Legislator Case Law & Legislation
5 AI generated

5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-11-4113

Legislator headnote

AI generated

5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 1-11-4113

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-11-4113

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-4113 (11230101591) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi D.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Enge Selge Süüdistatav D.P

ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: Xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 02.02.2011, vahistatud 04.02.2011

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 18.01.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9, § 202 lg 2 p 2 järgi vangistus 9 kuud, KarS § 74 lg 2 alusel vangistus 4 kuud ja KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 2 aastat. Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. D.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.P-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

3. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada D.P-le mõistetud karistust

Harju Maakohtu 18.01.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so

2

tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 10 (kümme) päeva.

4. KarS § 68 lg 1 arvestada eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele

kuuluva liitkaristuse ärakandmist alates D.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 02.02.2011.

5. D.P suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

6. D.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 06 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.P, 1-11-4113, kaitsjatasu“.

7. D.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.P, 1-11-4113, sundraha“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Asitõend: CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures, jätta KrMS § 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

D.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 18.01.2011

otsusega karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemises, uuesti 02.02.2011 kella 20.27 paiku, viibides Tallinnas, Sõpruse pst 171 asuvas ja Maxima Eesti OÜle kuuluvas kaupluses

Maxima, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist 5 pakki

„Gilette Fusion“ maksumusega 16.30 eurot pakk, kogumaksumusega 81.50 eurot, ja 3

hambapastat „Sensodyne“ maksumusega 5.02 eurot tükk, kogumaksumusega 15.06 eurot, kaupa kogumaksumusega 96.56 eurot, peitis kauba jope alla ja väljus müügisaalist kauba eest

tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Seega D.P, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani

toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav D.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

3

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

02.02.2011 koostatud Maxima Eesti OÜ avaldusest nähtuvalt 02.02.2011 kell 20:35 peeti

kinni D.P, kes ületas kassajoone, jättes tasumata kauba (Gilette Fusion 5 tk,

Sensodyne hambapastad 3 tk) eest kogusummas 96,56 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 2)

02.02.2011 koostatud tunnistaja IJ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt kaupluses Maxima aadressil Sõpruse pst 171 kell 20.25 sisenesid kolm noormeest ja koheselt suundusid kreemide

osakonda, üks noormees siniste teksapükstega ja helesinises jopes võttis viis pakki Gilett Fusion ja kolm Sensodyne hambapastat, peitis jope alla ja koheselt kõik kolmekesti suundusid kassa poole. Kell 20.27 üks inimene läbis kassa jättes kauba eest tasumata, kellel oli kõik kaup jope alla peidetud. Isik oli tamburis kinni peetud, püüdis ära joosta (osutas vastupanu). Teised kaks inimest jooksid minema. Turvakontrolli käigus leiti 5 pakki Gilette maksumusega 81,5€, üks pakk 16,30€ ja Sensodyne hambapastat 3 tk, maksumusega 15,06€, 1 pakk 5,02€. Kogu kauba maksumus oli 96,56€. (t/l 4)

karistati KarS § Väljatrükk Harju Maakohtu 18.01.2011 otsusest, millega D.P 199 lg 2 p 5, 9, § 202 lg 2 p 2 ja § 64 lg 1 alusel vangistusega 9 kuud. KarS § 74 lg 2, 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 kuud ja 26 päeva koheselt täitmisele ning mõistetud vangistusest 5 kuud jäeti KarS 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldamata. (t/l 17-33)

03.02.2011 koostatud kahtlustatava D.P tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 02.02.2011 kella 20.15 ajal koos oma tuttavatega Sven S ´i ja Karl R 'ga läksid Sõpruse pst 171 Tallinnas Maxima kauplusesse. Kaupluse müügisaali

sisenesid kolmekesti koos. Kahtlustatav liikus Svenist ja Karlist tagapool. Sellest, et kauplusest varastab poistega eelnevat juttu ega kokkulepet ei olnud. Seejärel läks ta osakonda,

kus olid hambapastad ja kust võttis kolm hambapastat, mis pani jope alla ja siis läks osakonda, kus olid Gilettid, võttis viis pakki Gilette Fusion´it ja pani need samuti jope alla. Oli sel hetkel üksinda. Seda, et oli riiulitest kauba jope alla pannud Sven ja Karl ei näinud. Kui kaup oli jope all läks kassade poole ja möödus sellest. Kauba eest jättis tasumata. Ajal kui

oli kaupluse välisukse juures pidas teda kinni turvatöötaja. Kuna koheselt aru ei saanud,

milles on asi, tekkis tema ja turvatöötaja vahel vaidlus. Turvatöötaja viga ei saanud. Olles

turvaruumis turvatöötaja võttis jope alt D.P poolt varastatud 5 pakki Gilette Fusion´it ja kolm hambapastat, mis tagastati kauplusele. Kuhu jäid Sven ja Karl ei oska öelda, arvatavasti läksid minema. Kauplusest püüdis varastada esemeid selleks, et need maha müüja

ja saada selle eest raha. Kuna sissetulek puudub, oli raha vaja selleks, et tasuda ravi eest Wismari Haiglas. Samal päeval, 02.02.2011, oli tarvitanud alkoholi ja minnes kauplusesse ei olnud veel päris kaineks saanud. Samuti tarvitab ravimeid, mis alkoholiga eriti kokku ei käi. Seega pea oli ka sassis. Kahetseb. Kauplusesse vargile enam ei lähe, selliseid asju enam ei kordu. (t/l 34-36)

suhtes, millest nähtuvalt peeti 04.02.2011 koostatud vahistamistaotlus D.P D.P 02.02.2011 kell 20:27 kinni kahtlustatavana kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi. (t/l 40-41) 25.02.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks

objektiks Maxima Eesti OÜ kaupluse asukohaga Sõpruse pst 171, Tallinn turvakaamerate

videosalvestus CD plaadil. Videosalvestuselt nähtus, et 02.02.2011 kell 20:25:55 ajal sisenes

kaupluse Maxima müügisaali noormees, tema ees kaks kaaslast, kõhna kehaehitusega, kellel

seljas hele-sinist värvi jope, jalas tumedat värvi püksid. Kell 20:25:55 noormees, kahe kaaslasega, seisis leti ees. Kell 20:26:13 noormees liikus kaupluse müügisaalis. Kell 20:28:51 noormees toimetati turvatöötajate poolt kontrolli. (t/l 47-50)

Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 krooni. (t/l 53)

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

4 D.P süüd tunnistavaid ütlusi, Maxima Eesti OÜ avaldust, tunnistaja IJ`i ütlusi,

väljatrükki Harju Maakohtu 18.01.2011 otsusest, vahistamistaotlust, asitõendi

vaatlusprotokolli koos fototabeliga, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava D.P käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli D.P

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli Harju Maakohtu 18.01.2011 otsusega, so 2 nädalat enne inkrimineeritud teo toimepanemist karistatud KarS §

199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava isikuandmetest ja süüdistatava selgitustest saab teha järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine väljakujunenud elulaadiks ja vargustest saadav tulu ainsaks sissetulekuallikaks, mistõttu saab süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemist hinnata süstemaatilisena KarS § 199 lg 2

p 9 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra

vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatav on küll kuriteo toimepanemist kahetsenud, kuid kohus ei saa

süüdistatava kahetsust siirana hinnata. Süüdistatav läks kauplusse eesmärgiga vargus toime

panna ja varastatu müügist saada elatusvahendeid. Seega oli tegemist sihikindla ja

eesmärgistatud ning kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt oli süüdistatavat kaks nädalat varem karistatud muuhulgas süstemaatiliselt toime pandud varguste toimepanemise eest ning sellest tulenevalt saab järeldada, et inkrimineeritava varguse puhul ei olnud tegemist juhusliku episoodiga, vaid väljakujunenud ja harjumusliku

käitumisviisiga. Seejuures pani süüdistatav uue varguse toime vähem kui nädala möödudes

osaliselt täitmisele pööratud karistuse ärakandmiselt vabanemisest ning suhtus ükskõikselt

sellesse, et eelmise otsusega mõistetud, kuid tingimisi kohaldamata jäetud karistuse

kohaldamata jätmise põhitingimuseks oli see, et ta katseajal ei pane toime uut kuritegu.

Seetõttu suhtub kohus süüdistatava kahetsusavaldusse kriitiliselt ega saa seda arvestada karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku

andmetel puudub

süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom ning eelmise kohtuotsusega tuvastatud kuritegude varavastane iseloom.

Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad piisavad

sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat

süüdistatakse vaid ühe varguse toimepanemises, mis jäi katse staadiumisse ning millise toimepanemisega kannatanule varalist kahju ei tekitatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava

süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 18.01.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vangistusega 9 kuud. Kohtuotsuse kohaselt kuulus KarS § 74 lg 2 alusel koheselt ärakandmisele tähtajaline vangistus 3 kuud ja 26 päeva ning KarS § 74 lg

1 alusel jäeti vangistus 5 kuud tingimisi kohaldamata. Koheselt ärakandmisele kuulunud karistuse kandmiselt vabanemise järgselt tabati süüdistatav uue kuriteo toimepanemiselt juba vähem kui nädala möödudes. Seega ei suutnud lühiajaline vangistus sundida süüdistatavat uue

süüteo toimepanemisest hoiduma. Kuivõrd süüdistatav pani inkrimineeritud kuriteo toime kohtu poolt määratud katseajal, siis vastavalt KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 sätetele tuleb eelmise

5 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele pöörata ja liita täies ulatuses käesoleva otsusega mõistetava karistusega.

Märt Toming kohtunik