3-23-1828/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

13.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1828

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

KB

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

2. Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused hispaania keelde.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määruse

haldusasjas nr 3-23-1828 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 16.08.2023 kell 03.06 kinni viis isikut,

kes liikusid Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Üks neist isikutest tuvastati kui Kuuba Vabariigi

kodanik X. Isikul puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistõttu peeti

isik väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Kell 04.06

esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Seejärel peeti isik 48 tunniks kinni

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning alustati

menetlustoimingutega.

3-23-1828

2(7)

2. PPA esitas 17.08.2023 Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.

3. Tartu Halduskohus andis 17.08.2023 määrusega PPA-le loa VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel

isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.10.2023.

4. Puudutatud isik esitas Tartu Halduskohtu 17.08.2023 määruse peale määruskaebuse, mille

Tartu Ringkonnakohus jättis 03.10.2023 määrusega rahuldamata.

5. PPA

esitas

09.10.2023

Tallinna

Halduskohtule

taotluse

puudutatud

isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VRKS § 362 lg 5

ning § 361 lg 2 p 4 alusel. Esineb oht, et vabaduses viibides võib puudutatud isik põgeneda ega

ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise seisukohast oluliste asjaolude välja

selgitamiseks PPA-le kättesaadav. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on isikuga tehtud

üks vestlus 20.09.2023, milles esitatud asjaolude põhjal ei saa väita, et isikul oleks

rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA-l tuleb analüüsida lisaks isiku mobiiltelefoni sisu ja seejärel

korraldada isikuga uus vestlus. Puudutatud isikul on põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 p-st 8.

Isiku sõnul ei ole ta kunagi midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile ja

seega Schengeni alale seaduslikult, vaid ta ületas piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult.

Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas. Puudutatud isik ei ole adekvaatselt

selgitanud, mida ta soovis pärast piiriületust Eestis teha. Isikul on sugulasi Prantsusmaal ning

tuttavaid Hispaanias, samuti asus Hispaanias tema tütar. On usutav, et tema algne eesmärk ei

olnud taotleda Eestis varjupaika, vaid liikuda Hispaaniasse tütre juurde, kes on seal samuti

ebaseaduslikult. Eestis liikudes peitis ta end autode ja inimeste eest. Kui isik oleks soovinud

Eestis rahvusvahelist kaitset paluda, oleks ta ise ametivõimude poole pöördunud või palunud

abi möödasõitvatelt sõidukitelt. Puudutatud isikuga olid koos ka tema tütretütar ja väimees, kes

kinnitas soovi minna Hispaaniasse oma naise, s.t puudutatud isiku tütre juurde. Lisaks sisenes

samal ööl, kui PPA pidas kinni puudutatud isiku, samas piirkonnas Eestisse Venemaalt üks

sõiduk, milles olid kaks Hispaaniaga seotud isikut. PPA peab võimalikuks, et kõnealuste isikute

eesmärk võis olla puudutatud isikule ja temaga koos olnud teistele Kuuba kodanikele vastu tulla

selleks, et nad edasi Hispaaniasse toimetada. Seega oli isikul planeeritud transport mujale

Euroopasse edasi liikumiseks. Kuigi isik väitis soovi jääda Eestisse, ei ole see PPA hinnangul

usutav. Ütluste usutavuse seab kahtluse alla ka see, et puudutatud isiku ja temaga koos olnud

isikute väited on vasturääkivad (nt selle kohta, kuidas nad Eesti piirini jõudsid). Kinnipidamise

ajal viibis isiku tütar ebaseaduslikult Hispaanias, kuid nüüdseks on reisinud ebaseaduslikult

Eestisse. Sellest järeldub, et isikutel on olemas teadmised ja oskused liikuda riigist riiki

ebaseaduslikult.

Põgenemisohu

tõttu

ei

ole

võimalik

rakendada

leebemaid

järelevalvemeetmeid. On usutav, et isik soovib minna Hispaaniasse. Isikul on kehtiv

reisidokument, kuid selle hoiule võtmine ei vähenda põgenemisohtu, sest Schengeni alal ei ole

dokumentideta liikumine raskendatud. Isikul puudub Eestis elukoht.

6. Puudutatud isik palus jätta PPA taotlus rahuldamata. Isiku jätkuvaks kinnipidamiseks ei

ole vältimatut vajadust. Tema antud ütlustest ei saa järeldada, et ta põgeneb, sest tal puuduvad

selleks adekvaatsed põhjused ja võimalused. Kuna praeguseks on tema tütar saabunud

Hispaaniast Eestisse, siis ei saa enam asjakohaseks pidada PPA seisukohta, et puudutatud isikul

on soov põgeneda Hispaaniasse. PPA on üle tähtsustanud selle, et ta ületas riigipiiri

ebaseaduslikult ega pöördunud kohe ise ametivõimude poole. Oma kodumaalt põgenenud

inimeste puhul on tavapärane, et nad ületavad turvalise riigi piiri ebaseaduslikult, samas esitas

puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse kohe, kui PPA ametnikud ta kinni pidasid. PPA

taotluses osutatud Venemaalt saabunud sõidukil ja selles olnud isikutel pole tõendatud seost

puudutatud isikuga. On kaheldav, et isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuna menetlus on kestnud

3-23-1828

3(7)

piisavalt kaua ning eelduslikult on PPA päritoluriigi info juba kogunud ning muud vajalikud

uurimistoimingud teinud.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.10.2023 määrusega (resolutsiooni p 1) taotluse ning

pikendas X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.02.2024.

Puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine on lubatav VRKS § 361 lg 2 p-st 4 tulenevalt.

Puudutatud isiku senist käitumist arvestades saab jätkuvalt tõenäoliseks pidada, et vabaduses

viibides ei pruugi ta jääda Eestisse ega olla seetõttu rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike

toimingute tegemiseks PPA-le kättesaadav. Rahvusvahelise kaitse menetlus on kestnud

praeguseks 2 kuud ning on usutav, et selle aja jooksul ei ole PPA suutnud koguda piisavalt

andmeid otsuse tegemiseks. Korduvate vestluste läbiviimine teatud ajavahemiku tagant on

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tavapärane ning selle eesmärk on kontrollida eeskätt

taotleja enda väidete usaldusväärsust ja kokkulangevust muudest allikatest saadud infoga.

PPA on õigesti leidnud, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht VRKS § 361 lg 21

ning VSS § 68 p 6 tähenduses, kuna ta ületas ebaseaduslikult Eesti piiri ning liikus piirist

kaugemale end seejuures mööduvate sõidukite eest varjates. Rahvusvahelise kaitse taotluse

esitas puudutatud isik alles pärast seda, kui PPA ametnikud ta tabasid. Puudutatud isiku

käitumisest ja pärast kinnipidamist antud selgitustest ei nähtu, et tal või temaga koos reisinud

isikutel oleks pärast Eesti riigipiiri ebaseaduslikku ületamist olnud tegelikult kavatsus otsida

kontakti Eesti ametivõimudega või soov taotleda Eestis rahusvahelist kaitset. PPA on

mõistlikult järeldanud, et puudutatud isiku eesmärk oli Eesti kaudu liikuda teistesse riikidesse.

PPA on õigesti leidnud, et kõige tõenäolisemalt oli puudutatud isikul siiski soov jõuda

Hispaaniasse, arvestades tema keeleoskust ning asjaolu, et sel ajal viibis Hispaanias tema tütar.

Sellist järeldust õigustab ka asjaolu, et puudutatud isikuga koos olnud tütre abikaasa selgitas

pärast kinnipidamist PPA-le, et tema eesmärk oli jõuda Hispaaniasse oma abikaasa juurde. Isegi

kui nõustuda, et rahvusvahelist kaitset saada soovivate isikute ebaseaduslik riigipiiri ületamine

ei ole harukordne, on tegemist ebaausa käitumisega, kuna tegelikult peaks vastava sooviga isik

saabuma piiripunkti ning seal esitama oma taotluse. Ebaausalt käitunud isiku puhul ei pea PPA

usaldama pelgalt tema kinnitust, et ta jääb rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks

Eestisse. Aimates lisaks, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamine ei ole väga

tõenäoline, on põhjust kahtlustada, et isikul ei pruugi olla piisavalt motivatsiooni jääda Eestisse

kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemiseni.

Asjaolu, et puudutatud isiku eelnevalt Hispaanias elanud tütar on saabunud Eestisse, ei välista

ega vähenda puudutatud isiku põgenemise ohtu. Puudutatud isiku ja temaga koos

ebaseaduslikult piiri ületanud isikute antud seletuste pinnalt saab teha järelduse, et algselt oli

nende kõigi eesmärk siirduda elama Hispaaniasse. Seega on võimalik, et vabadusse pääsedes

püüab puudutatud isik koos oma lähedastega siiski jõuda Hispaaniasse, kus tema tütrel võivad

olla juba tekkinud mingisugused kontaktid. Samuti on võimalik, et ebaseaduslikult Hispaaniast

Eestisse saabunud tütar teab, kuidas või kelle abiga oleks võimalik korraldada ka samasugune

tagasireis koos oma pereliikmetega. Kuigi PPA on ise tõdenud, et puuduvad tõendid, et

taotluses viidatud Venemaalt tulnud sõidukis olevad isikud oleksid puudutatud isikuga seotud,

saab isikute antud seletuste pinnalt usutavaks pidada võimalust, et tegelikult oli neil kokkulepe

mingisuguste tundmatute kolmandate isikutega, kes oleks pidanud nad pärast Eestisse

saabumist üles otsima ja edasi Hispaania poole toimetama. Sellele viitab ka puudutatud isiku

väimehe kinnitus pärast kinnipidamist, et tal oli kavatsus minna Hispaaniasse, andmata

seejuures ühtki eluliselt usutavat selgitust selle kohta, kuidas ta sinna jõuda plaanis. Puudutatud

isik ise selgitas küll pärast kinnipidamist, et temal oli plaan tulla ja jääda Eestisse, aga tema

abikaasal oli teine arvamus. Seejuures oli ühiselt reisinud isikutel kaasas 3-aastane laps

(puudutatud isiku lapselaps). Neil asjaoludel on pigem tõenäoline, et puudutatud isik ei ole

3-23-1828

4(7)

PPA-le ka oma Eestisse saabumise asjaolude ja põhjuste kohta seletusi andes olnud täielikult

aus ja see suurendab põgenemise ohu tähtsust.

Kõiki puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaolusid ja tema antud seletusi arvesse võttes saab

mõistlikult järeldada, et põgenemise võimalus on vähemalt sama suur kui võimalus, et

puudutatud isik jääb Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus ega välista puudutatud isiku põgenemist.

Leebemate meetmete kohaldamine eeldab teatavat usaldust ning oleks puudutatud isiku

varasemat käitumist silmas pidades mõeldav juhul, kui mingite asjaolude põhjal võib olla

veendunud, et isik jääb Eestisse. Praegu neid ei esine – isikul puuduvad isiklikud sidemed

Eestiga, samuti pole ta siin varem pikemalt viibinud. Isiku Eestis viibivad lähedased elavad

varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning nendegi puhul esineb samasugune põgenemise oht.

Puudutatud isiku abikaasa ja tütre põgenemisohu neutraliseerib just puudutatud isiku ning tema

väimehe kinni pidamine, sest pigem on ebatõenäoline, et puudutatud isiku pereliikmed

püüaksid põgeneda Eestist ilma puudutatud isikuta. Vajadus tagada see, et puudutatud isik oleks

käimasoleva varjupaigamenetluse ajal PPA-le kättesaadav ning vältida võimalust, et ta Eestist

teistesse Schengeni ala riikidesse lahkub, on kaalukam vajadusest tagada puudutatud isikule

täisväärtusliku perekonnaelu elamise võimalus. Nagu PPA esindaja ka kohtuistungil selgitas,

on pereliikmetel võimalik puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses külastada, mis teataval

määral vähendab perekonnaelu riive intensiivsust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub määruskaebuses halduskohtu 16.10.2023 määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Väär on

halduskohtu järeldus, et puudutatud isik soovis end pärast Eesti piiri ületamist varjata.

Olukorras, milles puudutatud isik ja tema seltskond parajasti olid, ei ole tõenäoline, et nad

oleksid peatanud esimese ettejuhtuva sõiduki, et küsida abi. Rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamise ajaks oli isik juba kindel, et tegemist on riigi ametivõimudega. PPA ei ole siiamaani

tõendanud ära taotluses mainitud sõiduki ning puudutatud isiku ja tema kaaslaste seost.

Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine ei ole proportsionaalne ning kinnipidamise pikendamise

üle otsustamisel ei ole piisaval määral arvestatud konkreetse juhtumi asjaolusid. Halduskohus

on jätnud põhjalikult analüüsimata järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkuse.

Halduskohtu etteheide, et puudutatud isiku sihtriik ei olnud tõenäoliselt Eesti, on vaid

spekulatsioon. Isiku plaan oli lõpuks jõuda lihtsalt turvalisse Euroopa riiki. PPA toiminguid on

võimalik teha ka siis, kui isik ei viibi kinnipidamiskeskuses. Põgenemisohu jaatamiseks on

vajalik põhjalik analüüs, halduskohus on aga põgenemisohu kindlaks tegemisel tuginenud

üksnes enda siseveendumusele ja oletustele. Puudutatud isik ei ole veel kordagi konkreetselt

öelnud, et plaanib põgeneda Hispaaniasse. Tal puudub soov põgenemiseks, sest tema pere on

Eestis. Seejuures ei ole halduskohus arvestanud puudutatud isikuga seotud individuaalseid

asjaolusid, vaid teinud otsuse suuresti tema perekonna seisukohtade ja arvamuste põhjal.

Ainuüksi varasema käitumise põhjal, milleks on ebaseaduslik piiriületus, ei saa isiku

põgenemist pidada tõenäoliseks. Puudutatud isik on siiani olnud ametnikele kättesaadav ning

teinud nendega koostööd, samuti pole esitanud valeandmeid ega -ütlusi. Rahvusvahelise kaitse

taotleja kinnipidamine on äärmuslik abinõu.

9. PPA palub 15.11.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Puudutatud isik ei pöördunud ise

ametnike poole, vaid varjas end põõsastes. Samuti saabus isik ebaseaduslikult Eestisse enda

jaoks turvalisest riigist. Seega ei ole ebaseaduslikult piiri ületamine kuidagi õigustatud

hädaohus olemise või äärmise vajadusega. Määrusest nähtub, et halduskohus on käsitlenud

isiku kasuks rääkivaid asjaolusid, kuid leidnud, et need ei välista temast lähtuvat

3-23-1828

5(7)

põgenemisohtu. Puudutatud isik pole esile toonud asjaolusid, mis vähendaks põgenemisohtu,

vaid üksnes märkinud, et asjaolusid pole piisavalt analüüsitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi.

HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuigi halduskohtul tuli PPA taotluse lahendamiseks

korraldada kohtuistung, ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav samas asjas esitatud

määruskaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 265 lg 5). Puudutatud isik on saanud oma seisukohti

väljendada 16.10.2023 istungil, millel osales ka hispaania keele tõlk ja puudutatud isiku

advokaadist esindaja. Samuti on saanud puudutatud isiku esindaja tuua määruskaebuses esile

kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on

piisava põhjalikkusega võimalik analüüsida ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb puudutatud

isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus käsitab isiku taotlust

tõlgi kaasamiseks taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude

kandmiseks. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 06.09.2023 määruses, et puudutatud isikule

menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud ja kuna isik on viibinud

kinnipidamiskeskuses, pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks muutunud. Tõlkeabi

andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka

riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Seega tuleb taotlus HKMS

§ 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus,

resolutsioon ja põhjendused riigi kulul hispaania keelde.

11. PPA tugines taotluses VRKS 361 lg 2 p-le 4 ja VSS § 68 p-le 8. VRKS § 361 lg 1 kohaselt

võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib

rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on

olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku

osalust ja kättesaadavust. Viidatud sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja edasiliikumise

ennetamisele. Kinnipidamiseks vältimatu vajadus esineb siiski ainult juhul, kui on põhjendatud

alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama

(Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2).

12. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68

nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361

lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks

vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid

välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-

2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib

arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus

nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused

nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). PPA seostas taotluses puudutatud isiku

põgenemisohtu asjaoluga, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti välispiiri (VSS § 68 p 8).

13. Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isik peab olema rahvusvahelise kaitse menetluses

vajalike toimingute tegemiseks kättesaadav. VRKS § 18 lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima

rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja

muid asjaolusid. Selleks tuleb põhjalikult analüüsida taotleja väidetut ja esitatud dokumente

ning võrrelda neid muudest allikatest saadud infoga. PPA on selgitanud, et isikuga on tehtud

3-23-1828

6(7)

üks vestlus ning analüüsida tuleb tema antud ütlusi ja telefoni sisu, mille järel tuleb korraldada

uus vestlus. VRKS § 181 lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi nii kiiresti

kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. PPA taotluse

lahendamise ajaks oli isiku rahvusvahelise kaitse menetlus kestnud 2 kuud. Seda arvestades, ei

saa eeldada, et PPA-l oleks juba rahvusvahelise kaitse menetluses lõpliku otsuse tegemiseks

kõik vajalikud asjaolud välja selgitatud.

14. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine

on vajalik, sest vastasel korral võib ta põgeneda. Põgenemisohu tuvastamisel on õigesti

tuginetud VSS § 68 p-le 8. Nimetatud säte on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse

Euroopa Liidu välisest riigist. Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või

luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa riigipiiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa

järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest, annavad lisaks isiku käitumine ja temaga

seotud asjaolud kogumis piisavalt alust kahtluseks, et isik ei pruugi vabaduses viibides ja

leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldades olla rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni PPA-

le kättesaadav. Isiku põgenemisohtu ei välista pelgalt see, et isik ise ei ole oma

põgenemiskavatsust kinnitanud. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille

raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud

asjaolusid kogumis. Põgenemisohu jaatamiseks ei pea olema võimalik oht realiseerunud

(Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20). Puudutatud isik ületas

ebaseaduslikult piiri koos teiste isikutega, kelle hulgas olid tema abikaasa, tema tütre abikaasa

ja lapselaps, liikudes seejärel Eesti sisemaa poole ning varjates end mööduvate sõidukite ja

politsei eest. PPA selgitas taotluses, et samal ööl, kui PPA pidas kinni puudutatud isiku ja tema

kaaslased, sisenes samas piirkonnas Eestisse Venemaalt sõiduk, mille juhiks oli Hispaania

kodanik Vene Föderatsiooni elamisloaga ja kaasreisijaks Vene Föderatsiooni kodanik

Hispaania viisaga. On põhjust arvata, et kõnealuste isikute eesmärk oli puudutatud isikule ja

tema kaaslastele vastu tulla selleks, et nad edasi Hispaaniasse toimetada. Kuigi puuduvad

konkreetsed tõendid puudutatud isiku seotuse kohta nimetatud sõidukis olnud isikutega, on

puudutatud isiku ja tema kaaslaste antud seletuste põhjal usutav, et neil oli kokkulepe

kolmandate isikutega, kes oleks pidanud nad pärast Eestisse saabumist üles otsima ja edasi

Hispaaniasse viima. Ehkki puudutatud isik ise selgitas pärast kinnipidamist, et ta kavatses jääda

Eestisse, on PPA asjakohaselt osutanud vastuoludele tema ja temaga kaasas olnud isikute

ütlustes. Puudutatud isiku abikaasa ja tema tütre abikaasa on tunnistanud, et soovisid jõuda

Hispaaniasse, kus viibis puudutatud isiku tütar, täpsustamata samas, kuidas oli kavas seda teha

(vt Tartu Halduskohtu 17.08.2023 istungi protokoll, dtl 45 jj; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

07.12.2023 määrus nr 3-23-1827). Eelnevat arvesse võttes on PPA ja halduskohus õigesti

järeldanud, et tõenäoliselt oli ka puudutatud isiku tegelik soov jõuda Hispaaniasse ning esineb

endiselt kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabanedes püüab ta koos oma pereliikmetega sinna

jõuda. Seda ohtu ei välista ka asjaolu, et puudutatud isiku tütar on praeguseks tulnud

Hispaaniast Eestisse ja viibib koos oma ema ja lapsega varjupaigataotlejate majutuskeskuses.

PPA on selgitanud, et puudutatud isiku tütar viibis ebaseaduslikult Hispaanias ja on ka Eestisse

tulnud ebaseaduslikult. On põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabanedes püüab

puudutatud isik koos pereliikmetega jõuda Hispaaniasse, kus sotsiaalsete sidemete ja

keeleoskuse ning tütrel tekkinud võimalike kontaktide tõttu oleks lihtsam hakkama saada ka

juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlus peaks jääma rahuldamata.

15. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine ei ole võimalik, sest need ei hoia võimalikku põgenemist ära (vt Riigikohtu

29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Kuigi kinnipidamiskeskuses viibimise ajal ei saa

puudutatud isik suhelda piiranguteta oma pereliikmetega, kaalub praegusel juhul vajadus tagada

isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal üles riive tema perekonnaelule.

Pereliikmetel on võimalik puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses külastada. Asja

3-23-1828

7(7)

materjalidest ei nähtu, et puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus

tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Kuna VRKS §-s 361

sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut pidada kinni kuni 18 kuud (vt Riigikohtu

03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11), ei saa ka kinnipidamise kestusest tulenevalt

hinnata isiku jätkuvat kinnipidamist ülemääraseks.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 16.10.2023 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)