1-11-5065/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-5065

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.aprillil 2011.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11- 5065 (11230105134) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi M.R süüdistuses KarS § 424 järgi. Prokuröri abi

Urmo Paal Süüdistatav

M.R

elukoht: xxx, isikukood xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: 7 klassi, emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: L OÜ; varem kriminaalkorras karistatud: 10.03.2004 Rapla Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 2 p 3; § 199 lg

2 p 7, 8; § 215 lg 2 p1, 3 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 1 aasta 6 kuud;

04.06.2004 Jõgeva Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 2 aastat; 13.12.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8;

§ 199 lg 2 p 4, 5, 7; § 121; § 202 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 aastat 3 kuud 25 päeva; 23.03.2009 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1 järgi rahalise karistusega 144 päevamäära s.o 12096 krooni (773,08 eurot); 03.09.2009 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi üldkasuliku tööga 234 tundi tähtajaga 8 kuud; 25.11.2010 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 274 lg 1; § 263 p 3; § 121; § 120 järgi vangistusega 9 kuud ja 24 päeva, millest kohesele ärakandmisele kuulub vangistus 7 kuud ning vangituse 2 kuud ja 24 päeva 2 aastase katseajaga. /tl 14-17; 31-32/

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 19.04.2011.a.

2 Kaitsja

Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud

vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.R-ile 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva vangistust.

KarS 74 lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 25.11.2010.a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks)

kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 6 (kuus) kuud 4 (neli) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 19.04.2011.a.

Tõkendina kohaldada M.R suhtes vahistamine. Vahistada M.R

kohtusaalis.

Välja mõista M.R ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256

5

lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti

riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 95 (üheksakümmend viis) eurot 88 senti riigituludesse.

Selgitusse märkida „M.R 1-11-5065, sundraha“ ja „M.R 1-11-5065,

kaitsjatasu.“ Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

M.R-i süüdistatakse selles, et tema 19.04.2011. a. kella 23.37 ajal juhtis Harjumaal Saku vallas Jälgimäe tee 11 juures suunaga Pärnu mnt poole, mootorsõidukit Renault Laguna

registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,24 mg/l

laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,12 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus Mart Hiie liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi,

narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

3

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega M.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.R süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. 20.04.2011.a koostatud kiirmenetluse protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 19.04.2011. a õhtul kella ei oska öelda tarvitas alkoholi, viina. Jõi umbes 1 liitri viina kolme peale. Pidi autot Renault Laguna registreerimismärgiga xxx omanikule ära

viima, sel põhjusel kella 22.30 istus auto Renault Laguna registreerimismärgiga xxx rooli. Enne juhtima asumist ei olnud teadlik, et on alkoholijoobes. Jõudis auto roolis olla umbes 60

minutit, kui Harjumaal Saku vallas Jälgimäe tee 11 juures Pärnu mnt suunas pidas teda politsei kinni, temale anti korraldus puhuda alkomeetrisse ning puhumise tulemusel tuvastati

temal alkoholijoove. Seejärel toimetati teda politseiosakonda, kus puhus tõendusliku alkomeetrisse ning see näitas 1,02 mg/l. Tuvastamise tulemusega oli nõus. On nõus, et juhtis 19.04.2011.a. kella 23.37 ajal Harjumaal Saku vallas Jälgimäe tee 11 juures Pärnu mnt

suunas mootorsõidukit Renault Laguna registreerimismärgiga xxx, olles

alkoholijoobeseisundis. Palub kergemat karistust. Palub võimalusel mitte karistada teda reaalse vangistusega, temal on pere ja lapsed kelle eest peab hoolitsema /tlk 1-3/; tunnistaja Aivar N ütlused, millest nähtub, et täites tööülesandeid 19.04.2011.a. koos patrullpolitseinik Elle V ´ga said juhtimiskeskusest kell 23.24 väljakutse, et Sakus sõidab joobetunnustega takso Renault Laguna registererimis numbriga xxx. Asusid Rummust koheselt sõitma Saku suunas.

Vahepeal teatas juhtimiskeskus, et sõiduk lahkus Sakust ning võttis suuna Laagri suunas.

Sõitsid Jälgimäe teele kuna see tee viib Sakust Laagri suunas, ning Jälgimäe tee 11 juures

peatasid politseisõidukiga kasutades siniseid ja punast vilkurit kell 23.37 eelpoolnimetatud sõidukit. Tänav oli valgustatud ning nägi nimetatud sõiduki juhupoolsest tahavaate peeglist, kuidas juht, mustas jopes ja tumedates pükstes, kiilakas, ronis üle keskkonsooli vahekäigust ruttu sõiduki tagaistmele. Sõidukis viibisid: juhi kõrvalistmel VV(ik XXX), kes ei nõustunud

mingeid ütlusi andma ning alkomeetrisse puhuma ka mitte, kuid tema suust tuli alkoholi

lõhna. Tema taga istus AP(ik XXX), kes väituis, et sõidukit juhtis M.R (ik xxx) ning sõiduki peatumise hetkel hüppas juhi kohalt sõiduki tagaistmele. A. P ´l tuvastatud alkoholijoove 1,02 mg/l väljahingatavas õhus. M.R eitas sõiduki juhtimist.

Isikud toimetati Sauele politseijaoskonda, kus ka M.R tuvastatud tõendusliku

alkomeetriga 1,12 mg/l väljahingatavas õhus alkoholijoovet. Sõiduk teisaldatud Tallinn

Paljassaare põik 3 ning sõiduki paigaldamisest teavitatud KT AS-si. M.R keeldus igasugusest koostööst ja dokumentidele allakirjutamisest. / tlk 5-6/; 20.04.2011.a. koostatud

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos näidu väljatrükiga, millest nähtub, et mõõtetulemus 1,12 mg/l /tlk 8-9/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav M.R on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi

temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult

arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik

4

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-

06). M.R on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. M.R-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada

eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada M.R ´it edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et M.R-i ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna M.R ei

ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist.

M.R kahetsus, perekonna (sh alaealised lapsed) ja töökoha olemasolu ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Lisaks tuleb märkida, et perekond ja töökoht

oli süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ning see ei takistanud M.R

´i kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult etteheidetaval viisil. Pole õigustatud

M.R ootus, et kuriteo toimepanemisega võib kaasneda leebe karistusõiguslik

kohtlemine. Karistuse mõistmisel M.R-ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö

kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on

asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada

asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. M.R ei ole isikuks, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema

karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna M.R pannes toime katseajal kuriteo,

mille eest oli karistusest tingimisi osaliselt vabastatud ja seda temale määratud katseaja alguses, s.t. kolm kuud pärast osalise vangistuse ärakandmist ( t lk.31-32), siis välistas M.R võimaluse temale asenduskaristuse valikuks. Kohus leiab, et M.R suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t.

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h. samalaadsete süütegude

toimepanemisest. M.R suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks

läbiviimiseks arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, s.t. üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on sõltuvusprobleemid alkoholi suhtes, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab

(sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et M.R suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest, seda kinnitab ilmekalt asjaolu, et süüdistatava M.R-i

suhtes on eelnevalt kohaldatud juba korduvalt karistusest tingimisi vabastamist, karistuse

asendamist üldkasuliku tööga, samuti nn šokivangistust, kuid üksi nimetatud eelnevatest

põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt. M.R käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei

ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest (ning konkreetsel juhul ka ohtlikkusest, mida endas kätkeb sõiduauto joobeseisundis juhtimine). Eelnevad karistused ei

ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast

kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, et M.R pani temale inkrimineeritava

kuriteo toime katseajal. Isiku osalisel karistusest tingimisi vabastamisel antakse isikule

sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt kandmata

jäänud osa täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka

autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud

võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. M.R-ile ei omanud antud

5 võimalus elada seaduskuulekalt ilma süütegusid toime panemata tema jaoks sisulist tähendust;

vaid mõned kuud peale šokivangistuse kandmiselt vabanemist tabati M.R uue

kuriteo toimepanemiselt. Kohtule näitab see üheselt, et M.R ei suuda isegi

mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. M.R näol ei ole tegemist isikuga, kes

oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust.

Kohus leiab, et M.R suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt. Uue kuriteo

eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna

kohtul on alus arvata, et M.R võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. KarS § 50 lg 1 säte kohaldamisele ei kuulu, kuna M.R puudus kuriteo toimepanemise ajal sõiduki juhtimise õigus ( RKL 3-1-1-11-10 p 7). KrMS § 175 lg 1

p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et M.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud

kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab

tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu

maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat

arvestades on kohus seisukohal, et M.R ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma

lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Ka ei pea kohus põhjendatuks kohaldada

menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega, kuna temal on olemas töökoht

ning kindel sissetulek. M.R ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 95.88 eurot.

Kohtunik