1-21-8220/265 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-21-8220

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

1-21-8220 (21221000018)

Kohtukoosseis

eesistuja Elina Elkind, liikmed Julia Katškovskaja ja Inna

Ombler

Kohtuistungi sekretär

Elina Huobolainen

Kohtuasi

Rein Reili süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 16. jaanuari 2023. a otsus (üldmenetluses)

Apellant

Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Vahur Verte

Süüdistatava Rein Reili kaitsja vandeadvokaat Mart Missik

Süüdistatav Rein Reili

Kohtuistungil osalenud isikud

Riigiprokurör Vahur Verte, süüdistatava Rein Reili kaitsja

vandeadvokaat Ahto Sirendi, süüdistatav Rein Reili

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. jaanuari 2023. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le seoses vandeadvokaat Ahto Sirendi

poolt Rein Reilile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks

3830 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulu summas 750 eurot riigi kanda. Välja mõista Rein

Reililt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks

riigieelarve tuludesse 3080 eurot 40 senti, sh käibemaks, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul

2(17)

alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 256 eurot 70 senti. Makseinfo koos

viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Rein Reilile eraldi dokumendina.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Rein Reilit süüdistatakse KarS § 184 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi (täpsustatud süüdistus, esitatud

kohtumenetluses 31. oktoobril 2022) kokkuvõtlikult selles, et tema, olles varem karistatud

KarS § 184 lg 2 p 1 - § 22 lg 2 järgi, käitles grupis koos teiste isikutega, s.o DZga, ABga,

AMga, THga, PPga, DTga ja SAga rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks

mõeldud mõjukoguses narkootilist ainet marihuaanat.

2. Lisaks grupis narkootilise aine käitlemisele omandas R. Reili eeluurimisel tuvastamata ajal

ja asjaoludel ebaseaduslikult enne 23. augustit 2021 kanepiõisiku massiga 0,15 grammi

(kanepiõisiku tetrahüdrokannabinooli protsentuaalset sisaldust ekspertiisimaterjali vähesuse

tõttu ei määratud) ning hoidis nimetatud kanepiõisikut ebaseaduslikult enda juures, kuni see

23. augustil 2021 R. Reili kahtlustatavana kinnipidamisel Tallinnas politseiametnike poolt

leiti ja ära võeti. Samuti omandas R. Reili täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne

23. augustit 2021 suures koguses narkootilist ainet kanepiõisikuid, kokku vähemalt ühe kilo

(s.o kaks poolekilost vaakumpakendatud pakki marihuaanat), mis R. Reili teadmise kohaselt

oli „valesti kuivatatud“ ehk „lahja savu“, s.o madala THC sisaldusega marihuaana, millest üht

osa oli R. Reili enne 23. augustit 2021 ära müünud seni tuvastamata isikutele, üht osa pakkus

R. Reili 21. augustil 2021 kümne grammi kaupa müügiks seni tuvastamata Risto-nimelisele

isikule ning ülejäänud, s.o veel müümata marihuaanat hoidis R. Reili kuni 23. augustini 2021

enda elukohas Tallinnas XXX korteris, kust politsei poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja

võeti ära:

-

467,6 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,44 %;

-

148,2 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,43 %;

-

9,76 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,46 %;

-

10,94 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,42 %;

-

21,45 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,51 %.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohtu 16. jaanuari 2023. a otsusega tunnistati R. Reili süüdi KarS § 184 lg 2

p-de 1 ja 2 järgi ning mõisteti karistuseks viis aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25. aprilli 2018. a kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 4 kuud vangistust (liidetud Harju Maakohtu

13. novembri 2019. a otsusega mõistetud karistusega) võrra ning lõplikuks karistuseks

mõisteti 8 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg

3(17)

karistusaja hulka ja loeti karistusaja alguseks 23. august 2021. Tõkend vahistamine jäeti

muutmata ja määrati tühistada see kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatavalt mõisteti välja

menetluskulud kokku summas 6910,40 eurot ja määrati, et ta peab tasuma neid 12 kuu

jooksul, s.o igakuiselt vähemalt 575,86 eurot. Määratud kaitsja J. Radziwilli tasu jäeti riigi

kanda. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel ehk kuriteoga saadud vara asendamiseks mõisteti

R. Reililt välja 20 000 eurot, mida süüdistatav peab tasuma 24 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest. Samuti määrati, et asitõendite osas võetakse seisukoht kriminaalasja nr 1-22-

3610 kohtulikul arutamisel.

Apellatsioonid

Prokuratuur

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni riigiprokurör V. Verte, kes taotleb otsuse

tühistamist osas, milles maakohus mõistis R. Reililt välja konfiskeerimise asendamiseks

20 000 eurot ja palub selles osas uue otsuse tegemist, millega mõistetaks välja 85 000 eurot.

Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5. Maakohus võttis alusetult R. Reili 2021. a mais-juunis müüdud marihuaana jaemüügihinna

aluseks marihuaana hulgimüügihinna lähedase hinna ehk 10 eurot/gramm (ehk 10 000

eurot/kg). Kohus pidanuks R. Reili 2021. a mais-juunis müüdud marihuaana jaemüügihinnana

arvestama tol ajal Eesti keskmist marihuaana jaemüügihinda, s.o 20 eurot/gramm. Maakohus

on vaidlustatud otsuses sedastanud, et kuivõrd R. Reili ei müünud marihuaanat ühe grammi

kaupa, vaid 10 ja 20 grammi kaupa, siis ei saa lähtuda viidatud tõendites märgitud

jaemüügihinnast (s.o 20 eurot/gramm), vaid poole väiksemast jaemüügihinnast (s.o 10

eurot/gramm). Kriminaalasjas uuritud tõenditest ei nähtu, et marihuaana jaemüügil 10 või 20

grammi kaupa tuleb jaemüügihinda korrigeerida. Kohtus uuritud tõenditest (päringute

vastused) nähtuvalt teenis R. Reili SAlt 2021. a mais-juunis ligi seitsme kilo (täpsemalt 6,5

kilo) marihuaana müügist kokku 130 000 eurot. Sellest summast tuleb maha arvata R. Reili

tehtud tuvastatud kulutused, s.o 45 000 eurot, mis ta SA vahendusel ABle maksis, ning

ülejäänud 85 000 eurot on R. Reili n-ö puhastulu.

Kaitsja

6. Samuti vaidlustas maakohtu otsuse süüdistatava kaitsja vandeadvokaat M. Missik, kes

taotles esmalt võtta KrMS § 63 lg 2 alusel asja materjali juurde AM kohtueelses menetluses

kahtlustatavana

antud

ütluste

protokoll

SA

ütluste

usaldusväärsuse

hindamiseks.

Lõpptaotlusena palus kaitsja tühistada Harju Maakohtu 16. jaanuari 2023. a otsus R. Reili

suhtes täies ulatuses ja mõista R. Reili talle esitatud süüdistustes õigeks. Alternatiivselt palus

kaitsja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Lisaks palus

kaitsja hüvitada R. Reilile tema vahi all hoidmisega põhjustatud kahju. Apellatsiooni

põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

7. Käesolevast kriminaalasjast eraldas kohus kriminaalasja 1-22-5890. Selle kriminaalasja

lahendas kohus kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 26. oktoobri 2022. a otsusega.

Muu hulgas mõisteti teiste seas süüdi SA selles, et ta andis kanepit üle R. Reilile. Kohtuotsuse

langetas kohtunik Liina Pohlak. Kaitsja on seisukohal, et edasi arutas käesolevat asja

ebaseaduslik kohtukoosseis KrMS § 339 lõike 1 p 1 tähenduses, sest ka vaidlustatava otsuse

4(17)

üldmenetluses tegi eesistujana sama kohtunik, mõistes R. Reili süüdi selles, et ta sai

SAlt kanepit. Seetõttu taotleb kaitsja alternatiivina õigeksmõistva kohtuotsuse langetamisele

kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist.

8. Apellant on seisukohal, et maakohtu otsuse tegemisel eksis kohus ka sisuliselt. Nimelt

grupis narkootilise aine käitlemise kohta ainsa süüstava tõendiallika ehk SA ütlused on

vastuolus jälitustoimingute käigus kogutud andmetega. Maakohus selle seisukohaga ei

nõustunud, leides, et võimalik oli SA poolt narkootilise aine üleandmine R. Reilile siis, kui

varjatud jälgimist ei teostatud. Kuivõrd SA ütlused on ebausaldusväärsed ja tegemist on ainsa

süüstava tõendiallikaga, tulnuks R. Reili talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja

taotleb

ka

KrMS

§

lõike

alusel

menetlusliku

tõendina

AMi kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmist SA ütluste usaldusväärsuse

kontrollimiseks.

Jättes

selle

taotluse

rahuldamata,

rikkus

maakohus

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust.

9. Seonduvalt 23. augusti 2021. a teoga pööras maakohus kriminaalmenetlusõigust rikkudes

ümber tõendamiskoormise ja heitis süüdistatavale ning tema kaitsjale alusetult ette seda, et

nad pole tõendanud R. Reili süütust. Tegelikult ilmnesid asjatundjana üle kuulatud MT ja

ekspert ÕT ütluste pinnalt kahtlused selles, kas R. Reilile etteheidetav kanep tekitab

narkootilist

joovet,

mistõttu

selle

käitlemine

pole

KarS § 184 lõike 1 alusel karistatav. Kuivõrd maakohus luges toksikoloogiaeksperdi

MTi tõendiallikana ebausaldusväärseks, oli põhjendamatu tugineda ka tema vastuskirjale selle

kohta, millises koguses kanep tekitab narkootilist joovet. Kui MT lugeda aga usaldusväärseks

tõendiallikaks, ei olnud 23. augusti 2021. a episoodis R. Reilile etteheidetav kanep

narkootilise joobe tekitamiseks sobiv. Mõlemal juhul tuleb R. Reili suhtes langetada

õigeksmõistev kohtuotsus. Kohus on ka menetlusõigust rikkudes lugenud tõendina lubatavaks

mobiiltelefonist leitud teabe, kuigi tõendamata on, et kahtlustatavale selgitati telefoni

avamiseks vajaliku parooli andmisest keeldumise õigust.

Süüdistatav

10. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav R. Reili, kes palub maakohtu

otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellatsiooni seisukohad on kokkuvõtvalt

järgmised.

11. Grupis toimepandud narkootilise aine käitlemise puhul palub apellant enda

õigeksmõistmist, kuna tema süüd tõendavad vaid ühe isiku ehk SA ütlused, mis on

vastuolulised ega ole usaldusväärsed. Apellatsioonis analüüsitakse sellega seoses

jälitustoimingutega kogutud andmeid, võrreldes neid SA ütlustega.

12. 23. augustil 2021 toimepandud teo osas palub apellant enda õigeksmõistmist seoses

sellega, et tegemist oli tööstusliku kanepiga. See tuleneb nii eksperdi ja asjatundja ütlustest

aines CBD-sisalduse kohta kui ka sellest, et juba mõõtemetoodika kohaselt võib

mõõtemääramatust arvestades olla tegemist kanepiga, mis ei ületa seaduses ette nähtud 0,3 %

tetrahüdrokannabinooli piiri.

13. Süüdistatav palub jätta tõendikogumist välja telefon OnePlus vaatlus, kuna see saadi

lubamatul viisil ja pole tuvastatud parooli saamise seaduslikkus. Apellant juhib samuti

5(17)

tähelepanu sellele, et maakohus ei andnud hinnangut ANOM-iga saadud tõendi

seaduslikkusele.

14. Samuti juhib apellant tähelepanu sellele, et ta sai (endistest) kaassüüdistatavatest rangema

karistuse ja temale kohaldati ka vara konfiskeerimist, kuigi tema süü on süüdistuse kohaselt

väikseim.

Prokuratuuri vastus apellatsioonile

15. Prokuratuur taotleb jätta kaitsja ja süüdistatava taotlused ja apellatsioonid rahuldamata

ning Harju Maakohtu 16. jaanuari 2023. a otsus R. Reili süüditunnistamises muutmata,

põhjendades seda järgmiselt.

16. Asjaolu, et süüdistatavate DZ, AB, DT, SA, TH ja PP osas kinnitas kokkuleppe sama

kohtunik, kes kuulus vaidlustatud kohtuotsuse teinud kohtukoosseisu, ei ole KrMS § 49 alusel

kohtuniku taandumise alus ega ka käsitletav ka KrMS § 339 lg 1 p 1 ega § 339 lg 2

tähenduses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Vastupidi, KrMS § 366 p 8 näeb

otsesõnu ette võimaluse mitme süüdistatavaga kriminaalasjades osade süüdistatavate osas

langetada menetluslik seisukoht lihtmenetluses (nt kokkuleppemenetluses) ning samal ajal

teiste süüdistatavate osas jätkata asja arutamist üldmenetluses. KrMS §-d 239 lg 1, 3 ja 250 lg

1 alusel on üldmenetluse kriminaalasjas võimalik üle minna kokkuleppemenetlusele.

Kooskõlas KrMS § 250 lg 2 jätkatakse menetlust üldises korras, kui kohus keeldub

kokkuleppemenetlusest KrMS § 248 lg 1 p-de 1 või 2 alusel. Seadus ei sätesta

(sh KrMS § 49), kas asja arutamist võib jätkata sama kohtukoosseis või peab asja arutamist

jätkama uus kohtukoosseis. Kohtukoosseisul ei ole seadusest tulenevat kohustust asja

arutamisest taanduda. Prokurör märgib sedagi, et ainuüksi asjaolu, et üks või mitu

kaastäideviijat on kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, ei nõua üldmenetluses jätkavate

kaastäideviijate suhtes samuti süüdimõistva otsuse langetamist ning üldmenetluses jätkavate

kaastäideviijate

suhtes

õigeksmõistva

otsuse

langetamise

järel

näeb

seadus

kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud kaastäideviijatele ette teistmise korras uue otsuse

tegemise võimaluse. Täiendavalt on vaidlustatud kohtuotsuse teinud kohtukoosseisu

objektiivsuse hindamisel oluline välja tuua asjaolu, et 29. septembri 2022. a istungiks olid

kõik tõendid kohtule esitatud. Seetõttu ei esitanud prokuratuur koos kokkulepetega kohtule ka

kriminaaltoimikut, kuivõrd kõik tõendid olid juba kohtule selleks hetkeks esitatud. Ka pärast

viidatud kohtuistungit ei esitanud ükski kohtumenetluse pool kohtutoimikusse enam

täiendavaid tõendeid. Seetõttu puudub alus kõnelda ka võimalikust võistlevuse põhimõtte

rikkumisest. Samuti on jäetud apellatsioonides tähelepanuta, et Harju Maakohtu 26. oktoobri

2022. a otsuse nr 1-22-5890 koostanud ning vaidlustatud kohtuasjas otsuse koostanud kohtu

koosseisud ei kattu. Kokkuleppemenetluses arutab kohtunik kriminaalasju ainuisikuliselt, ent

üldmenetluses esimese astme kuriteo arutamisel koosneb kohtukoosseis KrMS § 18 lg 1

alusel kolmest kohtunikust. Apellatsioonides on jäetud tähelepanuta ka asjaolu, et

menetlusosalised, sh süüdistatav Rein Reili ja tema kaitsja olid 29. septembril 2022

kohtuistungil nõus, et eraldatud kriminaalasja ja käesoleva kriminaalasja lahendamisel osaleb

sama kohtunik, kuivõrd süüdistusaktis ja kaitseaktides nimetatud tõendid olid selleks ajaks

kõik kohtulikul uurimisel uuritud.

6(17)

17. Maakohus

luges kõigiti põhjendatult süüdistatava

SA

kohtus antud ütlused

usaldusväärseteks. SA kuulati 8. juunil 2022 kohtuistungil kokku pea kolme tunni vältel üle

ning tema ristküsitluse protokoll on kohtutoimikus kokku 12 lehekülge pikk, ent selle

üksikasjaliku ristküsitluse vältel ei tõstatanud kaitsjad mitte ühelgi korral küsimust

SA ütluste usaldusväärsusest. Lisaks sellele, et SA kohtus antud ütlused olid põhjalikud ja

äärmiselt detailsed, riimusid need ka ülejäänud tõendikogumiga. Apellatsioonides toodud

näited erisustest SA ütluste ja teiste kohtus uuritud tõendite vahel on prokuröri hinnangul

otsitud. Prokurör märgib, et apellatsioonides on korratud maakohtus vaidlustes ja viimases

sõnas esitatud teese ja neile on maakohus vaidlustatud lahendis ka põhjalikult vastanud.

Maakohus on põhjendatult märkinud, et SA ütlusi kinnitavad ja täiendavad kohtus uuritud

süüdistatavate DZ ning AB ütlused, ent ka kohtus uuritud jälitustoimingu protokollid.

Prokurör lisab täiendavalt sedagi, et kaassüüdistatavate AB ja DZ ütlusi kinnitavad ja

täiendavad omakorda ka andmed kohtus uuritud Ameerika Ühendriikidest õigusabitaotluse

vastusena laekunud nende kasutatud ANOM suhtlusrakenduses vahetatud sõnumite vaatluse

kohta

3. juunil 2021 koostatud protokoll.

18. Prokurör rõhutab, et SA ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada sedagi, et tal

ei olnud motiivi anda valeütlusi. Tema selgitustest ilmnes üheselt, et ta ei tundnudki

varasemalt R. Reilit ning ta sai temaga AB vahendusel tuttavaks üksnes seoses sellega, et pidi

talle

müümiseks

marihuaanat

tarnima

hakkama.

Veelgi

enam,

SA ütlustest nähtub üheselt, et ta raskendas enda ütlustega vabatahtlikult ka enda olukorda kui

ta kirjeldas 14. juunile 2021 eelnevaid sündmusi, mil tema valdusest leiti suur kogus

marihuaanat, kui ta kirjeldas oma ütlustes üksikasjalikult ka varasemaid kordi, mil ta

ABga kooskõlastatult marihuaanat AMle ja R. Reilile müümiseks üle andis ning neilt saadud

kriminaaltulu kokku kogus. Kogumis andis SA üksikasjalikke ütlusi selle kohta, et ta ei

käidelnud tema valdusest leitud narkootikume üksinda, vaid isikute grupis, millega lisandus

tema süüdistusele sel põhjusel ka täiendav kvalifitseeriv tunnus. Asjaolu, et SA soostus

vabatahtlikult kõnelema ka neist sündmustest, millest tal olnuks äärmiselt lihtne vaikida või

lihtsalt eitada, lisab tema poolt kohtuistungil antud ütlustele usaldusväärsust. Maakohus

märkis otsuses õigesti sedagi, et ajal, mil SA kohtuistungil ütlusi andis, ei olnud tal

prokuratuuriga kokkulepet sõlmitud ja tema ütlused ei saanud olla mõjutatud oodatavast

kokkulepitud

karistuse

pikkusest.

Samuti

ei

saanud

SA olla kindel ka, et juhul kui prokurör sõlmib kokkuleppe teatud karistuse pikkusega, siis

kohus selle ka kinnitab.

19. Prokurör ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud etteheitega, et maakohus rikkus

AMi kohtueelses menetluses antud ütluste vastu võtmata jätmisega menetlusõigust. Prokurör

on veendumusel, et kriminaalmenetluse seadustik ega ka kohtupraktika ei võimalda

menetlusosalisel jätta potentsiaalne tunnistaja kohtusse kutsumata ja kohtuistungil

ristküsitlemata, et hiljem KrMS § 63 lg 2 või KrMS § 289 alusel taotleda kohtus (eristaatuses)

tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina vastuvõtmist ning palub kaitsja

apellatsioonis esitatud

vastav

taotlus

AM

kohtueelses menetluses

antud

ütluste

vastuvõtmiseks ja uurimiseks jätta rahuldamata. Juhul kui maakohus rahuldanuks või

ringkonnakohus rahuldaks kaitsja apellatsioonis sisalduva vastava taotluse, avaks see

7(17)

tulevikus ukse potentsiaalseteks kuritarvitusteks juhtudeks, kus isikuline tõend ei ole

kättesaadav või soovitakse muul põhjusel hälbida konfrontatsiooniõigusest.

20. Prokurör ei nõustu süüdistatava R. Reili ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud

seisukohaga,

et

kohtus

uuritud

ja

lubatavateks

tunnistatud

tõenditest

nähtuks

ümberlükkamatult, et R. Reili valdusest 23. augustil 2021 leitud ja ära võetud kanepi näol

oleks olnud tegemist nn CBD-kanepiga, mitte narkootilise aine marihuaanaga. Maakohus

analüüsis vaidlustatud otsuses ekspertiisiaktis kajastatud THC sisaldust ka mõõtemääramatuse

valguses ning sedastas põhjendatult, et isegi ka juhul kui nendest keskmistest arvutada maha

mõõtemääraamatus 21%, on R. Reili elukohast leitud kanepiõisikute THC sisaldus 0,33 -

0,41%, s.o suurem kui 0,3%, mistõttu on tegemist narkootilise ainega. Narkootilise aine

ekspertiisiakti nr 21E-AN1224 töölehed ei ole KrMS § 63 lg 1 tähenduses tõend. Kui

ekspertiisiakti uurimisel või eksperdi ülekuulamisel tekib vajadus leida vastuseid küsimustele,

mida ekspertiisimääruses ei sisaldu, tuleb need esitada eksperdile määrusega KrMS § 106

sätestatud korras ja neile on eksperdil võimalik vastata üksnes KrMS § 107 korras täiendava

ekspertiisiakti koostamisega. Süüdistatav R. Reili ega tema kaitsja ei ole pidanud kohtueelses

menetluses KrMS § 225 lg 1 korras ega ka kohtumenetluses tarvilikuks täiendekspertiisi

määramist. Prokurör rõhutab, et asjatundja MT ei andnud kohtuistungil ütlusi süüdistatava R.

Reili valdusest leitud ja äravõetud narkootilise aine kohta, vaid selgitas üldistatult, kuidas teha

vahet narkootilisel ainel marihuaanal ning n-ö põllumajanduslikul kanepil (sh nn CBD-

kanepil). Seonduvalt nimetatuga on oluline ka maakohtu poolt otsuses väljatoodu, et kuivõrd

süüdistatava R. Reili valdusest leitud marihuaana osas ei ole ekspertiisi käigus tuvastatud

CBD sisaldus aines, siis ei ole asjatundja ütlustel tähtsust.

21. Prokurör ei nõustu süüdistatava R. Reili ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud väitega,

et maakohus luges menetlusõigust rikkudes lubatavaks tõendiks R. Reili elukohast

läbiotsimisel leitud mobiiltelefonist saadud teabe vaatluse kohta koostatud protokolli. Kuivõrd

süüdistatav R. Reili kohtuistungil ütlusi ei andnud ja ükski menetlusosaline ei taotlenud ka

tema elukaaslase L. Timofejeva tunnistajana üle kuulamist, siis jääb prokurörile arusaamatuks

millistele tõenditele tuginevalt asus kaitsja apellatsioonis seisukohale, et R. Reili ei andnud

telefoni PIN-koodi vabatahtlikult välja ja millistele tõenditele tuginevalt asus süüdistatav

apellatsioonis seisukohale, et telefoni PIN-koodi andis välja hoopis L. Timofejeva. R. Reilile

selgitati tema õigust loobuda ütluste andmisest enne parooli küsimist.

22. Prokurör nõustub süüdistatava R. Reili apellatsioonis esitatud taotlusega, et kohus

pidanuks võtma seisukoha ka n-ö ANOM vaatlusprotokolli osas. Tegemist on lubatava

tõendiga.

Menetlus ringkonnakohtus

23. 28. aprillil 2023 pöördus ringkonnakohtu poole avaldusega süüdimõistetu SA. Avalduse

kohaselt andis ta kriminaalasjas valeütlusi, et saada kokkulepe ja pole kunagi midagi R.

Reilile edasi andnud.

24. Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2023. a määrusega jäeti rahuldamata kaitsja

vandeadvokaat Mart Missiku taotlus tõendi, s.o AM kohtueelses menetluses kahtlustatavana

8(17)

antud ütluste vastuvõtmiseks. Kohus määras vaadata apellatsioonid läbi kirjalikus menetluses,

määrates taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 19. juuni 2023.

25. 8. juunil 2023 esitas süüdistatav R. Reili seisukoha, milles põhjendas täiendavalt

SA ütluste ebausaldusväärsust ja tõi sellega seoses välja maakohtu otsuses esinevad

vastuolud. Samuti palus süüdistatav võtta kriminaalasjas tõendina vastu DT kohtueelses

menetluses antud ütlused. Lisaks kordas süüdistatav, et 23. augustil 2021 temalt äravõetud

kanepi puhul oli tegemist tööstusliku (või CBD) kanepiga, mille käitlemine ei ole karistatav.

26. 19. juunil 2023 esitas R. Reili kaitsja S. Reinsaar taotluse lahendada kriminaalasi suulises

menetluses ja kuulata tunnistajana täiendavalt üle SA. Samuti palus kaitsja võtta tõendina

vastu AMi kohtueelses menetluses ülekuulamise protokoll. Kaitsja palus rahuldada kaitsja

apellatsioon ja jätta prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. 12. juulil 2023 esitas riigiprokurör

kaitsja S. Reinsaare taandamise taotluse.

27. 7. augustil 2023 määras ringkonnakohus korraldada apellatsioonide läbi vaatamiseks

avalik kohtuistung, kuhu kutsuda süüdistatav R. Reili, tema kaitsjad vandeadvokaadid

M. Missik ja S. Reinsaar, Riigiprokuratuuri esindaja riigiprokurör V. Verte ja tunnistaja

SA. Samuti palus ringkonnakohus arvamust Eesti Advokatuurilt. Eesti Advokatuur esitas

kohtule 11. septembril 2023 seisukoha advokaadi taandamise osas, milles toob välja

kriteeriumid, millest saab lähtuda kaitsja taandamise üle otsustamisel. Enne kohtuistungit

teatasid kaitsjad M. Missik ja S. Reinsaar, et nad ei esinda enam R. Reilit, mistõttu

ringkonnakohus määras R. Reilile kaitsja riigi õigusabi korras.

28. Tallinna Ringkonnakohtus 18. septembril ja 30. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungitel

jäid prokurör, süüdistatava kaitsja Ahto Sirendi ja süüdistatav apellatsioonide juurde.

Prokurör palus jätta kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid rahuldamata. Kaitsja palus jätta

prokuröri apellatsioon rahuldamata. Süüdistatav palus mõista end õigeks.

Ringkonnakohtu seisukoht

I

29. Esmalt

käsitleb

ringkonnakohus

kaitsja

apellatsioonis

esitatud

väidet,

et

R. Reili kriminaalasja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses.

Riigikohtu 21. juunil 2013 kriminaalasjas nr 3-1-1-63-13 tehtud määruse p-st 20 ilmneb, et

olukorras, kus maakohtus arutab täideviija kriminaalasja sama maakohtunik, kes tegi varem

kokkuleppemenetluses süüdimõistva kohtuotsuse kuriteole kaasaaitajate suhtes, võib tegemist

olla kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kuna tegemist on

taandumisalusega KrMS § 49 lg 6 tähenduses. Viidatud kriminaalasjas jättis maakohus sel

alusel esitatud taandamistaotluse (põhjendamatult) rahuldamata. Kolleegium möönab, et

praeguses kriminaalasjas oli asja lahendanud kohtukoossisus sama kohtunik ehk Harju

Maakohtu kohtunik Liina Pohlak, kes tunnistas Harju Maakohtu 26. oktoobri 2022. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-22-5890 kokkuleppemenetluses DZ, AB, TH, PP, DT ja SA narkootilise

aine käitlemises grupis koos R. Reiliga. Iseenesest ei sõltunud süüdistusest tulenevalt

kaassüüdistatavate vastutus neile etteheidetud teo eest R. Reili süü tõendatusest – tegemist

olnuks grupis narkootilise aine käitlemisega ka juhul kui asuda seisukohale, et R. Reili roll ei

ole tõendamist leidnud. Lisaks muutis prokurör kriminaalasjas süüdistust pärast seda, kui

9(17)

kaassüüdistatavate kriminaalasi eraldati. Vaieldamatult võib aga tegemist olla olukorraga, mil

kohtunik vähemalt ei pruugi näida erapooletu. Seega olnuks tegemist kohtuniku taandumise

alusena. KrMS § 49 lg 6 näeb ette, et kui kohtunik leiab, et ta ei saa olla erapooletu KrMS §

49 lg-s 1 nimetamata põhjusel, esitab ta taandamistaotluse. Kohtunik seda praeguses

kriminaalasjas ei teinud. Selles olukorras olnuks võimalik kohtumenetluse pooltel, s.o R.

Reilil ja tema kaitsjal esitada omakorda kohtuniku taandamistaotlus KrMS § 50 lg 1 alusel.

Taandamistaotlus tuleb seejuures esitada kohtuistungi rakendamisel või sellest teadasaamisel

enne süüdistatavale viimase sõna andmist (KrMS § 50 lg 2).

30. Praeguses kriminaalasjas teatas kohtunik L. Pohlak 29. septembri 2022. a kohtuistungil, et

lahendab kokkuleppemenetlusse eraldatud kriminaalasja ise ja küsis selles osas

kohtumenetluste poolte seisukohta. R. Reili kaitsja kinnitas, et neil ei ole vastuväiteid.

Seejärel esitati kohtumenetluses asjassepuutuv kohtuotsus ka prokuratuuri tõendina

31. oktoobril 2022 toimunud kohtuistungil. Ka pärast seda taandamistaotlust ei esitatud;

tähelepanuväärselt nentis R. Reili kohtuistungil vaid seda, et tema hinnangul peab tema nime

selles otsuses asendama initsiaalidega. Esmakordselt viidati võimalikule rikkumisele kaitsja ja

süüdistatava apellatsioonides.

31. KrMS § 50 lg 7 sätestab, et kohtulahendi peale esitatud kaebuses on õigus viidata

kohtuniku taandumise alusele, kui taandamistaotlus on madalama astme kohtus esitatud õigel

ajal, kuid on jäetud rahuldamata, või kui taandumise alus selgub pärast kriminaalasja

lahendamist. Sätte eesmärk on välistada pahatahtlikku menetluse venitamist. Seega on

praeguses menetluses tuvastatud, et süüdistataval ja tema kaitsjal oli juba maakohtu

menetluses teada asjaolu, et sama kohtunik, kes teeb otsuse R. Reili kriminaalasjas, on

lahendanud kokkuleppemenetluses kaassüüdistatavate kriminaalasja. Samas ei esitanud nad

taandamistaotlust, mistõttu ei ole alust arvata, et menetlus näis süüdistatavale ja tema kaitsjale

ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas KrMS § 50 lg-ga 7 ei saanud sellele tugineda

apellatsioonis kui kriminaalmenetlusõiguse rikkumisele. Olukorras, kus seadus välistab

vastavale taandumisalusele tuginemise apellatsioonis, ei ole ringkonnakohtul üldjuhul alust

tugineda sellele asjaolule ka apellatsiooni piiride väliselt. Seega ei olnud ringkonnakohtu

hinnangul praeguses asjas rikutud selles osas kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses.

II

32. Järgnevalt käsitleb kolleegium R. Reili ja tema kaitsja apellatsioonis esitatud taotlust

mõista

R. Reili

õigeks

grupis

koos

DZga,

ABga,

AMga,

THga, PPga, DTga ja SAga ebaseaduslikult suures koguses marihuaana käitlemises. Esmalt

märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud R. Reili osalemine

Eestisse saadetud narkootilise aine käitlemises enne 19. mai 2021. Kuigi süüdistusakti

sõnastus ei ole kõige õnnestunum, nähtub siiski süüdistuse sisust koostoimes prokuröri

süüdistuskõnega

kohtuvaidluses,

et

kuigi

ABle

ja

DZle heidetakse ette narkootilise aine ehk marihuaana toimetamist Eestisse ajavahemikus 30.

novembrist 2020 kuni 14. juunini 2021, siis R. Reilile omistatakse osalemist narkootilise aine

käitlemises alates 19. mai 2021 paki saabumist Eestisse. Seega ei pidanudki maakohus

hindama R. Reili süüd narkootilise aine käitlemises enne seda. Samas ka juhul kui mõista

10(17)

süüdistust nii, et R. Reilile siiski heideti ette narkootilise aine käitlemises osalemist enne 19.

mai 2023 ja maakohus ei pidanud seda tõendatuks, ei lasunud maakohtul kohustust isikut

selles teos õigeks mõista, kuna tegemist on ühe teoga, mis leidis osaliselt tõendamist

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2023. a otsus asjas nr 1-21-1421, p 118).

33. Nii kaitsja kui ka süüdistatava apellatsioonid keskenduvad väitele, et R. Reili rolli teo

toimepanemisel kinnitavad eeskätt kaassüüdistatava SA ütlused, mis on ebausaldusväärsed.

Ringkonnakohus nendib, et maakohus analüüsis põhjalikult SA 8. juunil 2023

kohtumenetluses antud ütlusi ja pidas neid usaldusväärseks. Kolleegium möönab, et nende

detailsuse aste erines sõltuvalt sellest, kas küsimusi esitas kaitsja või prokurör, kuid

kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus sellega, et süüdistatav rääkis piisavalt üksikasjalikult

narkootilise aine üleandmise asjaoludest ja seda ka R. Reili osas. Muu hulgas selgitas SA, et

tal

oli

eraldi

telefon

(telefoninumber),

mis

oli

teada

vaid

ABle, AMle ja R. Reilile. Samuti kirjeldas SA R. Reiliga kohtumise asjaolusid, sh

narkootilise aine üleandmise aeg, koht (Mahtra tn, s.o R. Reili elukoha lähedal) ja aine kogus.

SA ütlustest nähtub, et R. Reili maksis talle narkootilise aine eest raha ja viimasel korral jäi

osaliselt (3500 eurot) ka võlgu. Tuleb nõustuda süüdistatavaga, et SA kirjeldus narkootilise

aine käitlemise asjaoludest ei ühti täiel määral jälitustegevusega kogutud andmetega. 2. juuni

2021. a jälitustoimingu protokollist nähtub tõepoolest, et 19. mail 2021, pärast seda, kui TH

andis

SAle üle helepruuni kasti, milles süüdistuse kohaselt oli narkootiline aine, kohtus

SA juba umbes 40 minuti pärast AMga, mil andis viimasele üle (asetas tema auto tagaistmele)

2 pruuni värvi paberkotti. Varjatud jälgimisel ei tuvastatud, et vahepealsel ajal oleks SA

kohtunud DTga. Kolleegiumi hinnangul võib see tuleneda asjaolust, et SA üritab oma rolli

narkootilise aine käitlemises pisendada, kuid see vastuolu ei väära süüdistuses kirjeldatud

narkootilise aine üleandmise fakti. Lisaks nähtub samast jälitustoimingu protokollist, et 31.

mail 2021 toimus narkootilise aine käitlemine just SA kirjeldatud viisil ehk postipakk

(narkootilise

ainega)

liikus

PPlt THle, seejärel THlt SAle ja viimaselt DTle. Ka maakohus selgitas oma otsuses, et

varjatud jälgimisega ei pruugi olla tuvastatavad kõik kohtumised SA ja DT vahel. Samuti

tuleb

nõustuda

maakohtuga

selles,

et

SA ja R. Reili kohta varjatud jälgimisel andmete kogumata jätmine ei välista iseenesest

kohtumiste toimumist ega kinnita SA ütluste ebausaldusväärsust. Vastupidisele seisukohale

võiks asuda vaid juhul kui SA oleks (varjatult) jälgitud ajal, mil ta enda sõnade kohaselt

kohtus R. Reiliga ja jälitustoimingu protokollist nähtuksid muud andmed. Seda aga

kriminaalasjas kogutud tõenditest, mh jälitustoimingu protokollidest koostoimes SA ütlustega

järeldada ei saa.

34. SA ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka kaassüüdistatava AB kohtumenetluses avaldatud

ütlused ja osaliselt ka kaassüüdistatava DZ kohtumenetluses avaldatud ütlused ning ka muud

kirjalikud tõendid, mida maakohus analüüsis. Kolleegium märgib, et kuna maakohus ei

tuginenud otsuse tegemisel USA-s õigusabikorras saadud tõendite (nn ANOM andmed)

vaatlusprotokollile, ei ole asjakohane süüdistatava taotlus kontrollida selle tõendi lubatavust.

35. Ringkonnakohus

leiab

seejuures

jätkuvalt,

et

maakohus

ei

rikkunud

kriminaalmenetlusõigust, jättes tõendina vastu võtmata endise kaassüüdistatava AM

11(17)

kohtueelses menetluses antud ütlusi. Ajal, mil R. Reili kaitsja taotles maakohtus nende ütluste

vastuvõtmist, kontrollimaks SA ütluste usaldusväärsust, oli AM kriminaalasi eraldatud.

Seega sai AM olla kriminaalasjas käsitatav vaid (eristaatuses) tunnistajana, kelle varem antud

ütluste avaldamine on võimalik vaid KrMS §-s 291 esitatud tingimustel, mis praeguses asjas

täidetud ei olnud. Sel põhjusel keeldus ka ringkonnakohus tõendi vastuvõtmisest

apellatsioonimenetluses.

36. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus küsimuse sellest, kas SA maakohtus antud ütluste

usaldusväärsust välistavad tema ringkonnakohtus antud ütlused selle kohta, et ta andis senises

menetluses R. Reilile narkootilise aine üleandmise kohta valeütlusi. Kolleegium nendib, et

kaitsja ega süüdistatava apellatsioonis ei taotletud SA ülekuulamist ringkonnakohtus tema

ütluste usaldusväärsuse kontrolliks, kuid SA pöördumine leidis aset pärast apellatsioonitähtaja

möödumist. Seetõttu pidas ringkonnakohus kaitsja taotlust SA ülekuulamiseks lubatavaks.

Seejärel soovis kaitsja ringkonnakohtus küsitleda SA vaid selle kohta, kas ja mis põhjusel

andis ta maakohtus valeütlusi ning vastavas mahus ristküsitlus ka toimus. Kolleegium leiab, et

SA ringkonnakohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed ega lükka ümber tema maakohtus

antud ütlusi. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

37. Ringkonnakohus leiab, et SA selgitused maakohtus valeütluste andmise põhjuste ja nende

kujunemise kohta ei ole usutavad. Tunnistaja (endine kaassüüdistatav) väitis kaitsjale

vastates, et

„eeluurimine“

pani

talle tingimuse, et

ta peab andma valeütlusi

R. Reili kohta ja seetõttu pidi teda karistusest vabastama. Väidetavasti „näidati fotosid ja

selgitati, et peab tegema koostööd, muidu saab eluaegse vangistuse“. Seejärel kinnitas ta

sedagi, et „prokuratuur ütles, et kui ma loobun, siis kokkulepet ei tule“. Esmalt ei suutnud

SA täpselt meenutada, kes tegi talle ettepaneku anda R. Reili kohta valeütlusi. Prokurörile

vastates selgitas tunnistaja, et see pidi toimuma jaoskonnas, tema kinnipidamise ja 16. juulil

2023 toimunud ülekuulamise vahel. Samas ei mäletanud tunnistaja, mis jaoskond see oli,

kuidas nägid välja inimesed, kes teda sinna viisid ja mis olid nende nimed, kuid kinnitas, et

nad rääkisid vene keeles. Seejärel pakkus tunnistaja, et see võis toimuda ka vanglas, kui

uurimisasutuse töötajad tulid tema juurde. Seega juba selles osas on SA ütlused vastuolulised.

38. SA sõnade kohaselt ei öeldud talle seejuures ette konkreetset ütluste sisu, vaid tehti

„vihjeid“, et peaks rääkima R. Reili ja ühtlasi ka AM kohta. Tunnistaja ei osanud alguses

selgitada, millised need vihjed olid, kuid arvas, et pidi rääkima midagi, mis süüstaks R. Reili

narkootilise aine käitlemises, misjärel ta mõtles vastavaid asjaolusid (detaile) ise välja ja pani

endale märkmetena kirja ning jättis meelde. Ringkonnakohus ei pea sellist selgitust kuigi

veenvaks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et uurimisasutusel või prokuratuuril

oleks eriline huvi just R. Reili karistamise vastu, mis tinginuks vastava ettepaneku tegemise.

Siiski

olnuks

loogiline,

et

sellise

erilise

huvi

korral

selgitataks

SAle põhjalikult, mida täpselt ta peab rääkima, et see sobituks kriminaalasja asjaoludega.

Samal ajal pidanuks menetleja olema veendunud, et R. Reilil ei ole näiteks alibit SA väidetud

kohtumise aja ja koha kohta. Lisaks selgitas tunnistaja prokurörile vastates, et kaitsja sõnul

ütluste andmisest loobumisel ehk ütluste muutmisel ei saa ta kokkulepet. Vastav arutelu

toimus neil enne istungit ja tunnistaja ei tea, kas ja millise prokuröriga advokaat suhtles ehk

kas tegemist oli üldse prokuröri juhisega või advokaadi seisukohaga.

12(17)

39. Pärast SA ülekuulamist esitas prokurör tõendina päringud Tallinna Vanglale

SA väljaviimise ja tema külastamise kohta ning apellatsioonimenetluses kuulati tunnistajana

üle Keskkriminaalpolitsei ametnik HP, kes kohtus SAga Tallinna Vanglas. Vangla vastusest

nähtub, et tunnistajat ei ole tema väidetud ajavahemikul vanglast välja viidud ehk n-ö

jaoskonnas ei saanud kohtumist toimuda. Samuti nähtus vastusest päringule, et samal

ajavahemikul kohtus SA lisaks HPle vaid oma kaitsja S. Sillariga. Tunnistaja HP selgitas

ülekuulamisel,

et

käis

Tallinna

Vanglas

12. juulil 2023 SAga kohtumas üksi ja seda viimase palvel. Tunnistaja ütluste kohaselt oli

tegemist SA esmakordse vahi all viibimisega ja isik soovis teada saada, millal saab ütlusi anda

ja mis edasi saab. HP vastas SAle, et ülekuulamist korraldatakse esimesel võimalusel umbes

nädala jooksul. Tunnistaja HP kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ei andnud SAle mingit

sisendit ütluste sisu kohta ja ka SA ise ei avaldanud talle, mille kohta ta tahab rääkida.

Kaitsjale

vastates

selgitas

HP, et SA küsis talt, mis on maksimaalne karistusmäär ja ta vastas, et 15 aastat. Seejuures ei

pea kolleegium veenvaks kaitsja väiteid selle kohta, et Tallinna Vangla ei pruukinud edastada

prokurörile kõiki asjakohaseid andmeid. Seega lükkavad vangla edastatud dokumendid ja HP

ütlused SA ütluste usaldusväärsust.

40. Kolleegiumi hinnangul ei ole kuigi veenev ka SA selgitus, miks ta otsustas avaldada

vastavaid asjaolusid alles praegu ehk ajal, mil tema suhtes tehtud otsus kokkuleppemenetluses

on ammu jõustunud ja R. Reili kriminaalasja vaadatakse läbi apellatsioonimenetluses.

Tunnistaja ei soovinud vastata küsimustele selle kohta, kes ja mis asjaoludel teavitas teda

sellest, et R. Reili viibib jätkuvalt vahi all ja kriminaalasja apellatsioonimenetlus kestab, mis

SA selgituste kohaselt oli tema avalduse ajendiks. SA viitas selles osas umbmääraselt

kaaskinnipeetavale. Ringkonnakohtu hinnangul viitab see aga hoopis tõsiasjale, et SAga võidi

vangistuses ühendust võtta ja teha ettepanek anda R. Reilit õigustavaid ütlusi. Seda kinnitab

vähemalt kaudselt SA ütlus selle kohta, et vangistuses viibides on ta saanud „toetavaid“ kirju

teistelt (kaas)süüdimõistetutelt (sh AB ja TH).

41. Lisaks nendib kolleegium, et ringkonnakohtus toimunud küsitlemise käigus ei andnud

SA ütlusi narkootilise aine käitlemise asjaolude kohta, kinnitades vaid, et ta ei ole R. Reilile

narkootilist ainet üle andnud. Tunnistaja küll muutis oma ütlusi selles osas, kui ammu ta

tunneb R. Reilit, kinnitades, et tutvus temaga juba aasta enne kinnipidamist. Kolleegiumi

hinnangul

ei

välista

seegi

tema

maakohtus

antud

ütluste

usaldusväärsust

R. Reilile narkootilise aine üleandmise kohta, vaid muudab seda pigem veelgi usutavamaks.

Samas ei selgitanud endine kaassüüdistatav, kellele ta (lisaks AMle) sel juhul

THlt saadud narkootilist ainet üle andis ja selle eest raha sai. Samuti ei avaldanud

SA, et tema ütlused narkootilise aine käitlemise kohta olnuks ebaõiged mingis muus osas.

Seega leiab ringkonnakohus, et SA ütlused ringkonnakohtus ei anna alust tema maakohtus

antud ütluste ebausaldusväärseks pidamiseks ja tõendikogumist kõrvalejätmiseks.

42. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul alust kahelda maakohtu seisukohas, et grupis

käideldud

kanepi

puhul

oli

tegemist

narkootilise

ainega.

Sellele

viitavad

nii

kaassüüdistatavate ütlused kui ka AMlt leitud aine omadused, samuti selle müügist saadud

tulu.

13(17)

43. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

muutmata maakohtu otsuse R. Reili süüditunnistamises ja karistamises grupis DZga, ABga,

AMga, THga, PPga, DTga ja SAga rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks

mõeldud mõjukoguses narkootilise ainet marihuaana käitlemise eest.

III

44. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaitsja ja süüdistatava apellatsioonis sisalduvaid

väiteid selle kohta, et R. Reili valdusest 23. augustil 2021 leitud kanepiõisikute puhul ei olnud

tegemist narkootilise ainega, kuna need sisaldasid kannabidiooli (CBD) määral, mis välistas

selle tarvitamise mõjul narkojoobe tekitamise. Lisaks leiab süüdistatav, et mõõtemääramatust

arvestades

ei

olnud

tegemist

narkootilise

ainega

ka

marihuaanas

THC

(tetrahüdrokannabinooli) vähese sisalduse tõttu. Kaitsja ja süüdistatav tuginevad selle väite

esitamisel maakohtus tõendina esitatud ekspertiisiasutuse töölehtedele, eksperdi ütlustele ja

asjatundjana ülekuulatud MT ütlustele.

45. Esmalt nendib kolleegium, et R. Reili taskust leitud kanepiõisiku THC sisaldust ei olnud

võimalik määrata aine vähesuse tõttu, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole muudetud

süüdistuse kontekstis kuidagi võimalik hinnata selle kanepiõisiku valdamist muu (korterist

leitud) aine valdamisest eristuva teona, mistõttu ei tingi see R. Reili õigeksmõistmist selles

osas. Puutuvalt korterist leitud ainesse, selgitab ringkonnakohus järgmist. Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 1 kohaselt

käsitatakse narkootilise ainena NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud

aineid. Seega valis seadusandja narkootilise aine formaalse definitsiooni, mille kohaselt

loetakse narkootiliseks aineks iga aine, mis vastab seaduses esitatud tunnustele. NPALS § 31

lg 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruses nr 73 „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemine“ (kohtuotsuse tegemise seisuga kehtivas redaktsioonis) esimeses nimekirjas

sisaldub kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille

tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana,

vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et juhul kui isik

käitleb kanepit või selle töötlemisprodukti, mis sisaldab tetrahüdrokannabinooli (THC) enam

kui 0,3%, on tegemist seaduse tähenduses narkootilise ainega. Seadus ei näe kanepi (sh

kanepiõisikute) kui narkootilise aine definitsioonis ette muude tingimuste tuvastamist, s.o

kanepis ja selle töötlemisproduktides CBD sisalduse ja CBD/THC suhte määratlemist.

Praeguses asjas tuvastas maakohus, et kriminaalasjas tehtud ekspertiisi kohaselt ületas

R. Reili korterist leitud kanepiõisikute THC sisaldus 0,3% (vastav vahemik oli 0,42% kuni

0,51% THC-d). Maakohus leidis täiendavalt, et isegi juhul kui analüüsi tulemusena saadud

proovi keskmisest THC sisaldusest arvutada maha eksperdi viidatud mõõtemääraamatus 21%,

on R. Reili elukohast leitud kanepiõisikute THC sisaldus 0,33-0,41% ehk ületab 0,3%. Seega

on tegemist narkootilise ainega NPALS § 2 p 1 tähenduses, mille käitlemine vastava loata on

keelatud.

46. Eeltoodust tulenevalt saab praeguses kriminaalasjas vaidluse all olla vaid see, kas tegemist

oli suures koguses narkootilise ainega. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise aine

kogus selline, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kanepi

14(17)

(marihuaana) puhul on selleks 7,5 grammi (vt 13. mai 2016. a vastus teabenõudele, kd 5, tl

18-21, vastuses ei ole välja toodud, et arvestama peaks CBD sisaldust). Kohtumenetluses

ülekuulatud asjatundja ütluste kohaselt olukorras, kus CBD ja THC protsentuaalne vahekord

on vähemalt 10/1, võiks THC sisaldus aines olla narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt

0,5%.

47. Ringkonnakohus leiab, et praeguses kriminaalasjas ei ole kogutud lubatavaid tõendeid

R. Reililt leitud kanepiõisikutes CBD protsentuaalse sisalduse kohta. Maakohus jättis õigesti

tõendina kõrvale kaitsja esitatud ekspertiisiasutuse väljastatud töölehed. Ringkonnakohus

leiab, et juhul kui kuriteoobjekti omaduste väljaselgitamine eeldab uuringuid ja analüüse, saab

kriminaalmenetluses vastava andmete allikaks olla ekspertiisiakt ja eksperdi antud ütlus

ekspertiisiakti selgitamisel. Eksperdile ei ole praeguses asjas ekspertiisimääruses püstitatud

küsimusi seoses analüüsitava aine (kanepiõisiku) CBD sisaldusega, mistõttu ei ole

ekspertiisiaktis kirjeldatud ka sellega seonduvat uuringute käiku ja metoodikat ning vastav

tulemus ei kajastu ka eksperdiarvamuses (2. septembri 2021. a narkootilise aine ekspertiisiakt

nr 21E-AN1224). Vastava järelduse tegemiseks ei piisa ka eksperdi kohtuistungil avaldatust,

et mõnes proovis oli tema mälu järgi CBD. Kolleegiumi hinnangul ei ole samu järeldusi (igas

uuritud objektis CBD sisalduse kohta) võimalik usaldusväärselt teha nn ekspertiisiasutuse

töölehtede pinnalt, sest need ei vasta ekspertiisiakti sisule esitatavatele nõuetele. Samas ei ole

välistatud nende kasutamine näiteks täiendekspertiisi taotlemise alusena. Seda aga praeguses

asjas tehtud ei ole. Seetõttu ei ole sisulist tähendust ka asjatundja MT ütlustel selle kohta,

milline mõju võib CBD sisaldusel kanepis olla narkojoobe tekkimisele. Täiendavalt märgib

kolleegium siiski sedagi, et ka asjatundja ütlustest ei nähtu, et selles osas oleks praegusel ajal

teaduslik konsensus, mis võimaldaks üheselt järeldada, milline CBD/THC suhe välistaks

narkootilise joobe põhjustamist.

48. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendanud oma seisukohta ka selles osas, et

R. Reili tegutses narkootilise aine käitlemisel tahtlikult. Ka ringkonnakohtu hinnangul oli

tegemist vähemalt kaudse tahtlusega. Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

R. Reili oleks omandanud narkootilist ainet mõnest tööstusliku kanepi müügiga tegelevast

poest või veendunuks muul viisil selles, et tegemist ei ole narkootilise ainega. Vastupidisele

viitavad nii leitud kanepiõisikute pakkimise viis (vaakumpakendid, millelt ei ilmne mõne poe

tunnusmärgid) kui ka R. Reili elukoha läbiotsimisel leitud OnePlus telefoni sisu (vt 20.

oktoobri 2021. a asitõendi vaatlusprotokoll, kd V, tl 1-6). Viimasest tõendist nähtub, et

seadme kasutaja varjunimega „Larssen Larssen“ vestleb kasutajaga R, pakkudes viimasele

„lahja savu“, mis „töötab kui tõmbad“ ja kinnitab, et tegemist ei ole CBD-ga. „Savu“ on

üldteadaolevalt kanepi kõnekeelne nimetus. Seejuures ilmneb läbiotsimise protokollist, et

telefoni avamiseks vajaliku koodi avaldas just süüdistatav ise, mis viitab sellele, et telefon oli

just tema kasutuses. Samuti tegi R. Reili seda siis, kui talle tutvustati tema kui kahtlustatava

õigusi, sh õigust mitte anda ütlusi iseenda vastu. Seega ei ole tegemist Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. juuni 2022. a otsuses asjas nr 1-20-1208 kirjeldatule analoogse

olukorraga ja seadmesse sisenemisel ei rikutud R. Reili põhiõigusi. Kohtumenetluses leidis

kaitsja, et läbiotsimisel ja konkreetselt seadmele ligipääsu saamisel rikuti KrMS § 45 lg 2 p 4,

mille kohaselt on kaitsja osavõtt kogu menetlusest kohustuslik, kui isiku huvid on vastuolus

teise isiku huvidega, kellel on kaitsja. Kolleegium leiab, et ei ole võimalik väita, et R. Reilil

15(17)

pidanuks olema kaitsja läbiotsimisel ajal vaid põhjusel, et samal ajal oli kaitsja SAl. Nende

isikute huvide vastuolulisus ja kaitsja kaasamise kohustuslikkus ei tulene ex ante olukorras

vaid faktist, et SA andis R. Reilit süüstavaid ütlusi. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse

ka tõsiasja, et läbiotsimise toiming ei sõltu iseenesest sellele allutatud isiku tahtest ja R. Reilil

oli selgitatud õigust mitte anda enda vastu ütlusi. Ringkonnakohus märgib sedagi, et

süüdistatav ei andnud kohtumenetluses ütlusi, samuti ei taotlenud kaitsja teiste isikute

ülekuulamist, mis kinnitaksid telefoni kasutamist teiste isikute poolt. Seega leiab kolleegium,

et ka selles osas on tuvastatud R. Reili teo vastavus KarS § 184 tunnustele.

49. Vaatamata eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kuna kogutud tõendite

pinnalt on tuvastatud seegi, et R. Reili tegutses vähemalt kaudse tahtlusega selles osas, et

tegemist on narkootilise ainega, siis isegi juhul kui asuda seisukohale, et temalt leitud aine

kogus ei olnud objektiivselt suur (ei põhjustanuks joovet enam kui kümnele inimesele),

vastaks R. Reili tegu selles osas KarS § 184 lg 2 p 1 (kõlbmatu) katse tunnustele, kuna isiku

tahtlus oli suunatud suures koguses narkootilise aine käitlemisele. Kuna ringkonnakohtu

hinnangul on tuvastatud R. Reili süü grupis narkootilise aine käitlemises KarS § 184 lg 2 p-de

1 ja 2 järgi, neelduks katse lõpuleviidud teos. See ei muudaks kolleegiumi hinnangul ka

R. Reili süü suurust ja sellest tulenevalt ka karistust. Veelgi enam, ka väikses koguses

narkootilise aine käitlemine on karistatav kriminaalkorras KarS § 183 järgi juhul kui seda

antakse ebaseaduslikult edasi või vallatakse edasiandmise eesmärgil. Praeguses kriminaalasjas

heidetakse R. Reilile ette, et ta müüs (ehk andis edasi) osa enda valdusest olnud marihuaanast

maha, osa pakkus müügiks Risto-nimelisele isikule ja osa veel müümata ainest hoidis enda

juures korteris. Seega vastaks R. Reili tegu selles osas minimaalselt KarS § 183 lg 2 p 1

koosseisule (tegu karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega), kuna

tegemist on isikuga, kes on ka varem toime pannud KarS §-s 184 nimetatud teo.

IV

50. Seoses süüdistatava väitega, et talle mõisteti raskem karistus kui kaassüüdistatavatele ja

kohaldati ka konfiskeerimist, leiab kolleegium, et maakohus on oma seisukohta selles osas

põhjendanud. Võttes arvesse, et kriminaalasja arutati üldmenetluses (kokkuleppemenetluses

on praktikas aktsepteeritud mõnevõrra leebemate karistuse mõistmist) ja isiku käitumises

esineb kaks raskendavat tunnist, jäi R. Reilile mõistetud vangistus ehk 5 aastat siiski alla

sanktsiooni (3 kuni 15 aastat) keskmist määra, täpsemalt alammäära lähedale. Samuti

põhjendas maakohus ka konfiskeerimise asendamise kohaldamist. Seega ei tingi süüdistatava

apellatsiooni väited ka selles osas maakohtu otsuse muutmist.

V

51. Viimaks käsitleb ringkonnakohus prokuröri apellatsioonis esitatud taotlust seoses

R. Reililt konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetava summaga. Kolleegium nendib,

et maakohtu tuvastatu kohaselt müüs R. Reili narkootilist ainet 10-20 grammi kaupa. Samas ei

ole kriminaalasjas üheselt tuvastatud, mis hinnaga R. Reili narkootilist ainet edasi müüs ja kas

ta müüs seda n-ö lõpptarbijatele või teistele isikutele edasimüügiks. Kolleegiumi hinnangul ei

ole seega välistatud, et see hind oli lähedasem n-ö aine hulgihinnale, s.o 10 eurot/gramm nagu

16(17)

tegi kindlaks maakohus (kriminaalasjas esitatud tõendi kohaselt on kanepi hulgihind 6500-

9000 eurot/kilogramm). Sellele viitab muu hulgas ka summa, mida R. Reili süüdistuse

kohaselt maksis SAle ehk 45 000 eurot. Kui lähtuda prokuratuuri apellatsioonis esitatud

arvutustest, mille kohaselt sai R. Reili marihuaana müügist 130 000 eurot, siis ilmneb, et ta

pidi tasuma n-ö varustajale saadud narkootilise aine eest vaevu üle kolmandiku kanepi

müügist saadud summast. Võttes arvesse, et süüdistuse kohaselt toimus narkootilise aine

käitlemine grupis, milles R. Reili asus madalamail astmel, ei ole kolleegiumi hinnangul

usutav, et süüdistatav sai endale jätta peaaegu 2/3 saadavast tulust, vaid usutavam on

proportsioon, mille kohaselt teenis R. Reili marihuaana müügist 65 000 eurot, millest 45 000

eurot maksis SAle. Vastavad kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Samuti on

kolleegiumi arvates piisavalt veenvad maakohtu põhjendused ka selles osas, et

R. Reili ei pruukinud saada tulu tema käest 23. augustil 2021 leitud kanepipartii osa müügist,

võttes arvesse seda kvaliteeti, mistõttu selles osas ei ole võimalik konfiskeerimise asendamise

otsustust teha. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium ka selles osas maakohtu otsuse

muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata.

VI

52. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus seega maakohtu otsuse muutmata

ja prokuröri, kaitsja ning süüdistatava apellatsioonid rahuldamata.

53. R. Reili kaitsja vandeadvokaat A. Sirendi esitas ringkonnakohtule taotlused riigi õigusabi

tasu suuruse kindlaksmääramiseks. 18. septembril 2023 esitatud taotluse kohaselt kulus

kaitsjal 360 minutit kriminaaltoimikuga esmakordseks tutvumiseks, samuti 960 minutit

maakohtu otsusega, apellatsioonidega ja kohtumenetluse dokumentidega tutvumiseks ning

kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Samuti kulus kaitsjal 60 minutit kliendiga vanglas

kohtumisele ja 210 minutit kohtuistungil osalemisele. Kaitsja taotleb suurendada tasu 300 %

võrra tulenevalt töömahust ja kohaldada tasule koefitsienti 1,5 vastavalt advokatuuri

esildisele. Kokku palub kaitsja tasu määramist summas 2646 eurot, millele lisandub

käibemaks 529,20 eurot, s.o kokku 3175,20 eurot. Samuti taotleb kaitsja sõidukulude

hüvitamist, s.o 6 eurot, millele lisandub käibemaks 1,20 eurot ehk kokku 7,20 eurot.

54. Samuti esitas kaitsja 30. oktoobril 2023 taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuistungiks

ettevalmistamiseks ja täiendavaks tõendite analüüsiks 180 minutit ja kohtuistungil

osalemiseks 120 minutit. Kaitsja taotleb kohaldada tasule koefitsienti 1,5 vastavalt

advokatuuri esildisele. Sellega seoses taotleb kaitsja tasu määramist summas 540 eurot,

millele lisandub käibemaks 108 eurot ehk kokku 648 eurot.

55. Kokku seega taotleb kaitsja määrata tasuks ja kuludena 3830 eurot 40 senti, sh käibemaks.

Ringkonnakohus peab kaitsja tasutaotlust põhjendatuks. Nimelt näeb justiitsministri

26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise kord“ § 6 lg 41, et kui kohtumenetluses määratakse riigi õigusabi osutama kaitsja,

kes ei ole samas kriminaalasjas varem kriminaaltoimikuga tutvunud, on määratud kaitsja tasu

kriminaaltoimikuga tutvumise eest sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu ehk 36 eurot

poole tunni kohta, kuid mitte enam kui 108 eurot ühe toimingu kohta. Seega saaks kaitsjale

hüvitada kriminaaltoimikuga tutvumise eest 108 eurot. Samas taotles kaitsja tasu

suurendamist selles osas 300% võrra, mis on kohtu hinnangul praeguse asja mahtu ja kaitsja

17(17)

määramise aega arvestades põhjendatud. Samuti tuleb advokatuuri esildisest tulenevalt

kohaldada koefitsienti 1,5, mistõttu on kaitsja tasu taotlus selles osas põhjendatud. Määruse

§ 6 lg 3 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja

kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja

arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle

432 euro ühes kohtuastmes. Praegusel juhul on kaitsja taotluse kohaselt vastav summa 960

eurot, millele tuleb kohaldada koefitsient 1,5. Kolleegium leiab, et summa suurendamine

seoses kriminaalasja mahuga on vastavalt kaitsja taotlusele ka selles osas põhjendatud,

mistõttu kogusummana tuleb rahuldada kaitsja taotlus selles osas tervikuna ehk 1440 eurot.

Määruse § 6 lg 5 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuistungil on 36 eurot iga

poole tunni kohta. Kaitsja taotlus vastab ka selles osas määruse nõuetele. Viimaks ka kaitsja

taotlus hüvitada talle riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulud on põhjendatud.

56. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1

punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides

apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

Praeguses asjas tegi kohus KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahendi. Apellatsiooni on

esitanud nii prokuratuur, kaitsja kui ka süüdistatav ning kõigi apellatsioonid jäävad

rahuldamata. Kuna kaitsja ei ole määratlenud, mis osa kuludest puudutab prokuröri

apellatsiooni menetlemist, määrab ringkonnakohus selle hinnanguliselt. Kolleegium leiab, et

riigi kanda tuleb jätta süüdistatava riigi õigusabi kuludest 750 eurot ehk ligi viiendik.

Valdavalt keskendus kaitsja kohtumenetluses kaitsja ja süüdistatava apellatsiooni väidetele.

57. Seega tuleb R. Reililt välja mõista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale

makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 3080 eurot 40 senti, sh käibemaks. Võttes arvesse

süüdistataval lasuvaid muid kohustusi, sh konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetud

summat, tuleb see kulu tasuda KrMS § 180 lg 3 ls 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest, s.o igakuiselt 256 eurot 70 senti. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude

tasumiseks edastatakse R. Reilile eraldi dokumendina.

(allkirjastatud digitaalselt)