2-21-19329/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-21-19329

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2023, Tallinn

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Hagihind

OÜ Legran hagi N Ši ja Dontal Group OÜ vastu 46 880

ja viivise nõudes.

61 274, 48 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

08. detsember 2022.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kostjad:

Kostja

lepinguline

esindaja:

Osaühing Legran (RK 10901804, Paldiski

mnt 14-35, 10149 Tallinn

Advokaat Kaspar Koppel

(Advokaadibüroo Laus & Partnerid,

Rävala pst. 4, 10143 Tallinn, telefon:

XXX ; e-post: XXX)

1. N Š (IK XXX, elukoht: XXX)

2. Dontal Group OÜ

RK 14701077, Aiandi tee 21, 74001,

Viimsi,

Viimsi vald, Harjumaa)

R V (RV Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. OÜ Legran hagi rahuldada.

2. Välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks 57 586

(viiskümmend seitse tuhat viissada kaheksakümmend kuus) eurot 62 senti, millest 46 880 on

põhinõue ja 10 706, 62 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt viivis põhinõudelt (46 880

eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 2. lauses sätestatud määras alates 10.12.2021.a kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

4. Poolte menetluskulud jätta solidaarselt N Ši ja Dontal Group OÜ kanda

4.1 Välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks hageja

menetluskulude katteks 5491 (viis tuhat nelisada üheksakümmend üks) eurot 60 senti.

4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ Legran esitas 09.12.2021.a. Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub kohtult

- välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks 46 880 eurot;

- välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis summas 10 706,62 eurot;

- välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt alates 10.12.2021.a. viivis põhinõudelt

(46 880 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kuni nõude täieliku täitmiseni;

- jätta menetluskulud solidaarselt N Ši ja Dontal Group OÜ kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Dontal OÜ tsiviilasjas nr 2-18-2778 kompromissi.

N Š teatas 21.09.2018. a kohtuistungil, et tasub 60 500 eurot hagejale hiljemalt 31.01.2019. a ja

kinnitas et saab vara müüa võlakohustuste katteks. N Š teatas: „Teine variant lihtsalt seadmete

müük, kui juhtub olema klient, siis informeerin sellest.“ Dontal OÜ jättis täitmata oma kohustuse

tasuda hagejale 60 500 eurot. Hagejal õnnestus täitemenetluses rahuldada nõue 13 174,40 euro ja

pankrotimenetluses 445,60 euro ulatuses, mistõttu Dontal OÜ poolt jäeti täitmata rahaline

kohustus 46 880 euro ulatuses.

3. Dontal OÜ osanik oli N Š alates 13.10.2011. a kuni 25.08.2015. a ning alates 25.08.2015. a

on Dontal OÜ osanik J Ša, kes hagejale teadaolevalt on N Ši abikaasa. Dontal OÜ juhatuse liige

oli N Š alates 05.10.2011. a kuni 04.10.2021. a.

Dontal OÜ on likvideerimises ja likvideerija on pankrotihaldur Kristo Teder.

OÜ Dontal Group asutaja, osanik ja juhatuse liige on alates 09.04.2019. a N Š.

Hageja on seisukohal, et antud asjas on tõendatud ettevõtte üleminek uude äriühingusse Dontal

Group OÜ. N Š Dontal OÜ juhatuse liikmena korraldas Dontal OÜ pankrotistumise eesmärgiga

vältida nõude tasumist ja viis ettevõtte üle uude juriidilisse kehasse, mistõttu hagi on esitatud

Dontal OÜ võlgnevuse tasumiseks kostjate (N S ja OÜ Dontal Group) vastu solidaarselt.

VÕS § 182 lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale

üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused.

VÕS § 180 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib ettevõte üle minna nii üleandja ja omandaja kokkuleppe

alusel kui ka seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle

majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

4. Hageja leiab, et käesoleval juhul kinnitavad ettevõtte üleminekut järgmised asjaolud:

4.1 Äriühingute ärinimed on sisuliselt identsed nimed - Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ.

Ainus erinevus on sõnaühendi „Group“ lisamine uuele äriühingule.

Dontal OÜ klientidele ning lepingupartneritele ei ole võimalik nimeliselt äriühingut eristada ja

jääb justkui mulje, et tegemist on samade äriühingutega.

4.2 Juhtorganid ja tegelikud kasusaajad kattuvad.

Dontal OÜ juhatuse liige oli N Š kuni 04.10.2021. a. Dontal OÜ osanik oli 13.10.2011. a kuni

25.08.2015. a N Š osanik ja pärast seda oli osanikuks J Ša ehk hagejale teadaolevalt N Ši abikaasa.

Dontal Group OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige on alates 09.04.2019. a N Š.

Hageja märgib, et nii Dontal OÜ kui ka Dontal Group OÜ on n.ö. perefirma, sest osanikud ja

juhatuse liikmed on abikaasad. Abikaasasid tuleb pidada mõlema äriühingu tegelikeks

kasusaajateks.

4.3 Äriühingute kontaktandmed ja tegevuskoht kattuvad.

Dontal OÜ kontakt e-post oli xxx alates 01.01.2000. a kuni tänaseni.

Dontal Group OÜ elektronposti aadress oli 09.04.2019. a kuni 17.09.2020. a xxx.

Ilmselgelt on samasuguse lõpuga e-postiserveri kasutamise eesmärk see, et tagada e-kirjade

kättesaamine Dontal OÜ klientidelt Dontal Group OÜ poolt.

Internetiajaloo väljavõtte koheselt oli 29.06.2018. a Dontal OÜ veebilehel avaldatud

kontaktandmetena: Aiandi 21, Tallinn 74001, Eesti Telefon +xxx

Dontal Group OÜ kasutab veebilehte jetpetroclean.com ja sellel veebilehel on avaldatud

kontakandmetena: Aiandi 21, Viimsi, Harjumaa 74001, Eesti Telefon: +xxx

Äriühingu veebileht on läinud üle.

Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et Dontal Group tegutseb Dontal OÜ-ga samas asukohas ja

kasutab samu kontaktandmeid. Dontal OÜ klientidel on kerge leida ja samastada Dontal Group

OÜ-d Dontal OÜ-ga, sest kontakti saab erinevate äriühingutega samadelt aadressidelt ja telefoni

numbrilt.

Veebileht www.dontal.ee omanikuks oli Dontal OÜ 14.03.2012. a, kuid www.dontal.ee

omanikuks tänaseks on Dontal Group OÜ.

Väljavõtte lk 2 kohaselt:

Domeen:

Nimi: dontal.ee

Staatus: ok (makstud)

Registreeritud: 2012-03-14 00:00:18 +02:00

Muudetud: 2021-09-16 9:55:57 +03:00

Registreerija:

Nimi: OÜ Dontal Group

Organisatsiooni id: 14701077

Riik: EE

e-post: mitte avaldatud – külastage www.internet.ee veebipõhise WHOIS

muudetud: 2021-09-16

Hageja tugineb eelnimetatud väljavõttele ainult tõlgitud osas.

Seega on tõendatud turustus- ja reklaamikanalite üleminek Dontal Group OÜ-le Dontal OÜ-lt

4.4 Äriühingute tegevusalad kattuvad

Mõlemate äriühingute tegevusalaks on kütusemahutite puhastamine ja viitavad Dontal OÜ poolt

arendatud JetPetroClean süsteemile oma veebilehtedel. Äriühingute veebilehtedel avaldatavad

andmed kattuvad ja intellektuaalne omand on antud üle

Dontal OÜ-le väljastati ohtlike jäätmete käitluslitsents 30.03.2011. a mh naftasaaduste mahutite

puhastamise teenuse osutamiseks. Samasugune luba on Dontal OÜ-le antud välja 17.02.2017. a.

Dontal Group OÜ esitas 04.11.2019. a jäätmeloa taotluse, sest ettevõte tegeleb naftasaadusi

sisaldavate jäätmete kogumisega hoiumahutitest ning hoiumahutite puhastusteenuse osutamisega

ilma püsivat jäätmekäitluskohta omamata. Keskkonnaamet väljastas Dontal Group OÜ-le

28.02.2020. a keskkonnaloa vastavalt 04.11.2019. a taotlusele.

Seega on tõendatud Dontal OÜ tegevuse kattuvus ja jätkumine Dontal Group OÜ poolt, sest

mõlemad äriühingud tegelevad naftasaadusi sisaldavate jäätmete kogumisega hoiumahutitest ning

hoiumahutite puhastusteenuse osutamisega.

4.5 Mõlemal veebilehel on viited kaubamärgile JetPetroClean ja selle logodele.

Lisaks eelnevale on veebilehel kinnitatud intellektuaalse omandiks oleva „JetPetroClean“ süsteemi

üleandmine Dontal OÜ-lt Dontal Group OÜ-le.

Dontal OÜ viitas oma veebilehel JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele: „Dontal OÜ

kasutab meie inseneride poolt loodud innovaatilist tehnoloogiat JetPetroClean™, mis annab

kiireima ja efektiivsema tulemuse“5

Dontal Group OÜ viitab oma veebilehte www.JetPetroClean.com JetPetroClean süsteemi

kasutamisele ja loomisele. Tõlge Dontal Group OÜ veebilehelt: „Dontal Group arendab ja toodab

automatiseeritud, ilma inimese sisenemise vajaduseta kõrgtehnoloogilist mahutite puhastamise

jaama JetPetroClean™.

4.6 Mõlemal veebilehel avaldatud partnerid kattuvad – näiteks Xxx, Olerex, Terminal.

4.7 Dontal OÜ pankrotistumine ja käibe üleminek Dontal Group OÜ-le

5. Hageja leiab, et pärast tsiviilasjas 2-18-2778 sõlmitud kompromissi otsustati Dontal OÜ

muuta maksevõimetuks ja hiljem lasta sellele pankroti minna.

Dontal OÜ ajutine pankrotihaldur leidis oma ettekande p-s 11.6, et ettevõtte seadmed on juulis

2019.a antud üle ja märkis ettekande p-des 12.1 kuni 12.4, et N Š on võtnud välja sularaha ja

teinud ülekandeid endale või endaga seotud isikutele ilma, et vastavad tehingud raamatupidamises

kajastuksid. Harju Maakohus kuulutas 13.12.2019. a välja Dontal OÜ pankroti.

Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul toimunud ettevõtte üleminek, mistõttu Dontal Group

OÜ vastutab Dontal OÜ kohustuste eest.

Riigikohus on märkinud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid põhjendama ja

tõenditega tõendama, paljasõnaline hageja väidete eitamine ei ole piisav (Riigikohtu lahend 3-2-1-

54-04 p 18-19)

Dontal Group OÜ käive oli 2020. a I kvartalis 15 948,24 eurot (võrdle Dontal OÜ käibega 2018. a

IV kvartalis 15 0771,7 eurot) Seega on käive sisuliselt identne Dontal OÜ käibega enne

maksejõuetust.

6. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu

praktikas ja õiguskirjanduses on kinnitatud juhatuse liikme deliktilist vastutust äriühingu

võlausaldajate ees muu hulgas VÕS § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel.

VÕS § 1045 lg 1 punkti 8 alusel on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete

vastase tahtliku käitumisega.

VÕS §1045 lg 1 punkti 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

Käesoleval juhul N Š kantis tühjaks ja viis pankroti Dontal OÜ, et vältida kohustuse täitmist

hageja ees. Sellise tegevuse tõttu on hagejal oluliselt raskem täita jõustunud kohtulahendist

tulenevat kohustust. Kuna puudub igasugune muu loogiline põhjendus, miks oleks N Š pidanud

asutama uue äriühingu, mis eelmise äriühingu identiteedi, tegevuse ja vara üle võtaks, leiab

hageja, et sellise tehingu ainus eesmärk oli kohustuse täitmisest pääsemine hageja ees. N Š on

rikkunud ka seadusest tulenevat keeldu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada teisele isikule

kahju (TsÜS §134 lg 2). Nimetatud keeld kaitseb käesoleval juhul hagejat ehk isikut, kellele on

tahetud kahju tekitada. Seega toob selle keelu rikkumine hageja hinnangul kaasa N S vastutuse ka

VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 alusel.

Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt 46 880 euro

hüvitamist.

7. VÕS 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral makstakse viivist

alates sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud asjas kohaldub VÕS § 113 lg-s 1

ja VÕS § 94 sätestatud viivisemäär, mis on käesoleval ajal 8 % aastas.

Dontal OÜ oleks pidanud tasuma kompromissist tulenevalt oma võla hiljemalt 31.01.2019. a ja on

maksetega viivituses alates 01.02.2019. a ehk 09.12.2021. a seisuga 1036 päeva ja 10 706,62

eurot. Järelikult on hagejal hagi esitamise ajal viivisenõue kostjate vastu summas 10 634,7 eurot.

Hageja nõuab viivise tasumist N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt kuni võlakohustuse

täieliku täitmiseni.

8. Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustu.

Kostjad väidavad, et ettevõtte ülemineku kohta on hageja esitanud paljasõnalised väited ja neid ei

tõenda ükski tõend; hageja ei ole esitanud lepingut, millest nähtuks ettevõtte üleminek. Kostjad on

eitanud ettevõtte üleminekut.

Hageja leiab, et ainuüksi äriühingu nime „Dontal“ üleminek tõendab seda, et äriühingu identiteet

on läinud üle Dontal OÜ-lt kostjale Dontal Group OÜ-le. Antud asjaolu tõendab äriregistri

väljavõte.

Kostja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-146-16 p-le 11 ja leidnud, et müügilepingu

ülemineku analüüsimisel on kohus selgitanud, et hageja kohustuseks on tõendada faktilised

asjaolud, millest saab järeldada kohustuse üleminekut.

Hageja märgib, et asjas 3-2-1-146-16 analüüsiti kinnistu müügilepinguga seonduvaid küsimusi ja

eelviidatud asjas on ettevõtte üleminekule tuginemist sisustatud üksnes kinnistu müügiga.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja toonud välja arvukalt asjaolusid lisaks kattuvale tegevuskohale.

Seega antud lahendile viitamine ei ole käesolevas asjas asjakohane.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kostja oma vastuväiteid tõendama olukorras, kus hageja on

esitanud tõendeid oma nõuete tõendamiseks.

Riigikohus on asjas 3-2-1-54-04 p-s 19 leidnud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma

vastuväiteid tõendama.

Dontal Group OÜ väidab oma vastuses, et talle on arusaamatu kuidas näeb välja käibe üleminek.

Hageja selgitab, et Dontal OÜ majandustegevuse lõppemisel tekkis Dontal Group OÜ-l käive

ning äriühingute käibed on sarnases suuruses. Dontal Group OÜ tegutseb samal tegevusalal ja

omab sama litsentsi nagu omas Dontal OÜ. Seega Dontal OÜ majandustegevuse lõppemisel algas

Dontal Group OÜ majandustegevus.

Kostjad leiavad oma vastuses, et ainuüksi kompromissi täitmata jätmise tõttu ei saa esitada Dontal

Group OÜ vastu nõuet. Hageja märgib, et selline väide on kunstlik. Hageja nõue tugineb

arvukatele tõenditele, mis tõendavad Dontal OÜ ettevõtte üleminekut Dontal Group OÜ-le.

Hageja märgib, et võlausaldajate huvide ja ausa majandussüsteemi toimimiseks ongi loodud VÕS

ettevõtte ülemineku regulatsioon. Dontal Group OÜ vastu on esitatud nõue, sest Dontal OÜ

ettevõte läks üle Dontal Group OÜ-le. Kuna toimus ettevõtte üleminek, siis VÕS § 180 alusel

vastutab Dontal Group OÜ kompromissi täitmise eest.

Kostjad leiavad oma vastuses, et N Š ei ole viinud Dontal OÜ-d pankrotti.

Hageja märgib, et Dontal OÜ ajutine pankrotihaldur leidis oma ettekande p-s 11.6., et ettevõtte

seadmed on juulis 2019. a ehk pärast hagejaga kompromissi sõlmimist antud üle ja märkis

ettekande p-des 12.11 kuni 12.4., et N Š on võtnud välja sularaha ja teinud ülekandeid endale või

endaga seotud isikutele ilma, et vastavad tehingud raamatupidamises kajastuksid.

Kuna N Š otsustas võlgade vältimiseks muuta Dontal OÜ varatuks, siis ta alustas Dontal OÜ

varaliste vahendite enda ja endaga seotud isikute kasuks pööramist. Varalised vahendid võttis N Š

välja äriühingust, et vältida võlgade maksmist sh hagejale ja ilmselt selleks, et saaks jätkata Dontal

OÜ-le kuulunud ettevõtte tegevust Dontal Group OÜ alt.

N Š väidab, et Dontal OÜ jäi oma varast ilma sellepärast, et hageja ei nõustunud maksegraafikut

sõlmima. Antud väide on ebaõige ja tõendamata. Dontal OÜ viidi pankrotti N Ši poolt eesmärgiga

vabaneda võlgadest. N Š korraldas seadmete võõrandamise ilmselt eesmärgiga viia ettevõtlus

Dontal OÜ-st üle Dontal Group OÜ-sse.

Asjaolu – kas võlgniku või võlausaldajate õigusi pankrotimenetluses rikuti või mitte ei oma

käesoleva hagi lahendamisel tähtsust. Hageja ei väida, et pankrotihaldur oleks pankrotimenetluses

kuidagi rikkunud kellegi õigusi. Hageja nõue tugineb sellel, et N Š viis Dontal OÜ ettevõtte üle

Dontal Group OÜ-sse.

Kostjad oma vastuses väitnud, et N Ši vastu on esitatud nõue deliktilise vastutuse alusel, kuid

juhatuse liige saab vastutada ainult lepingust tulenevalt. . Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-191-

12, 3-2-1-69-15, 3-2-1-188-12, 3-2-1-7-10, 3-2-1-30-07 öelnud, et juhatuse liige võib VÕS § 1045

lg 1 punkti 7 alusel vastutada äriühingu võlausaldajale tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati

sellise kohustuse rikkumisega, mis on kehtestatud ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate

kaitseks.

9. Kostjad on oma 17.01.2023. a menetlusdokumendi p-s 1 väitnud, et N Š ja J Ša on

abikaasadena valinud varalahususe varasuhte, mistõttu tegemist ei ole perefirmaga.

Hageja leiab, et kostjate vastuväited ei ole asjakohased. Riigikohus on leidnud, et ettevõtte

ülemineku tuvastamiseks ei pea olema täielik kattuvus osanike vahel (Riigikohtu lahend 3-2-1-

131-11 p 10). J Ša oli Dontal OÜ osanik ja N Š oli Dontal OÜ juhatuse liige ehk tegemist oli

pereettevõttega. Abikaasade varalised suhted ei tähenda, et poleks toimunud ettevõtte üleminekut.

Lisaks sellele, Dontal Group OÜ juhatuse liige ja osanik on N Š, kes elab ühes leibkonnas ja

samas elukohas J Šaga. Ilmselt on proovitud J Ša seotust varjata uuest äriühingust, sest oluline osa

abikaasade vara on kirjutatud J Ša nimele hirmus, et selle vara suhtes võib toimuda täitemenetlus.

Samas on tõendatud, et mõlemad abikaasad on seotud Dontal OÜ-ga ja tänaseni on N Š otseselt

seotud Dontal Group OÜ-ga ehk tegemist on seotud Šite perega seotud ettevõtlusega.

10. Kostjad on väitnud, et nende kontaktaadress on xxx

Hageja märgib, et tegemist on ebaõige väitega. Hageja on viidanud sellele, et Dontal OÜ kontakt

e-post oli xxx alates 01.01.2000. a kuni tänaseni.

Dontal Group OÜ elektronposti aadress oli 09.04.2019. a kuni 17.09.2020. a xxx Seega on

tuvastatud vahetult ettevõtte ülemineku ajal see, et kasutati kattuvaid e-posti servereid, mille

eesmärk oli tagada Dontal OÜ klientide e-kirjade kättesaamist Dontal Group OÜ poolt.

11. Kostjad on väitnud, et kasuliku mudeli registreerimine on lõppenud 18.10.2021. a. Hageja

märgib, et tähtsust ei oma registreeringu lõppemise aeg, vaid see, et Dontal Group OÜ kasutas

sama tehnoloogiat, mida kasutas Dontal OÜ. Märkimisväärne on see, et kasuliku mudeli

omanikuna on märgitud Dontal OÜ.

Hageja, et kostjad on oma 17.01.2023. a vastuses võtnud omaks kaks olulist faktilist asjaolu.

Sisuliselt on kostjad võtnud omaks selle, et Dontal Group OÜ kasutas Dontal OÜ-le kuulunud

kasulikku mudelit.

Lisaks sellele on kostjad nõustunud, et N Šile kuulunud Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ

kasutavad ühiselt sama kaubamärki ehk JetPetroClean, mille omanikuks on N Š. Sama

kaubamärgi kasutamine mõlemas äriühingus on oluline element tõendamaks Dontal OÜ ettevõtte

üleminekut Dontal Group OÜ-le.

Dontal OÜ viitas oma veebilehel JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele: „Dontal OÜ

kasutab meie inseneride poolt loodud innovaatilist tehnoloogiat JetPetroClean™, mis annab

kiireima ja efektiivsema tulemuse“ (hageja 09.12.2021. a hagi lisa 9 – veebilehe väljavõte, hagi

lisa 10 – veebilehe väljavõte „partnerid“).

Dontal Group OÜ viitab oma veebilehte www.JetPetroClean.com JetPetroClean süsteemi

kasutamisele ja loomisele. Tõlge Dontal Group OÜ veebilehelt: „Dontal Group arendab ja toodab

automatiseeritud, ilma inimese sisenemise vajaduseta kõrgtehnoloogilist mahutite puhatastamise

jaama JetPetroClean™.

12. Kostjad on väitnud, et lepingupartnerite andmeid on vääralt tõlgendatud ja seal on partnerite

esitanud isikuid, kellega on tehtud üks tehing.

Samas kostjad on võtnud oma vastuses omaks selle, et Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ

lepingupartnerid kattuvad. Samuti on ilmne, et samade isikute nimetamisega lepingupartnerina on

Dontal Group OÜ võtnud üle Dontal OÜ identiteedi. Seega on tõendatud ettevõtte üleminek.

Kostjad on väitnud, et sama veebilehe domeeni omamine mõlema äriühingu poolt ei tõenda

ettevõtte üleminekut.

Hageja märgib, et veebilehe domeeni ülevõtmine on üks element mitmete teiste tõendite kõrval,

mis viitab ettevõtte üleminekule. Asjaolu, et Dontal Group OÜ ei ole väidetavalt seda veel

kasutama hakanud ei muuda olematuks seda, et Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ kasutavad

mõlemad veebilehte jetpetroclean.com oma majandustegevuses. Arvestades käesolevas asjas

kogutud tõendeid, siis on ettevõtte üleminek tuvastatud ja tõendatud, mistõttu hagi tuleb

rahuldada.

13. Kostjad leiavad, et hageja tõlgendus käibe ülemineku kohta on meelevaldne ja kostjad

esitavad bilansi. Hageja märgib, et kostjad ei ole oma vastuväidet sisustanud. Hageja märgib, et

kostjad ei ole tõendanud seda, et Dontal Group OÜ käive 2020. a I kvartalis oli 15 948,24 eurot ja

Dontal OÜ käive 2018. a IV kvartalis oli 15 077,18 eurot. Kostjate vastuväited tuleb jätta

tähelepanuta, sest käivete kattuvus on tuvastatud MTA andmetele tuginedes.

14. Kostjad väidavad, et Dontal OÜ-l ja Dontal Group OÜ-l ei ole kattuvaid töötajaid.

Hageja märgib, et asjas on tuvastatud N Ši üleminek Dontal OÜ-st Dontal Group OÜ-sse. N Š on

olnud ka üheks Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ poolt kasutatavate seadmete kasuliku mudeli

autoriteks, mida on kostjad ise kinnitanud oma 17.01.2023. a menetlusdokumendis. Seega on

tõendatud vähemalt ühe võtmetöötaja üleminek. Asjaolu, et mõned töötajad ei ole läinud üle ei saa

tuletada seda, et ettevõtte üleminekut ei olekski toiminud.

Lisaks sellele ei ole kostjad esitanud maksuametist andmeid Dontal Group OÜ töötajate kohta

praegusel ajal, mistõttu kostjad on oma vastuväite jätnud osaliselt ka tõendamata. Riigikohus on

märkinud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid põhjendama ja tõenditega

tõendama, paljasõnaline hageja väidete eitamine ei ole piisav.

15. Kostjad viitavad pankrotihalduri seisukohale maksejõuetuse tekkimise aja kohta ja leidnud,

et selle põhjuseks oli hageja poolt alustatud täitemenetlus. Hageja märgib, et kostjad on jätnud

tähelepanuta pankrotihalduri ettekandes toodu, mille kohaselt N Š on võtnud välja sularaha ja

teinud ülekandeid endale või endaga seotud isikutele ilma, et vastavad tehingud raamatupidamises

kajastuksid. Ilmselgelt peab raha ettevõttest väljavõtmisel olema raamatupidamises selle kohta

andmed, mida N Š ei ole esitanud. Samuti on ühemõtteline kostjate tegevus, milles lubati hagejale,

et ta ei saa pennigi nõude esitamisel (23.04.2019. a e-kiri). Seega on pankrotimenetluses

tuvastatud N Ši poolne alusetu raha väljavõtmine Dontal OÜ-st ja lubadus jätta hageja rahata

vaatamata jõustunud kohtulahendist tulenevale nõudele.

Kostjad väidavad ka seda, et oleks tulnud esitada hagi AS Xxx sõlmitud kommertspandilepingu

tagasivõitmiseks. Kostjad ei ole tõendanud, et N Š ise olles Dontal OÜ juhatuse liige oleks

esitanud hagi enne pankrotimenetlust AS xxx vastu tehingu tagasivõitmiseks ega soovitanud

sellise hagi esitamist pankrotihaldurile. Juhul, kui N Ši andmetel oli tehing AS-ga Xxx näilik ja

tagasivõidetav, siis oleks hoolas ja lojaalne juhatuse liige pidanud ise sellise tehingu vaidlustama.

Seega juhul, kui AS Xxx sõlmitud kommertspandileping oli näilik ja N Š ei vaidlustanud antud

tehingut, siis on ta rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust Dontal OÜ juhatuse liikmena.

Hageja selgitab, et kommertspandiga seonduvale oli tuginetud hagi tagamise avalduse esitamisel.

Hageja ei saanudki täitemenetluses oma nõudeid realiseerida, sest Dontal OÜ pankrot kuulutati

välja 13.12.2019. a, mistõttu kõik Dontal OÜ varalised kohustused lahendati pankrotimenetluses.

Dontal OÜ pankrotimenetlus kuulutati välja 13.12.2019. a ning kohtumääruse p 11 kohaselt:

„Ajutise halduri hinnangul võivad esineda nimetatud tehingu tagasivõitmiseks alused.“ Tegemist

ei ole kindlas kõneviisis kirjutatud järeldusega, vaid tegemist oli ühe kaalumisel oleva

võimalusega.

Kostjate 18.01.2023. a vastuse p-st 6 tulenevalt Xxx AS rahuldas oma nõude Dontal OÜ vastu

25.07.2019. a seisuga. Seega pankrotimenetluse alustamise ajal ei olnud seadmed enam Dontal

OÜ omanduses ja need olid juba võõrandatud. Olukorras, kus vara võõrandati Xxx AS-le, siis ei

olekski saanud hageja oma nõudeid selle vara arvelt realiseerida pankrotimenetluses. Dontal OÜ

pankrotimenetluses esitati lõpparuanne 13.08.2021. a.

Hageja märgib, et VÕS § 139 kohaldamine ei ole asjakohane. Kostjate vastuses ei selgu samuti,

kas nad kinnitavad faktilist asjaolu justkui olekski AS Xxx sõlmitud kommertspandileping

võltsitud ja näilik. Antud asjas ei kohaldu VÕS § 139 N Ši võimaliku vastutuse määramisel.

Kostjad on esitanud tõendina pankrotimenetluse lõpparuande, mille kohaselt oli Dontal OÜ-l

täitmata kohustuste jääk oli 219 241,07 eurot, millest 46 880 eurot moodustas hageja nõue.

Märkimisväärne on see, et pankrotimenetluses oli peamiseks Dontal OÜ võlausaldajaks Maksu- ja

Tolliamet, kelle nõue oli üle 100 000 euro. Kostjad ei ole märkinud ka võimalikke kulusid, mida

oleks tulnud tagasivõitmiseks kanda. Samuti ei ole kostjad tõendanud kommertspandiga

koormatud vara tegelikku väärtust. Seega jääb kostjate vastuväide sisustamata.

16. Kostjad märgivad, et N Š ei pidanud 2-18- 2778 kohtuistungil teavitama teistest

võlakohustustest.

Hageja märgib, et N Š lubas 21.09.2018. a kohtuistungil asjas 2-18-2778, et hageja nõude

täitmiseks saab müüa Dontal OÜ vara. Sellel kohtuistungil lubas N Š, et ta müüb – „Ma müün

seadmed maha ja maksan laenu tagasi.“ Järelikult N Š esitas valeväiteid kohtuistungil ja lubas

seadmed müüa hageja nõude tasumiseks. N Š on jätnud hageja ees oma kohustused täitmata

eesmärgiga eelistada Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ tehingupartneri ehk AS Xxx varalise huve.

Seega tuleb hagi N Ši vastu rahuldada.

Kostjad väidavad ka seda, et Dontal OÜ võlausaldajate huve ei ole N Ši poolt kahjustatud.

Dontal OÜ seadmed anti üle juulis 2019. a ehk pärast hagejaga kompromissi sõlmimist. N Š

otsustas võlgade vältimiseks muuta Dontal OÜ varatuks, ja alustas Dontal OÜ varaliste vahendite

enda ja endaga seotud isikute kasuks pööramist. N Š võttis välja Dontal OÜ-st raha, et vältida

võlgade maksmist sh hagejale ja ilmselt selleks, et saaks jätkata Dontal OÜ-le kuulunud ettevõtte

tegevust Dontal Group OÜ alt. N Š tegevuse eesmärgiks on olnud hageja varaliste õiguste

kahjustamine rikkudes oma juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

II KOSTJATE VASTUVÄITED

17. Kostjad leiavad, et hagi on alusetu ja põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

18. OÜ Dontal Group leiab, et ettevõtte üleminek on tõendamata.

Ettevõtte üleandmise aluseks on VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi selleks kohustav võlaõiguslik

leping ettevõtte üleandja ja omandaja vahel. Ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt

spetsiaalsuspõhimõte, s.t VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad

omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise

sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Kui selliselt on üle antud ettevõtte

majandustegevusega seotud põhiline vara (nn ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg

2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 47).

Dontal Group OÜ-le ei ole üle läinud Dontal OÜ-le kuulunud vara, lepinguid jms. Hageja on

paljasõnaliselt väitnud, et kostjale on üle läinud majandustegevus ja indentiteet. Hageja põhjendab

oma väidet veebilehel oleva infoga, sama kontaktandmete ja tegevuskohaga ning käibe

üleminekuga.

Kuna hageja nõue Dontal Group OÜ vastu tugineb ettevõtte üleminekule Dontal OÜ-lt Dontal

Group OÜ-le, siis hagi rahuldamise vältimatuks eelduseks peaks kohus tuvastama, et ettevõte

(majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb) tõepoolest läks Dontal OÜ-lt üle Dontal Group OÜ-le .

Seejuures Riigikohtu seisukoht on, et ettevõtte üleminekuga on tegemist juhul, kui üle läheb

majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi (vt ka Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 16). Samuti võib ettevõtte üleminekuga olla tegemist nt siis, kui

hageja tõendab käsutustehinguid, poolte kokkuleppeid, lepingute üleandmist jms (vt Riigikohtu

20. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 15). Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks

on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda

ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused (vt Riigikohtu 20.

oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105- 09, p 12).

Samas leidis Riigikohus, et ainuüksi selle tuvastamine, et isik, kellele ettevõte väidetavalt üle anti,

kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui ettevõtte üleandja, et kostjate töötajad kattuvad

osaliselt, kostjate ärinimed on sarnased ning kostjad on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust

VÕS § 182 (ettevõtte üleandmine) kohaldamiseks. (Riigikohtu 04.01.2012 otsuse nr 3-2-1-129-11

p 11).

Dontal Group OÜ selgitab, et esitatud ajutise halduri aruandest nähtub, et isegi Dontal OÜ-l oli 8

töötajat pankroti välja kuulutamise ajal. Täielikult arusaamatuks jääb, mida peaks tähendama

käibe üleminek. Dontal Group OÜ tegutseb täielikult iseseisvalt, ilma et talle oleks üle läinud

mõni lepinguline kohustus või õigus, mis olid Dontal OÜ-l.

Ainuksi fakt, et kompromisslepingut ei suudetud täies ulatuses täite- ja pankrotimenetluses täita, ei

tähenda, et Dontal Group OÜ peaks selle eest kuidagi vastutama. Seda enam, et täitemenetluses

sai hageja oma nõuet rahuldatud üle 13 000 eurot, mis omakorda tähendab, et Dontal OÜ ei olnud

tehtud varatuks, vaid vara ei jagunenud kõigile võlausaldajatele, kuid siiski saadeti Dontal OÜ

arvel oma nõudeid täidetud.

Kuna hageja ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist tõendanud ei ole, siis

seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kohtul anda õiguslikku hinnangut

ettevõtte ülemineku kohta kostjale Dontal Group OÜ-le.

Samuti ei ole hageja tõendanud endal nõude olemasolu. Dontal Group OÜ ei ole olnud

kompromissi sõlmimisel osaline ja temalt ei saa võtta õigust esitada nõudele vastuväiteid.

19. N Š märgib, et tema nn vastutuse aluseid käsitleb hagiavalduses p 2.9-2.13.

Ainuke hagi aluse kirjeldus sisaldub hagiavalduse p-s 2.12., kus hageja märgib, et…..käesoleval

juhul N Š kantis tühjaks ja viis pankroti Dontal OÜ, et vältida kohustuse täitmist hageja ees.

Tegemist on täielikult paljasõnalise ja alusetu väitega. Hageja ei ole seda asjaolu kuidagi

tõendanud ja seda ei kinnita ka hageja poolt hagile lisatud materjalid.

Dontal OÜ pankrotimenetluses ei ole N S tegevuse suhtes esitatud nõudeid seoses kuriteo

tunnustega teoga, raske juhtimisveaga või muul asjaolul. Kusjuures pankrotihaldur on Dontal OÜ

(pankrotis) maksejõuetuse põhjusi kirjeldanud, et püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik

hiljemalt hetkel kui jäi ilma oma seadmetest, so juulis 2019, pärast mida sisuliselt perspektiiv

majandustegevuseks puudus. Kuid varast ilma jäämine oli põhjustatud sellest, et hageja ei olnud

mingilgi viisil nõus Dontal OÜ-ga nõude täitmise osas kokku leppima. Kui võetakse ära vara,

millega isik tegutseb, siis pole ju võimalik tegevust jätkata. Sellega on tõendatud ka see, et Dontal

OÜ vara ei saanud üle minna Dontal Group OÜ-le , kuna Dontal OÜ-l ei olnudki vara, mida oleks

saanud Dontal Group OÜ-le üle anda.

Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi,

mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Seega on Dontal

OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses välja selgitatud, et Dontal OÜ (pankrotis) või tema

võlausaldajate õigusi ei ole rikutud.

20. Hageja on hagi tagamise abinõu kohaldamise põhjendamisel väitnud, et N Š, Dontal OÜ

esindajana kinnitas, et tasub hagejale 60 500 eurot hiljemalt 31.01.2019, kuid ei teinud

seda. Sellise kinnituse andis hagejale aga Dontal OÜ, mistõttu sellise väite tagajärgedest

tulenevaid tagajärgi ja vastutust saab omistada Dontal OÜ-le, mitte N Šile. Samuti ei ole hageja

selgitanud, kuidas selline asjaolu (tasumise kinnitus) saab tõendada hagi nõude põhistamist, Kui

keegi jätab kohustuse täitmata, siis selleks on olemas seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendid

oma nõude täitmiseks. Kohustuse sissenõudmise võimatus ei tähenda automaatselt iseseisvat alust

uue nõude esitamiseks.

Hageja on esitanud nõude deliktilise vastutuse alusel, kuid juhatuse liikme vastutus saab tekkida

lepingust tulenevalt.

N Š on tõenditega ümber lükanud hageja väited, et rikkus täitemenetluses teabe andmise kohustust

ja varjas ettevõtte vara. N Š esitas küll andmed tema juhitud Dontal OÜ varade kohta, kuid

nimekirjast puudusid mitmed kohustused ja varad. Hageja leidis, et N Š varjas sellega vara

olulises ulatuses. Vastuseks sellisele väitele märgib N Š, et jällegi on tegemist mitte tema

väidetega, vaid Dontal OÜ väidetega. Kriminaalmenetluse nr xxx osaline lõpetamine toimus

19.03.2021 ja 21.04.2021 lõpetati kogu kriminaalmenetlus nr xxx. Tegemist on selgelt hageja

poolt kohtu eksitamisega. Mõlemast eeltoodud määrusest nähtub, milles tulenevalt on leitud, et

kostja ei ole kuritegu toime pannud.

N Š leiab, et hageja nõue on täies ulatuses tõendamata, alusetu ja põhjendamatu, mistõttu hagi ei

kuulu rahuldamisele.

21. Hageja on hagiavalduses märkinud, et nii Dontal OÜ kui ka Dontal Group OÜ on n.ö.

perefirma, sest osanikud ja juhatuse liikmed on abikaasad. Abikaasasid tuleb pidada mõlema

äriühingu tegelikeks kasusaajateks. Kostjad esitavad väljavõtte abieluvararegistrist, millest nähtub,

et 25.08.2015 kandeavalduse alusel on 28.08.2015 tehtud kanne, mille kohaselt on abikaasade N

Ši ja J Ša poolt valitud varasuhteks varalahususe varasuhe.

Perekonnaseaduse (PKS) § 58 esimene lause sätestab, et varalahususe korral käsitatakse

abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus.

Sellest tulenevalt on ebaõige hageja järeldus, et Dontal Group OÜ ja Dontal OÜ osanikud

kattuvad ja et tegemist on perefirmaga.

22. Hageja on väitnud, et Dontal Group OÜ ja Dontal OÜ tegevusalad kattuvad ja nad

kasutavad sama e-posti aadressi.

Kostjad sellega ei nõustu ning esitavad tõendina väljavõtte Dontal Group OÜ kodulehelt

https://jetpetroclean.com/en/our-contacts/ , millelt nähtub, et kostja Dontal Group OÜ e-posti

aadress on info@jetpetroclean.com

Kostjad

esitavad

tõendina

väljavõtte

äriregistri

avalikest

andmetest

https://ariregister.rik.ee/est/company/14701077/O%C3%9C-DONTAL-GROUP?

active_tab=register , kus on Dontal Group OÜ kontaktidest märgitud:

e-posti aadress: info@jetpetroclean.com www.jetpetroclean.com

23. Kostjad esitavad tõenditena Dontal Group OÜ 2019.a majandusaastaaruande, 2020.a

majandusaastaaruande ja 2021.a majandusaastaaruande. Kõigis esitatud 3 majandusaastaaruandes

on Dontal Group OÜ kontaktidena märgitud: e-posti aadress: info@jetpetroclen.com

Veebilehe aadress: www.jetpetroclean.com

24. Kostjad esitavad tõendina Patendi ja Kaubamärgibüroo Koitel poolt Dontal OÜ -le

21.06.2019 saadetud kirja nr 17-08 UM, millest nähtub Eesti kasuliku mudeli tunnistus nr 01463

„Mahutite puhastamise süsteem“ on kasuliku mudeli taotlejale Dontal OÜ -le väljastatud.

Tunnistuse väljastamise kuupäeva, milleks on 17.06.2019, tõendab Eesti Vabariigi poolt välja

antud Kasuliku Mudeli Tunnistus nr 01463. Alates 18.10.2021 on kasuliku mudeli registreerimine

kehtivus lõppenud.

Kostjad esitavad tõendina kasuliku mudeli kirjelduse nr EE 01463 U1. Antud kirjeldusest

nähtuvad, kes on kasuliku mudeli autorid: N S, V R, A V ja P Š. Kostjad juhivad siinjuures

tähelepanu asjaolule, et kasulik mudel on mõeldud üksnes 1-le aparaadile JetPetroClean

Spectrumile, mitte kogu süsteemile JetPetroClean. Eestis saavad kõik kasutada kasuliku mudelit

ning ka teiste ettevõtete poolt kasutatakse sisuliselt sama süsteemi.

N Šile kuulub alates 04.11.2013 kaubamärk JetPetroClean (registreerimise number 51099)

(https://andmebaas.epa.ee/avalik/#/trademarks?nr=M201200552&ln=et. )

Kusjuures avaldus kaubamärgi registreerimiseks on esitatud 12.06.2012. Avalikust Kaubamärgi

andmebaasist nähtub, et antud kaubamärgiga tuleb seostada järgmist hüve ja teenust: Puhastus- ja

pesemisteenused, sh tööstuslike ja transpordivahendite tsisternide, mahutite, reservuaaride ja

seadmete pesemine ja puhastamine määretest, õlidest ja naftaproduktidest; sõidukite ja nende

osade pesemine ja puhastus määretest, õlidest ja naftaproduktidest (jäätmetest).

Sellest tulenevalt on N Ši tegevusalaseks olnud just süsteem, mille ta on koostöös inseneridega

loonud ning mis on nn tema know-how.

Dontal Group OÜ koduleheküljelt on näha, et Dontal Group OÜ kasutab teenuste osutamisel N

Šile kuuluvat kaubamärki.

Sama tehnoloogiat kasutavad ka järgmised firmad:

1) xxx OÜ (xxx)

2) xxx OÜ (xxx) xxx

3) xxx OÜ (xxx) xxx

25. Vastuseks hageja väitele nagu Dontal Group OÜ-l ja Dontal OÜ-l on ühised

lepingupartnerid, siis siin on hageja Dontal Group OÜ koduleheküljel olevat informatsiooni

vääralt tõlgendanud. Näiteks on Xxx AS üks Eesti suurimaid teraskonstruktsioonide valmistajaid,

kellelt on võimalik soetada materjali. Koduleheküljelt nähtuvad ka äriühingud, kes on ka üksnes 1

korra N Šile kuuluvat teenust tarbinud.

26. Dontal Group OÜ on tõepoolest registreerinud domeeni dontal.ee enda nimele, kuid see

toimus alles 16.09.2021. Samuti Dontal Group OÜ ei kasuta antud domeeni ja hageja

spekulatsioonid ning meelevaldsed tõlgendused on alusetud. Kostja ei pea vajalikuks selle

domeeni kasutamist. Samas leidis Riigikohus, et ainuüksi selle tuvastamine, et isik, kellele

ettevõte väidetavalt üle anti, kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui ettevõtte üleandja, et

kostjate töötajad kattuvad osaliselt, kostjate ärinimed on sarnased ning kostjad on seotud

juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 (ettevõtte üleandmine) kohaldamiseks. Riigikohus

leidis, et hageja oleks pidanud tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste

kasutamist ning alles seejärel oleks kohus saanud anda õigusliku hinnangu, kas nende asjade ja

õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut (Riigikohtu 04.01.2012 otsuse nr

3-2-1-129-11 p 11).

27. Hageja on esitanud meelevaldse tõlgenduse Dontal Group OÜ-le käibe üleminekust, tuues

välja Dontal Group OÜ 2020. a I kvartali ja 2018 .aasta Dontal OÜ IV kvartali. Kostjad esitavad

Dontal Group majandusaastaaruanded ning Dontal OÜ 2018 bilansi.

28. Kostjad esitavad Dontal OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi 17.12.2019

töölepingute ülesütlemise avalduse, kus Dontal OÜ töötajatega on töölepingud lõpetatud alates

13.12.2019. Seega ei ole kostjale üle läinud ükski tööleping. Dontal Group OÜ 2019

majandusaastaaruandest on nähtav, et sellel aastal kostjal töötajaid üldse ei olnudki, st tööjõukulud

puudusid. Kui aga vaatame Dontal OÜ tööjõukulusid vastavalt 2018, mil need olid 87 125 eurot ja

2017 aastal, 83 874 eurot. Dontal Group OÜ tööjõukulud olid 2020 aastal 6582 eurot.

29. Kostjad peavad vajalikuks juhtida tähelepanu Dontal OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

selgitustele ajutise halduri aruandes, kus haldur on märkinud järgmised olulised asjaolud:

- kogu vaadeldud perioodil on sisuliselt majandustegevust läbiviidud laenuvahendite arvelt,

valdavalt on tegeletud investeerimisega seadmetesse. Kui 2018 aastal lõpuks müügituluni jõuti,

siis saavutatud tulu ei olnud piisav.

- aruannetest nähtuv kattub võlgniku põhjendustega, et turg puudus ja müügitulu oli seetõttu

väike, investeeringud seadmete arendamisse ei ole sellest tulenevalt olnud tasuvad.

- vaadeldud perioodist (2015-2019) nähtub, et võlgnik on panustanud seadmete arendamisse, kuid

ei ole suutnud nendega piisavalt tulu tekitada, sh sellisel määral, et katta piisavalt kohustusi.

- esialgsel hinnangul on võlgnik täitnud oma raamatupidamise kohustust. Esialgu ei ole teada

asjaolud, millest võiks järeldada, et võlgniku juhtorgani liikmed oleksid oma tegevuses olnud

hooletud

- püsivalt maksejõuetuks on võlgnik muutunud hiljemalt hetkel kui jäi ilma oma seadmetest, so

juulis 2019, pärast mida sisuliselt perspektiiv majandustegevuseks puudus. Püsiva maksejõuetuse

ilmingud hakkasid tekkima juba 2019 esimesest poolest, mil algatati võlgniku vastu täitemenetlus

(veebruaris 2019) ja võlgniku arvelduskontol toimingud lõppesid (so märtsis 2019).

Eriti oluliseks peavad kostjad pankrotihalduri seisukohta, mis käsitleb fakti, et sisuliselt on

majandustegevuse jätkusuutlikkuse puudumise põhjustanud hageja, kes alustas Dontal OÜ suhtes

täitemenetlust, millega arestiti pangakontod. Dontal OÜ üritas pidada igakülgseid läbirääkimisi, et

hageja oleks nõus vabastama pangakontod, mis võimaldaks Dontal OÜ -l oma kohustusi täita,

vastasel korral muudab käibevahendite puudumine äriühingu püsivalt maksejõuetuks.

30. Hageja on hagiavalduse märkinud, et Dontal OÜ ja N Š seadsid 26.02.2019. a ehk pärast

täitemenetluse alustamist kommertspandi AS Xxx kasuks 300 000 euro ulatuses. Kommertspandi

seadmisega takistati Dontal OÜ vara arestimine ja müük pankrotimenetluses ning seda tehti

alusetu nõude tõttu, mida väidetav võlausaldaja AS Xxx isegi ei pidanud vajalikuks vaidlustada.

Sellised hageja väited ei tugine ühelgi tegelikult aset leidnud asjaolule.

Hageja alustas Dontal OÜ suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 024/2019/239 01.02.2019

täitmisavalduse esitamisega kohtutäiturile xxx. Kohtutäitur arestis 14.03.2019 Dontal OÜ

pangakontod. Kommertspandileping sõlmiti 26.02.2019. Dontal OÜ kõige suurema võlausaldaja

kasuks, kelle nõue moodustas seisuga 20.07.2019 342 634, 92 eurot. Hageja väide nagu

kommertspandi seadmine oleks takistanud vara arestimist, ei vasta seadusele. Tulenevalt

kommertspandiseaduse (KomPS) § 10 lg 4 sätestab, et kui koormatud varale pööratakse sissenõue

kommertspandiga tagamata nõude või pandipidajast tagapool asuva järjekohaga kommertspandi

pidaja nõude rahuldamiseks, võib pandipidaja nõuda enda nõude rahuldamist vara müügist saadud

vahenditest või vahenditest, mis saadakse vara eest sundtäitmise alusel muul viisil, isegi juhul, kui

tema nõue ei olnud veel sissenõutav, enne võlausaldajat, kelle kasuks varale sissenõue pöörati.

Pandipidaja ei või nõuda nõude rahuldamist, kui teise nõude rahuldamisest ülejäänud vara on

pandipidajale täielikuks tagatiseks. Rääkimata sellest täitemenetluse seadustiku (TMS) § 73 lg 1

lausa sätestab, et pandipidaja või muu asja suhtes sarnase eesõigusega isik ei või asja arestimisele

vastu vaielda.

Seega puudusid mistahes takistused kohtutäituril hageja nõude täitmiseks Dontal OÜ vara

arestimiseks ja sundkorras realiseerimiseks. Miks hageja ei taotlenud vara (sh seadmete, millised

nähtusid N Ši poolt 30.04.2019 koostatud vara nimekirjast arestimist, ei ole kostjatele teada.

Hageja on jätnud ise oma õigused täitemenetluses ja ka pankrotimenetluses realiseerimata.

Sissenõudjail, kes ei olnud pandipidajaks ning kes leidsid, et nende õigusi on kuidagi viisi

kommertspandilepingu sõlmimisega rikutud, said esitada kommertspandilepingu tagasivõitmiseks

hagi TMŠ § 191 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui

tagatis on antud pärast täitemenetluse alustamist. Hageja ei ole Dontal OÜ suhtes toimuvas

täitemenetluses kommertspandi seadmist vaidlustanud.

31. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 03.03.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13 (punktis

31) selgitanud, et olukorras, kus hageja on sõlminud kompromissi kolmanda isikuga, kelle vastu

olevast nõudest ja selle maksmapaneku võimalusest sõltub kahju hüvitamise nõude olemasolu

juhatuse liikme vastu, on hageja ise jätnud oma kahju vähendamata ja seda tuleb juhatuse liikme

vastu esitatava kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse juhul,

kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Kui hageja loobub kompromissiga äriühingu nõudest

kolmanda isiku vastu, saab seda kolleegiumi arvates pidada hagejast endast tulenevaks asjaoluks

ja kostja ei saa vastutada selle kahju eest, mis tekkis äriühingule seepärast, et äriühing ei nõudnud

vaatamata võimalusele kolmandalt isikult sisse kogu nõudesummat.

N Š leiab, et eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei oleks nende põhjenduste kõrval samuti alust

hageja nõude rahuldamiseks N Ši suhtes. Kui hageja leiab, et kommertspandi seadmisega kuidagi

viisi tema õigusi rikuti ja huvid said kahjustatud, siis oleks tulnud oma õigusi koheselt ka kaitsta.

Ühtlasi juhivad kostjad tähelepanu hageja vale väitele selle kohta, nagu oleks AS Xxx esitanud

pankrotimenetluses Dontal OÜ vastu tunnustamiseks nõude, millele pankrotihaldur esitas

vastuväite ja mis jäi tunnustamata. AS Xxx, kes sai suurema osa oma nõudest rahuldatud

25.07.2019 toimunud tehinguga (leping nr 01-25,07/19), ei ole pankrotimenetluses oma nõude

jääki summas 4234,92 eurot nõude tunnustamiseks esitanud ja seda põhjusel, et eeltoodud

lepinguga leppisid pooled kokku, et peale vara võõrandamist ja võlausaldaja nõude osalist

rahuldamist tasaarvelduse teel, pooltel teineteise suhtes pretensioone, mis tuleksid laenulepingust,

ei ole. Asjaolu , et AS Xxx ei osalenud võlausaldajana Dontal OÜ pankrotimenetluses nähtub ka

hageja enda poolt hagiavaldusele lisatud 30.07.2020 nõuete tunnustamise nimekirjast.

32. Põhjendamatud hageja etteheited N Ši suhtes, et viimane ei ole tsiviilasjas nr 2-18-2778

kohtuistungil teavitanud et Dontal OÜ -l on 338 400 euro suurune võlg ega kommertspandi

seadmise kavatsusest. Selline hageja seisukoht on täielikult arusaamatu, sest miks pidi N Š

kohtuistungil üldse mainima, kes on tema võlausaldajad. Samuti ei olnud kohtuisungi toimumise

ajaks kommertspandi lepingu sõlmimist lõpule viidud ning olukorda arvestades, kui midagi ei ole

kindlat, pole mõtet asjast kindlalt rääkida. Seda enam, et N Š selgitas kohtuistungil väga selgelt, et

soovib Poolas toimuva töö arvel võlga tasuda, kuna seadmete Eestis müük on väga raske. Õnneks

oli Xxx AS nõus seadmeid ostma. Hageja ei ole ka põhjendanud, kuidas oleks hagejat see

teadmine mõjutanud.

Kostjad esitavad tõendina 13.08.2021 pankrotihaldur Kristo Tederi poolt koostatud lõpparuande,

mille punktis 10.3 märgib haldur: Haldur on jätkuvalt seisukohal, et püsivalt maksejõuetuks on

võlgnik muutunud hiljemalt hetkel kui jäi ilma oma seadmetest, so juulis 2019, pärast mida

sisuliselt perspektiiv majandustegevuseks puudus. Samas on püsiva maksejõuetuse ilmingud

hakanud tekkima juba 2019 esimesest poolest, mil algatati võlgniku vastu täitemenetlus

(veebruaris 2019) ja võlgniku arvelduskontol toimingud lõppesid (so märtsis 2019). See

omakorda tõestab vaid seda, et Dontal OÜ -l rahaga toimetamise keelamine viis ärihingu olukorda,

kus tal ei olnud võimalik enam majandada ning oma kohustusi täita. Sellise olukorra põhjustas aga

hageja, kes ei olnud nõus minema mitte mingisugusele kokkuleppele, kus Dontal OÜ -le antakse

võimalus tegutseda, teha tööd ja täita kohustusi.

Märkimisväärne on see, et pankrotihaldur ei pidanud vajalikuks vaidlustada

kommertspandilepingut ja/või seadmete võõrandamist Xxx AS-le. Kuskilt ka ei nähtu, miks seda

ei tehtud. Kuivõrd haldur tagasivõitmise hagi ei esitanud, siis järelikult oli kommertspandileping

seaduslik ning puudusid alused selle kehtetuks tunnistamiseks.

33. Hageja on N Ši vastu nõude esitamisel tuginenud VÕS §-le 1043, mille kohaselt peab teisele

isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et N Ši kui juhatuse liikme

deliktilist vastutust äriühingu võlausaldajate ees kinnitab muu hulgas VÕS § 1045 lg 1 punktid 7

ja 8 Kostja vaidleb sellele vastu.

Vaidlust ei ole, et 26.09.2018 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-2778 kompromissi

Dontal OÜ (kustutatud) ja hageja vahel. Antud kompromissist (mis ühtlasi oli ka

täitedokumendiks) tulenes hageja nõue, mille väljamõistmist (täitemenetluses ja

pankrotimenetluses sissenõudmata osas) käesolevas tsiviilasja menetluses hageja nõuab.

Kompromissi sõlmimise ajal oli Dontal OÜ-l (kustutatud)vara. Hageja esitas kohtutäiturile

täitmisavalduse täitemenetluse alustamiseks 01.02.2019 Kohtutäitur arestis hageja nõude

täitmiseks Dontal OÜ (kustutatud) pangakontod, mis omakorda muutis võimatuks äriühingu

majandustegevuse;

Kohtutäitur arestis ka muu Dontal OÜ vara, välja arvatud seadmed, mille Dontal OÜ müüs

25.07.2019 Xxx AS-le, kes oli üks võlausaldajatest.

Hageja ei ole kasutanud ühtegi seadusest tulenevat õigust vaidlustada 26.02.2019 sõlmitud

notariaalset kommertspandilepingut täitemenetluse seadustiku (TMS) § 191 alusel.

Seega kõik eeltoodu kinnitab, et Dontal OÜ (kustutatud), kelle pankrot kuulutati välja 13.12.2019

omas vara nii hageja kasuks välja mõistetud täitedokumendi tegemise ajal 26.09.2018 kui ka

täitemenetluse alustamise ajal veebruaris 2019 kuni 25.07.2019.

Dontal OÜ (kustutatud) vara täitemenetluses ei arestitud.

Xxx AS oli üks võlausaldajatest, kelle nõude Dontal OÜ (kustutatud) täitis.

Ainuksi fakt, et kompromisslepingut ei suudetud täies ulatuses täite-ja pankrotimenetluses täita, ei

tähenda, et kostjad peaks selle eest kuidagi vastutama. Seda enam, et täitemenetluses sai hageja

oma nõuet rahuldatud üle 13 000 euot, mis omakorda tähendab, et Dontal OÜ(kustutatud) ei olnud

tehtud varatuks, vaid vara ei jagunenud kõigile võlausaldajatele selliselt, et kõik oleks saanud oma

nõuded täies ulatuses täita.

Hageja on kahju tekitamisena esitanud väite, et kahju tekkis seetõttu, et N Š „kantis“vara välja.

Kuid N Š on selgitanud, et tal oli nii kompromissi sõlmimise ajal, kui ka täitemenetluse ajal (6

kuud) vara, millele osaliselt ka sissenõue pöörati (autod). N Š ei ole kuidagi saanud midagi

„kantida“, vaid vara realiseeriti teise võlausaldaja nõude katteks.

N Šosin leiab, et isegi juhul, kui ta oleks juhatuse liikme kohustust rikkunud (mida N Š kuidagi ei

mööna), ei ole hageja välja toonud, millist normi täpselt kostja rikkus ja ka ei võimaldaks juhatuse

liikme kohustuse rikkumist reguleerivad sätted VÕS § 1045 lg 3 järgi võlausaldajal nõuda

deliktiõiguse sätete alusel kahju hüvitamist endale.

Kostjad leiavad, et hageja nõue on täies ulatuses tõendamata, alusetu ja põhjendamata, mistõttu

hagi ei kuulu rahuldamisele.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

34. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning

hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

35. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7

järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

36. OÜ Legran esitas 09.12.2021.a. Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub kohtult

- välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks 46 880 eurot;

- välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis summas 10 706,62 eurot;

- välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt alates 10.12.2021.a. viivis põhinõudelt

(46 880 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kuni nõude täieliku täitmiseni;

- jätta menetluskulud solidaarselt N Ši ja Dontal Group OÜ kanda.

Hageja nõuab Dontal OÜ täitmata kohustuse 46880 eurot väljamõistmist solidaarselt N Šilt ja

Dontal Group OÜ-lt. Hageja leiab, et on aset leidnud ettevõtte üleminek Dontal OÜ-lt Dontal

Group OÜ-le. Hageja leiab, et N Š Dontal OÜ juhatuse liikmena korraldas Dontal OÜ

pankrotistumise eesmärgiga vältida nõude tasumist ja viis ettevõtte üle uude juriidilisse kehasse,

Hageja tugineb nõudes VÕS § 180 lg 1 ja 2 ja § 182 lg 2.

N Ši vastutuse alusena tugineb hageja VÕS § 1843, § 1045 lg 1 p 7 ja 8 ning TsÜS § 134 lg 2.

37. 26.09.2018.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-18-2778 (I kd tl 16-19) sõlmisid OÜ Legran ja

Dontal OÜ kompromissi, mille tingimuste kohaselt kohustus Dontal OÜ tasuma Legran OÜ-le

hiljemalt 31.01.2019.a. 60 500 eurot.

01.02.2019.a. esitas Legran OÜ avalduse määruse täitemenetluse algatamiseks Harju Maakohtu

26.09.2018.a. määruse sundtäitmiseks (I kd tl 66-67)

26.08.2019.a. esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Harju Maakohtule avalduse Dontal

OÜ pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi 2-19-12735); 25.10.2019.a määrusega nimetati ajutine

pankrotihaldur ning peatati Dontal OÜ vara suhtes toimuv sundtäitmine, keelati Dontal OÜ-l

ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine.

Dontal OÜ pankrot kuulutati välja 13.12.2019.a. (I kd tl -64)

Dontal OÜ pankrotimenetlus lõppes lõpparuande kinnitamisega 13.09.2021.a

Lõpparuande kinnitamise määruse kohaselt jäi Legran OÜ-l Dontal OÜ pankrotimenetluses

saamata 46880 eurot (tunnustatud nõue 47 325,60 eurot, pankrotimenetluses laekus 445,60 eurot,

saamata 46880 eurot)

Dontal OÜ on registrist kustutatud 07.01.2022.

38. Hageja leiab, et on aset leidnud ettevõtte üleminek Dontal OÜ-lt kostjale Dontal Group OÜ-

le.

Kostjad on seisukohal, et hageja väited ettevõtte ülemineku kohta on otsitud, tõendamata on see,

et Dontal Group OÜ oleks Dontal OÜ õigusi ja kohustusi endale võtnud või saaks lugeda neid

ülevõetuks.

Kuivõrd käesoleval juhul on hagi esitanud väidetava üleandja (Dontal OÜ) võlausaldaja (Legran

OÜ) ettevõtte omandaja (Dontal Group OÜ) vastu, siis on vaidluses kesksel kohal küsimus, kas

ettevõte on või ei ole üle läinud.

39. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 1 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille

kaudu isik tegutseb.

Vastavalt VÕS § 180 lg 1, võib ettevõte üle minna üleandja ja omandaja vahel sõlmitud lepinguga

või seaduse alusel.

Vastavalt VÕS § 182 lg 2 lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga

omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused.

VÕS § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku

ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast

üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et

omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.

Sätte eesmärk on võlausaldaja nõude maksmapanek omandaja vastu eelkõige juhul, kui

võõrandaja ei soovi või ei ole võimeline oma kohustusi täitma.

Kuna käesoleval juhul ei ole esitatud lepingut Dontal OÜ ülemineku kohta Dontal Group OÜ-le,

tuleb hinnata, kas toimus ettevõtte üleminek, millega kaasnes VÕS § 180 lg 2 sätestatud ettevõtte

kui kogumi üleminek.

40. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni ajend on võlausaldajate kaitsmise vajadus olukorra vastu,

kus ettevõtja võõrandaks vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse

kuuluvatest õigustest, tekitades sellega endale suutmatuse täita kohustusi, st kohustuste jätmist

maksejõuetule ja edasi mittetegutsevale ühingule ja kahjustades sellega põhjendamatult

võlausaldajaid. Võlausaldajal peab olema võimalus oma nõuet maksma panna ning rahuldatud

saada nagu olukorras kui ettevõtte üleminekut ei oleks toimunud.

VÕS § 182 lg 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle

kõik ettevõttega seotud kohustused.

VÕS § 183 lg 1 kohaselt vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne

ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks sissenõutavaks muutunud

või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut.

Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt, või igaühelt või mõnelt

neist.

Dontal OÜ on registrist kustutatud.

41. Hageja hinnangul kinnitavad käesolevas kaasuses ettevõtte üleminekut järgmised asjaolud:

- äriühingu nimi kui äriühingu identiteedi oluline osa läks üle uuele äriühingule;

- äriühingute juhtorganid ja tegelikud kasusaajad kattuvad;

- äriühingute tegevusalad kattuvad;

- äriühingute veebilehtedel avaldatavad andmed kattuvad;

- intellektuaalne omand läks üle;

- äriühingute kontaktandmed ja tegevuskohad kattuvad;

- äriühingu veebileht läks üle;

- Dontal OÜ pankrotistumine ja käibe üleminek Dontal Group Oü-sse.

Kostjad seevastu märgivad, et ettevõtte üleminek on tõendamata, Dontal Group OÜ-le ei ole üle

läinud Dontal OÜ-le kuulunud vara, lepinguid jms. Hageja väide, et kostjale on üle läinud

majandustegevus ja indentiteet, on paljasõnaline.

TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded või vastuväited.

Hageja tugineb oma nõudes ettevõtte üleminekule, seega pidi hageja tõendama, et toimus ettevõtte

üleminek OÜ-lt Dontal OÜ-le Dontal Group. Kostja omakorda oma vastuväidetes seda, et

üleminekut pole toimunud.

Riigikohus on muuhulgas leidnud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid

põhjendama ja tõendama, paljasõnalisest hageja väidete lauseitamisest ei piisa. Üleminekut eitav

kostja peab tõendama, et hagis väidetud ja tõendatud ettevõtte ülemineku indikaatorid hageja

väidetud kujul ei esine või antud kaasuses ei viita need üleminekule (Riigikohtu 05.05.2004 otsus

tsiviilasjas 3-2-1-54-04)

42. Tulenevalt VÕS § 180 lg-st 2 ja VÕS § 182 lg-test 1 ja 2 läheb ettevõtte ülemineku korral

omandajale üle ettevõte kui tervik. Ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade

ja õiguste kogumi üleandmine, seega tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja

selle majandamist teenivad asjad ja õigused (vt Riigikohtu 20.10.2009 otsus tsiviilajas nr 3-2-1-

105-09 p 12?).

Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade

üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmeriikide seaduste ühtlustamise kohta” art 1 mõttes on

üleminekuga tegemist juhul, kui läheb üle majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi, st

ressursside organiseeritud grupeeringu, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega sõltumata

sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus.

Riigikohus viitab Euroopa Kohtu seisukohtadele direktiivi art 1 kohaldamisel, et ettevõtte

ülemineku tõendamisel on otsustav, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi, st ka tegevus

tegelikult jätkub või alustatakse seda uuesti (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11 p 15,

21.12.2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-131-11, EK otsus kohtuasjas C-24/85)

Direktiivi 2001/23/EÜ art 1 lg 1 p a ja b tuleb Euroopa Kohtu selgituste kohaselt tõlgendada nii, et

need on kohaldatavad ka olukorras, kus üleantud ettevõtja või ettevõtte osa ei säilita oma

organisatsioonilist iseseisvust, tingimusel, et üleantud tootmiselementide vahel on säilinud

funktsionaalne side, mis võimaldab omandajal neid elemente kasutada samasuguseks või

analoogiliseks majandustegevuseks (12.02.2009 otsus kohtuasjas C-466/07 Landesarbeitsgericht

Düsseldorf eelotsusetaotlus Dietmar Klarenberg vs Ferrotron Technologies GmbH p 53, vt ka

Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11 p 10)

Ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel on Euroopa Kohus korduvalt rõhutanud, et ettevõtte

üleminekuga seonduvat tuleb arvestada ja analüüsida kogumis, sealhulgas: ettevõtte või äriühingu

liiki; ülemineku asjaolusid; ettevõtte tüüpi ja tegevuse laadi; materiaalse vara (kinnisasjad,

ehitised) üleminekut, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal; töötajate ja klientuuri

ülevõtmist; juhtkonna kattuvust; üleandja ja omandaja tegevuse sarnasust, samuti aega, mille

jooksul tegevus oli peatatud; majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut (18.03.1986.a

otsus asjas nr 24/85 Jozef Maria Antonius Spijkers vs Gebroeders Benedik Abattoir et Alfred

Benedik en Zonen BV; 02.12.1999 otsus kohtuasjas nr C-234/98 G.C.Allen jt vs Amalgamated

Construction Co Ltd, 24.01.2002 otsus kohtuasjas C-51/00 Temco Service Industries SA vs Samir

Imzilyen , 20.01.2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor

ja Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34, vt ka Riigikohtu 12.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

2908/47 p 12)

Viidatud lahendites rõhutas kohus, et eelnimetatud kriteeriumid on üldise hinnangu andmise

seisukohast vaid üksikfaktorid. Lisaks sellele võivad kõne alla tulla ka muud identifitseeritavad

tunnused, ning nimetatud kriteeriumid omavad sõltuvalt olukorrast ja ettevõtte laadist erinevat

kaalu.

43. Järgnevalt analüüsib kohus OÜ-lt Dontal OÜ-le Dontal Group võimalikke ülemineku

tunnuseid

43.1 Ärinimi

Hageja märgib, et ühingute ärinimed on sisuliselt identsed nimed - Dontal OÜ ja Dontal Group

OÜ.

Dontal OÜ klientidel ning lepingupartneritel ei ole võimalik nimeliselt äriühingut eristada ja jääb

justkui mulje, et tegemist on samade äriühingutega.

Kostja ei ole vastu vaielnud, et ärinimed on sarnased.

Kohus on seisukohal, et see komponent eraldivõetuna ei ole piisav tõendamaks ettevõtte

üleminekut, samas koosmõjus teiste tuvastatud komponentidega võib olla üheks üleminekut

kinnitavaks argumendiks. Kohus möönab, et sarnane nimi võis olla vajalik endiste klientide ja

koostööpartnerite hoidmiseks ja nende usalduse säilitamiseks võimaldades üleandja varasematel

klientidel vähemalt eeldada, et omandaja pakub sarnaseid teenuseid, nagu pakkus üleandja (vt ka

Riigikohtu 12.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908/47 p 14.1).

43.2 Äriühingute kontaktandmed ja tegevuskoht kattuvad.

Hageja on esile toonud, et Dontal OÜ kontakt e-post oli xxx alates 01.01.2000. a kuni tänaseni;

Dontal Group OÜ elektronposti aadress oli 09.04.2019. a kuni 17.09.2020. a xxx

Kohus nõustub, et samasuguse lõpuga e-posti serveri kasutamise eesmärk on tagada Dontal OÜ

klientide e-kirjade kättesaamine Dontal Group OÜ poolt.

Internetiajaloo väljavõtte koheselt oli 29.06.2018. a Dontal OÜ veebilehel avaldatud

kontaktandmetena: Aiandi 21, Tallinn 74001, Eesti Telefon +xxx (I kd tl 43, 39-43)

Dontal Group OÜ kasutab veebilehte jetpetroclean.com ja sellel veebilehel on avaldatud

kontaktandmetena: Aiandi 21, Viimsi, Harjumaa 74001, Eesti Telefon: +xxx (I kd tl 44-46)

Äriühingu veebileht on läinud üle.

Veebileht www.dontal.ee omanikuks oli Dontal OÜ 14.03.2012. a, kuid www.dontal.ee

omanikuks tänaseks on Dontal Group OÜ.

Domeen:

Nimi: dontal.ee

Staatus: ok (makstud)

Registreeritud: 2012-03-14 00:00:18 +02:00

Muudetud: 2021-09-16 9:55:57 +03:00

Registreerija:

Nimi: OÜ Dontal Group

Organisatsiooni id: 14701077

Riik: EE

e-post: mitte avaldatud – külastage www.internet.ee veebipõhise WHOIS

muudetud: 2021-09-16 (I kd tl 47-48)

Kostjad sellega ei nõustu ning esitavad tõendina väljavõtte Dontal Group OÜ kodulehelt

https://jetpetroclean.com/en/our-contacts/, millelt nähtub, et kostja Dontal Group OÜ e-posti

aadress on

info@jetpetroclean.com; väljavõtte äriregistri avalikest andmetest

https://ariregister.rik.ee/est/company/14701077/O%C3%9C-DONTAL-GROUP?

active_tab=register , kus on Dontal Group OÜ kontaktidest märgitud:

e-posti aadress: info@jetpetroclean.com www.jetpetroclean.com

(II kd tl 15 pöördel, 20), kuid ei

esita ajaloolisi andmeid.

Kohus möönab, et äriregistri väljavõtte kohaselt on Dontal OÜ aadressina Kivila 34-135, 13918

Tallinn alates 15.02.2012-07.01.2022, e-posti aadress N@dontal.ee, tel +372 5031361;

Dontal Group OÜ aadressina Aiandi tee 21, Viimsi, Viimsi vald 74001, Harjumaa; tel +372

6610212, e-posti aadress 09.04.2019-17.09.2020

info@dontal.ee; alates 17.09.2020

info@jetpetroclean.com; interneti WWW aadress jetpetroclen.com.

Hageja leiab, et tõendatud turustus- ja reklaamikanalite üleminek Dontal Group OÜ-le Dontal OÜ-

lt.

Kohus nõustub sellega.

Hageja on tõendanud, et veebilehel on nii Dontal OÜ kui Dontal Group OÜ tegevuskohana

esitatud Aiandi 21, Viimsi, kattuvad kontaktandmed, kuigi äriregistris on aadressid ja telefoni

numbrid esitatud erinevad.

Kohtu hinnangul on põhjendatud järeldada, et Dontal Group tegutseb Dontal OÜ-ga samas

asukohas ja kasutab samu kontaktandmeid. Dontal OÜ klientidel on kerge leida ja samastada

Dontal Group OÜ-d Dontal OÜ-ga, sest kontakti saab erinevate äriühingutega samadelt

aadressidelt ja telefoni numbrilt.

Veebilehe domeeni ülevõtmine on üks element mitmete teiste tõendite kõrval, mis viitab ettevõtte

üleminekule. Asjaolu, et Dontal Group OÜ ei ole väidetavalt seda veel kasutama hakanud ei

muuda olematuks seda, et Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ kasutavad mõlemad veebilehte

jetpetroclean.com oma majandustegevuses.

43.3 Tegevusalade identsus

Hageja märgib, et mõlema äriühingu tegevusalaks on kütusemahutite puhastamine ja äriühingud

viitavad veebilehel Dontal OÜ poolt arendatud JetPetroClean süsteemile.

Dontal OÜ viitas oma veebilehel JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele: „Dontal OÜ

kasutab meie inseneride poolt loodud innovaatilist tehnoloogiat JetPetroClean™, mis annab

kiireima ja efektiivsema tulemuse“ (I kd tl 39)

Dontal Group OÜ viitab oma veebilehte www.JetPetroClean.com JetPetroClean süsteemi

kasutamisele ja loomisele. Tõlge Dontal Group OÜ veebilehelt: „Dontal Group arendab ja toodab

automatiseeritud, ilma inimese sisenemise vajaduseta kõrgtehnoloogilist mahutite puhatastamise

jaama JetPetroClean™ (I kd tl 44-45)

Dontal Group OÜ- on tegevusalana äriregistris veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja

saastekäitlus (EMTAK 2008), Dontal OÜ-l oli põhitegevusalana muu puhastustegevus (EMTAK

2008).

Dontal OÜ-le väljastati ohtlike jäätmete käitluslitsents 30.03.2011. a mh naftasaaduste mahutite

puhastamise teenuse osutamiseks (I kd tl 35). Samasugune luba on Dontal OÜ-le antud välja

17.02.2017. a (I kd tl 36).

Dontal Group OÜ esitas 04.11.2019. a jäätmeloa taotluse, sest ettevõte tegeleb naftasaadusi

sisaldavate jäätmete kogumisega hoiumahutitest ning hoiumahutite puhastusteenuse osutamisega

ilma püsivat jäätmekäitluskohta omamata (I kd tl 37). Keskkonnaamet väljastas Dontal Group

OÜ-le 28.02.2020. a keskkonnaloa vastavalt 04.11.2019. a taotlusele (I kd tl 38).

Kostja omapoolseid vastuväiteid / selgitusi tegevusalade kattuvusele ei ole esitanud.

Arvestades, et Dontal Group OÜ kanti äriregistrisse 09.04.2019, samal ajal kui Dontal OÜ

majandustegevus lõppes (pankrotihalduri hinnangul tekkis maksejõuetus hilisemalt juulis 2019 kui

äriühing jäi ilma oma seadmetest, aga ka varem kui täitemenetluses arestiti arved), räägib samal

tegevusalal tegevuse katkematus ettevõtte ülemineku kasuks. Mõlemad äriühingud tegelevad

naftasaadusi sisaldavate jäätmete kogumisega hoiumahutitest ning hoiumahutite puhastusteenuse

osutamisega.

Kohus leiab, et nii ettevõtte tegevuse lõpetamine kui alustamine on oma olemuselt otsused, mis

tehakse ratsionaliseeritud otsustusprotsessis.

Riigikohus on asunud seisukohale, et ettevõtte ülemineku kahtluse tekitavad elulised asjaolud,

mille kohta hageja poolt tõendite esitamisel peaks kostja esitama oma väited ja neid kinnitavad

tõendid selle kohta, miks antud elulised asjaolud selles situatsioonis ettevõtte üleminekule ei viita

(vt Riigikohtu 05.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-04).

Kohus leiab, et kui ettevõtte igapäevase majandustegevuse hääbumisel või lühikese aja jooksul

pärast tema tegevuse lõppemist jätkab sama tegevust teine ettevõtja endise ettevõtja tootmist,

samal pinnal, osaliselt samade klientide /hankijatega, peaks kostja selgitama ja tõendama millistel

asjaoludel ta asjaomase tegevusega alustas.

Kostjad seda käesoleval juhul teinud ei ole.

43.4 Intellektuaalse omandi üleminek

Dontal OÜ viitas oma veebilehel JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele: „Dontal OÜ

kasutab meie inseneride poolt loodud innovaatilist tehnoloogiat JetPetroClean™, mis annab

kiireima ja efektiivsema tulemuse“ (I kd tl 39)

Dontal Group OÜ viitab oma veebilehte www.JetPetroClean.com JetPetroClean süsteemi

kasutamisele ja loomisele (I kd tl 44) Dontal Group OÜ veebilehelt: „Dontal Group arendab ja

toodab automatiseeritud, ilma inimese sisenemise vajaduseta kõrgtehnoloogilist mahutite

puhastamise jaama JetPetroClean™ (tõlge)

Eeltooduga on tõendatud, et Dontal Grupp OÜ kasutab sama tehnoloogiat, mida kasutas Dontal

OÜ.

Kasuliku mudeli „Mahutite puhastamise süsteem“ omanik on Dontal OÜ (II kd tl 33-43), nii

Dontal OÜ kui Dontal Group Oü kasutavad sama kaubamärki ehk JetPetroClean, mille omanikuks

on N Š. N Šile kuulub alates 04.11.2013 kaubamärk JetPetroClean (registreerimise number 51099)

(https://andmebaas.epa.ee/avalik/#/trademarks?nr=M201200552&ln=et. )

Sama kaubamärgi kasutamine mõlemas äriühingus on kohtu hinnangul oluline element

tõendamaks Dontal OÜ ettevõtte üleminekut Dontal Group OÜ-le.

43.5 Osanike / juhatuse liikmete kattuvus

Hageja leiab, et tegemist on samale isikule kuuluvate ja sama(de) isiku(te) poolt juhitavate

ettevõtetega

-

Äriregistri andmetel oli N Š Dontal OÜ juhatuse liige 24.04.2006-04.10.2021.a.

N Š oli Dontal OÜ osanik 04.11.2008-25.08.2015.a. , alates 25.08.2015-07.01.2022 J Ša. Tegeliku

kasusaajana annab äriregister J Ša.

-

Äriregistri andmetel on alates 09.04.2019 Dontal Group OÜ asutaja, osanik, juhatuse liige

ja tegelik kasusaaja N Š.

Hageja märgib, et nii Dontal OÜ kui ka Dontal Group OÜ on n.ö. perefirma, sest osanikud ja

juhatuse liikmed on abikaasad. Abikaasasid tuleb pidada mõlema äriühingu tegelikeks

kasusaajateks.

Kostjad on oma 17.01.2023. a menetlusdokumendi p-s 1 väitnud, et N Š ja J Ša on abikaasadena

valinud varalahususe varasuhte (II kd tl 19), mistõttu tegemist ei ole perefirmaga .

Perekonnaseaduse (PKS) § 58 esimene lause sätestab, et varalahususe korral käsitatakse

abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus.

Riigikohus on leidnud, et ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei pea olema täielik kattuvus osanike

vahel (Riigikohtu lahend 3-2-1-131-11 p 10).

Samas ei saa eitada, et mõlemad äriühingut olid/on ühe isiku juhtimise ja kontrolli all - nii Dontal

OÜ kui Dontal Group OÜ juhatuse liige oli/on N Š, Ei saa välistada, et varalahususe varasuhe on

valitud ka äririskide maandamiseks.

Kohus leiab, et eraldivõetuna ei ole juhatuse liikmete kattuvus piisav järeldamaks ettevõtte

üleminekut, seda enam, et seadus ei keela isiku kuulumist mitme äriühingu juhatusse. Teisest

küljest koosmõjus teiste tuvastatud komponentidega võib osanike ja juhtorgani liikmete osaline

kattuvus olla üheks ettevõtte üleminekut kinnitavaks asjaoluks, sest mõlema äriühingu

majandustegevust ja rahalisi vahendeid kontrollib / kontrollis N. Š.

Ühelt poolt N. Ši juhitud pankrotistunud ettevõte lõpetab tegevuse, teiselt poolt N. Ši enda

asutatud uus ettevõte samal tegevusalal jätkab samal tegevusalal sealt kus eelmine pooleli jäi.

43.6 koostööpartnerite kattuvus

Hageja märgib, et ettevõtte üleminekut kinnitab muuhulgas Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ

veebilehtedel avaldatud partnerite kattuvus (I kd tl 39, 41-42, 45)

Mõlemal veebilehel avaldatud partnerid kattuvad – näiteks Xxx, Olerex, Terminal, Neste, Green

Marine, Alexela.

Kostjad on väitnud, et lepingupartnerite andmeid on vääralt tõlgendatud ja seal on partnerite

esitanud isikuid, kellega on tehtud üks tehing.

Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, mitu tehingut kostjad mõne oma lepingupartneriga on teinud,

vaid käesoleva vaidluse kontekstis on oluline, et märkimisväärne osa lepingupartneritest kattub.

Kohtu hinnangul on tavapäratu ja ebatavaline olukord, kus koheselt pärast kostja asutamist oli

viimasel olemas huvigrupp tema tegevusala/teenuste vastu, mis kattus Dontal OÜ nn huvigrupiga.

Kohus leiab, et majandustegevuse funktsioneerimise vajalikuks eelduseks ei ole mitte hankijate ja

klientide valdavas osas kattumine või tooteartiklite sarnasus, vaid hankijate ja klientide olemasolu

mahus, mis võimaldab tegutsemist. Kohtu hinnangul on oluline iseseisva tegutsemise võime

säilimine ning olemasolev kliendisuhe võimaldas N. Šil loodud ettevõttel (kostjal) Dontal OÜ

tegevust jätkata. On ilmselge, et sarnase tegevuse puhul on ka tegevuse alustaja huvitatud

samadest partneritest ja/või klientidest kui majandustegevuse lõpetaja.

43.7

töötajad

Kostjad väidavad, et Dontal OÜ-l ja Dontal Group OÜ-l ei ole kattuvaid töötajaid.

Hageja märgib, et on tuvastatud N Ši üleminek Dontal OÜ-st Dontal Group OÜ-sse. N Š on olnud

ka üheks Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ poolt kasutatavate seadmete kasuliku mudeli autoriteks,

mida on kostjad ise kinnitanud oma 17.01.2023. a menetlusdokumendis. Seega on tõendatud

vähemalt ühe võtmetöötaja üleminek. Asjaolu, et mõned töötajad ei ole läinud üle ei saa tuletada

seda, et ettevõtte üleminekut ei olekski toiminud.

Lisaks sellele ei ole kostjad esitanud maksuametist andmeid Dontal Group OÜ töötajate kohta

praegusel ajal, mistõttu kostjad on oma vastuväite jätnud osaliselt ka tõendamata. Riigikohus on

märkinud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid põhjendama ja tõenditega

tõendama, paljasõnaline hageja väidete eitamine ei ole piisav.

Kohus lisab, et kostjate esindaja märkis 08.12.2022 istungil, et esitab andmed Dontal Group OÜ

töötajate kohta (I kd tl 204-206), kuid seda ei teinud.

Kostjad on esitanud tõendi, mille kohaselt Dontal OÜ pankrotihaldur lõpetas töölepingud OÜ

Dontal töötajatega TLS § 89 lg 2 p 2 alusel (II kd tl 45), sh N Ši ja J Šaga.

Samas on N Š tegev Dontal Group OÜ-s ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas keegi

Dontal OÜ endistest töötajatest töötab käesoleval ajal Dontal Group OÜ-s.

Kohus nõustub, et Dontal Group OÜ esitatud majandusaastaaruannete kohaselt on tööjõukulu

oluliselt väiksem kui Dontal OÜ -s, kuid kohtu hinnangul ei saa välistada nn mitteametlikke

töösuhteid.

Töötajate, tarnijate ja klientidega seotud asjaolude hindamisel on oluline arvestada konkreetse

ettevõtte spetsiifikaga: milline on konkreetse ettevõtte puhul see oluline ressurss, mis on ettevõtte

tegevuseks vältimatult vajalik ja mida on raske asendada, millised töötajad olid ja on

võtmetöötajad ettevõtte jaoks, mille võimaliku ülemineku osas on kahtlus tekkinud (nt

spetsialistid või olulise kliendi või tarnijaga igapäevaselt suhelnud isikud). Kohus nõustub, et N Š

on ilmselgelt võtmetähendusega töötaja.

Kui kostja väidab, et töötajaid sel määral üle ei võetud, et saaks kinnitada ettevõtte üleminekut,

siis lasus kostjal ka kohustus tõendada, et see nii ei olnud.

Kui lähtuda kostjate väidetest, et töötajad üle ei läinud, jääb kohtule selgusetuks milliste

ressursside arvelt saavutas Dontal Group OÜ 2020.a I kvartalis samaväärse käibe Dontal OÜ

käibega 2018.a IV kvartalis, arvestades seejuures, et viimase majandustegevus hääbus, samas kui

kostja tegevus käivitus.

43.8 Majandustegevuse jätkuvus

Dontal OÜ pankrotihaldur Kristo Teder märgib lõpparuandes, et püsivalt maksejõuetuks muutus

Dontal OÜ hiljemalt hetkel kui jäi ilma oma seadmetest, so juulis 2019, pärast mida sisuliselt

perspektiiv majandustegevuseks puudus. Samas on püsiva maksejõuetuse ilmingud hakanud

tekkima juba 2019. aasta esimesest poolest, mil algatati Dontal OÜ vastu täitemenetlus (veebruaris

2019) ja võlgniku arvelduskontol toimingud lõppesid (so märtsis 2019) (I kd tl 166).

Samal ajal so 09.04.2019 kanti registrisse kostja (Dontal Group OÜ).

Dontal OÜ majandustegevus lõppes, kostja Dontal Group OÜ saavutas 2020.a I kvartalis

pankrotivõlgnikuga praktiliselt võrdse käibe (I kd tl 98; Dontal Group OÜ-l 2019.a müügitulu 22

426 eurot II tl 22 pöördel 2019. a majandusaasta aruanne)

44. Kohus ei nõustu kostjate väitega selles, et Dontal OÜ maksejõuetuse põhjustas hageja

algatatud täitemenetlus.

Dontal OÜ jättis oma täitedokumendist tuleneva kohustuse hageja ees täitmata.

Kui kostja väidab, et Dontal OÜ ei olnud varatu ning hageja ei nõudnud vara realiseerimist

täitemenetluses jättes sellega oma õiguskaitsevõimalused efektiivselt kasutamata, jääb kohtule

arusaamatuks miks jättis Dontal OÜ oma kompromissist tulenevad kohustused hageja ees täitmata

vara olemasolu korral. Võlgnik pidanuks ise hea seisma selle eest, et realiseerida olemasolev vara

täitmata kohustuste katteks.

Kui võlgnikul oli täitmata kohustusi ning vara ja vahendeid kõige tasumiseks ei jätkunud,

pidanuks võlgniku juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku ning otsustama § ÄS § 176

sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui võlgnik on maksejõuetu ning

maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata,

kuid mitte 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu

pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse kohustust täitnud ei ole. Eeltoodule on

viidanud kohus 13.12.2019 pankrotimääruses (I kd tl 61).

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas Harju Maakohtule avalduse OÜ Dontal

pankroti väljakuulutamiseks 26.08.2019. Muuhulgas märkis võlausaldaja pankrotiavalduses, et

võlgnikul on 26.08.2019.a. seisuga kohustus Maksu- ja Tolliameti ees 98 103,35 eurot (võlgnik on

deklareerinud, kuid jätnud tasumata käibemaksu, töötuskindlustusmakse, sotsiaalmaksu,

tulumaksu ning erijuhtude tulumaksu ning kogumispensionimakse) millelt on arvestatud intress

4253,46 eurot.

Korralduste alusel arestis Maksu- ja Tolliamet võlgniku kontod krediidiasutustes 27.05.2019.

Võlgniku suhtes täitemenetlust ei algatatud kuna võlgnikul oli kohtutäituri arestinõudeid kokku 64

304,10 eurot ning Dontal OÜ-le kuuluvatele sõidukitele oli kohtutäiturite poolt seatud kasutamise

keelumärked alates novembrist 2018.a.

25.10.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-12735 peatas kohus Dontal OÜ vara suhtes toimuva

sundtäitmise.

Seega puudusid hagejal täitemenetluses efektiivsed võimalused nõude täitmiseks ning kostjate

etteheide nagu oleks hageja jätnud oma õiguskaitse võimelused täitemenetluses kasutamata, on

kohtu hinnangul kohatud.

Dontal OÜ ja seaduslik esindaja juhtuse liige N Š seadsid 26.02.2019. ehk pärast täitemenetluse

alustamist kommertspandi AS Xxx kasuks 300 000 euro ulatuses (I kd tl 86-90) ning

pandiesemeks oli kogu pantija vallasvara.

Hageja leiab, et kommertspandi seadmisega takistati Dontal OÜ vara arestimine ja müük

pankrotimenetluses. Lisaks sellele ei maininud N Š kompromissi sõlmimisel tsiviilasjas nr 2-28-

2778 338 400 euro suurusest kohustusest ega kommertspandi seadmise kavatsusest, vaid kinnitas,

et saab vara müüa. Hageja järeldab, et tehingu eesmärk oli vältida nõuete rahuldamist vara arvel.

Kostja märgib, et kommertspandileping sõlmiti 26.02.2019. Dontal OÜ kõige suurema

võlausaldaja kasuks, kelle nõue moodustas seisuga 20.07.2019 342 634, 92 eurot ning hageja

väide nagu kommertspandi seadmine oleks takistanud vara arestimist, ei vasta seadusele.

Kostjate esindaja tõlgendus KomPS § 10 lg 4 on väär.

KomPS 10 lg 4 sätestab, et kui koormatud varale pööratakse sissenõue kommertspandiga

tagamata nõude või pandipidajast tagapool asuva järjekohaga kommertspandi pidaja nõude

rahuldamiseks, võib pandipidaja nõuda enda nõude rahuldamist vara müügist saadud vahenditest

või vahenditest, mis saadakse vara eest sundtäitmise alusel muul viisil, isegi juhul, kui tema nõue

ei olnud veel sissenõutav, enne võlausaldajat, kelle kasuks varale sissenõue pöörati.

Seega takistaks seatud kommertspant hageja nõude realiseerimist arestitud varast isegi kui TMS §

73 lg 1 tulenevalt ei või pandipidaja asja arestimisele vastu vaielda.

Kommertspandiga tagatud nõue täidetaks enne kommertspandiga tagamata nõude või tagapool

asuva järjekohaga nõude täitmist.

Iseenesest on õige kostja väide, et sissenõudjal olnuks võimalus esitada võlgniku vara

tagasivõitmise hagi TMS § 191 alusel, kuid see ei võta kuidagimoodi hagejalt kui võlausaldajalt

õigust esitada nõue kostja Dontal Group OÜ vastu tuginedes ettevõtte üleminekule.

Millisel põhjusel pankrotihaldur Dontal OÜ pankrotimenetluses tagasivõitmise nõuet ei esitanud,

ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust.

45. Kohtu hinnangul on selge viide ettevõtte üleminekule tegevuse jätkamine samal tegevusalal,

intellektuaalomandi üleminek, partnerite kattuvus, juhtimise/juhtorganite kattumine.

Kostja ei ole menetluse vältel esitanud mõistlikku selgitust, miks pidi loodud äriühing alustama

tegevust täpselt seal, kus tegutses Dontal OÜ.

Lähtudes Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohast, et ettevõtte ülemineku tõendamisel on

otsustav, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi, st kas tegevus tegelikult jätkub või

alustatakse seda uuesti, leiab kohus, et Dontal Group OÜ jätkas Dontal OÜ-ga analoogilist

majandustegevust

Tegevuse katkematus räägib ettevõtte ülemineku kasuks.

Kohtu arvates on oluline, et OÜ-l Dontal Group oli võimalus kasutada ülevõetud intellektuaalset

omandit, samal tegevusalal, samade koostööpartneritega.

Juhatuse liikmete kattuvus võib olla üheks ettevõtte üleminekut kinnitavaks asjaoluks. Kohus

leiab, et N. Ši enda tegevus ja tegevuse jätkumine viitab sellele, et ettevõtte üleminek on

toimunud. Ühelt poolt N. Ši juhitud pankrotistunud ettevõte lõpetas tegevuse, teiselt poolt tema

enda asutatud uus ettevõte jätkas sealt, kus eelmine pooleli jäi.

Asjas kogutud tõenditest ei ilmne, et kostja oleks tellinud ja teinud reklaami uuele firmale ja selle

asukohale, mis viitaks sellele, et tegemist oleks olnud iseseisvalt turule tulnud ettevõtjaga uue

tegevusalaga. Ka eeltoodu kõneleb ülemineku kasuks.

Kohus leiab, et tegevuse ülekandumise kasuks rääkivaks argumendiks on ka üleandja OÜ Dontal

tegevusest tuleneva käibe vähenemine ja samal ajal omandaja sarnasest tegevusest tuleneva käibe

suurenemine enam-vähem samas mahus.

46. Võttes arvesse eeltoodut ja tulenevalt VÕS § 182 lg 2 sätestatust, läksid omandajale Dontal

Group OÜ-le üle kõik üleandja (OÜ Dontal) ettevõttega seotud kohustused, sealhulgas Harju

Maakohtu 26.09.2018.a määrusest 2-18 2778 kui täitedokumendist tulenev kohustus selle täitmata

osas ehk 46 880 eurot.

Vastavalt VÕS § 183 vastutavad üleandja ja omandaja võlausaldajate ees solidaarselt enne

ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks

või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut.

Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt, või igaühelt või mõnelt

neist.

Dontal OÜ on registrst kustutatud, seega kohustuse täitmise eest vastutab Dontal Group OÜ.

47. Hageja on esitanud nõude N Ši vastu tuginedes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 1 p

8. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui

ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu

praktikas ja õiguskirjanduses on kinnitatud juhatuse liikme deliktilist vastutust äriühingu

võlausaldajate ees muu hulgas VÕS § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel.

VÕS § 1045 lg 1 punkti 8 alusel on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete

vastase tahtliku käitumisega.

VÕS §1045 lg 1 punkti 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

Hageja leiab, et N Š kantis tühjaks ja viis pankrotti Dontal OÜ, et vältida kohustuse täitmist hageja

ees. Sellise tegevuse tõttu on hagejal oluliselt raskem täita jõustunud kohtulahendist tulenevat

kohustust. Kuna puudub igasugune muu loogiline põhjendus, miks oleks N Š pidanud asutama uue

äriühingu, mis eelmise äriühingu identiteedi, tegevuse ja vara üle võtaks, leiab hageja, et sellise

tehingu ainus eesmärk oli kohustuse täitmisest pääsemine hageja ees.

N Š on rikkunud ka seadusest tulenevat keeldu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada teisele

isikule kahju (TsÜS §134 lg 2). Nimetatud keeld kaitseb käesoleval juhul hagejat ehk isikut,

kellele on tahetud kahju tekitada. Seega toob selle keelu rikkumine hageja hinnangul kaasa N Si

vastutuse ka VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 alusel.

Kostja hageja väidetega ei nõustu ja leiab, et nõue N Ši vastu on alusetu ja põhjendamatu. Kostja

väidab, et tsiviilasjas nr 2-18-2778 kompromissi kinnitamise ajal oli Dontal OÜ-l vara.

Kohtutäitur arestis hageja nõude täitmiseks Dontal OÜ pangakontod, mis omakorda muutis

võimatuks äriühingu majandustegevuse. Kohtutäitur arestis ka muu Dontal OÜ vara, välja arvatud

seadmed, mille Dontal OÜ müüs 25.07.2019 Xxx AS-le, kes oli üks võlausaldajatest.

Seega eeltoodu kinnitab kostja hinnangul, et Dontal OÜ, kelle pankrot kuulutati välja 13.12.2019

omas vara nii hageja kasuks välja mõistetud täitedokumendi tegemise ajal 26.09.2018 kui ka

täitemenetluse alustamise ajal veebruaris 2019 kuni 25.07.2019.

Asjaolu, et Dontal OÜ pankrotimenetluses ei ole N Si tegevuse suhtes esitatud nõudeid seoses

kuriteo tunnustega teoga, raske juhtimisveaga või muul asjaolul, ei välista kohtu hinnangul kahju

hüvitamise nõuet juhatuse liikme vastu VÕS § 1043 jj tulenevalt.

N Š on selgitanud, et tal oli nii kompromissi sõlmimise ajal, kui ka täitemenetluse ajal (6 kuud)

vara, millele osaliselt ka sissenõue pöörati (autod). N Š leiab, et isegi juhul, kui ta oleks juhatuse

liikme kohustust rikkunud (mida N Š kuidagi ei mööna), siis esiteks ei ole hageja välja toonud,

millist normi täpselt kostja rikkus ja ka ei võimaldaks juhatuse liikme kohustuse rikkumist

reguleerivad sätted VÕS § 1045 lg 3 järgi võlausaldajal nõuda deliktiõiguse sätete alusel kahju

hüvitamist endale.

Kohus eeltooduga ei nõustu.

Äriühingu juhtorganite liikmed võivad vastutada otse äriühingu võlausaldajate ees deliktiõiguse

sätete alusel nt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 järgi juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest

tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate

kaitseks (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30; nr 3-2-1-79-05, p 12; nr 3-2-1-30-

07, p 10;3-2-1-191-12 p 17, 3-2-1-69-15 p 11).

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui

ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu

praktikas ja õiguskirjanduses on kinnitatud juhatuse liikme deliktilist vastutust äriühingu

võlausaldajate ees muu hulgas VÕS § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel.

Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine

ei ole õigusvastane kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine

sellise kahju tekitamise eest.

Hageja leiab, et N Š on rikkunud seadusest tulenevat keeldu teostada oma õigusi eesmärgiga

tekitada teisele isikule kahju (TsÜS §138 lg 2). Nimetatud keeld kaitseb hagejat ehk isikut, kellele

on tahetud kahju tekitada. Seega toob selle keelu rikkumine hageja hinnangul kaasa N Ši vastutuse

ka VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 alusel.

Kaitsenormi rikkumisest tulenev deliktiline vastutus ei välista iseenesest seda, et isikul võib sama

teo tagajärjel tekkida kahju hüvitamise kohustus muul deliktiõiguslikul alusel, nt VÕS §1045 lg 1

p 8 alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16 p 37).

Kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub kannatanul ehk hagejal. Hagejal tuleb

tugineda konkreetsele kaitsenormile, mida kostja väidetavalt rikkus ja tõendama rikkumise

asjaolusid (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16 p 16)

Hageja tugineb TsÜS § 138 lg 2 - õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti

selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

Kohus nõustub, et N Ši tegevus (kohustuste täitmata jätmine, vara koormamine, , kinnisvara

võõrandamine abikaasale, äriühingust rahaliste vahendite väljavõtmine ja enda kasuks pööramine,

ühe äriühingu majandustegevuse lõpetamine (pankrotti viimine)/ teise alustamine) oli kantud

eesmärgist vältida kohustuste täitmist ehk jätta kohustused maksejõuetule äriühingule ning viia

majandustegevus üle uude äriühingusse. Ilmselgelt on sellises olukorras võlausaldajal

täitemenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevat kohustust täita.

Kohtu hinnangul on käitus N. Š tahtlikult heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

Heade kommete vastane on oma kohustuste täitmisest tahtlik kõrvalehoidmine, täitmise vältimine

teadmises, et selline käitumine kahjustab võlausaldajat. Kui kostja väidab, et täitemenetluse ajal

oli tal olemas vara ja seda oleks saanud arestida täitemenetluses, kinnitab see seda enam kostja

tahet / eesmärki oma kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda, seda vältida ning teadmist sellest et

tekitab võlausaldajale kahju.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et deliktilise kahju hüvitamise nõue Dontal Group OÜ

juhatuse liikme (Dontal OÜ endise juhatuse liikme) N Ši vastu on põhjendatud ning N Š on

solidaarselt vastutav Dontal OÜ täitmata kohustuse eest Legran OÜ ees.

48. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning

kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (§ 76 lg 3).

Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes mis annab võlausaldajale õiguse

rakendada VÕS § 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud poole (võlgniku)

suhtes.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muuhulgas nõuda kohustuse täitmist ning

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).

VÕS 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral makstakse viivist alates

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud asjas kohaldub VÕS § 113 lg-s 1 ja

VÕS § 94 sätestatud viivisemäär, mis on käesoleval ajal 8 % aastas.

Dontal OÜ oleks pidanud tasuma kompromissist tuleneva võla hiljemalt 31.01.2019. a ja on

maksetega viivituses alates 01.02.2019. a kuni 09.12.2021 (hagi esitamise) a seisuga 1036 päeva

ja 10 706,62 eurot (arvestus I kd tl 65).

Hageja nõuab viivise tasumist N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt kuni võlakohustuse

täieliku täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja taotleb välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt alates 10.12.2021.a. viivis

põhinõudelt (46 880 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kuni nõude täieliku

täitmiseni.

49. Hageja taotles, et kohus tagastaks kostjale 22.11.2023. a esitatud menetlusdokumendi

tervikuna ega arvestaks seda kohtuotsuse tegemisel kuna menetlusdokument esitati hilinemisega

(TsMS § 331).

Kohus määras pooltele tähtaja 20.11.2013.a seisukohtade ja dokumentide. Kostja taotles tähtaja

pikendamist kuni 21.11.2023. a, mille kohus rahuldas. Kostja esitas menetlusdokumendid

22.11.2023.a.

Kohus nõustub sellega, et menetlusdokument on esitatud hilinemisega. Kohus peab põhjendatuks

siiski arvestada asjaolu, et tähtaja pikendamist taotles kostjate esindaja haigestumise tõttu ning

töövõimetusleht on kohtule esitatud. Kuivõrd hilinemine oli sedavõrd lühikest aega, e pea kohus

põhjendatuks seda tähelepanuta jätta.

Menetluskulude jaotus

50. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

Seega jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

51. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kokku

5491,60 eurot (sellest 1150 eurot riigilõiv, kohtutäituri tasu 333,60 eurot hagi tagamise määruse

täitmiselt ja õigusabikulu 4008 eurot).

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes.

Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Käesolevas tsiviilasjas esindasid menetlusosalisi TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastavad

lepingulised esindajad.

Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega,

eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-2-1-

115-14).

Hageja lepingulise esindaja kulu on 4008 eurot arvestusega 33,4 töötundi x 144 eurot töötunni

hind (sealhulgas käibemaks)

Kohtu hinnangul on esindaja kulu põhjendatud, loetletud /osutatud toimingud vajalikud, töötunni

hind mõistlik ning õigusabitoimingutele kulutaud ajahulk vajalik ja põhjendatud arvestades

käesoleva vaidluse asjaolusid, mahtu ning keerukust.

Kohus lisab, et kostjaid esindanud lepingulise esindaja kulu on kostjate kulunimekirja kohaselt

5328 eurot (37 töötunni eest).

52. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2026 lahendiga