1-22-754/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-22-754

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2023, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-22-754 (20240100049)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

Viru Vangla taotlus Anton Mustasaare tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise

valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

Anton Mustasaar

(isikukood

39403222514;

viibimiskoht

xxx;

vabanemisjärgne elukoht xxx)

Karistuse kandmise algus 18.04.2022 ja lõpp 05.08.2025

Kohtuistungi toimumise aeg 12.12.2023, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76, VangS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Anton Mustasaar vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla

vabastamata.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 08.12.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton

Mustasaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega

elektroonilise järelevalve alla.

1-22-754

2. Viru Maakohtu 18.04.2022 otsusega tunnistati A. Mustasaar süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,

2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati

A. Mustasaarele mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta võrra, mõistes karistuseks 2

aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi alusel, suurendati uue kuriteo eest

mõistetud karistus 2 aastat vangistust eelmise, 12.03.2020 Viru Maakohtu kohtuotsuse alusel

mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 1 aasta 3 kuud 18 päeva vangistust

(18.04.2022. a seisuga), mõistes A. Mustasaarele liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 18 päeva

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.04.2022. Kohtuotsus jõustus 25.05.2022.

3. Kinnipidamisasutuses A. Mustasaare kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla

arvates on A. Mustasaar ohtlik avalikkusele(risk ühiskonnas). Isik võib hakata tegelema

narkootikumide käitlemisega (sealhulgas ka grupis) ja anda nad edasi alaealistele isikutele. Oht

on tõenäolisem kui isikul on majanduslikud raskused, kui isik jätkab ja säilitab oma varasemat

elustiili ning ei mõista kuriteoga kaasnevaid tagajärgi. Kui isik jätkab narkootikumide

tarvitamist, kui ei suuda näha alternatiive probleemsete olukordade lahendamisel. Kui jätkab

suhtlemist kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Lähtudes vangla iseloomustuses toodust ja tuginedes

süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla kinnipeetava karistuse

kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all (elektroonilise järelevalve alla).

4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks A. Mustasaar

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Mustasaarele tulenevalt tema ohtlikkuse

tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll tähtajaga kuni

05.08.2025. Lisaks tuleb A. Mustasaarele määrata KarS § 75 lg 2 p-des 1, 21, 4, 8 ja 9 ettenähtud

kohustused. Kriminaalhooldaja on lisanud, et juhul kui kohus peab otstarbekaks A. Mustasaar

karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus A. Mustasaarele järgmised

tegevused: sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening““ jätkutegevused ja sotsiaalprogrammi „Õige

hetk“.

Kriminaalhooldusametniku

arvamuse

lisa

kohaselt

teostas

02.11.2023

kriminaalhooldusametnik J D elukohakontrolli aadressil xxx, et kontrollida A. Mustasaar,

39403222514 elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kodukülastuse

teostamise tulemusena selgus, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab A.

Mustasaare ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve all, omapoolseid argumente

esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. Süüdimõistetu A. Mustasaar palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist

elektroonilise järelevalve alla, selgitades, et vabaduses kavatseb tööle asuda ja tegeleda oma

lastega. Süüdimõistetu märgib, et tema prioriteediks on lapsed, kuna ta on ise kasvanud ilma

isata ja tahab elada korralikku elu. Praegu elavad lapsed lihase emaga, kellega süüdimõistetu ei

suhelnud kolme aasta jooksul, kuid praegu suhtlevad laste asjus. Lastega on süüdimõistetu

suhelnud vangistusest peale ja lapsed on käinud kokkusaamisel ilma klaasita. Süüdimõistetu

kinnitas, et maksab lastele elatist nagu süsteem ette näeb ehk temale tulnud rahast pool läheb

elatise kustutamiseks. Vabaduses hakkab tööle metallitšehhis, kus algul hakkab katseajal

tegema tööd metalliga ja hiljem õpib keevitajaks või metallilõikajaks. Süüdimõistetu sõnul

õppis ta mõned aastat tagasi keevitajaks, kuid see jäi pooleli, kuid ta jõudis sellel erialal töötada

ja omab vastavaid kogemusi. Süüdimõistetu ei oska täpselt summat öelda, mis vabaduses

teenima hakkab. Arvab, et sissetulekust piisab elatise maksmiseks, hagide kustutamiseks ja

endale jätmiseks. Süüdimõistetu on 80% kindel, et saab ettevõttesse tööle asuda, kuna seal

töötab tema hea lapsepõlve tuttav, kes selgitas talle, et see on väike ettevõtte, kus ta töötab ja

1-22-754

töökoht on stabiilne. Juhul, kui plaanitud ettevõttesse tööle ei ole võimalik minna, siis plaanib

ta ennast võtta Töötukassas arvele ja talle öeldi ka, et korraldatakse koolitus just selle ettevõtte

kaudu. Kui midagi ei õnnestu, siis plaanib süüdimõistetu leida tuttavate kaudu töökoha. Ema

on valmis isikut majanduslikult toetama. Arvab, et suudab katseaja jooksul mitte tarvitada

alkoholi ja narkootilisi aineid, kuna tal kulus palju aega mõtlemiseks vanglasse sattumise

põhjuste üle ja enam ta tagasi vanglasse ei tule, talle on olulisemad lapsed ja pere.

Süüdimõistetu selgitab, et ta ei ole nõustunud vanglas töötama mitte selle tõttu, et ta on

paadunud kriminaal, vaid kuna selle eest maksti 19 senti tunnis ja selle rahaga ei ole midagi

võimalik soetada. Vabaduses teenis süüdimõistetu rohkem raha ja kui palk oleks vanglas

suurem, siis ta võiks töötada vanglas. Ta taotles keevitajaks õppimist, kuid talle seda ei

võimaldatud. Süüdimõistetu selgitab, et töötades kaks või kolm korda kuus, saaks ta kätte 10

eurot ja tegelikkuses aitavad teda sugulased rahaliselt, seega sellise raha eest ta ei taha tööd

teha. Eelmise kriminaalhoolduse all olemise aja jooksul tekkis olukord, kus süüdimõistetu oli

linnast eemal, vahepeal kuulutati ta tagaotsitavaks ja kui tuli tagasi, siis kriminaalhooldus

lõppeski. Nüüd on süüdimõistetul olnud aega järele mõtlemiseks ja ta täidaks kõike kohtu poolt

määratut. Süüdimõistetu ei soovinud ema juurde vabaduses elama asuda, kuna ema juures on

kitsas ning ta sooviks oma elu ise korraldada ja võtta endale lapsed nädalavahetusel.

Süüdimõistetu palus võimalust näidata, et ta on vabanemist väärt ja temale on lapsed ikka

tähtsamad.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades

prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A. Mustasaart ei saa vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastada.

8. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase kohus

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama

seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega

9. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve

kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu

elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korra § 51 lg 2 kohaselt peavad

elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised

tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha

omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus;

3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad

täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma

selle kohta allkirja. A. Mustasaar esitas vabanemisejärgseks aadressiks xxx. Korteri omanik on

andnud

oma

nõusoleku

elektroonilise

valve

rakendamiseks

nimetatud

elukohas.

Kodukülastusel on välja selgitatud, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve

kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed eeldused A. Mustasaare tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

10. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline

katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele. Katseajaks allutatakse

süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni

kahekümne neljaks kuuks.

1-22-754

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse

isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-

1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või

tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava

teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne

alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

13. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Mustasaar omandas ajavahemikul 02.02.2021-

29.06.2021 riigikeele A1 tasemel, ajavahemikul 02.07.2021-12.02.2022 riigikeele A2 tasemel

ja ajavahemikul 01.03.2022-31.03.2022 läbis arvutiõppe täiendkoolituse. Lisaks läbis

ajavahemikul 29.11.2022-31.08.2023 B1 riigikeele kursuse, kuid eksam jäi sooritamata. Vangla

iseloomustuse kohaselt suhtleb ametnikega enamasti viisakalt, esineb üksikuid rikkumisi. Isiku

hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).

14. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Mustasaarele on 28.07.2023 määratud

distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest ning karistuseks määratud üheksa päeva kartserit.

Kohtupraktika kohaselt on põhimõtteline korduv tööst keeldumine raske rikkumine. Riigikohtu

lahendi 3-18-1895 punktis 19 on selgitatud: „Kolleegiumi praktika järgi saab tööle asumise

korralduse süstemaatilist täitmata jätmist pidada raskeks rikkumiseks (otsused asjades nr 3-3-

2-1-15 (p 25) ja 3-3-2-2-15 (p 26), otsus nr 3-15-3133/29 (p 17)). Nii on see ka praegusel juhul.

Vastustaja on õigesti märkinud, et kuritegeliku subkultuuri ilmingutest kantud allumatus, mis

väljendub järjekindlas keeldumises täita tööle asumise korraldust, ohustab distsipliini ja

julgeoleku tagamist vanglas….Süstemaatiline alusetu keeldumine koristustööst viitab sellele,

et kaebaja hoiab jätkuvalt au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, mille järgi on

koristustööde tegemine tema staatusega isikule väärikust alandav.“ Kohtuistungil on A.

Mustasaar selgitanud, et on töötamisest keeldunud põhjusel, et vangistuses teenitav töötasu on

väike. Kohus märgib, et kuigi vanglas teenitav tasu ei ole suur, siis on vanglas töötamise puhul

lisaks kohtupraktikas toodud seisukohale oluline, et luua ja hoida vangistuses positiivseid

tööharjumusi. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et süstemaatiline tööst keeldumine

annab olulise hinnangu kinnipeetava hoiakute kohta ning käesoleval juhul iseloomustab see A.

Mustasaare käitumist vangistuses negatiivselt.

Isiku elutingimused

15. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Mustasaarel rahvastikuregistri andmetel alates

21.10.2013 kehtiv sissekirjutus aadressil xxx. A. Mustasaar on taotlenud vabastamist

elektroonilise järelevalve alla aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 3-

toalise korteriga, mille omanik on isiku tuttava ema. Korteril on kommunaalmaksete eest

võlgnevus summas 5000 eurot. Korteriühistuga kokkuleppel makstakse graafiku alusel võlga

100 eurot kuus. Olemas kõik eluks vajalik. Korteris hakkab elama isik üksi. Korteri omanik on

1-22-754

nõus isiku elama asumise ja elektroonilise valve seadme paigaldamisega. Isikul formaalselt

olemas isikut tõendav dokument (pass) kehtivusega kuni 24.05.2027. Dokumendi asukoht on

teadmata ja isik ei osanud vastata, kus dokument võiks asuda.

16. Töö ja majandusliku toimetuleku kohta on vangla iseloomustuses märgitud, et enne

vangistust ametlik töökoht puudus. Tegi hooajalisi lühiajalisi juhutöid. Vajadusel aitas

majanduslikult toime tulla perekond ja mingit raha sai kuriteo toimepanemise tulemusena. Isiku

poolt toime pandud süüteod olid toime pandud muuhulgas majandusliku kasu saamise

eesmärgil. K-raha andmetel on 27.11.2023 seisuga kinnipeetaval tasumata võlanõudeid

summas 25 285,41 eurot. Vabanemisfondis on 1 028,11 eurot. Vestluse käigus on isik

tunnistanud, et eelistas alati töötada mitteametlikult, kuna ei soovinud, et kohtutäitur kogu tema

raha ära võtaks. Teoorias saab aru, et võlgasid on vaja maksta, kuna sellise elustiiliga jätkamine

ei ole tema jaoks pikemas perspektiivis kasulik. Vangla andmetel on A. Mustasaarel

ennetähtaegse vabanemise korral olemas töökoht ettevõttes P E OÜ. Ettevõtte juhatuse liikme

sõnul võtaks ta A. Mustasaar tööle lukksepana töötasuga 1000 eurot kuus. Teatmik.ee andmetel

ei ole ettevõttes ühtegi töötajat registreeritud ning aastate 2021-2022 majandusaasta aruanded

on esitamata.

17. Rahvastikuregistri andmetel on A. Mustasaar vallaline. Isikul on ema ja kaks alaealist

last. K-raha andmetest nähtub, et isik ei maksa juba pikemat aega oma lastele elatisraha.

Lähivõrgustikku kuuluvad isiku vend ja ema elukaaslane. Enne vangistust elas isik

elukaaslasega, kuid pärast isiku süüdimõistmist nende suhe katkes. Lapsed käivad regulaarselt

kinnipeetava juures lühiajalistel kokkusaamistel ilma klaasita. Isikul on suhtlusringkonnas

olnud kriminaalkorras karistatud sõpru, kuid isiku kinnitusel suhtleb ta nendega harva.

Praegune kuritegu on pandud toime grupis, mis annab alust arvata, et suhtlusringkonnas on

kriminaalset mõtteviisi toetavad isikud.

18. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Mustasaar viibis psühhiaatri vastuvõtul, kus isikul

diagnoositi alkoholisõltuvus. Enda sõnul tarvitas alkoholi harva ja enne vangistust ei tarvitanud

üldse. Vangla andmetel tarvitas kanepit aastatel 2011- 2020 iga päev mitu korda. Amfetamiini

ja Ecstasy-d tarvitas ajavahemikul alates 2016. aastast kuni 2020. juunini(kuni neli korda

aastas). Esimest korda proovis kanepi suitsetamist viieteistkümneaastasena. Viimane kord

tarvitas kanepit 2020. aasta suvel. Vestluse käigus tunnistas isik, et suitsetas kanepit väga ammu

ja sellest tulenevalt läks tema mälu kehvemaks. Otseselt saab aru, et selline käitumisviis

kahjustab tema tervist, kuid ei ole võimeline narkootikumide tarvitamist lõpetama. Pisendas

probleemi ning väitis, et igapäevane käitumine ei olnud seotud narkootikumide hankimisega

ning tarvitamisega. Isik läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" täies mahus ajavahemikul

28.07.2021-08.09.2021. Edaspidi soovitati talle pigem individuaalseid lähenemisi, et ei oleks

hajevil - samas kaasa töötab ilusti. Programmiga tõusis isiku teadlikus enda probleemidest,

riskikohtadest ja valikuvõimalustest.

19. Kohtu hinnangul isiku elutingimused ei toeta A. Mustasaare vabastamist. Talle on küll

garanteeritud töökoht ja tal on olemas elukoht, kuhu on võimalik elektroonilist valvet

kohaldada, kuid isiku toimetulekut vabaduses mõjutavad sõltuvusprobleemid ja majanduslik

olukord.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

20. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

21. Vangla ja prokuratuur on vabastamise poolt. Prokuratuuri seisukoht pole

kommenteerimisväärne, kuna sellel polegi põhjendusi. Vangla hinnangu kohaselt isik võib

hakata tegelema narkootikumide käitlemisega (sealhulgas ka grupis) ja anda nad edasi

alaealistele isikutele. Oht on tõenäolisem kui isikul on majanduslikud raskused, kui isik jätkab

1-22-754

ja säilitab oma varasemat elustiili ning ei mõista kuriteoga kaasnevaid tagajärgi. Kui isik jätkab

narkootikumide tarvitamist, kui ei suuda näha alternatiive probleemsete olukordade

lahendamisel. Kui jätkab suhtlemist kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega. Üldise korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Kohtu jaoks on vangla „ohtlikkuse“

hinnang paljasõnaline ning ebaveenev nagu ka protsentuaalsed ohuhinnangud. Siinkohal ei

korda kohus täies mahus üle Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 nimetatud põhjendusi,

miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa.

Ennekõike pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks

kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Selleta aga pole arusaadav, miks

väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole

kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid.

Samas lahendis rõhutab Riigikohus, et enne isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist tuleb ka

kaaluda põhjalikult, kuidas oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja

kontrollkohustuste määramisega, millist mõttekäiku vangla hinnangust ei nähtu.

22. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Mustasaar on kriminaalkorras karistatud kolm

kord, millest üks karistus on arhiveeritud. Vanglas kannab karistust esimest korda. Varasemalt

oli karistatud kriminaalkorras varguse eest ja narkootilise aine omandamise ning edasi andmise

eest alaealistele isikutele. Käesolevalt kannab vanglakaristust narkootilise ja psühhotroopse

aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Praegune ja eelmine kuritegu olid

etteplaneeritud. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega.

23. Kohus peab oluliseks sõltuvusainete tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi A. Mustasaare

õiguskuulekale käitumisele. Tuleb arvestada sellega, et narkootiliste ainete tarvitamine on

olnud A. Mustasaare puhul õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Samuti on

tähelepanuväärne, et eelmise kohtuotsuse kohaselt edastas kinnipeetav ebaseaduslikult

narkootilisi aineid nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, lisaks omandas ebaseaduslikult

väikeses koguses narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil ja andis ebaseaduslikult

korduvalt edasi narkootilist ainet väikeses koguses. Praegune kuritegu on narkootilise ja

psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. A. Mustasaare käitumisaktid

annavad aluse arvata, et isiku poolt toime pandud kuriteod on tihedalt seotud isiku narkootiliste

ainete tarvitamise harjumusega. Kohtu hinnangul on A. Mustasaare puhul narkootiliste ainete

tarvitamisest loobumine äärmiselt oluline, kuid arvestades, et isik on ligikaudu kümme aastat

enne kuritegude toimepanemist pidevalt tarvitanud narkootilisi aineid, siis puudub kohtul

veendumus, et A. Mustasaar on motiveeritud enda käitumist muutma. Seejuures ei ole

väheoluline, et isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida isik endale ei tunnista. A.

Mustasaar on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille käigus tõusis isiku

teadlikkus enda probleemidest, riskikohtadest ja valikuvõimalustest. Kohtu hinnangul on

positiivne, et isikul on teadmisi sõltuvusainete tarvitamisega seonduvate probleemide kohta,

kuid leiab, et sõltuvusainete tarvitamisest tulenev risk on suur.

24. Mis puudutab majanduslikke väljavaateid, siis vajab märkimist, et A. Mustasaarele on

tagatud vabaduses töökoht ettevõttes P E OÜ, kuid teatmik.ee andmetel ei ole ettevõttes ühtegi

töötajat ja majandusaasta aruanded on viimase kahe aasta kohta esitamata. Kohtuistungil on A.

Mustasaar selgitanud, et töökohta soovitas talle tuttav, kes ka ise samas ettevõttes töötab. Kohus

leiab, et on põhjust arvata, et isik võib ettevõttes töötada mitteametlikult. Varasemalt on A.

Mustasaar iseloomustuse kohaselt pooldanud mitteametlikult töötamist, et takistada

kohtutäituri võimalusi nõuete täitmiseks. Lisaks on vangla iseloomustuse kohaselt nimetatud

ettevõtte juhatuse liige öelnud, et A. Mustasaar võetakse tööle lukksepana töötasuga 1000 eurot.

Siinkohal on kohtu hinnangul oluline välja tuua, et kohtuistungil on süüdimõistetu selgitanud,

et vanglas ei ole ta nõus töötama väikese töötasu tõttu ning varasemalt on ta saanud vabaduses

töötasu 7-10 eurot tunnis. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohtu hinnangul

1-22-754

tõenäoline, et A. Mustasaar ei ole siiras nimetatud töökohta tööle asumise soovi osas. Kohtu

hinnangul on vähetõenäoline, kas isik, kes keeldub väikese tasu eest töötamisest, on

motiveeritud töötama ametlikult töötasu eest, mis on väiksem kui aastaid tagasi vabaduses isik

enda sõnul teenis. Kohtu kõhklusi tööle asumise osas kinnitab veelgi see, et enne vangistust

tegi süüdimõistetu ainult hooajalisi lühitöid, seega puudub isikul pikaajaline tööharjumus nii

vangistuses kui ka vabaduses. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul formaalselt küll olemas

isikut tõendav dokument, kuid dokumendi asukoht on teadmata ja isik ei osanud vastata, kus

dokument olla võiks. Seega võivad isikul esineda ajutised takistused ka enda Töötukassas

töötuna registreerimisel. Lisaks on K-Raha andmetel isikul tasumata võlanõudeid ligikaudu

25 000 eurot ning vabanemisfondis ligikaudu 1000 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd isik on toime

pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis on A. Mustasaare majanduslikust

olukorrast tulenev risk suur ning ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.

25. Kohus peab oluliseks peatuda ka isiku lähedastel ja lastel. A. Mustasaar on korduvalt

rõhutanud kohtuistungil, et tema lähedased ja eelkõige ema toetavad teda. Lisaks on A.

Mustasaar kohtuistungil rõhutanud, et soovib vabaduses tegeleda oma lastega ja nendega

nädalavahetuseti aega veeta. Vangla iseloomustuse kohaselt on käinud lapsed A. Mustasaare

juures regulaarselt lühiajalistel klaasita kokkusaamistel. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik

on seadnud endale realistlikud eesmärgid lastega suhtlemiseks. Ometi leiab kohus, et laste

olemasolu ja nendega suhtlemise soovi ei saa üle tähtsustada, kuna isikul olid lapsed olemas

juba enne kuritegude toimepanemist ning isaks olemine ei takistanud isikut kuritegusid

toimepanemast, sh edasi andmast narkootilist ainet alaealisele.

26. Kõike eeltoodut arvestades ei tekita A. Mustasaare käitumine vangistuses ja vabastamise

võimalikud tagajärjed kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest.

Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises

õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt

elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.

27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Mustasaare vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik