Legislator Case Law & Legislation
2-23-121513/7 AI generated

2-23-121513/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-23-121513/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt Mxxx Mxxxxxxxxx hageja OÜ GS Core kasuks põhivõlg 711,93 eurot ja seisuga 13.12.2023. a sissenõutavaks muutunud viivis 200,40 eurot,

Legislator headnote

AI generated

2-23-121513/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: a sissenõutavaks muutunud viivis 200,40 eurot,

Keywords

AI generated
pledge shortfall certificate performance in lieu of fulfillment capacity to incur bill liability cheque guarantee card fraudulent use of cheque cards bank charges
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (6)

2-23-121513

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2023. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-121513

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi Mxxx Mxxxxxx vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

1002,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood: 16183586; aadress:

Roseni 7, Tallinn, 10111 Harju maakond);

Hageja esindaja: Riho Siil (e-post: riho.s@gscore.ee);

Kostja:

Mxxx

Mxxxxxx

(isikukood:xxxxxxxxxxxx;

aadress:xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx küla,xxxxxxxxxvald,

xxxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: x

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt Mxxx Mxxxxxxxxx hageja OÜ GS Core kasuks põhivõlg 711,93

eurot ja seisuga 13.12.2023. a sissenõutavaks muutunud viivis 200,40 eurot,

kokku 912,33 eurot.

3. Välja mõista Mxxx Mxxxxxxxxx OÜ GS Core kasuks alates 14.12.2023. a viivis

põhivõlalt (711,93 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla täitmiseni.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest 97,35% ulatuses kostja

ja 2,65% ulatuses hageja kanda.

2. Välja mõista Mxxx Mxxxxxxxxx OÜ GS Core kasuks menetluskulud summas

292,05 eurot.

3. Välja mõista Mxxx Mxxxxxxxxx OÜ GS Core kasuks viivis punktis 2 välja

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates

2 (6)

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ GS Core esitas 12.09.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxx Mxxxxxxx vastu

Säästukaart pluss kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja taotleb, et kohus

mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhinõude katteks 731,93 eurot, seisuga 12.09.2023. a

sissenõutavaks muutunud viivised 183,14 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt

seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.

2. Kohus võttis hagi 22.09.2023. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat

hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

3. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult

17.11.2023. a. Kostja hagile vastanud ei ole.

4. Hageja taotleb hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS

§ 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud üksnes osaliselt.

Hagi asjaolude kohaselt on kostja Mxxx Mxxxxxx 20.07.2018. a esitatud taotluse alusel

sõlminud Coop Finants AS-ga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu ning Mxxx Mxxxxxxxxx

avati krediidilimiit summas 200 eurot. 18.12.2018. a suurendati krediidilimiiti summani 400

eurot, sealjuures tagasimakse suurus 16 eurot, intressimäär 19,9% aastas (0,055% päevas),

viivisemääraks lepingujärgne intressimäär, krediidikulukuse määr 27% aastas ning krediidi

kogukulu 447,88 eurot. 23.03.2019. a suurendati krediidilimiiti summani 500 eurot, seejuures

tagasimakse suurus 20 eurot, intressimäär 19,9% aastas (0,055% päevas), krediidikulukuse

määr 26,2% aastas (krediidi kogukulu 557 eurot). 22.04.2019. a suurendati krediidilimiiti

3 (6)

summani 700 eurot, seejuures tagasimakse suurus 28 eurot, intressimäär 19,9% aastas

(0,055% päevas), krediidikulukuse määr 24,82% aastas (krediidi kogukulu 775,25 eurot).

27.04.2019. a suurendati krediidilimiiti 800 euroni, seejuures tagasimakse suurus 32 eurot,

intressimäär 19,9% aastas (0,055% päevas), krediidikulukuse määr 24,71% aastas ning

krediidi kogukulu 884,37 eurot. Kostja teostas 2 viimast tagasimakset 11.08.2020. a.

Võlausaldaja saatis 30.09.2020. a kostjale hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ning andis

täiendava tähtaja võla tasumiseks. Coop Finants AS saatis 29.10.2020. a kostjale teate lepingu

ülesütlemise kohta. Lepingu ülesütlemise seisuga on kostja põhivõlg 786,93 eurot. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress, haldamisega seotud kulu ja tasumata

osamaksete tulemusena tekkinud kulud, kuid hageja loobub nimetatud nõuetest. Coop Finants

AS loovutas 29.10.2020. a nõude OÜ-le GS Core. Hageja saatis kostjale tasulised

meeldetuletused 04.11.2020. a ja 16.12.2021. a. Kostja tasus 18.03.2021. a võla katteks 75

eurot. Hageja arvas esimeses järjekorras tasutuks 20 eurot sissenõudmiskulude katteks. Seega

tasumata põhivõlg 731,93 eurot. Hageja arvestab viivist seadusjärgses määras alates

30.10.2020. a kuni 12.09.2023. a summas 183,14 eurot. Hageja nõuab edasiulatuva viivise

välja mõistmist põhivõlalt seadusjärgses määras kuni selle tasumiseni.

7. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1, 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate

kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7,

lg 2 p-des 1-3, lg 3 p-des 1-3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude

täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud

andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt

sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb KAVS § 49 lg 1 p-s 1 nimetatud tarbija regulaarse

sissetuleku hindamisel:

1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute

laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku

laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

4 (6)

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe

omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse VÕS § 4034 lg-s 2 viidatud teabe,

missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale

esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3, 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. Sama sätte lõike 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg-s 7

sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034

lg-tele 3, 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Hageja esitas kohtule vastutustundliku laenandmise põhimõtte järgimise kohta esialgse

võlausaldaja esitatud info ja selgitused. Hageja selgitas, et väljavõttes on vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks järgmised andmed. Mati Märtsini sissetulek

1400 eurot ning igakuiseks kohustuste summaks 400 eurot. Hagiavalduse punktis 2.1.1. on

esitatud väikelaenu otsustusprotsessi sammude lühikirjeldus Coop Finants AS-is. Kostja kohta

tehti päringuid ka rahvastikuregistrisse, krediidiinfo andmebaasi, taust.ee andmebaasi ning

2018. a hinnati sissetulekut pensionilaekumiste põhjal. Coop Finants AS kontrollis andmeid,

mille põhjal arvuti koostas nn „skoori“. Antud juhul on pank lähtunud madalast krediidiinfo

skoorist, reaalsest sissetulekust ja kohustustest pangas. Lisaks on kostja kinnitanud, et

laenuandjale esitatud teave on olnud õige, täielik ja asjakohane.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Hageja

ei

toonud

välja

konkreetseid

arvutusi,

mille

alusel

laenuandja

kostja

5 (6)

krediidivõimelisuse tuvastas. Hageja tõi esile, et laenuandja on lepingu sõlmimisel hinnanud

kostjalt saadud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, samuti kasutanud võlgniku

krediidivõimelisusele hinnangu kujundamiseks asjakohaseid andmekogusid. Kohtu hinnangul

ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda

piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Ka ei nähtu hagiavaldusest,

millist krediidi andmise seisukohast tähtsust omavat teavet laenuandja kostja kohta avalikest

andmebaasidest teada sai. Registrite päringute vastuseid kohtule edastatud ei ole.

Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi

pidanuks intress olema 19,90 % (s.o 0,055% päevas). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli

lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Krediidiandjal ei ole

õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid.

8. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa

hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja sellest

krediidilepingute alusel tagastanud

Kostjale on võimaldatud krediiti kuni 800 eurot ning lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud

tehinguid summas 1093,70 eurot. Tagasimakseid on kostja teinud kokku 306,77 eurot ning

pärast lepingu ülesütlemist summas 75 eurot. Seega on hageja põhinõue kostja vastu 711,93

eurot.

9. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega

viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 30.10.2020. a kuni 12.09.2023. a eest

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 178,87 eurot (sh perioodil

30.10.2020. a kuni 18.03.2021. a põhinõudelt 731,93 eurot ning perioodil 19.03.2021. a kuni

12.09.2023 põhinõudelt 711,93 eurot). Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 200,40 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 14.12.2023. a viivise põhivõlalt

(711,93 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab

6 (6)

menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 97,35% ulatuses kostja ja 2,65%

ulatuses hageja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot ning maksekäsu

kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning

seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 292,05 eurot (300 x 97,35%).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(292,05 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik