väitis kohtumenetluses, et Zoovetvaru juures tegutseb kokku üle

veterinaarvaldkonnaga

seotud

spetsialisti.

Lisaks

nähtub

kolmandate

isikute

ühispakkumisest, et Zoovetvaru omab pikaajalist kogemust lemmikloomapasside väljastamisel,

olles esimeste Eestis käibeolevate passide väljastaja. Seega saab järeldada, et Zoovetvarul on

olemas konkursitingimustes nõutud teadmised ja kogemused ning pädevad töötajad. Samas võib

nendele

konkursitingimustele

vastavaks

pidada

ka

Veterinaarravimitootjate

Liitu.

Konkursitingimused ei eeldanud veterinaararsti teadmisi ja kogemusi. Ühingut, kes tegutseb

veterinaarravimitootjate katuseorganisatsioonina, tegutseb nende huvide ja ühiste eesmärkide

nimel,

avaldab

veterinaariavaldkonnas

riigiasutustele

arvamusi,

võib

pidada

veterinaariavaldkonnas teadmisi ja kogemusi omavaks. Õigusalaste teadmiste omamine ja

advokaadina tegutsemine võimaldab Rasmus Kuklasel vajadusel kergema vaevaga valdkonna

õigusaktidega ja vastava kohtupraktikaga tutvuda, samuti õigusolustiku muutumist jälgida.

Meditsiinivaldkonnas haridust ja kogemusi omav Margus Kuklane suudab kergemini

veterinaariavaldkonnas orienteeruda, organismi toimimisest, haigustest ja ravimitest paremini

3-22-892

9(16)

aru saada. Oluline pole, et tal ei ole lubatav tegutseda veterinaararstina või ravimite tootmise

korral ka inimeste arstina. Huvide konflikt ei võta olemasolevaid teadmisi ega kogemusi.

Konkursitingimuste järgi ei tohi pakkuja puhul esineda asjaolusid, mis võivad põhjustada tema

püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Zoovetvaru tegevus on olnud

majandusaasta aruannete järgi kasumlik ja puudub alus arvata, et tema tegevus võiks kuuluda

lõpetamisele. Halduslepingu täitmise ajal peab aga olema piisavalt maksejõuline ka

Veterinaarravimitootjate Liit, et tegevust mitte lõpetada. Kui liidu tegevus kuulub lõpetamisele,

ei vasta Zoovetvaru üksinda konkursitingimustele, sest ta ei ole erialaorganisatsioon.

Konkursitingimustes esitati nõuded lepingu täitjale, seega tuleb tingimusi täita ka lepingu

täitmise ajal, vastasel korral võimaldab see kuritarvitusi ja konkursitingimuste moonutamist.

Kuigi kohtule ei ole esitatud mingeid andmeid Veterinaarravimitootjate Liidu majandusliku

olukorra kohta, puudub põhjus arvata, nagu võiks teda ohustada püsiv maksejõuetus. Äriregistri

väljavõttelt nähtub, et ühingul puudub 19.04.2022 seisuga maksuvõlg. Kui ühing on suutnud

oma maksukohustusi täita, puudub põhjus arvata, et ta võiks olla püsivalt maksejõuetu.

Kolmanda isiku maksejõuetust kinnitavaid andmeid ei leia ka veebist. Kaebaja viide RHS § 100

lg 1 p-le 3 ei ole asjakohane, sest vastustajal ei olnud praegu kohustust riigihanget läbi viia ja

lisaks annab viidatud säte hankijale üksnes õiguse nõuda pakkujalt majandusliku ja

finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks 3 viimase aasta

majandusaasta aruannete esitamist. Seda, kas kolmanda isiku koostatud majandusaasta aruanded

sisaldavad piisavalt seaduses ette nähtud teavet, ei ole vastustaja pädev kontrollima ja üksnes

selle pinnalt ei saa tegevuse lõpetamise ohtu järeldada. Majandusaasta aruande esitamisega

hilinemine või selle esitamata jätmine ei too automaatselt kaasa sundlõpetamist. Eelnevalt

tehakse ühingule hoiatus. Veterinaarravimitootjate Liit on hoiatustele piisavalt kiiresti

reageerinud. Seega pole põhjust arvata, et ta edaspidi seda ei tee ja see tooks kaasa tema tegevuse

sundlõpetamise. Seega tuleb mõlemad kolmandad isikud lugeda maksejõuetust / tegevuse

lõpetamise ohtu käsitlevale konkursitingimusele vastavaks.

Järelikult vastasid kolmandad isikud ühispakkujatena konkursitingimustele ja nende

kvalifitseerimine oli õiguspärane. Kuna kolmandad isikud pakkusid madalamat hinda kui

kaebaja, siis oli nende pakkumise edukaks tunnistamine samuti õiguspärane, sest

konkursitingimuste järgi tunnistatakse edukaks madalaima hinnaga pakkumine. Kuigi

vaidlusalune

otsus

on

põhjendamata,

on

see

sisuliselt

õiguspärane

ja

üksnes

põhjendamispuuduste tõttu ei ole põhjust otsust praeguses asjas tühistada, sest kohus on saanud

kontrollida otsuse aluseks olevaid asjaolusid ja vastustajal tuleks otsuse tühistamisel võtta vastu

uus samasisuline otsus (HMS § 58).

Zoovetvaru taotleb kaebajalt esindajakulude väljamõistmist kokku 2280 eurot, mis on tõendatud

esitatud arvetega. Kogu kulu ei ole põhjendatud. Zoovetvaru esitatud avaldused sisaldasid palju

asjakohatuid väiteid ja ta esitas korduvalt mitmeid asjakohatuid tõendeid, mis tuli talle

tagastada. Advokaadist esindaja peab suutma vaidluse sisust asjakohaselt aru saada, kaebuse

piire mõista ja sellest tulenevalt oma seisukohtade esitamisel vaidluse piiresse jääda.

Asjakohatute põhjenduste vormistamiseks ja asjakohatute tõendite esitamiseks kulunud aega ei

saa pidada põhjendatuks ning seda kulu ei ole põhjendatud kaebajalt välja mõista. Zoovetvaru

põhjendatud menetluskulu on 1400 eurot.

10. Tallinna Ringkonnakohus võttis 17.11.2023 istungil asja materjalide juurde kaebaja

08.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2, mille halduskohus tagastas otsuse resolutsiooni p-ga 3.

11. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.11.2023 määrusega Tallinna Halduskohtu

17.05.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.

3-22-892

10(16)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Eesti Loomaarstide Ühing palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui võttis otsusega asja juurde enda kogutud

tõendid (vt HKMS § 157 lg 2). Samuti oli väär kaebaja esitatud tõendite (päring ja

Maaeluministeeriumi selgitused seoses erialaorganisatsiooni mõistega) tagastamine. Tegemist

on asjakohaste tõenditega. Maaeluministeerium on VS väljatöötaja ning on kasutanud

erialaorganisatsiooni mõistet mitmetes enda välja töötatud seaduse eelnõudes ja PTA tegutseb

tema valitsemisalas. Maaeluministeerium selgitas, et „erialaorganisatsiooni tunnuste hulka

kuulub tõepoolest liikmeskond mingil konkreetsel erialal“ ja ta on „asutatud üldjuhul mingi

kutse- või eriala edendamiseks, propageerimiseks ja sellel kutse- või erialal tegutsevate isikute

huvide esindamiseks ja kaitsmiseks“. Ka defineerimata õigusmõistel peaks olema vähemalt

ühes õigusvaldkonnas ühesugune sisu. Ka keskmine mõistlik isik võiks saada samamoodi aru,

et VS alusel välja kuulutatud konkursi tingimuste all peetakse silmas just erialaorganisatsiooni

VS mõttes. Mõistliku inimese arusaamise järgi on erialaorganisatsioon konkreetse elukutse

esindajaid ühendav organisatsioon, mitte hobi, harrastuse või elustiili viljelejate ühendus.

Teiseks ei saa erialaorganisatsioon olla juriidiliste isikute ühendus. Elukutse saab olla ainult

füüsilisel isikul. Asjaolu, et juriidilisel isikul on valdkond, milles see tegutseb, ei muuda

juriidilist isikut veel mingi elukutse pidajaks. Veelgi enam – kui rääkida veterinaarravimite

tootjatest, siis sellist elukutset ei ole üldse olemas. Ka halduskohus ise selgitas, et äriühinguid

ei ühenda mitte ühine eriala, vaid ühine majanduslik eesmärk. Nagu Veterinaarravimitootjate

Liidu nimigi ütleb, kuuluvad sinna veterinaarravimite tootjad, kelleks saavad olla juriidilised

isikud. Seega ei ühenda ka ravimeid tootvaid äriühinguid mitte ühine eriala (mida juriidilisel

isikul ei saagi olla), vaid samuti lõppkokkuvõttes majanduslik eesmärk – nt seadusandjalt

soodsamate tingimuste saamisele suunatud lobitöö vms. Kui äriühing ei saa olla

erialaorganisatsioon, on arusaamatu, kuidas saab seda olla äriühinguid ühendav organisatsioon.

2009. a-st pärinev üldkoosoleku protokoll, millele halduskohus tugines, kinnitab seda, et liidu

kõik liikmed on juriidilised isikud, samas jääb arusaamatuks, millel põhineb halduskohtu

arvamus, et nad kõik on veterinaariavaldkonnas tegutsevad. Veterinaarravimitootjate Liidu

üheksast liikmest seitse ei ole Eesti Vabariigis registreeritud isikud. Liikmetest on tuvastatav

vaid Zoovetvaru ning Veterinaarravimitootjate Liiduga üht sama juhatuse liiget omav OÜ

Hagarex. Halduskohtu otsuses esiletoodu, et isiku registrikaardil on ka EMTAK-kood 94129,

on eksitav, sest interaktiivsest äriregistrist nähtub, et põhitegevusala on avaldanud

Veterinaarravimitootjate Liit ise, samas kui viite EMTAK-koodile 94129 on teadmata põhjusel

lisanud Statistikaamet. Kui vastustaja erialaorganisatsiooni tingimuse kehtestas, peab sellel

olema ka mingi lisandväärtus. Loogiline oleks, et lisandväärtuse võiks lemmikloomapasside

blankettide trükkimisel ja veterinaararstidele väljastamisel anda juurde loomaarste ühendav

erialaorganisatsioon, kelle liikmed on enamik loomaarste ja kes tänu sellele saab hõlpsasti

jooksvat suhtlust jms korraldada. VS §-st 33 tulenevalt võib lemmikloomapassi väljastada

ainult loomaarst.

Kuna halduskohus sisustas erialaorganisatsiooni mõistet konkursi ja VS mõttes vääralt, hindas

ta

ebaõigesti

ka

tingimust

pakkuja

teadmiste

ja

varasema

kogemuse

osas

veterinaariavaldkonnas. On loogiline, et konkursi tingimusi „on tegutsev erialaorganisatsioon“

ja „omab teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas“ tuleb tõlgendada

koostoimes. Veterinaarravimitootjate Liidul puudub kogemus veterinaariavaldkonnas, kuna ta

ei ole erialaorganisatsioon. Ravimite müümine ei ole samastatav veterinaariaga.

Maaeluministeeriumi seisukohta arvestades saab erialaorganisatsiooni kogemus tekkida

eelkõige tema liikmete kaudu. Meditsiinisüsteemis on ravitöö tegijad ja ravimite tootmise ning

müügiga seotud isikud hoitud rangelt eraldi. Seega on meelevaldne veterinaariat ja

3-22-892

11(16)

ravimitootmist samastada, isegi kui tegemist on veterinaarravimitega. Äriühingud tegutsevad

majanduslikest huvidest lähtuvalt. Kuna Veterinaarravimitootjate Liidul puuduvad töötajad, ei

saa nõutav erialane kogemus tekkida nende kaudu. Veterinaarravimitootjate Liidu

veterinaariaalane kogemus on tuletatav ainult nende kahe juhatuse liikme kaudu, kellel aga ei

saa olla veterinaariaalast kogemust. Lobitöö selleks, kuidas oma liikmetele, s.o eelkõige

juhatuse liikmete endile kuuluvatele äriühingutele seadusandjalt kasumlikumaid tingimusi

saavutada, ei ole kindlasti veterinaariavaldkond. Kuna meditsiinisüsteemis on ravitöö tegijad ja

ravimite tootmise ning müügiga seotud isikud hoitud rangelt eraldi, on ka küsitav, kas

Zoovetvarul saaks olla konkursi nõuetele vastavaid töötajaid.

Kaebaja jääb selle juurde, et on sügavalt kaheldav, et Veterinaarravimitootjate Liit on üldse

tegutsev isik, samuti eksisteerivad selged tõendid, mis viitavad sellele, et isik võib oma tegevuse

lõpetada, sh maksejõuetuse tõttu. Vastustaja ei suutnud menetluses ära selgitada, kuidas ta

kontrollis seda, et Veterinaarravimitootjate Liit oleks tegutsev isik. Tegemist ei ole olukorraga,

kus kohus saaks ise kõrvaldada vastava vastustaja tegemata jätmise ja jätta seetõttu haldusakti

tühistamata. Lisaks on ka halduskohus selle küsimuse ebaõigesti lahendanud. Ka ilma RHS

§ 100 lg 1 p 3 kohaldumiseta on majandusaasta aruanded selleks kõige loogilisemad

dokumendid, kuid Veterinaarravimitootjate Liidu 2019. ja 2020. a aruanded ei vasta seaduse

nõuetele. Kui halduskohus asub ise haldusorgani eest pakkuja vastavust kontrollima, on tal ka

pädevus kontrollida, kas isiku tegutsemine kajastub ka majandusaasta aruannetes. Seda ei ole

halduskohus teinud, vaid on järeldanud liidu tegutsemist üksnes ühe, enda kogutud tõendi

põhjal, mis on ka kogutud menetlusnorme rikkudes. Kokkuvõttes on Veterinaarravimitootjate

Liit kaasatud tegelikkuses ühispakkumisse just eesmärgil, et oleks mingi isik, kellele võiks

osutada kui erialaorganisatsioonile. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et erialaorganisatsioon

ühispakkujana ei tohi olla vaid figuur ja peab olema võimeline kandma vastutust, sh varalist.

Selline võimekus ei seondu ainult asjaoluga, et ta suudab reageerida registriosakonna

hoiatustele. Maksuvõlg ei ole pruugi olla ainus isiku kohustus – pealegi ei saa maksuvõlga

tekkida, kui isik ei tegutse. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et ei esine asjaolusid, mis võivad

põhjustada Veterinaarravimitootjate Liidu püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise.

13. PTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade

juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. PTA-l on seaduse alusel antud pädevus

hindamaks, milliseid kriteeriume seada pakkujatele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks

ja PTA mõistab erialaorganisatsiooni all isikut, kes saab tellimusest aru ja suudab seda täita.

Lemmikloomapasside trükkimine, veterinaararstidele väljastamine ja nende üle arvestuse

pidamine ei ole kuidagi seotud veterinaararsti kutsetegevusega, mis on kirjeldatud VS § 20 p-s

6. Vastustaja on selgitanud, mida ta peab silmas erialaorganisatsiooni all konkursi tähenduses

ja on sellest lähtunud konkursi väljakuulutamisel ja läbiviimisel ning edastanud sama

tõlgendust kõikidele huvitatud isikutele nii telefoni kui ka e-posti teel antud selgitustes

konkursi läbiviimise ajal. Vastustaja ei ole seejuures kehtestanud tingimust, et

erialaorganisatsiooni saaks moodustada vaid füüsilised isikud. Samuti ei hõlma vaidlusalune

konkurss lemmikloomapasside väljastamist veterinaararsti poolt loomaomanikule. Kõik

kaebaja väited Veterinaarravimitootjate Liidu maksejõuetuse, tegevusetuse või tema tegevuse

lõpetamise osas on paljasõnalised ja tõendamata. Vastustaja toetus otsust tehes avalikult

kättesaadavale infole ja kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks.

14. Veterinaarravimitootjate Liit palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tavakeele

mõistes võib organisatsioon olla ka ettevõte4. Alusetu on kaebaja väide, et erialaorganisatsioon

ei saa olla juriidiliste isikute ühendus. Enamik erialaorganisatsioonidest, sh ka

mittetulundusühingu vormis tegutsevad, on selgelt majandusliku huvi ja eesmärgiga. Ka

4 Vt https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/organisatsioon/1

3-22-892

12(16)

loomaarstid on teenusepakkujad. Lemmikloomapasside väljastamiseks ei ole vajalik

loomaarstina töötamise kogemus. Arusaamatud on kaebaja väited Veterinaarravimitootjate

Liidu maksejõuetuse kohta.

15. Zoovetvaru palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega. Vaidlust ei ole, et Veterinaarravimitootjate Liit on veterinaarravimite tootjaid

ja veterinaarravimi müügiloa hoidjaid ühendav ühendus. Halduskohus ei pidanud seejuures

tuvastama, kes on täpselt selle liikmed. Konkursi tingimused ei näinud ka ette, et

erialaorganisatsioonina

on

silmas

peetud

üksnes

füüsiliste

isikute

ühendusi.

Konkursitingimuste nõue, et pakkuja oleks tegutsev, tähendab eelkõige seda, et pakkuja peab

olemas olema juba enne konkursi väljakuulutamist, mitte asutatud pärast konkursi

väljakuulutamist ainuüksi konkursil osalemise eesmärgil. Konkursi tingimustest ei tulene

nõuet, et pakkuja peaks tegelema aktiivselt majandustegevusega. Veterinaarravimitootjate Liit

on mittetulundusühing, kelle eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole ega võigi olla

majandustegevus ja selle kaudu tulu saamine. Kui Veterinaarravimitootjate Liit on juba üle 15

aasta järjepidevalt tegutsenud probleemi- ja võlavabalt, jääb täiesti arusaamatuks, millel

põhineb kaebaja väide, et ta võib nüüd sattuda majandusraskustesse või muutuda

maksevõimetuks.

16. Zoovetvaru palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles

halduskohus vähendas Zoovetvaru kasuks kaebajalt väljamõistetavat menetluskulu, ja teha uus

otsus, millega mõista kaebajalt Zoovetvaru kasuks välja esimeses kohtuastmes kantud

menetluskulu täies ulatuses, s.t kokku 2280 eurot. Halduskohtu esitatud põhjendused on otsitud

ja meelevaldsed. Halduskohus on jätnud Zoovetvaru kasutatud õigusabi ajakulu analüüsimata

ja hindamata. Otsusest ei selgu, milline on konkreetselt see õigusabi ajakulu või toimingud, mis

on põhjendamatud. Tegemist on keskmisest keerulisema menetlusega. Asja menetleti

istungimenetluses, mis juba eelduslikult on kirjalikust menetlusest aja- ja töömahukam.

Toimingute ajakulu kokku 19 tundi vastab haldusasja sisule ja mahule, jäädes menetluse

asjaolusid arvesse võttes isegi tagasihoidlikuks. Kolmanda isiku advokaat ei olnud enne

kohtusse pöördumist teda vaidlusega seotult esindanud. Kolmanda isiku esindaja tunnitasu 120

eurot võib Riigikohtu praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Halduskohtu hinnangul

sisaldasid Zoovetvaru avaldused asjakohatuid väiteid, kuid kõik need väited johtuvad kaebaja

esitatud seisukohtadest ja asjaoludest. Kui kohus on kaebaja esitatud kõiki seisukohti ja väiteid

aktsepteerinud, peab ka kolmas isik oma õiguste kaitseks neile vastama. Kolmandalt isikult ei

saa eeldada alles kohtuotsuses väljendatud kohtu positsiooni ette teadmist.

17. Eesti Loomaarstide Ühing palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on kohtu diskretsiooniline otsus, millesse kõrgem aste

saab sekkuda vaid siis, kui kohus on rikkunud diskretsioonireegleid. Halduskohus ei ole

praegusel juhul ühtegi diskretsioonireeglit rikkunud ja vastuapellatsioonkaebuses ei ole sellele

ka otsesõnu viidatud. Kaebaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega väljamõistetava

menetluskulu vähendamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebus

18. Halduskohus leidis otsuses, et vaidlusalusele konkursile ei kohaldu riigihangete kord.

Ringkonnakohus selle halduskohtu seisukohaga ei nõustu. HKTS § 13 lg 1 kohaselt

juhindutakse isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel RHS-is

teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades

samas paragrahvis sätestatud erisusi. HKTS § 13 lg 11 sätestab halduslepingud, mille suhtes

HKTS § 13 lg 1, s.t riigihangete kord ei kohaldu. Nende erandite seas ei ole VS § 33 lg-s 8

3-22-892

13(16)

nimetatud halduslepingut. Erandite seas on aga nt VS § 78 lg-s 3 nimetatud haldusleping

(HKTS § 13 lg 11 p 10). Sellest võib järeldada, et kui seadusandja oleks soovinud teha erandi

ka VS § 33 lg-s 8 nimetatud halduslepingu osas, oleks see selgesõnaliselt seaduses ka sätestatud.

Järelikult tuli vastustajal vaidlusaluse konkursi korraldamisel lähtuda ka RHS asjakohastest

sätetest ja 13.04.2022 otsuses sisalduv viide HKTS § 13 lg-le 1 oli asjakohane.

19. Eelnev ei tingi siiski halduskohtu otsuse tühistamist ja Eesti Loomaarstide Ühingu

apellatsioonkaebuse rahuldamist. Halduskohus leidis kokkuvõttes õigesti, et PTA 13.04.2022

otsus nr 1.1-4/93 on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus järgib

ülejäänud osas halduskohtu põhjendusi ilma neid kõiki kordamata (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Kaebaja seisukoht, et praegusel juhul tuli erialaorganisatsiooni mõiste defineerimisel

lähtuda sellest, kuidas mõistetakse seda VS §-s 20, ei ole põhjendatud. Halduskohus selgitas

õigesti, et tegemist on vastustaja enda kehtestatud konkursitingimusega ja seega autonoomse

mõistega. Vastustaja hankijana võis ise kehtestada pakkuja kvalifitseerimise tingimused, mis

aga peavad vastama lepingu esemeks olevate teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning

olema nendega proportsionaalsed (vt RHS § 98 lg 1). Vaidlusaluse konkursi eesmärk oli leida

isik, kes halduslepingu alusel trükib ja väljastab veterinaararstile lemmikloomapassi blankette

ja peab selle kohta arvestust. Võib nõustuda vastustajaga, et nimetatud ülesande täitmine ei ole

seotud veterinaararsti kutsetegevusega. Seega ei ole alust lähtuda erialaorganisatsiooni mõiste

defineerimisel VS §-st 20, kus seda käsitatakse ühinguna, kes korraldab veterinaararstide

erialast täiendamist. Ka kaebaja esitatud ja ringkonnakohtu 17.11.2023 istungil asja materjalide

juurde võetud Maaeluministeeriumi 03.06.2022 vastusest võib aru saada, et ministeerium on

erialaorganisatsiooni mõistet selgitanud just VS §-s 20 sätestatud ülesandest lähtuvalt. Nii ei

saa Maaeluministeeriumi vastuse põhjal järeldada, et ministeeriumi hinnangul tuleks tingimata

samas tähenduses mõista erialaorganisatsiooni ka VS § 33 lg-s 8 ettenähtud konkursi

menetluses.

21. Halduskohus leidis põhjendatult eesti keele sõnaraamatule tuginedes, et tavatähenduses ei

tule eriala all mõista üksnes kellegi elukutset ning erialaorganisatsioon võib olla nii kutseühing

kui ka muu ühing, mis liidab konkreetses valdkonnas tegutsevaid isikuid. Ringkonnakohtu

hinnangul kinnitab arusaama, et erialaorganisatsiooni ei saa mõista kitsalt üksnes kutseala

esindajate ühinguna, ka Maaeluministeeriumi 03.06.2022 vastus. Nii on Maaeluministeerium

selgitanud, et „erialaorganisatsioon on asutatud üldjuhul mingi kutse- või eriala edendamiseks,

propageerimiseks ja sellel kutse- või erialal tegutsevate isikute huvide esindamiseks ja

kaitsmiseks“. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et erialaorganisatsioonina võib

käsitada ka ühingut, mis liidab konkreetses valdkonnas tegutsevaid tootjaid. Asjaolu, et sellise

ühingu eesmärk võib olla oma liikmete majanduslike huvide kaitsmine, ei välista samas oma

eriala edendamist ja tundmist. Eriala edendamisele võib aidata kaasa ka nt valdkonnaalastele

probleemidele tähelepanu juhtimisega, nagu on seda teinud Veterinaarravimitootjate Liit

halduskohtu osutatud 31.03.2021 pöördumises. Ka teatud elukutse esindajaid liitvate ühingute,

s.t kutseorganisatsioonide eesmärk on muu hulgas või esmajoones oma liikmete majanduslike

huvide kaitsmine. Näiteks võib siin tuua loomeliidud, kes EMTAK-i tegevusalade kohaselt on

samuti kutseorganisatsioonid5. Seega ei ole alust lähtuda erialaorganisatsiooni mõiste

määratlemisel asjaolust, kas ja mil määral on organisatsiooni eesmärgiks oma liikmete

majanduslike huvide eest seismine. Kuna vastustaja ei sätestanud konkursitingimustes

erialaorganisatsiooni liikmete arvu ega konkreetseid nõudeid selle tegevusele, puudub siinsel

juhul põhjus ka selliste näitajate kaudu erialaorganisatsiooni mõistet määratleda. Ühtlasi ei ole

erialaorganisatsiooni määratlemisel asjakohane selle tegevusala tähistav EMTAK-kood. Nagu

5 Nt Eesti Näitlejate Liidu tutvustuse järgi on selle peamine eesmärk oma liikmete autoriõigusega kaasnevate õi-

guste teostamine, vt https://www.enliit.ee/et/liit

3-22-892

14(16)

halduskohus osutas, ei ole tegemist õigustloovat tähendust omava koodiga, mis keelaks muus

valdkonnas tegutsemise. Seega ei ole tähtsust ka sellel, kas äriregistris leiduva viite EMTAK-

koodile 94129 on teinud Veterinaarravimitootjate Liit ise või Statistikaamet. Kokkuvõttes

nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Veterinaarravimitootjate Liitu võib käsitada

erialaorganisatsioonina vaidlusaluse konkursi mõttes.

22. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et vaidlusaluse konkursi raames ei pidanud

veterinaariaalaste kogemuste ja teadmiste all mõistma üksnes veterinaararstidele omaseid

teadmisi ja kogemusi. Sellist tõlgendust ei toeta ei eesti keele seletavas sõnaraamatus sisalduv

veterinaaria mõiste definitsioon ega konkursi eesmärk. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et

lemmikloomapasside trükkimise ja nende väljajagamise korraldamine ning nende üle arvestuse

pidamine eeldab eeskätt valdkonnas kehtivate õigusaktide tundmist, mitte veterinaararsti

teadmisi ja kogemusi. Konkursi eesmärgist lähtuvalt saab piisavateks veterinaariaalasteks

teadmiseks pidada ka veterinaarravimite ja nende tootmisega seonduvaid teadmisi. Ka

veterinaarravimite tootmise valdkonnas tegutsevalt isikult võib eeldada asjakohaste õigusaktide

tundmist. Samuti võib eeldada piisavate teadmiste ja kontaktide olemasolu selleks, et

loomaarstidele lemmikloomapasside väljastamist korraldada ja selle üle arvestust pidada. Kuna

kolmandad isikud esitasid ühispakkumise, võis Veterinaarravimitootjate Liit seoses

veterinaarialase kogemuse ning nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate nõude osas tugineda

lisaks Zoovetvarule ja tema töötajatele. Seega ei eksinud halduskohus kokkuvõttes, kui leidis,

et kolmandate isikute puhul olid sellekohased pakkujale esitatavad nõuded ja kvalifitseerimise

tingimused täidetud.

23. Viimaks ei eksinud halduskohus ka hinnangus, et Veterinaarravimitootjate Liit on tegutsev

ning vastab konkursitingimusele, mille kohaselt ei tohi pakkujal esineda asjaolusid, mis võivad

põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Põhjendatud on

halduskohtu selgitus, et tegutseva erialaorganisatsiooni tingimusele vastamine ei eelda seda, et

organisatsioon

peab

tegutsema

aktiivselt

igapäevaselt.

Vastustaja

ei

kehtestanud

konkursitingimustes täpsemaid nõudeid pakkuja tegevuse aktiivsuse ega majandusnäitajate

kohta. Vastustajal ei olnud ka kohustust kontrollida pakkujate majanduslikku ja finantsseisundit

nende majandusaasta aruannete põhjal. RHS § 100 lg 1 p 3 annab hankijale õiguse, mitte ei

sätesta kohustust nõuda kolme viimase aasta majandusaasta aruannete esitamist.

Veterinaarravimitootjate Liit on asutatud juba 2007. a-l ja puuduvad andmed selle kohta, et

ühing oleks oma tegevuse lõpetanud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et

Veterinaarravimitootjate Liit võiks olla püsivalt maksejõuetu või et tema tegevus lõpetatakse.

24. HKMS § 157 lg 2 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele,

mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada. Ringkonnakohus nõustub iseenesest

kaebajaga, et halduskohus on nimetatud menetlusnormi rikkunud, kui võttis alles kohtuotsusega

asja juurde tõendid, millele ta otsuse põhjendustes tugines. Menetlusnormi rikkumine ei tingi

siiski halduskohtu otsuse tühistamist, sest see on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses

(HKMS § 199 lg 2 p 3). Menetlusosalised on saanud halduskohtu kogutud tõendite kohta

avaldada arvamust apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus on saanud neid arvamusi arvesse

võtta.

25. Eelnevast tulenevalt jääb Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsuse resolutsiooni p 5 muutmata.

Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebus

26. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte

3-22-892

15(16)

arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades

ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kohtul suur kaalutlusruum ning

kõrgema astme kohus sekkub sellesse vaid siis, kui kulusid vähendanud kohus on kaalumisel

ilmselgelt eksinud (vt nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56; Tallinna

Ringkonnakohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-164, p 18).

27. Halduskohtu etteheide, et Zoovetvaru esitatud avaldused sisaldasid asjakohatuid väiteid ja

tõendeid, on põhjendatud. Halduskohus selgitas juba 17.05.2022 esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamise määruses, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine ja et vaidluses on asjakohatud

viited kaebaja senisele lepingule, õiguspärase ootuse puudumisele lepingu jätkumise osas ning

kaebaja omakasule. Asjaolule, et kaebus ei ole perspektiivitu ja selle väited ei ole asjakohatud,

juhtis tähelepanu ka ringkonnakohus 16.05.2022 määruses. Ometi on Zoovetvaru 18.05.2022

vastuses kaebusele mitmel leheküljel esitanud väiteid seoses kaebaja kaebeõiguse

puudumisega, kaebaja omakasu motiiviga ja senise tegevusega lemmikloomapasside

blankettide väljastamisel, lisades selle kohta ka tõendeid, mille halduskohus tagastas

21.05.2022 määrusega. Halduskohus selgitas 21.05.2022 määruses, et praeguse vaidluse

esemeks ei ole kaebaja praegune tegevus lemmikloomapasside väljastamisel ega kaebaja

vastavus konkursitingimustele. Sellegipoolest esitas Zoovetvaru 18.11.2022 halduskohtule

muu hulgas tõendeid seoses kaebaja tegevusega, mille halduskohus tagastas kohtuotsusega.

Seega ei saa nõustuda Zoovetvaruga, et ta esitas väiteid ja tõendeid üksnes kaebaja esitatust

lähtuvalt ning kohtu seisukohad vaidluse piiride ja väidete asjakohasuse kohta polnud enne

kohtuotsust teada. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus siiski eksinud, pidades

eelkirjeldatud põhjustel Zoovetvaru menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks üksnes 1400

euro ulatuses. Halduskohus on võtnud valesti arvesse selliste Zoovetvaru esitatud väidete ja

tõendite osakaalu, mida võib pidada ilmselt asjakohatuteks. Ringkonnakohus leiab, et

arvestades selliste väidete ja tõendite osakaalu kõikides Zoovetvaru menetlusdokumentides,

tuleb pidada tema vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks halduskohtus 1800 eurot.

28. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebuse osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 6 Zoovetvaru kasuks

väljamõistetavate menetluskulude osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kaebajalt

Zoovetvaru kasuks välja menetluskulud 1800 eurot.

Menetluskulud

29. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajalt tuleb välja mõista vastustaja ja

kolmandate isikute vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille kohta on esitatud

nõuetekohased kuludokumendid (HKMS § 108 lg 8, § 109 lg-d 1, 11 ja 6).

30. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud

menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Seega jäävad vastustaja võimalikud

apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

31. Veterinaarravimitootjate

Liidu

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

tema

menetluskuludeks ringkonnakohtus 3024 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude

tõendamiseks on ringkonnakohtule esitatud 05.05.2023 ja 17.11.2023 arved, mis on esitatud

Zoovetvarule. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik, kuid tõendatud peab olema asjaolu,

et menetlusosalisel on kohustus õigusabikulud tema eest tasunud isikule hüvitada (HKMS §

109 lg 11, vt nt Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27; 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310,

p 37.1). Veterinaarravimitootjate Liidu esitatud dokumentidest seda ei nähtu. Seetõttu ei mõista

3-22-892

16(16)

ringkonnakohus Veterinaarravimitootjate Liidu menetluskulusid kaebajalt välja ja need jäävad

Veterinaarravimitootjate Liidu enda kanda.

32. Zoovetvaru menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud ringkonnakohtus

kokku 4342,80 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude tõendamiseks on esitatud

ringkonnakohtule 31.01.2023, 30.04.2023, 31.10.2023, 16.11.2023 ja 20.11.2023 arved koos

selgitustega. Viimaste alusel võib järeldada, et kogukulust ca 630 eurot on seotud Zoovetvaru

vastuapellatsioonkaebusega. Seega on kaebaja apellatsioonkaebusega seotud Zoovetvaru

menetluskulud 3712,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellises ulatuses Zoovetvaru

menetluskulud apellatsioonimenetluses põhjendatud. Põhjendatud menetluskulud kõrgemas

kohtuastmes ei saa olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme

menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (nt Riigikohtu

03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 33). Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mille tõttu tuleks

sellest pikaajalisest kohtupraktikast erand teha. Võrreldes halduskohtu menetlusega on

vaidlusaluste küsimuste ring jäänud apellatsioonimenetluses samaks. Samuti on sarnane olnud

menetlustoimingute maht. Ringkonnakohus peab seega Zoovetvaru vajalikuks ja põhjendatuks

menetluskuluks ringkonnakohtus 1800 eurot.

33. Kuna ringkonnakohus rahuldas osaliselt Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebuse, tuleb ka

sellega seotud menetluskulud kaebajalt välja mõista (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8).

Vastuapellatsioonkaebuse

osalise

rahuldamise

korral

jagatakse

menetluskulud

proportsionaalselt selle rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Ringkonnakohus rahuldas

Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebuse hinnanguliselt 45% ulatuses. Nagu eespool märgitud, on

Zoovetvaru kandnud vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid 630 euro ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda kulu ülemääraseks pidada. Seega tuleb mõista kaebajalt

Zoovetvaru kasuks välja menetluskulud 284 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)