2-22-16294/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2023 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-16294

Tsiviilasi

Rent-an-Employee OÜ hagi AKTSIASELTSI DGM

SHIPPING vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 11 081,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rent-an-Employee OÜ (registrikood 16277732, Suur-

Ameerika tn 12, Tallinn 10119);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov

(Advokaadibüroo Vindex, e-post: info@vindex.ee);

Kostja: AS DGM SHIPPING (registrikood 10061617, A. Puškini

tn 9-6, Narva linn 20309);

Kostja lepinguline esindaja:

Igor Sumarok (e-post:

isumarok@hotmail.com).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 50 940,98 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõudest summas 2840,61 eurot ning lõpetada eeltoodud nõuete osas

menetlus käesolevas tsiviilasjas.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista kostjalt AS-lt DGM SHIPPING (registrikood 10061617) hageja Rent-an-Employee

OÜ (registrikood 16277732) kasuks 6472,78 (kuus tuhat nelisada seitsekümmend kaks eurot

ja 78 senti) eurot, millest 6296,48 eurot on põhinõue ja 176,30 eurot on sissenõutavaks

muutunud viivis.

4. Mõista kostjalt AS-lt DGM SHIPPING (registrikood 10061617) hageja Rent-an-Employee

OÜ (registrikood 16277732) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele

järgnevast päevast 31.10.2023 põhivõlgnevuse summalt 6 296,48 eurolt määraga 0,2% päevas

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 6296,48 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt AS-lt DGM SHIPPING (registrikood 10061617) hageja Rent-an-Employee

OÜ (registrikood 16277732) kasuks 3 939 (kolm tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa)

eurot, millest 2459 eurot on kulud õigusabile ja 1470 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

3. Mõista kostjalt AS-lt DGM SHIPPING (registrikood 10061617) hageja Rent-an-Employee

OÜ (registrikood 16277732) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3 929 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.11.2022 tööjõu rendilepingu, mille alusel andis

hageja kostjale rendile töötajaid ja väljastas selle eest igakuuliselt arved. Viimasel ajal tekkisid kostjal

makseraskused ja tal tekkis maksuvõlg umbes 80 000 eurot. Kostjal tekkis võlgnevus hageja ees.

Lepingu p 6.4. kohaselt oli arve maksetähtajaks 14 päeva. Lepingu p 6.5 kohaselt kohustus kostja

tasuma viivist võlgnevuselt 0,2 % päevas.

2. 31.08.2022 väljastas hageja kostjale arve nr 64 summas 24 778,96 eurot, mille tasumise tähtaeg oli

14.09.2022. Alates 15.09.2022 kuni hagi esitamise ajani tekkis viivis 2279,66 eurot, viivitatud on 46

päeva. 30.09.2022 väljastas hageja kostjale arve nr 69 summas 20795,10 eurot, mille tasumise tähtaeg

oli 14.10.2022. Alates 15.10.2022 kuni hagi esitamise ajani tekkis viivis 665,44 eurot, viivitatud on 16

päeva. 30.09.2022 väljastas hageja kostjale arve nr 71 summas 2244 eurot, mille tasumise tähtaeg oli

14.10.2022. Alates 15.10.2022 kuni hagi esitamise ajani tekkis viivis 71,91 eurot, viivitatud on 16

päeva. 20.10.2022 väljastas hageja kostjale arve nr 74 summas 9419,40 eurot, mille tasumise tähtaeg

oli 03.11.2022.

3. Kostja põhivõlgnevus kokku on 57 237,46 eurot (24778,96 eurot + 9419,40 eurot + 20795,10 eurot

+ 2244 eurot). Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 3016,91 eurot (2279,66 eurot +

665,44 eurot + 71,81 eurot). Hageja nõuab viivist vaid põhinõude ulatuses. Hageja nõuab põhinõudena

57237,46 eurot ja viivisena 57 237,46 eurot. Kostja lubas arved mitmel korral tasuda, kuid lubadusi ei

täitnud.

4. Kokkuvõttes palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 57 237,46 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisena 3016,91 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise 0,2% päevas

põhinõudelt 57237,46 eurolt alates 31.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam põhinõude

summalt 57 237,46 eurolt.

5. 27.01.2023 selgitas hageja, et ta lubas kostjal tasuda võlgnevuse hiljemalt 14.11.2022 ning enne

seda tasutud summa loetakse põhikohustuse täitmiseks. Ülejäänud osas kompromissini ei jõutud.

Hageja pakkus kompromissina viivise vähendamist, kuid kostja sellega ei nõustunud ja soovis

viivisenõudest loobumist. Kostja tasus 14.11.2022 24 778,96 eurot, 12.12.2022 1 500 eurot,

27.12.2022 2 244 eurot, 27.12.2022 a 19 295,10 eurot, 28.12.2022 9 419,40 eurot ja 13.01.2023 1

478,10 eurot. Kuna kostja tasus arve nr 64 alusel 24 778,96 eurot kompromisstähtaja jooksul, siis

kooskõlas antud lubadusega arvestas hageja selle erandkorras põhikohustuse täitmiseks. Tasumata jäi

viivis 3 072,59 eurot.

6. Edaspidi arvestab hageja laekumisi VÕS § 88 lg 8 järgi. Kostja märkis maksete selgitustesse

erinevad arvete numbrid, kuid hageja lähtub VÕS § 88 lõikest 9 ega kaldu kõrvale lõikes 8 sätestatud

järjekorrast. Vastava teatise saatis hageja kostjale iga makse laekumisel. Järgmise kostja makse ajaks

12.12.2022 jäi tasumata põhinõue 32 458,5 eurot ja kogunes viivis 6 461 eurot.

7. Arve nr 64 koostati 31.08.2022 ja selle tasumise tähtaeg oli 14.09.2022. Kostja viivitas 62 päeva ja

viivise summa on 3072,59 eurot. Arve nr 69 koostati 30.09.2022 ning selle tähtaeg oli 14.10.2022.

Arve alusel jäi tasumata 20 795,10 eurot. Kostja viivitas 58 päeva ja viivis on 2412,23 eurot. Arve nr

71 koostati 30.09.2022 ja selle tasumise tähtaeg oli 14.10.2022. Arve alusel jäi tasumata 2244 eurot.

Kostja viivitas 58 päeva ja viivis on 260,30 eurot. Arve nr 74 koostati 20.10.2022 ja selle tasumise

tähtaeg oli 03.11.2022. Tasumata summa oli 9 419,40 eurot. Kostja viivitas 38 päeva ja viivis on

715,87 eurot. Seisuga 27.01.2023 võlgnes kostja põhivõlgnevusena 32 458,50 eurot ja viivisena 6 461

eurot. Kokkuvõttes leidis hageja, et kostja võlgneb 27.01.2023 seisuga põhivõlgnevusena 6 296,48

eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 176,30 eurot ning kostjal tuleb tasuda ka edaspidi

sissenõutavaks muutuv viivis.

8. 11.02.2023 palus hageja lugeda eelmist menetlusdokumenti nõudest osalise loobumise avalduseks,

sest kostja on nõude osaliselt tasunud pärast hagi esitamist.

9. 17.09.2023 seisukohaga koos esitas hageja oma e-kirjad kostjale iga makse järel, kus hageja teatas,

et osamaksed arvestatakse VÕS § 88 lg 8 järgi. Viivis summas 3072,59 eurot tekkis seoses arvega 64.

Seda summat ei ole kostja 14.11.2022 maksega tasunud, sest hageja lubas, et novembris tasutud

summade arvel loetakse makstuks esmajärjekorras põhinõue. Seega on arvega nr 64 seotud põhinõue

on tasutud, kuid selle arve summalt arvestatud viivis 3072,59 eurot jäi tasumata. Viivis on toodud

hageja 27.01.2023 menetlusdokumendis.

10. 27.01.2023 menetlusdokumendi tabelis on märgitud põhivõlg ja viivis 12.12.2022 seisuga.

27.01.2023 menetlusdokumendi teisel lehel toodud tabel ei ole nõude ammendav arvestus, vaid

arvestus seisuga 12.12.2022. Peale seda tegi kostja veel makseid, mistõttu 27.01.2023

menetlusdokumendi teisel lehel tabelis märgitud summasid hageja eraldi ei nõua.

11. Alates 12.12.2022 on kostja teinud veel makseid ja need on arvestatud 27.01.2023

menetlusdokumendi lisas 2. Nende maksete tulemusel vähenesid põhivõlgnevus ning viivis.

27.01.2023 seisuga oli põhinõue 6 296,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 176,30 eurot. Selle

summa arvestus on välja toodud 27.01.2023 menetlusdokumendi lisas 2, laekunud maksed kustutasid

esmajärjekorras 12. detsembriks 2022 kogunenud viivise 6 461 eurot, seejärel makse päevaks

kogunenud viivise ja viimasena põhikohustuse.

12. See, milliseid makseid ja millal kostja tegi, on välja toodud 27.01.2023 menetlusdokumendi

esimesel lehel. Kuidas hageja neid arvestas, on näidatud 27.01.2023 menetlusdokumendi lisas 2.

Samuti on 27.01.2023 menetlusdokumendi esimese lehe alumises osas ja teise lehe ülemises osas

märgitud, et kuna kostja tasus arve 64 summa 24 778,96 eurot kompromisstähtaja jooksul, arvestas

hageja seda erandkorras põhikohustuse täitmisena. Tasumata jäi viivis 3 072,59 eurot. Edaspidi

arvestas hageja laekumisi VÕS § 88 lg 8 järgi. Kostja märkis maksete selgitustesse erinevad arvete

numbrid, kuid hageja lähtus VÕS § 88 lõikest 9.

13. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 2100 eurot ja lepingulise esindaja

kulud. Lepingulise esindaja tunnitasu on 208,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Kliendilepingu

järgi on õigusteenuse hinnaks vähemalt 3000 eurot (sh käibemaks) sõltumata tegelikult kulutatud ajast.

Märgitud summa katab kuni 12 tundi advokaaditööd. Telefoninõupidamised kliendiga, kirjavahetus,

dokumentide analüüs, tõendite komplekteerimine ja tõlkimine, hagiavalduse ja muude dokumentide

koostamine võttis aega 12 tundi.

KOSTJA VASTUVÄITED

14. Kostja vaidles hagile vastu, sest nõude aluseks olevad dokumendid on vastuolulised. Poolte vahel

23.11.2021 sõlmitud tööjõu rendileping ei reguleeri hageja ja kostja vahelist suhet hagile lisatud

arvetel märgitud töötajate rentimisel. Hagejal puudub õigus viivise arvestamiseks 23.11.2021 sõlmitud

lepingu alusel, sest lepingu tingimused oluliselt erinevad lepingu tingimustest. Poolte vahel puudub

kokkuleppe töötaja töötundide arvestamise perioodi kohta. Kui kohaldada arvestusperioodi suhtes

töölepingu sätteid, arvestatakse töötasu eelneva kuu eest järgmisel kuul. Töötajale tasutakse palka

töökuule järgneval kuul. Seega peaks hagejal olema õigus kostjale arve esitamiseks järgmisel kuul

pärast töötajate kuu töö tegemist.

15. 03.01.2023 avalduses kohtule teatas kostja, et on kokkuleppel hagejaga tasunud põhiosa

võlgnevuse.

16. 06.10.2023 seisukohtades leidis kostja, et hageja esitatud 23.11.2021 tööjõu rendileping ei ole

asjakohane tõend. Esitatud leping ei ole raamleping. Esitatud tööjõu rendilepingu järgi rentis kostja

hagejalt abitöölisi. Raamlepingus olid toodud abitöölise rendi tingimused. Rendihind oli 10 eurot

töötunni eest ja lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamisel pidi kostja tasuma hagejale

viivist 0,2 % päevas viivitatud summalt. Mainitud lepingu täitmise osas poolte vahel vaidlused

puuduvad. Rendileping ei kuulu kohaldamisele kostja ja hageja vahel esitatud arvete põhjal tekkinud

vaidluste lahendamisel.

17. Hageja pakkus kostjale erinevate kutseteadmisega renditöötajad. Koostöö raames oli hageja ja

kostja vahel sõlmitud 23.11.2021 leping abiliste rentimise osas. Koostöö raames pakkus hageja

kostjale suuliselt teiste erialade töötajate rendile võtmist tingimustel, mis erinesid oluliselt varem

sõlmitud 23.11.2021 tööjõu rendilepingu tingimustest. Kostja võttis hageja pakkumise vastu. Pooled

leppisid suuliselt kokku, et rendimakseid tehakse väljastatud arvete alusel. Pooled leppisid suuliselt

kokku töötajate ametinimetused (meistrid ja laadurid), renditunni maksumuse, töötajate arvu ja

töötunnid. Pooled ei leppinud kokku arvete tasumise tingimustes ega viivise suuruses.

18. Pärast töötajate rendile andmist tekkis poolte vahel vaidlus suuliste kokkulepete täitmise üle.

Hageja esitas kostjale 4 arvet. Kostja arvates moodustavad need neli arvet 4 eraldi lepingut. Lepingutes

puudub kokkuleppe maksetingimuste ja viivise kohta. Arvetes märgitud tingimused pani hageja

arvetele kostjaga kooskõlastamata.

19. 21.07.2022 koostas hageja arve nr 64 summas 24778,96 eurot tasumise tähtajaga 14.09.2022. Arve

kohaselt kasutas kostja "meistrimeeste teenuseid" arvestusega 10 eurot tunni eest ja "laaduri" teenuseid

arvestusega 10,5 eurot tunni eest. Arvel on märgitud viivise määraks 0.10% päevas. Ka järgmiste

arvete alusel kasutas kostja sama hinnaga meistrimeeste ja laadurite teenuseid. Kuna 23.11.2021 leping

ei reguleerinud arvetel märgitud töötajate rentimist, ei olnud hagejal õigust maksetähtaegade

määramiseks ja lepingus toodud viivise nõudmiseks.

20. Kostja tasus võla ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohaldamisele kuulub VÕS § 88 lg 1. Kostja

määras tasumisel, milliseid arveid ta tasub. Kõik kostja rahalised kohustused on täidetud. VÕS § 88 lg

8 ei kohaldus, sest sellega ei reguleerita viivise tasumist, vaid kulude ja intressi maksmist.

21. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu ja pidas neid ülepaisutatuteks. Advokaadi tunnihind

ei ole üldse seotud hageja töö sisuga või esindaja kvalifikatsiooniga. Hagi koostamiseks ei saanud ega

kuluda enam kui 3 tundi.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

23. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 23.11.2021 kirjaliku tööjõu rendilepingu. Pooled ei

vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale 2022. aastal neli arvet tööjõu rentimise eest, milliseid kostja

enne hagiavalduse kohtusse esitamist ei tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus

esitada arveid kirjaliku lepingu alusel ning kas või milline on kostja võlgnevus arvete osas.

24. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 57 237,46 eurot ja

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 3016,91 eurot. Pärast hagiavalduse

esitamist tasus kostja hagejale täiendavaid makseid. 27.01.2023 esitas hageja uue nõude arvestuse,

mille kohaselt vähenes põhinõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue. 27.01.2023 palus hageja

kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 6 296,48 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisena 176,30

eurot. 11.02.2023 avalduses palus hageja lugeda 27.01.2023 menetlusdokumenti nõudest osalise

loobumise avalduseks.

25. Kohtul tuleb põhinõudest ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest osaline loobumine vastu

võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1

kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1

kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku

esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks

olulist avalikku huvi.

26. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata

sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest

loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi.

Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest,

tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral

menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12).

Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis,

kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise

või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul

võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik

esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul

rikkuda kostja õigusi ja kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.

27. Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine kostja vastu põhinõudest summas 57 237,46 eurot

– 6 296,48 eurot = 50 940,98 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 3016,91

eurot – 176,30 eurot = 2840,61 eurot. Loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas

lõpetada.

28. Hageja leidis hagiavalduses, et tema nõue põhineb 23.11.2021 sõlmitud kirjalikul tööjõu

rendilepingul, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata. Lepingu punkti 6.4 järgi oli arvete

tasumise tähtaeg 14 päeva ja punkti 6.5 järgi tuli kostjal tasuda viivis 0,2% päevas. Kostja tehtud

laekumisi arvestas hageja VÕS § 88 lg 8 järgi ning hageja saatis selle kohta kostjale e-kirja teel teate.

Vaid kompromissina arvestas hageja arve nr 64 alusel tasutud summa erandkorras põhikohustuse

täitmise katteks. Kostja leidis, et 23.11.2021 leping ei reguleeri poolte suhet ning hagejal ei ole õigus

kohaldada lepingus märgitud viivist. Lepingus järgi rentis kostja ainult abitöölisi ning hind oli arvetel

märgitust erinev. Töötajale makstakse palka järgmisel kuul ning alles seejärel tekkis hagejal õigus

arvete esitamiseks. Arvete osas sõlmiti suulised kokkulepped, kuid ei lepitud kokku arvete tasumise

tingimustes ega viivises. Maksete osas kohaldub VÕS § 88 lg 1, sest kostja määras tasumisel, mida ta

maksab. VÕS § 88 lg 8 ei kohaldu, sest see ei reguleeri viivise tasumist.

29. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida

tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit

asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid

tõendanud. Kohus selgitas kostjale 24.08.2023 pöördumises (toimiku lk 58) vajadust oma vastuväiteid

tõendada.

30. Esmalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid lõpetanud 23.11.2021 kirjaliku

lepingu ning sõlminud iga hageja nõude aluseks oleva arve puhul eraldi suulise kokkuleppe. Kuna tegu

oli kostja väitega, oleks kostjal tulnud seda väidet tõendada.

31. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tulenevalt

VÕS § 8 lõikest 2 ning § 76 lõikest 1 tuleb lepingulisi kohustusi poolel täita.

32. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2021 tööjõu rendilepingu

(toimiku lk 4-8). Lepingu punkti 1.1. järgi pidi hageja varustama kostjat vaba ametikoha täitmiseks

tööjõuga lepingus märgitud tingimustel. Punktis 2.1 oli täpsemalt märgitud, et hageja rendib kostjale

abitöölisi. Punkti 3.1 järgi pidid renditöötajad töötama kostja ettevõttes tähtajatult. Renditöötaja

töötamise lõpetamisest pidi kostja ette teatama 7 päeva.

33. Punkti 6.2 järgi pidi kostja tasuma töötaja eest 10 eurot iga töötunni eest, millele pidi lisanduma

käibemaks. Renditööjõu eest tasumine pidi toimuma vastavalt hageja esitatud arvetele (lepingu punkt

6.3) ning lepingu punkti 6.4 järgi oli maksetähtaeg 14 päeva. Lepingu punkt 6.5 nägi ette, et lepingust

tulenevate maksete tasumisega viivitamise korral tuli kostjal tasuda viivist 0,2% päevas viivitatult

summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu punkti 10.3 järgi oli pooltel õigus leping üles öelda 7

päevase etteteatamisega. Lepingu punkt 12.6 nägi ette, et lepingu lõppemisel mis tahes alusel jäävad

lepingu need sätted, mis oma olemuse tõttu reguleerivad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu

lõppemist, kehtima ka pärast lepingu lõppemist. Lepingu punkti 12.9 järgi tuli lepingu muudatustes

kokku leppida kirjalikult. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema või hageja oleks teisele poolele

teatanud lepingu ülesütlemisest. Kostja väited selle kohta, et pooled sõlmisid hoopis uusi suulisi

kokkuleppeid teiste renditöötajate kohta ei ole ühegi tõendiga tõendatud.

34. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale arveid meistrimehe teenuste eest hinnaga

10 eurot tunnis ja laaduri teenuste eest hinnaga 10,50 eurot tunnis (koos lepingujärgse viiviste

arvestustega toimiku lk 9-16). Arvete maksetähtaeg oli kooskõlas kirjaliku lepinguga. Kohus osundab,

et kuigi erinevalt lepingust oli arvetel märgitud renditöötajateks meistrimees ja laadur ning viimase

tunnitasu oli lepingus märgitust suurem, ei saa sellest järeldada varasema kirjaliku lepingu lõppemist.

Kostja ei ole tõendanud, et varasem kirjalik leping lõppes ning arvetel märgitud renditöötajate

kasutamise eest lepiti kokku täiendavalt. Kohtu hinnangul oli hagejal õigus lähtuda lepingus toodud

maksetähtaegadest ja viivise määrast.

35. VÕS § 13 lg 1 näeb ette, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte

kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Samas tuleneb VÕS § 13 lõikest 3, et

kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks

lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru

saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kostja ei ole eitanud,

et tal on hagejaga lepinguline suhe, mille alusel ta rentis hagejalt töötajaid. Kostja on esitatud arved

osaliselt tasunud. Seega võib kostja enda käitumisest järeldada, et ta nõustus hagejaga sõlmitud

suulises lepingu muudatuses, mis puudutas seda, milliseid töötajaid renditi ja osaliselt seda, kui palju

renditööjõu eest tasuti. Ainuüksi tulenevalt asjaolust, et arvetel olid märgitud teised töötajad, kui

kirjalikus lepingus ning laaduri osas oli tunnitasu veidi suurem lepingus märgitust, ei saa järeldada, et

poolte vahel sõlmitud kirjalik leping oli lõppenud ning see ei kohaldunud edaspidi pooltevahelisele

lepingulisele suhtele. Tegu on kostja paljasõnalise vastuväitega.

36. VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega

esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast,

esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse

kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Samas näeb VÕS § 88 lg 8

ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et

täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks

põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse

täitmiseks VÕS § 88 lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.

37. Kostja esitas kohtule maksekorraldused (toimiku lk 32-36), milliste selgitustes ta märkis, mida ta

soovis tasuda. 27.12.2022 tasus kostja hagejale 2244 eurot selgitusega „arve 71 30.09.2022“. Samal

päeval tasus kostja hagejale 19 295,10 eurot selgitusega „arve 69 30.09.2022“. 28.12.2022 tasus kostja

hagejale 9419,40 eurot selgitusega „arve 74 20.10.2022“. 12.12.2022 tasus kostja hagejale 1500 eurot

selgitusega „arve 69 30.09.2022“. Nendest selgitustest võib järeldada, et kostja soovis tasuda

põhivõlgnevust ja mitte viivist. Kostja esitas kohtule ka enda koostatud arvestused arvete kohta

(toimiku lk 37-38), milles olid märgitud samad arvete tasumise tähtajad, mis olid kajastatud arvetel

endil ja millistele viitas hageja. Seega sisuliselt aktsepteeris kostja arvetel toodud maksetähtaegu.

38. Hageja esitas kohtule viivise arvestuse (toimiku lk 40-42) ning selgitas seda arvestust. Hageja

esitas e-kirjad kostjale (toimiku lk 61-64), kus ta teatas, et tasutud maksete arvestamine toimub VÕS §

88 lg 8 ja 9 alusel. Seega ei nõustunud hageja sellega, et kostja soovis tasuda esmalt põhivõlgnevust.

39. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei saanud VÕS § 88 lg 8 ja 9 alusel määrata ise, mida

kostja tasus. VÕS § 88 lõikes 8 märgitud intress hõlmab endas ka viivist (RK TKm 3-2-1-174-11, p

12, 3-2-1-138-11, p 11). VÕS § 113 lg 1 nimelt sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Seega kasutab seadus viivise mõiste sisustamisel samatähenduslikult mõistet intress.

40. Kuna kostja ei esitanud muid vastuväiteid hageja nõudele ning esitatud vastuväited on kas alusetud

või tõendamata, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Ekslik on kostja väide, et hageja nõude arvestus ei

ole selge. Hageja selgitas täiendavalt oma nõude arvestust. Seisuga 27.01.2023 oli kostjal

põhivõlgnevusena tasumata 6 296,48 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivisena 176,30 eurot. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks menetluse kestel

teinud hagejale veel täiendavaid makseid. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja

mõista 6 296,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 176,30 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega

tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast

31.10.2023 põhivõlgnevuse summalt 6 296,48 eurolt määraga 0,2% päevas kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 6296,48 eurot.

41. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuigi hageja loobus menetluse käigus

osaliselt nõudest, loobus ta nõudest põhjusel, et kostja tasus osaliselt täiendavalt nõuet pärast hagi

esitamist, mis toob TsMS § 168 lg 4 alusel samuti kaasa menetluskulude jätmise kostja kanda. TsMS §

174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

42. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 2100 eurot ja lepingulise esindaja

kulud. Lepingulise esindaja tunnitasu on 208,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Kliendilepingu

järgi on õigusteenuse hinnaks vähemalt 3000 eurot (sh käibemaks) sõltumata tegelikult kulutatud ajast.

Märgitud summa katab kuni 12 tundi advokaaditööd. Hageja esindaja leidis, et tal on kulunud

esindamiseks kokku 12 tundi. Kostja vaidles kuludele vastu ja pidas neid ülepaisutatuteks. Kohus

sellega ei nõustu. Hageja esindajal kulus menetluses täiendavalt aega seoses kostja esitatud

vastuväidetega ning menetluse kestel tehtud täiendavate maksetega. Arvestades vaidluse sisu, mahtu ja

kestvust ei ole kulud õigusabile summas 3000 eurot koos käibemaksuga iseenesest ülepaisutatud. Küll

aga leiab kohus, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane, tuleb kulud õigusabile kostjalt välja

mõista ilma käibemaksuta summas 2459 eurot.

43. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivuna 2100 eurot. Pärast hagi nõuetest osalist loobumist

on menetlusse jäänud nõude hinnaks (koos sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks

muutuva viivisega) 11 081,80 eurot, millele vastav riigilõivu summa on 840 eurot. Ülejäänud

riigilõivust ehk 1260 eurost saab hageja poole ehk 630 eurot loobumise tõttu tagasi taotleda TsMS §

150 lg 2 p 2 alusel. Seega ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja mitte kogu tasutud riigilõivu, vaid

kostjalt saab riigilõivu välja mõista vaid osas, milles hageja nõue jäi menetlusse ja milles hageja ei saa

taotleda riigilõivu tagastamist. Seega saab kostjalt riigilõivuna hageja kasuks välja mõista 1470 eurot.

44. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2459 eurot + 1470 eurot ehk

3 929 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 3 929

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik