1-10-5830/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-5830

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.mai 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-5830 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.B tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

E.B, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: vandeadvokaat Aivar Hint

, Tartu I Advokaadibüroo, e-post: hintaivar@gmail.com RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada E.B*it temale Tartu Maakohtu 16. septembri 2010.a otsusega

kriminaalasjas nr 1-10-5830 mõistetud liitkaristuse 11 kuud 12 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Määrata vandeadvokaat Aivar Hindile tasu õigusabi eest 76,70 eurot (tasu 63,92 eurot + käibemaks 12,78 eurot). Mõista välja E.B-lt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 76,70 eurot.

Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik.

2 (3) E.B mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 16.09.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-

5830 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati 5 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.04.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 12 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 12 päeva vangistust. Karistusaja algus 16.09.2010.a ja lõpp 28.08.2011.a.

Tartu Vangla on esitanud kohtule E.B kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 16.03.2011, samuti elektroonilise järelevalve alla.

Tartu Vangla toetab E.B vabastamist vangistusest enne tähtaega allutamisega

käitumiskontrollile. Iseloomustuses on kirjas, et E.B on karistatud kriminaalkorras

seitsmel korral, kannab viiendat korda vangistust. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks.

Väärteokorras karistatud neljal korral. Seoses alla aastase karistusajaga ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. Vangistuse jooksul taasühiskonnastavaid tegevusi toimunud ei ole. Distsiplinaarkorras karistatud kahel korral. Vabanemise korral on olemas kindel töökoht OÜ-s

Geo-Gydra. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja noorem vend, peamiselt suheldakse

telefoni ja kirja teel. Enne vangistust tarvitas alkoholi vähe, sõltuvusprobleeme ei tunnista.

Narkootikume on enda väitel proovinud paaril korral, sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav on 60% töövõimetu, ise hindab tervislikku seisundit rahuldavaks ja on võimeline

töötama. Psühhiaatrilisi ning psühholoogilisi probleeme vangistuse ajal esinenud ei ole. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, kuid ei ole suutnud neid alati objektiivselt hinnata ning

õiget lahendust leida. Konfliktseid olukordi üritab lahendada verbaalselt, agressiivset ja

impulsiivset käitumist vangistuse ajal esinenud ei ole. Kinnipeetav on väljendanud motivatsiooni vabaneda kuritegelikust käitumisest, omapoolseid pingutusi aga selleks teinud ei ole.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut, ei toeta E.B ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja

hinnangul ei ole E.B vaatamata määratud reaalsetele vangistustele soovinud või

suutnud muuta oma käitumist. Eelmistel katseaegadel oli E.B raskusi registreerimiskohustuse täitmisega ning mõlemal katseajal sooritas ta süüteod.

Kohus arutas E.B vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 27.04.2011.a.

E.B avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda tervise pärast. Ta on 60% töövõimetu, keskmine puue. Saab invaliidsuspensioni. Saab asuda tegema lukksepatöid OÜ-s

Geo-Gydra, tegeleks lumesahkade valmistamisega. Elama saaks asuda koolivenna xxxxxxxxxxx majja, sealt saaks Valgamaal Nõunis tööl käia või ka kriminaalhooldaja loal töökoha juurde elama asuda. Kuritegelikust elust on loobunud, ka kanget alkoholi ei tarbi ammu ja tahab alkoholist vabaneda. Karistusaeg on lühike, seetõttu vanglas programme ei ole pakutud. Distsiplinaarkaristused on vanglas tavalised, neid on kõigil. E.B peab vajalikuks kriminaalhoolduse kontrolli enda üle. On kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise lõpetanud, suhtleb endiste elukaaslastega, isaga, emaga.

Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuna E.B ei ole varem käitumiskontrolli nõudeid suutnud täita. Vangistuses on kehtivad distsiplinaarkaristused.

Kaitsja toetab E.B vabastamist enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Kriminaalhooldus aitaks resotsialiseerida, annaks ülevaate tema tegevusest. Kriminaalhooldus aitaks kohaneda

3 (3)

eluga vabaduses. Eeldused vabanemiseks on olemas, kokkulepitud töökoht ja sissetulek. Olemas on lähedased inimesed, kes on teda vangistuse ajal toetanud.

Kohtu seisukohad

E.B on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks E.B temale mõistetud karistusajast kandnud ära üle 6 kuu, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.B karistus saab kantud 28.08.2011.a. See tähendab, et tema vabastamata jätmisel

praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema vabanemine saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta. Kohus on seisukohal, et E.B ei ole võimalik vabastada karistuse kandmiselt enne

tähtaega. E.B kandis eelmist karistust (2 aastat vangistust Tartu Maakohtu 03.04.2007.a. otsuse alusel) Tartu Vanglas alates 07.04.2008. Karistuse kandmiselt vabastati ta ennetähtaegselt 25.08.2009 ja tal jäi kanda karistust 7 kuud 13 päeva vangistust. Määrati

katseaeg 1 aasta. Kandmata karistus pöörati täitmisele kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel, kuna ta rikkus kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, sealhulgas kohustust mitte

tarvitada alkoholi (määrus 18.01.2010), ignoreeris sotsiaalprogrammis osalemist, tööle asumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Karistuse täitmisele pööramise määrust E.B

ei täitnud, oma elukohas ei elanud ja andmed tema kohta puudusid. Ta kuulutati tagaotsitavaks. E.B kuulutati tagaotsitavaks ja tabati 16.08.2010, mil ta asus karistust kandma. See tähendab, et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuseosa (mille kandmiselt ta juba vabastati ennetähtaegselt) sai E.B kantud alles 28.märtsil 2011.a. E.B-le Tartu Maakohtu 16.09.2010.a otsusega mõistetud karistusaeg on lühike, alla aasta. Seetõttu ei

ole alust rääkida vajadusest aidata teda kohaneda eluga vabaduses. E.B vabadus

lõppes alles 16.augustil 2010 ja vabaduses olles ignoreeris ta kõiki temale tingimuseks

seatud nõudeid ega hoolinud kriminaalhooldusele allutatusest. Lisaks puudub tal sisuliselt abistamisvajadus vabaduses, sest kõik vajalik on E.B tema enda sõnul olemas ja ta ei näe endal vabaduses raskusi olevat. Tegemist on isikuga, kes varasemalt ei ole õigustanud

enda ennetähtaegset vabastamist, kes on karistuse kandmise ajal rikkunud kehtestatud

reegleid ja kelle puhul kriminaalhooldus ei kujuta seda tuge, mida isik vajab

resotsialiseerumiseks. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et puudub kindlus, et E.B lähedastest saaks tema toetajaid vabanemisel. Kohus jätab E.B ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsjatasu kohus määrab ja mõistab välja taotletud ulatuses.

Kohtunik Ülle Raag