2-22-5117/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-22-5117

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2023. a, Jõhvi

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Hagihind

Euroservices OÜ hagi Baidiuk & Co OÜ vastu lepingu

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes

12 030,54 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2023. a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

Euroservices OÜ (registrikood

11357797, asukoht: E. Vilde tee 78-

54, Mustamäe linnaosa, Tallinn,

Harju

maakond,

e-post:

info@euroservices.ee )

Tõnis Kõiv, Legal Services OÜ, e-

post: menetlus@youroffice.ee

Baidiuk & Co OÜ (registrikood

14975521, asukoht: Nurga tn 6-39,

Maardu linn, Harju maakond, e-post:

xxxx, juhatuse liige V. B.)

Roman Maksimenko, Romento OÜ,

e-post: info@romento.ru

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Baidiuk & Co OÜ-lt Euroservices OÜ kasuks 11 139 (üksteist tuhat

ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 39 senti.

3. Välja mõista Baidiuk & Co OÜ-lt Euroservices OÜ kasuks viivis põhinõudelt (11

139,39 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (07.04.2022. a) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Välja mõista Baidiuk & Co OÜ-lt Euroservices OÜ menetluskulud summas 4 150 (neli

tuhat ükssada viiskümmend) eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS JA HAGEJA SEISUKOHAD

1. Euroservices OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Baidiuk & Co OÜ (kostja) vastu

lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

2. Hagiavalduse (tl 5-13) kohaselt hageja ja kostja sõlmisid märtsis 2021. a töövõtulepingu

hagejale kuuluva sõiduki Volkswagen Multivan T5 (registreerimismärk xxxx) mootori

kapitaalremondi teostamiseks, sh turbokompressori vahetus. Hageja ja kostja leppisid suuliselt

kokku, et hageja tasub töö eest kostjale (tasumine 30.03.2021. a summas 1 783,11 eurot),

varuosade eest otse varuosade müüjale (A OÜ, tasumine 08.04.2021. a summas 1 188,20

eurot) ja turbokompressori eest otse kompressori müüjale (B OÜ, tasumine 16.03.2021. a

summas 665 eurot. Kokku maksis töö seega 3 636,31 eurot. Kostja sai töö valmis ja andis

remonditud sõiduki hagejale üle 30.03.2021. a. 02.10.2021. a hakkas sõiduk sõidu ajal

ootamatult kiirust kasvatama (juht gaasi ei vajutanud) ning seejärel tekkis probleem

pidurdamisega. Peale sõiduki seiskamist ja uuesti käivitamisel tekkis sõiduki mootorisse

kolin. Hageja helistas koheselt kostjale, kes ei suutnud telefoni teel viga tuvastada, pakkudes,

et viga võib olla diislipihustis. Hageja tellis puksiiri ja sõiduk veeti kostja juurde. Kostja

vaatas sõiduki üle ning väitis, et sõiduki mootori rikke põhjuseks on turbokompressor, mis

kostja arvates oli defektne. Kostja endal mingit süüd ei näinud ning keeldus sõidukit uuesti

töökorda viimast ilma täiendava tasuta. Hageja võttis ühendust turbokompressori müüjaga ja

nende arvamuse kohaselt on tõenäoline mootori rikkimineku põhjus valesti teostatud mootori

remont, mille tagajärjel sai turbokompressor olulisi kahjustusi. Kuna turbokompressori müüja

arvates oli süüdi kostja, aga kostja oma süüd ei tunnistanud ja keeldus sõiduki remontimisest

omal kulul, pöördus hageja 29.10.2021. a riiklikult tunnustatud ekspert R. P. poole, et välja

selgitada sõiduki mootori rikke põhjus ja kes on vastutav. Hageja saatis 03.11.2021. a

kostjale pretensiooni, kus teavitas kostjat, et on pöördunud eksperdi poole sõiduki mootori

riknemise põhjuse tuvastamiseks ja kavatseb nõuda kompensatsiooni (uue remondiga seotud

kulu, asendusauto rendikulud, ekspertiisiga seotud kulud jne) sisse mootori riknemise

põhjustajalt. Kuna olenemata mootori riknemise põhjusest oli sõiduk vaja remontida, võttis

hageja kolmandalt isikult (C OÜ) hinnakalkulatsiooni sõiduki mootori remondiks ja sai

17.11.2021. a vastuse, et remont maksab 8 425,73 eurot (lisandub käibemaks). Hageja

aktsepteeris pakkumust, tasus ettemakse summas 6 000 eurot ning korraldas sõiduki

teisaldamise kostja juurest töökotta. Ekspert teostas töökojas sõidukilt eemaldatud mootori

ülevaatuse 09.11.2021. a ning tuvastas, et mootor oli hävinenud. Eksperdi arvamuse kohaselt

viitab sündmuste kronoloogia mootori lagunemisele seetõttu, et turboseadmest lekkis õli, mis

kogunes õhu vahejahutisse, kus see mootori töötamisel sattus sisselaskekollektorisse, sealt

põlemiskambrisse ja põhjustas mootori kontrollimatu pöörete tõusu ning purunemise.

Eksperdi arvamuse kohaselt on hiljutise mootoriremondi käigus mootori koostamise käigus

tihendpindade vahele pandud hermeetikut, mille ladestusi leidus turboseadmes. Samuti esines

turboseadme tööpindadel jälgi kontaktist abrasiivsete osakestega, mis turboseadme võllide

toetuspindasid kahjustanud on. Võõrosakesed võisid turboseadmesse sattuda õli kaudu kas

mootoriremondi käigus puhastamata jäänud mootori õlikanalitest või remondi käigus

vahetamata jäänud õlijahutist. Kuna mootoririke on alguse saanud just turboseadmest, on

tuvastatav üheselt kahju tekkimise põhjusena ebakvaliteetset ning lubamatute töövõtetega

teostatud mootoriremont kostja poolt. Hageja ei ole sõiduki mootorit peale kostja poolt

teostatud remonti lasknud mujal remontida. Sõiduki mootori riknemise tagajärjel olid

kahjustada saanud sõiduki pihustid, mis samuti töökoja poolt välja vahetati. Eksperdi

arvamuse kohaselt on otstarbekas võimalike kahjustuste vältimiseks sõidukil mootoririkke

tekkimise hetkel paiknenud pihustid vahetada. Töökoda remontis sõiduki ja hageja tasus

19.11.2021. a töökojale ettemaksu arve nr E001006 summas 7 200,00 eurot (käibemaksuta 6

000 eurot), 27.12.2021. a arve nr T001051 summas 1 285,69 eurot (käibemaksuta 1 071,41

eurot) ja 08.12.2021. a arve nr T001037 summas 3 429,58 eurot (käibemaksuta 2 857,98

eurot). Kuna sõiduki mootor oli riknenud ja sõidukit ei saanud kasutada, oli hageja sunnitud

kasutama igapäevase liikumisvajaduse rahuldamiseks rendiautot. Hageja võttis B OÜ-lt üürile

asendusauto perioodiks 06.10.2021. a kuni 05.11.2021. a ja seejärel pikendas perioodi kuni

05.12.2021. a. B OÜ esitas arve nr 210757 summas 468 eurot (käibemaksuta 390 eurot) ja

arve nr 210830 summas 468 eurot (käibemaksuta 390 eurot. Hageja tasus eelnimetatud arved.

Hageja saatis 31.12.2021. a kostjale kirja, kus viitas eksperdi arvamusele, mille kohaselt

põhjustas sõiduki mootori riknemise kostja tehtud ebakvaliteetne töö ning nõudis kostjalt

hagejale tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kahju koosnes järgnevast: B OÜ 05.10.2021. a

sõiduki rent 06.10.2021. a - 05.11.2021. a 390 eurot; B OÜ 01.11.2021. a sõiduki rent

06.11.2021. a - 05.12.2021. a 390 eurot; C OÜ 19.11.2021. a sõiduki mootori remondi

ettemaks 6 000 eurot; C OÜ 07.12.2021. a sõiduki mootori remondi eest 2 857,98 eurot; C

OÜ 23.12.2021. a sõiduki pihustite vahetus 1 071,41 eurot; OÜ H 20.12.2021. a eksperdi

arvamus, pihustite stend 430 eurot; kokku – 11 139,39 eurot. Hageja oli eksperdi arvamuse

eest tasunud 20.12.2021. a esitatud arve nr 2206047 alusel 430 eurot (käibemaks lisandub).

Hageja esitas 31.12.2021. a kostjale e-kirja teel nõudekirja hüvitada hagejale poolt sõiduki

mootori ebakvaliteetse remontimise tõttu tekkinud kahju kogusummas 11 139,39 eurot

(summa ilma käibemaksuta. Summa sisse kuulub mootor ja selle remont, pihustite vahetus,

kulutused ekspertiisile ja asendusauto rentimiseks. Kostja ei vastanud. Hageja esindaja saatis

kostjale 04.02.2022. a nõudekirja, mis sisaldas ka kohtusse pöördumise hoiatust, andes

vastamiseks tähtaja 10.02.2022. a. Kuna kostja ei vastanud, saatis hageja esindaja sama

nõude kostjale uuesti 18.02.2022. a, andes vastamiseks tähtaja 25.02.2022. a. Kuna kostja ei

vastanud, helistas hageja esindaja kostja juhatuse liikmele. Kostja juhatuse liige avaldas, et ei

ole saanud avada digitaalselt allkirjastatud dokumenti ja seega ei tea selle sisu. Hageja

esindaja saatis 28.02.2022. a kostjale nõude PDF-formaadis ning palus kinnitust kättesaamise

kohta. Kostja ei andnud kinnitust. Peale 28.02.2022. a kostja juhatuse liige enam hageja

esindaja telefonikõnedele ei vastanud. Hageja esindaja saatis kostjale 14.03.2022. a e-kirja,

kus hoiatas, et kui kostja ei ole 16.03.2022. a midagi vastanud, pöördub hageja kohtu poole.

Kostja ei vastanud midagi. Seega on hageja jaoks ammendunud võimalused kohtuväliselt

kokku leppida kahju hüvitamises ja hageja on sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu

poole. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest viivist alates hagi

esitamisest. Kostja on vastutav töö tegemisel VÕS § 641 lg 1 rikkumise eest ehk töö ei

vastanud kokkulepitule. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt loetakse tööna tehtud asja ebaõigest

paigaldamisest tulenevat lepingutingimuste mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele

mittevastavusega. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et kostja teostas töö ebakvaliteetselt, sh

paigaldas turbokompressori järgimata remondijuhendit ehk teostas töö lubamatute töövõtetega

ja ebakvaliteetselt, mis tõi kokkuvõttes kaasa sõiduki mootori riknemise. Kostja on vastutav

töö mittevastavuse eest lepingutingimustele. Kostja vastutab lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis oli olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale

ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda, VÕS § 642 lg 1 ning lg 3

kohaselt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis

töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Eksperdi arvamuse kohaselt oli mittevastavus

olemas töö kostjalt hagejale ehk töövõtjalt tellijale üleandmise ajal, aga avaldus ja sai seega

tellijale teatavaks hiljem. Kostja tekitas hagejale lepingu rikkumisega kahju vastavalt VÕS §

77 lg 1 teisele lausele ja § 641 lg 2 p-le 2. Kahju on tõendatud ekspertarvamusega. Hageja

nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS §115 lg 1 kohaselt ehk nõuab kahju hüvitamist lepingu

täitmise asemel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja peab kahju hüvitama,

sest kostja on vastutav töö tegemise eest ja ebakvaliteetselt tehtud töö põhjustas sõiduki

mootori riknemise, mille tagajärjel kahjustada saanud pihustid tuli välja vahetada, Hageja oli

sunnitud küsima ekspertarvamuse riknemise põhjuste kohta ning hageja oli sunnitud kasutama

rendiautot sõiduki remontimise ajal. Seega on olemas põhjuslik seos kostja tegutsemise ja

hagejale tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses. VÕS § 128 lg 1 kohaselt kuulub

hüvitamisele varaline kahju ning lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline

kahju ning lg 3 kohaselt hõlmab see eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju tuleb hüvitada

ühekordselt makstava rahasummana VÕS § 136 lg 1 kohaselt. Hageja nõuabki kostjalt kahju

hüvitamist rahas, summas kokku 11 139,39 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt 1 võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuabki kostjalt viivist seaduses sätestatud

määras, s.o. 8% aastas. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kohtult viivise

väljamõistmist 8% aastas, alates hagi esitamisest, kuni nõude täieliku täitmiseni.

3. Vastuses kostja vastusele (tl 96-103) märkis hageja, et kostja viitab turbokompressori

soetamisele hageja poolt ning rõhub asjaolule, et soetati kasutatud turbokompressor, sest see

on odavam. Hageja märgib, et kostja sõlmis turbokompressori müüjaga müügilepingu. See

tähendab, et kostja ise valis välja turbokompressori müüja, esitas tellimuse, leppis kokku

tingimustes, korraldas tasumise ja võttis turbokompressori vastu. Kostja poolt hagejale antud

selgituste kohaselt on tegemist kostja kauaaegse partneriga, kellelt kostja kogu aeg

turbokompressoreid ostab. Kostja korraldas turbokompressori eest tasumise. Kostja rääkis

hagejaga telefoni teel läbi ja sõlmis kokkuleppe, et hageja maksab turbokompressori eest otse

müüjale, sest müüja esitab arve koos käibemaksuga. Kuna kostja ei ole käibemaksukohuslane,

siis oleks hageja jaoks kostja kaudu tasumine kallim. Kostja edastas turbokompressori

müüjale hageja e-posti aadressi, kuhu turbokompressori müüja saatis arve, millele oli

märgitud „taastatud turbokompressor“. Hageja tasus arve, see on tõendatud

maksekorraldusega. Kostja väidab, et kostja ei saa vastutada detailide kvaliteedi eest, mida

remondi tegemiseks andis hageja ise. Hageja ei andnud kostjale turbokompressorit. Hageja ei

saanud turbokompressorit kostjale anda, sest kõnealuse turbokompressori valdus anti müüja

poolt üle kostjale. Hageja sai turbokompressori oma valdusesse koos sõidukiga peale seda kui

kostja oli turbokompressori sõidukile paigaldanud. Kostja väidab, et peale 2 000 km läbimist

pidi hageja tooma sõiduki kostja teenindusse, et vahetada mootoriõli ja filtrid. Hageja ei

tulnud ja kostjal puudub teadmine, kas õli ja filtrid vahetati. Hageja märgib, et puudus

kokkulepe õlivahetuse kohta kostja juures. Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et hageja peab

just kostja juures järgmise õlivahetuse tegema. Hageja teostas sõidukil vajalikud hooldustööd

kolmanda isiku (A OÜ) juures 19.04.2021. a (lisatud arve õlivahetuse eest). Hageja poolt on

sõiduk nõuetekohaselt hooldatud. Eelnimetatud kolmanda isiku poolt on sõidukil 19.04.2021.

a vahetatud mootoriõli ja filtrid (arve selgitus) ja hageja poolt arve tasutud. Kostja väidab, et

hageja kutsus sõiduki rikke korral 02.10.2021. a välja A OÜ esindaja, kes resümeeris, et

sõidukit võib käivitada ja edasi sõita. Kostjale on teadmata, milliseid töid teostas A OÜ

esindaja või hageja sõiduki juures mootori seiskumisel ja uuesti käivitamisel. Kostja kirjeldus

sõiduki rikkimineku ajal toimunust ei vasta tõele. 02.10.2021. a hakkas sõiduk ootamatult

pöördeid koguma ning seejärel tekkis probleem pidurdamisega, Hageja peatas sõiduki

(Tallinnas, Järvevana teel) ja helistas kostjale, uurides rikke võimalikku põhjust. Kostja arvas,

et tegu on pihustite probleemiga. Kostja ei öelnud kordagi, et sõidukit ei tohi rohkem

käivitada. Uuesti sõiduki käivitamisel tekkis mootorisse kolin ja hageja helistas uuesti

kostjale, kes palus sõiduki enda juurde toimetada. Hageja ei ole sõidukit iseseisvalt

remontinud ega lasknud remontida enne kostja juurde toimetamist. Hageja helistas kostjale,

teavitades kostjat tekkinud probleemist ning lasi sõiduki toimetada (Järvevana teelt) kostja

juurde. Kõik vastupidised väited, nagu oleks hageja asunud sõidukit parandama tiheda

liiklusega tee (Järvevana tee) ääres on pahatahtlikud, paljasõnalised ning tõendamata. Kostja

väidab, et sõiduki saabumisel kostja töökotta oli näha „suur valgunud mootoriõli kogust

autol“ ja kapoti avamisel avastas kostja, et eemaldatud on hammasrihma kaitse. Kostja

järeldab sellest, et sõidukiga on tehtud mingeid toiminguid, mis võisid põhjustada

mootoririkke. Kostja kirjeldus on vastuoluline ja asjatundmatu. Hageja jaoks on arusaamatu,

kus kostja „suurt laialivalgunud mootoriõli kogust“ nägi, õli on vedelik, mis füüsikaseaduste

kohaselt voolab maa poole. Mootor riknes Järvevana teel ning kui selle tulemusel tekkis

õlileke, siis pidi õli olema mootorist välja voolanud juba Järvevana teel, hiljemalt sõiduki

kostja juurde pukseerimise käigus. Hagejale jääb arusaamatuks üldse viide väljavoolanud

õlile, sest kui vaadata hagiavalduse lisatud ekspertarvamust, siis ekspertarvamuse leheküljel 6

on foto purunenud mootoriplokist. Kostja tegutseb oma majandus- või kutsetegevuses ja

peaks seetõttu mõistma, et purunenud mootoriplokk võibki tähendada mõningast õlileket.

Hageja ei viibinud sõiduki juures, kui kostja sõiduki mootori viga defekteeris. Seega puudub

hagejal teave selle kohta, kes eemaldas kostja juures hammasrihma katte. Hageja kinnitab, et

ei hageja ega kolmandate isikute poolt sõidukiga mingeid remonttöid perioodil alates

02.10.2021. a mootori riknemisest kuni sõiduki toimetamiseni kostja juurde ei tehtud. Kostja

väidab, et pärast auto toomist kostja juurde mõtles hageja ringi ja viis auto ekspertiisi

tegemiseks teise firmasse. Kuna kostja keeldus sõidukit remontimast, viis hageja sõiduki

kolmanda isiku (C OÜ) juurde. Kostja väidab õigesti, et kostja oli teadlik, et hageja on

tellinud sõidukile ekspertiisi. Lisaks oli kostja teadlik ka ekspertiisi toimumise ajast. Hageja

teavitas kostjat telefoni teel ja e-kirja teel 29.10.2021. a. Hageja teavitas ka turbokompressori

müüjat ekspertiisi toimumisest ja nende esindaja oli juures kui ekspert sõidukit üle vaatas,

ekspertiisi teostas. Kostja seab kahtluse alla eksperdi usaldusväärsuse ning ekspertiisi

toimumise. Hageja märgib, et kostja keeldus sõidukit remontimast oma kulul, sest ei näinud

endal mingit süüd. Hagejal ei olnud selles olukorras muud väljapääsu kui tellida riiklikult

tunnustatud ekspert ning lasta sõiduki mootori rikke tekkimise põhjus välja selgitada. Et

tagada objektiivne tulemus, pidas hageja õigeks pukseerida sõiduk kolmanda isiku juurde, et

kostja kui potentsiaalselt asjast huvitatud isik ei saaks kuidagi sõidukiga manipuleerida enne

ekspertiisi või ekspertiisi ajal. Hageja valis teadlikult eksperdiks riiklikult unustatud eksperdi,

et ära hoida võimalikke vaidlusi eksperdi pädevuse ja sõltumatuse osas. Hageja lasi kõigepealt

läbi viia ekspertiisi, seejärel tutvustas ekspertiisi tulemusi kostjale ja kuna kostja jätkuvalt

keeldus sõidukit korda tegemast, võttis kolmandalt isikult pakkumise sõiduki

kordategemiseks. Kostja vastuses väidab kostja, et ei ole põhjuslikku seost kostja teostatud

sõiduki mootori remondi ja sõiduki mootori riknemise vahel, mis juhtus kuus kuud hiljem.

Kostja väidab, et hageja võis auto ebaõige kasutamisega ise põhjustada mootoriosade

purunemise. Hageja on seisukohal, et eksisteerib põhjuslik seos kostja tegevuse ja sõiduki

mootori riknemise vahel. Põhjuslik seos on tõendatud eksperdi arvamusega. Eksperdi

arvamuses on välja toodud, et turbokompressori paigaldamisel on keelatud kasutada

hermeetikut, nõue on selgelt välja toodud turbokompressori müüja veebilehel (www.turbo.ee ,

turbo paigaldusjuhend, samm 5), aga kostja on kasutanud ohtralt hermeetikut. Kostja leiab, et

kompressori kvaliteedi eest vastutab hageja, kes peab nõude esitama kompressori müüja

vastu. Turbokompressoril ei tuvastanud ekspert mingeid puuduseid. Hagiavaldusele lisatud

ekspertarvamuse kohaselt ei olnud turbokompressoril puuduseid vaid mootori riknemine

toimus kostja ebakvaliteetse mootoriremondi tagajärjel. Täpsemalt on see kirjeldatud eksperdi

arvamuses. Niisamuti ei tunnista kostja hageja nõuet autorendi summade väljamõistmise eest,

sest ei ole tõendatud autorendi vajalikkust. Kostja peab põhjendamatuks auto mootori

remondikulude hüvitamise nõuet, sest hageja ei ole tõendanud, et nimelt kostja toimingud

põhjustasid mootori rikke. Hagejale oli autorent sõiduki remontimise ajal vajalik. Hageja

põhitegevusala on kütte-, ventilatsiooni-ja kliimaseadmete paigaldus ning objektid asuvad üle

Eesti. Hageja töö nõuab transpordivahendi kasutamist töö korraldamiseks, ülevaatamiseks,

alltöövõtjate, sh renditööjõu kohaleviimiseks objektile jmt vajadusteks. Hageja on valinud

autorendiks võimalikult soodsa variandi. Asjas olevate tõenditega on tõendatud põhjuslik seos

kostja tegevuse ja sõiduki mootori riknemise vahel. Kuna põhjuslik seos on tõendatud, on

kostja vastutav sõiduki mootori riknemise eest ning kohustatud hüvitama hagejale tekkinud

kulud sõiduki mootori remondil.

4. Kohtukõne kirjalikes teesides märkis hageja, et tellis ekspertiisi (RTE R. P.). Eksperdi

järelduse kohaselt on mootoririkke põhjustanud ebakvaliteetne ja lubamatute töövõtetega

teostatud mootori remont kostja poolt. Kostja vastutab VÕS § 642 lg 1 tähenduses töö

lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Hagejal on kostja vastu lepingu täitmise nõue VÕS

§ 646 lg 1 tähenduses. Hageja nõudis, et kostja remondiks omal kulul sõiduki mootori. Kostja

keeldus sõiduki mootori remondist ja hageja lasi sõiduki mootori remontida kolmanda isiku

juures VÕS § 646 lg 5 tähenduses. Hageja nõuab Kostjalt mootori remondiks kulunud

mõistliku summa hüvitamist VÕS § 646 lg 5 kohaselt. Hageja on seisukohal, et kolmanda

isiku poolt teostatud mootori remont oli vajalik ja mõistlik, ühtegi osa remondist ei oleks

saanud ära jätta ning seetõttu on kostja kohustatud hagejale hüvitama kogu mootori

remondiks kulunud summa, st 9 929,39 eurot. Hagejal on kahjunõue kostja vastu tulenevalt

eksperdile makstud tasust. Tulenevalt asjaolust, et mootor läks rikki vähem kui 6 kuud peale

kostja poolt teostatud mootori remonti, aga kostja ei olnud nõus vastutama ega mootori

riknemise põhjust välja selgitama, oli hageja sunnitud tellima eksperdi arvamuse. Eksperdi

arvamuse eest tasus hageja 430 eurot ja tegemist on kostja tegevuse tulemusena hagejale

tekitatud varalise kahjuga, mille kostja on kohustatud hagejale hüvitama VÕS § 127 lg 1 ja

VÕS § 128 lg 1-3 kohaselt. Hagejal on kahjunõue kostja vastu tulenevalt autorendi kulust.

Tulenevalt asjaolust, et kostja teostas ebakvaliteetselt sõiduki mootori remondi ja mootor läks

selle tulemusena rikki jäi hageja ilma oma tööks vajalikust transpordivahendist perioodiks

alates sõiduki rikki minekust kuni kordategemiseni.

KOSTJA VASTUS

5. Kostja hagi ei tunnistanud.

6. Kirjalikus vastuses hagile (tl 88-90) märkis kostja, et hageja nõue põhineb paljasõnalistel

kinnitustel ega ole tõendatud reaalsete tõenditega. Seoses sellega kostja leiab, et nõue tuleb

jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud panna hageja kanda. Tõepoolest hageja pöördus

kostja poole palvega autot remontida ja oli kokku lepitud tööde maksumus. Auto diagnostikal

tuvastati muuhulgas turbokompressori rike. Hageja märkis hagis, et remondi tegemiseks ta

ostis oma vahenditest turbokompressori hinnaga 665 eurot. Hageja sihilikult varjab fakti, et ta

ostis mitte uue, vaid kasutatud turbokompressori, mis oli taastatud (remonditud

töökõlbulikuks). Taolised kasutatud kompressorid on uutest tunduvalt odavamad ja nende

hind on peaaegu kaks korda väiksem kui uutel kompressoritel. Kostja lisab oma vastusele

väljavõtte internetikauplusest, kus on märgitud vana, taastatud kompressori hind 741 eurot ja

uue kompressori hind 1 344 eurot. Seega hageja valis auto remondi jaoks välja vanad detailid,

et vähendada remondi kulu. Kuid kasutatud tagavaraosadel on ka tunduvalt lühem töögarantii.

Reeglina see ei ületa 6 kuud. Kostja ei saa vastutada detailide kvaliteedi eest, mida remondi

tegemiseks andis hageja ise. Hageja enda kinnitusel hagis sai ta remonditud auto kätte

30.03.2021. a ja kuni 02.10.2021. a probleeme autoga ei olnud. Kui auto remont oleks olnud

ebakvaliteetne, siis auto ei oleks tööseisukorras 6 kuud ja rike oleks ilmnenud tunduvalt

varem. Peale selle, pärast 2 000 kilomeetri läbisõitu, hageja pidi tooma kostjale auto

kordusdiagnostikaks, mille ajal tuleb kontrollida kõik seadmed, mis vahetati välja ja pidi

vahetama mootoriõli ja filtrid. Kostjal on aga teadmata, kus kontrolliti auto tehnilist seisundit

ja vahetati õli. Hageja auto rikke puhul 02.10.2021. a hageja kutsus välja A OÜ esindaja, kes

resümeeris, et autot võib käivitada ja edasi sõita. Pärast mootori käivitamist mootor purunes.

Alles pärast seda hageja auto toodi kostja juurde. Kostjal on teadmata, milliseid töid teostati

hageja ja A OÜ esindaja poolt auto seiskumisel ja mootori käivitamisel 02.10.2021.a. Kuid

on ilmne, et just see asjaolu põhjustas auto täieliku rikke. Evakueeritud hageja auto

saabumisel kostja töökotta oli näha suurt valgunud mootoriõli kogust autol. Kapoti kaane

avamisel kostja märkas, et hammasrihmalt (väntvõlli ja jaotusvõlli ühendav rihm) oli

eemaldatud kate (kaitse). Sellest järeldub, et hageja koos A OÜ esindajaga võisid oma

ebakompetentsete toimingutega põhjustada mootori täieliku rikke. Seega auto rikke võisid

tingida nii hageja kui A OÜ esindaja oskamatud toimingud. Pealegi pärast auto toomist kostja

juurde hageja hiljem mõtles ümber remonti teha ja viis auto ekspertiisi tegemiseks teise

firmasse. Ilmselt ekspert võis hagejale ükskõik mida kirjutada, kui kostjat ennast juures ei

olnud. Hagejal tuli jätta auto samasse seisundisse, aga mitte remontida autot teises firmas,

juhul kui ta soovis tõendada eksperdile kostja süüd. Kuid hageja remontis autot teises firmas

ja sellega faktiliselt hävitas andmed, mis on vajalikud ekspertiisiks kohtu korras. Hageja

kinnitab, et on olemas põhjuslik seos kostjapoolse ebaõige remondi ja edaspidi juhtunud

hageja auto rikke vahel. Kuid eespool esitatust nähtub, et mingit põhjuslikku seost kostja

teostatud auto remondi ja alles 6 kuud hiljem juhtunud rikke vahel ei tulene, sest pärast auto

remonti hagejal ei olnud 6 kuu jooksul pretensioone kostja vastu. Auto ebaõige kasutamisega

hageja võis ise põhjustada auto mootoriosade purunemise. Samuti hageja andis kostjale

kompressori vahetamiseks odava, kasutatud turbokompressori, mille kvaliteedi ja garantii

tähtaja kohta kostja ei saa vastutada. Sel juhul kompressori kvaliteedi eest vastutab hageja.

Vastasel juhul ta peab esitama nõude turbokompressori müüjale. Kostja ei tunnista ekspertiisi

tulemusi, sest ei osalenud selles ega saa tõendada ekspertiisis esitatut. Samuti kostja ei

tunnista hageja nõuet summa väljamõistmise kohta väidetavalt sunnitud auto rendi eest seoses

oma auto remondiga. Hageja ei tõendanud auto rendi vajalikkust. Kostja peab

põhjendamatuks nõuet auto remondikulude hüvitamiseks, mida hageja kandis teises firmas,

sest hageja ei tõendanud, et nimelt kostja toimingud põhjustasid mootori rikke. Kostja lükkab

ümber hageja kinnituse, et tema varjas end hageja eest ega vastanud telefonikõnedele. Kostja

töötab palju ja võis tundmatutele numbritele vastamata jätta. Kuid kostja kunagi ei varjanud

end hageja eest ja seda enam oli nõus ise remontima hageja autot pärast 02.10.2021. a

juhtunud riket. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ja tema pretensioone ega olnud kohustatud

vastama sellele kohtueelsele nõudmisele. Seega kostja palub kohut jätta hageja nõue

rahuldamata ja kõik menetluskulud panna hageja enda kanda.

7. Kohtukõne kirjalikes teesides kostja leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud ja selline nõue

tuleb jätta rahuldamata. Kostja eelnevalt lisas vastuses hagile tõendid, mis tõendavad, et

hageja ei ostnud mitte uut turbokompressorit, vaid tegemist oli taastatud, s.t. juba kasutuses

olnud kompressoriga. Selline turbokompressor on uuest kaks korda odavam ja kaupluses

antakse sellisele turbokompressorile tunduvalt lühem garantii, mitte üle poole aasta. Seega

saab juba sellel alusel kinnitada, et kasutuses olnud detail ammendab oma ressurssi tunduvalt

kiiremini ja kostja ei saa vastutada kasutatud detaili kvaliteedi eest, mille talle esitas hageja.

Asja materjalidest nähtub, et hageja sõitis autoga, millele oli paigaldatud kasutatud

turbokompressor ligi pool aastat, mis on küllalt pikk aeg. Turbokompressor ei langenud rivist

välja kohe pärast kostja remonditöökojast lahkumist ja hageja pikka aega juhtis autot

probleemideta. Seetõttu võib kinnitada, et puudub põhjuslik seos kostja poolt teostatud töö ja

pool aastat hiljem hageja autol tekkinud rikke vahel. Hageja esitas vaid eksperdi arvamuse,

kes esmakordselt vaatas hageja mootori üle alles poole aasta möödudes sellest ajast, kui oli

tehtud remont. Eksperdil polnud teada, kuidas hageja oli autot pool aastat ekspluateerinud ja

seetõttu ekspert ei saanud välistada, et hageja ise ei teinud turbokompressoriga mingeid töid

ega kasutanud teiste isikute abi, kes võisid mootori töösse sekkuda. Peale selle ei saa

välistada, et nimetatud ekspert on hageja tuttav ja ekspertarvamus ei saa olla erapooletu.

Hageja poolt esitatud ekspertarvamus ei ole kohtuekspertiis ja seetõttu kostja palub kohut jätta

hageja poolt esitatud ekspertarvamus tõendite hindamisel tähelepanuta. Kostja leiab, et hageja

teadlikult hävitas tõendid, mis on vajalikud kohtuekspertiisi teostamiseks, iseseisvalt tegi

remonti teises firmas ja nüüd ei ole võimalik tuvastada, kas pärast kostjapoolset remonti oli

toimunud sekkumine mootori töösse kolmandate isikute poolt. Pärast 02.10.2021. a teel

toimunud avariid hageja püüdis teise firma esindaja abiga teha remonti ja mootorit käivitada,

mille tulemusena see seiskus. Seetõttu ei ole enam võimalik tõepäraselt tuvastada, mis oli

turbokompressori rikke põhjuseks. Kostja tõendas telefonikõnede väljavõttega, et hageja ei

helistanud talle 02.10.2021. a avarii ajal ja seetõttu kostja jäi võimalusest ilma ise kohapeal

välja selgitada, mis oli mootori seiskumise põhjuseks. Hagejale arvamuse esitanud ekspert

samuti ei näinud, milliseid töid tegi tee peal auto mootoriga remonditöökoja esindaja

avariipäeval. Kostja esitas kohtule ka oma firma eksperdi seisukoha. Seaduses ei ole otse

öeldud, et kostja ei saa olla eksperdiks. Käesoleval juhul kostja esitas kohtule kirjaliku

seisukoha isikult, kellel on erialased teadmised ja tõendas seda vastavate dokumentidega,

nagu näeb ette TsMS § 293 lg 2. Kostja arvates käesolevas vaidluses tuleb tasakaalustada

võistlevat menetlust, seetõttu kohtul peaksid läbivaatamiseks olema alternatiivsed

eksperthinnangud, juhul kui kohus siiski võtab arvesse hagejapoolse eksperdi arvamuse

vaatamata kostja vastuväidetele. Esitatut arvestades kostja leiab, et puudub põhjuslik seos

kostja poolt teostatud remondi ja hiljem hageja autol ilmnenud rikke vahel pärast pool aastat

kestnud auto ekspluateerimist. Hageja ei tõendanud sellise seose olemasolu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid märtsis 2021. a töövõtulepingu

hagejale kuuluva sõiduki Volkswagen Multivan T5 (registreerimismärk xxxx) mootori

kapitaalremondi teostamiseks, sh turbokompressori vahetuse. Hageja ja kostja leppisid

suuliselt kokku, et hageja tasub töö eest kostjale, varuosade eest otse varuosade müüjale (A

OÜ) ja turbokompressori eest otse kompressori müüjale (B OÜ). Kostja sai töö valmis ja

andis remonditud sõiduki hagejale üle 30.03.2021. a. Mõistlikut vaidlust ei saa olla ka selles,

et remondi käigus paigaldati sõidukile kasutatud turbokompressor ning selles, et 02.10.2021. a

sõidu ajal hakkas sõiduk ootamatult kiirust kasvatama ning seejärel tekkis probleem

pidurdamisega, peale sõiduki seiskamist ja uuesti käivitamist tekkis sõiduki mootorisse kolin,

mistõttu sõiduk pukseeriti kostja töökotta. Vaidlust ei saa olla ka selles, et kostja keeldus

sõiduki mootorit omal kulul remontimast ning hageja lasi sõiduki mootori remontida

kolmandal isikul (C OÜ). Hinnapakkumine on tehtud 17.11.2021. a (tl 21).

10. Poolte vahel 2021. a sõlmitud leping on oma olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635).

11. Käesoleva vaidluse põhiküsimus on selles, kas sõiduki mootori rike on põhjuslikus seoses

kostja töökojas teostatud sõiduki mootoriremondiga. Otsese põhjusliku seose tuvastamisel

peab kostja hagejale hüvitama kahju johtuvalt VÕS §§ 641 lg 1, lg 2 p 2, ja lg 4, 642 lg 1 ja

lg 3, 644 lg 1, 77 lg 1, 127 lg 4, 128 lg 1, 136 lg 1.

12. Hageja tugineb eksperdi arvamusele (tl 22-38). Kohus käsitleb eksperdi arvamust

asjatundja arvamusena (TsMS § 272 lg 2), kuna kohus ei ole ekspertiisi määranud.

Arvamusest nähtub, et tellimus arvamuse saamiseks on esitatud hageja poolt 29.10.2021. a

(arvamuse lk 1), eksperdi (asjatundja) poolt on teostatud esmane vaatlus 02.11.2021. a

(arvamuse lk 1), 09.11.2021. a teostas ekspert sõidukilt eemaldatud mootori ülevaatuse

(arvamuse lk 6). Ekspert on märkinud, et sõiduki mootor on hävinenud ja vajab vahetust – 4-

silindri keps oli purunenud ja lõhkunud mootoriploki, kolvi, väntvõlli ja balansiirvõllide

ploki. Kasutuskõlblik on vaid plokikaan, mis vajab kontrollimist ja korrastamist (arvamuse lk

6). Sündmuste kronoloogia viitab mootori lagun emisele seetõttu, et turboseadmest lekkis õli,

mis kogunes õhu vahejahutisse, kus see mootori töötamisel sattus sisselaskekollektorisse,

sealt põlemiskambrisse ja põhjustas mootori kontrollimatu pöörete tõusu ja lõpuks ka

purunemise. Turboseade välisel vaatlusel ekspert sellel vigu ei tuvastanud (arvamuse lk 9).

Lähtudes eksperdile esitatud ja eksperdi poolt kogutud andmetest on sõiduki VW Multivan

registreerimismärk xxxx mootor riknenud ja vajab vahetust mootori turboseadmest lekkinud

mootoriõli sattumisel vahejahutisse, kus see imeti läbi sisselasketrakti kolvipealsetesse

põlemiskambritesse, Mootori töötamise käigus põlemiskambrisse sattunud mootoriõli süttis ja

põhjustas mootoripöörete kontrollimatu tõusu. Põlemiskambrisse imetud mootoriõli hulk on

olnud sedavõrd suur, et 4. silindris ületas õlikohus põlemiskabri mahu, tekkis hüdrolöök ning

nii keps kui kolb purunesid. Hiljutise mootoriremondi käigus oli mootori koostamise käigus

tihendpindade vahele pandud hermeetikut, mille ladestusi leidus eksperdi juuresolekul

osandatud turboseadmes. Samuti esines turboseadme tööpindadel jälgi kontaktist abrasiivsete

osakestega, mis turboseadme võllide toetuspindasid kahjustanud on. Võõrosakesed võisid

turboseadmesse sattuda õli kaudu kas mootoriremondi käigus puhastamata jäänud mootori

õlikanalitest või remondi käigus vahetamata jäänud õlijahutist. Kuna mootoririke on alguse

saanud just turboseadmest, saab nimetada kahju tekkimise põhjusena ebakvaliteetset ning

lubamatute töövõtetega teostatud mootoriremonti (arvamuse lk 38).

13. Kostja on kohtule esitanud sisepõlemismootori remondi spetsialisti, eksperdi arvamuse.

Arvamuse on andnud ja allkirjastanud kostja seaduslik esindaja – juhatuse liige V. B.. Kohus

ei saa käsitleda esitatud arvamust tõendina (TsMS § 272 lg 2) justnimelt seetõttu, et arvamuse

on koostanud kostja seaduslik esindaja, kes võib menetluses esindada kostjat, kuid mitte olla

asjatundja rollis ning tekitada menetluses tõendit. Seetõttu on esitatud arvamus hinnatav vaid

kostja seisukohana.

14. Kohus leiab, et kostja ei ole hageja väiteid, mis on ka erinevalt kostjast kinnitatud

tõenditega, ümber lükanud.

15. Kostja väidab, et peale 2 000 km läbimist pidi hageja tooma sõiduki kostja teenindusse, et

vahetada mootoriõli ja filtrid. Hageja ei tulnud ja kostjal puudub teadmine, kas õli ja filtrid

vahetati. Kostja pole tõendanud seda, et poolte vahel oli sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt

teostatakse sõiduki õlivahetust justnimelt kostja juures.

16. Tõendamata on kostja väide, et hageja remontis või lasi remontida sõidukit 02.10.2021. a

enne sõiduki pukseerimist kostja töökotta.

17. Kostja väidab, et hageja võis auto ebaõige kasutamisega ise põhjustada mootoriosade

purunemise. Nimetatud väide on paljasõnaline ja oletuslik. Põhjuslik seos kostja tegevuse ja

sõiduki mootori riknemise vahel on tõendatud asjatundja arvamusega. Asjatundja arvamuses

on välja toodud, et turbokompressori paigaldamisel on keelatud kasutada hermeetikut, nõue

on selgelt välja toodud turbokompressori müüja veebilehel (www.turbo.ee, turbo

paigaldusjuhend, samm 5), aga kostja on kasutanud ohtralt hermeetikut. Kostja leiab, et

kompressori kvaliteedi eest vastutab hageja, kes peab nõude esitama kompressori müüja

vastu. Turbokompressoril ei tuvastanud ekspert mingeid puuduseid. Hagiavaldusele lisatud

ekspertarvamuse kohaselt ei olnud turbokompressoril puuduseid, vaid mootori riknemine

toimus kostja ebakvaliteetse mootoriremondi tagajärjel. Täpsemalt on see kirjeldatud eksperdi

arvamuses. Seetõttu ei oma ka tähtsust ja on ainetu küsimus sellest, et mootoriremondil

kasutati pruugitud turbokompressorit ja veel vähem ainetu on küsimus sellest, kes tellis

turbokompressori.

18. Asjas olevate tõenditega on tõendatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja sõiduki mootori

riknemise vahel. Kuna põhjuslik seos on tõendatud, on kostja vastutav sõiduki mootori

riknemise eest ning kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kulud sõiduki mootori remondil,

asendusauto rentimise kulud ning ekspertiisi tegemise kulu.

19. Kostja on vastutav töö tegemisel VÕS § 641 lg 1 rikkumise eest ehk töö ei vastanud

kokkulepitule. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt loetakse tööna tehtud asja ebaõigest

paigaldamisest tulenevat lepingutingimuste mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele

mittevastavusega. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et kostja teostas töö ebakvaliteetselt,

sh paigaldas turbokompressori järgimata remondijuhendit ehk teostas töö lubamatute

töövõtetega ja ebakvaliteetselt, mis tõi kokkuvõttes kaasa sõiduki mootori riknemise. Kostja

on vastutav töö mittevastavuse eest lepingutingimustele.

20. Kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas töö juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles

pärast seda, VÕS § 642 lg 1 ning lg 3 kohaselt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

Asjatundja arvamuse kohaselt oli mittevastavus olemas töö kostjalt hagejale ehk töövõtjalt

tellijale üleandmise ajal, aga avaldus ja sai seega tellijale teatavaks hiljem.

21. Kostja tekitas hagejale lepingu rikkumisega kahju vastavalt VÕS § 77 lg 1 teisele lausele

ja § 641 lg 2 p-le 2. Kahju on tõendatud ekspertarvamusega.

22. Hageja nõuab Kostjalt kahju hüvitamist VÕS §115 lg 1 kohaselt ehk nõuab kahju

hüvitamist lepingu täitmise asemel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja peab

kahju hüvitama, sest kostja on vastutav töö tegemise eest ja ebakvaliteetselt tehtud töö

põhjustas sõiduki mootori riknemise, mille tagajärjel kahjustada saanud pihustid tuli välja

vahetada, hageja oli sunnitud küsima ekspertarvamuse riknemise põhjuste kohta ning hageja

oli sunnitud kasutama rendiautot sõiduki remontimise ajal. Seega on olemas põhjuslik seos

kostja tegutsemise ja hagejale tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses.

23. VÕS § 128 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele varaline kahju ning lg 2 kohaselt on varaline

kahju eelkõige otsene varaline kahju ning lg 3 kohaselt hõlmab see eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana VÕS § 136 lg 1 kohaselt.

24. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist rahas, summas kokku 11 139,39 eurot.

25. VÕS § 113 lg 1 kohaselt 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määras, s.o. 8% aastas.

26. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist 8%

aastas, alates hagi esitamisest, kuni nõude täieliku täitmiseni.

27. Lisaks asjatundja arvamusele on hagi tõendatud muude hageja poolt esitatud tõenditega (tl

14-21, 39-73).

28. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

30. Kohus rahuldab hagi. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

31. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 4 150 eurot (õigusabi kulud 3 310 eurot ja

riigilõiv 840 eurot). Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud ning vastavuses hageja

menetlustoimingutega.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik