1-09-1503/27 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprillil 2011 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-1503 (kohtueelses menetluses nr 08284000101) riik versus L.S

Asja lahendamise menetlus asja sisuline arutamine istungil Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Merli Kesa Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav L.S (isikukood xxx; elukoht xxx x xxxxxxxxxx

xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ei oma ; ei tööta kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 263 p 1 järgi Kaitsja advokaat Margo №rmann Asja arutamise aeg 10.01.2011, 26.04.2011, 28.04.2011

Resolutsioon

L.S 121 rahaline karistus 80 ( süüdi tunnistada KarS ja mõista karistuseks kaheksakümmend ) päevamäära, s.o. 256 eurot ( kakssada viiskümmend kuus eurot).

Mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 - AS s

SEB P k an või arvele nr 221023778606 Swedbank AS- (viitenumber 4100065035). s Maksekorraldusele märkida selgitus: „ e karistus“. Ma L.S, 1-09-1503, rahalin ksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Välja mõista L.S-ilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti riigituludesse.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB P k an või arvele

nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus:

„ , sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või L.S , 1-09-1503 kohtutäiturile.

Välja mõista L.S-ilt kohtukulud urot ( viissada kümme eurot) 510 e riigituludesse.

Kohtukulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB P k an või arvele nr

221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus:

„ , kohtukulud” Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või L.S , 1-09-1503 . kohtutäiturile.

Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 03.mail 2011 kell 15.00

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

2

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni mise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi õiguse kasuta kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus L.S tatakse süüdis KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, mis seisnes selles, et tema 22.06.08 kella 05.00 paiku viibides Viljandimaal, Karksi vallas,Tuhalaane külas palliplatsil, lõi ilma mingi põhjuseta täis viinapudeliga vastu vasakut näopoolt ning T.T.le kannatanule appi tulnud A.I.le liga vastu vasakut kulmu. lõi ta sama pude

Oma sellise tegevusega pani L.S toime avaliku korra raske rikkumise, tekitas kannatanule tervisekahjustused ja valu ning häiris kannatanute ja nende sõprade rahu.

Tõendid Kannatanu A.I. ütluste järgi aanipäeval tekkis konflikt Kõik t 2008 aasta j . arvitasid alkoholi. L.S

istus ka nende laua taga. Ta rääkis midagi südame välja rebimisest. Arno võttis kaasa pudeli ja eemaldus koos T.ga n ta vaatas nende poole, eist, kuna hakkas hullu juttu rääkima. Kui

siis nad juba kaklesid. T.

sai pudeliga vastu lõuga, ta läks sinna vahele ja sai ka ise pudeliga

vastu pead. Verd tilkus peast. Ta l haiglasse ja seal n 30 krooni äks õeluti. Haiglas maksis visiiditasu. Tsiviilhagi t ei ole. K , ta a ei soovi esitada. Ka moraalset kahjunõuet es lõi esimesena ei näinud ääkisid omavahel jutt oli sellest, et miks sellist juttu üldse seltskonnas rääkida. . R ja T.

tegi ettepaneku eemale minna, . E a et rääkida, selgitada i oska kähmlust seletad , mõlemad vehkisid. L.S ei saanud pihta. Vigastus oli kulmu peal. L.S lõi külje pealt. T. oli siis tema kõrval oli juba enne pudeliga pähe saanud. Ta löömist ei näinud, nägi kähmlust, sellepärast . T.

läks sinna. Keegi andis ta pani selle haava peale. K ttu tekkis talle salvräti ja umba tegevuse tõ rüselus a ei näinud , seda t . Vastuolude tõttu ütlustes prokurör palus 8 kannatanu ütlused avaldada tl 7- . Eeluurimisel antud ütluste järgi Arno rääkis T iga juttu, midagi jumalast ja südame käega väljavõtmisest. T tõusis . .

püsti ja nad läksid koos Arnoga eemale. Ta nägi, et Arnol oli käes kinnine viinapudel. Mingil hetkel kukkus T. maha ja Arno vehkles tema juures. Ta tõusis laua äärest püsti ja läks tülitsejate

juurde. Samas lõi Arno talle kinnise viinapudeliga vasetu vasemat kulmu ja sealt hakkas verd jooksma. Kegi Arno mobiili ei puuutnud, ta loopis ise seda mööda maad ja teed. A.I seletas, et eeluurimisel mäletas ta täpsemalt.

Kannatanu T.T.i

2008 aasta oma klassig d edasi ütluste järgi läksid a kooli lõppu tähistama. Läksi

Tuhalaande jaanitulele. Tuli ka veel kohalikku rahvast sinna. Istusid laua äärde. L.S tuli ka nende tema laua äärde. Oli hästi purjus. L.S küsis lt, et kas tahad näha, et saan paljaste kätega su südame välja tirida. See oli hirmus jutt. L.S eemale, et räägime asja se Ta kutsus lgeks. Ta ei märganud, et L.S võttis laualt kaasa täis viinapudeli. käe panna tema Nad seletasid ja ta taht is õlale, samal hetkel löödi vastu lüüa, aga ei mäleta, kas sai pihta või ei. Ta te ta is da pudeliga. Ta ht

taarus, peast hakkas palju verd jooksma. Seda nägi lõi veel teist poissi pudeliga. ka, et L.S Teised tulid ka vahele, toodi rätte, millega puhastada. Nende riided olid verega. Ta ei suutnud

püsti tõusta, pea käis ringi. Vennad viisid Arno magama, nemad läksid Viljandi haiglasse.

Tsiviilhagi esitada ei soovi, on vana asi. tagasi saada. Ta oli Tänased kohtukulud tahab küll alkoholi tarvitanud.

Tunnistaja Marek Põldmaa ütluste järgi

2008 jaanitulel vahejuhtum toimus hommikul kella 6- 7 paiku kaine autojuht. Seltskond oli 100 m temast eemal. . Ta nägi eemalt mingit kähmlust, oli Seal olid A. ja T.. Seda ei tea, millest asi alguse sai. Nägi kukkus maha, sai löögi vastu , kui A.

pead. M vastu pead. Tema . Viisid A. ja T. ingi läikiv asi oli. L.S lõi A. vahele ei läinud Viljandisse kiirabisse. K L

ähmlus on vastastikune. öök toimus pudeliga vist külje pealt, täpselt ei mäleta.

Tunnistaja Marko Seemann 2008 Tuhalaane jaanitulel i ütluste järgi üksikud pidulised liikusid veel seal varahommikul. Ta n , et . . ägi tekkis ärev olukord. T vist keegi ähvardas ja A läks vahele.

3 A. oli ku ., T. ja kohtualuse vahel. Seal oli veel inimesi Marek, keegi lm lõhki. Tekkis konflikt A –

naisterahvas. kui

Ta nägi, A.löödi. Oli lihtsalt löönud väga tühja koha pealt tekkinud konflikti tagajärjel. Ta nägi, kui mingi käsi käis ja A

.oleks nagu pihta saanud. T. situatsioon on tema jaoks segane. Eeluurimisel

mäletas täpsemalt.

Proku avaldada tl. 14,15 tunnistaj

rör palus vastuolude tõttu ütlustes a ütlused eeluurimisel. Eeluurimisel antud . ütluste järgi Marek ütles, et T sai tutsu ära. Ta vaatas sinnapoole ja nägi, et T. kukkus ja sinna juurde jooksis kaA.I.. Samal ajal l . pudeliga õi Arno nimeline meesterahvas A pähe. Ta nägi, e nägu oli ve Viljandi haiglasse, kus tal õmmeldi t A, rine. Nad otsustasid viia A. vasakut kulmu. Tunnistaja avaldas, et antud eeluurimisel. Eeluurimisel see on loogiline. Täpsed tunnistused on mäletas täpsemalt.

Tunnistaja Ainar Alti 2008 jaanitulel Tuhalaanes ta jalutas lapsega kell 9 paiku ja ütluste järgi ühines seltskonnaga Tuhalaane järve ääres. ja L.S vaidlesid seal, kuidas süda paljaste kätega

T. rinnust välja kistakse. Nad eemaldusid lauast. T.sai pudeliga pihta ja A. samuti. Tema kodu oli

500 meetrit eemal.

. Ta jõi seltskonnas ühe õlu. T tahtis näha, kuidas käib südame väljakiskumine. Üks tüdruk keelas teda. ja L.S läksid laua läks T. st eemale. Arno taganes ja T.

talle järgi. T lõi L.S jalaga näkku. T ütles Arno vennale, et lõi Arnole jalaga näkku ja . . ise

tema lõi teda pudeliga. nägi udeliga vastu nägu ja seda nägi Seda ta , et T. sai p ka, kui A.sai pudeliga. , aga ta oli vahel ja sai ise jalaga pihta. . Arno oli T.tahtis veel jalaga lüüa Ta oli püsti. 1,5 meetrit eemal ja tema oli nende vahel. K

õik olid joobes. Ise nägi Ta läks kaklust kell 9.00. oma küla elanikule appi. Seisis kaklejate vahele. Nii käi

sid 100 meetrit bussijaama poole. Arno taganes ja T. tungis peale. Arno vend tuli hiljem, tem T A. Viljandisse. a seda ei näinud. a sõitis

Süüdistatav L.S andis kohtuistungil ütlusi, et

2008 jaanitulel Tuhalaanes hommikul kell 5 kuulas ta autos muusikat. Tund na. Tahtis ka proovida. On enne ka proovinud. Tuule is kanepi lõh

suuna j tegi kindlaks, kus suitsetatakse. T.tuli vastu. T

ärgi a ei küsinud temalt midagi. Läks palliplatsile. T. eemaldus, ei tea, kuhu. Kell 7- Heiki Varesega tanklasse jooki tooma. 8 paiku läks

Oli tahtis viina juurde tuua. Tulid tagasi, panid ka enne piisavalt õlut ja siidrit tarvitanud. Ta

joogid lauale. T. tema .hakkas d küsis lt, et näita ikka, kuidas sa südame kätega välja tirid. T te a taga ajama. T s pudeli, et end kaitsta. T. sai pudeliga vastu pead, nad tulid lle kambaga a võtti ta

kallale. A. sai ka pudeliga. Ta taganes kuni bussijaamani. Taht politseisse helistada, et abi is saada, tal tekkis hirm. Arvas, et lle taheta vennaga platsile tagasi. ta kse kambakat teha. Pärast läks

Ta sai Ta . jalaga näkku. oli laua ääres püsti, T lõi põlvega, rebis õlgadest enda poole, lõi ja lükkas siis võssa pikali. teda

Prokurör palub avaldada tl 20 L.S ütlused eeluurimisel. Eeluurimisel antud ütluste järgi

ta oli just laua juurde istunud, kui tuli Tanel, kellega ta oli juba mitu tundi rääkinud ja küsis, et ta

tahaks ikka näha, kuidas ta temal südame välja rebib. Peale selle lõi teda näkku jalaga. Ta T. haaras siis laualt pudeli ja vehkis sellega, et end kaitsta. Siis sai T. pudeliga vastu pead. Seal oli

terve punt ja üks nendest sai veel pudeliga vastu pead. Ta taganes selle seltskonna eest ja noormehed loobusid teda ründamast.

Vastuolude kohta ütlustes süüdistatav vastas, et tänane jutt on õige. Ta seisis laua ääres.

Talle

löödi põlvega näkku, ta kukkus, haaras pudeli laualt ja hakkas taganema. T. teda tuli ja ta lõi pudeliga. Ta tuli ikka järgi. Tulid ka teised, ta kart , et teevad kambaka ja siis sai teine poiss is pudeliga näkku. Siis kõik kogunesid tema ümber, aga T. tuli ikka tema poole, kuni bussijaamani. Küsimusele, miks teised räägivad t , vastas süüdistatav, et esimest põlvega löömist keegi ei

eisiti

näinudki. ööki teised ei näinud, kui T lõi teda laua ääres. Ta oletab seda Seda esimest l . . Tegelikult pidid nägema. T tuli tema poole ja lõi jalaga. Kogu aeg vehkles jalgadega. Üks kor . d

sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et haiget oleks saanud. Ta kaitses end pudeliga. Ta lõi neid pudeliga vastu pead. Pudel jäi terveks.

Tunnistaja Maia Saidla ütluste järgi jaanipäeval mingi kaklust ei olnud. Hommikul läks tütrepo Tütrepoeg hakkas karjuma et käed eemale ja eg lapsega jalutama. Tema askeldas aias.

, ta vaatas alla, et nagu A. oleks karjunu et minge A. appi, muidu tapavad ta d. Ta läks alla ja ütles,

4

ära. Tegelikult vehkis kätega Arno kamba käes, kuna A karjus käed , aga ta arvas, et A. on . eemale ja kamp oli järel. Algust ei näinud, kuulis alles karjumist, siis nägi, et keegi läks tagurpidi ja kamp oli järgi.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et sündmuste käiku tõendavad eelkõige kannatanute ja tunnistajate ütlused.

Kannatanu A.I ütluste järgi L.S istus ka nende laua taga. Ta rääkis midagi südame välja

rebimisest. Arno võttis kaasa pudeli ja eemaldus koos T. neist. Kui ta vaatas nende poole, siis nad juba kaklesid. T. sai pudeliga vastu lõuga ja ta läks sinna vahele ja sai ka ise pudeliga vastu pead.

Kannatanu T.T ütluste järgi L.S küsis temalt, et kas tahad näha, et saan paljaste kätega su südame välja tirida. Ta kutsus L.S eemale, et räägime asja selgeks. Ta ei märganud, et L.S võttis laualt kaasa täis viinapudeli. Seletasid ja ta küsis, milles asi. Tahtis käe panna tema õlale, samal hetkel löödi teda pudeliga. Ta tahtis vastu lüüa, aga ei mäleta, kas sai pihta või ei. Seda nägi ka, et L.S lõi veel teist poissi pudeliga. Teised tulid ka vahele.

Tunnistaja Marek Põldmaa ütluste järgi ta nägi, kui A kukkus maha, sai löö

. gi vastu pead. L.S lõi A vastu pead. Kähmlus on vastastikune. .

Tunnistaja Marko Seemanni T. . . oli kulm ütluste järgi vist keegi ähvardas ja A läks vahele. A lõhki. Tekkis konflikt htualuse vahel. Ta nägi, kui A löödi. Oli lihtsalt löönud, väga A.,T. ja ko . tühja koha pealt tekkinud konflikti tagajärjel. Ta nägi, kui mingi käsi käis ja A. oleks nagu pihta

saanud. Ta nägi, et T õi Arno nimeline . kukkus ja sinna juurde jooksis ka A.I Samal ajal l meesterahvas A. pudeliga pähe. Ta nägi, et A nägu oli verine. .

Tunnistaja Ainar Alti . ja L.S v ütluste järgi T aidlesid seal, kuidas süda paljaste kätega rinnust välja kis ja L.S läksid lauast takse. Nad eemaldusid lauast. T. sai pudeliga pihta ja A.samuti. T. eemale. Arno taganes ja T. . läks talle järgi. T lõi L.S jalaga näkku. T ise ütles . Arno vennale, et lõi Arnole jalaga näkku ja tema lõi te eliga. Seda nägi, et T sai pudeliga vastu nägu ja da pud . seda nägi k tahtis veel jalaga lüüa, aga ta oli vahel a, kui A. sai pudeliga. T. sai ise jalaga pihta. ja T.

oli püsti. Arno oli 1,5 meetrit eemal ja tema oli nende vahel. Ta läks oma küla elanikule appi. Seisis kaklejate vahele. Nii käisid 100 meetrit bussijaama poole. Arno taganes ja T. tungis peale.

Tunnistaja Maia

Saidla ütluste järgi algust ei näinud, kuulis alles karjumist, siis nägi, et keegi läks tagurpidi ja kamp oli järgi. Tegelikult vehkis kätega Arno, aga ta arvas, et A on kamba käes, . kuna A.karjus käed eemale ja kamp oli järel.

Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistajate ütlused on kattuvad selles osas, et T.T ja L.S

vaidlesid teemal, kuidas süda paljaste kätega rinnust välja kistakse. Nad eemaldusid lauast. Eemal olles T.T.le ja A.I.le L.S lõi pudeliga pähe.

Süüdistatava L.S kohtuistungil antud ütluste järgi ta seisis laua ääres. Talle löödi põlvega näkku, ta kukkus, haaras pudeli laualt ja hakkas taganema. tuli ja ta lõi teda pudeliga. Ta tuli T. ikka järgi. Tulid ka teised, ta kartis, et teevad kambaka ja siis sai teine poiss pudeliga näkku. Siis

kõik kogunesid tema ümber, aga T simest põlvega . tuli ikka tema poole, kuni bussijaamani. E

löömist keegi ei näinudki. ööki teised ei näinud, kui T lõi teda laua ääres. Ta Seda esimest l . oletab seda. . jalaga. Kogu aeg vehkles jalgadega. Tegelikult pidid nägema. T tuli tema poole ja lõi Üks kord sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et haiget oleks saanud. Ta kaitses end pudeliga. Ta lõi neid pudeliga vastu pead. Pudel jäi terveks.

5

Kohus leiab, et süüdistataval on õigus valida endale sobiv kaitsetaktika. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et tema ütlused ei haaku ei kannatanute ega tunnistajate ütlustega.

Kannatanud ja tunnistajad Põldmaa ja Seermann olid üks seltskond, kes läksid Tuhalaane küla jaanitulele. Süüdistatava L.S ütluste järgi tulid nad talle kambaga kallale, T. sai pudeliga vastu pead.

Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistajate Põldmaa ja Seermanni ütlused on samasugused kui suures osas tunnistaja Ainar Alti ütlused. Ainar Alt on kohalik Tuhalaane ütluste elanik. Tema

järgi T ja L.S vaidlesid seal, kuidas süda paljaste kätega rinnust välja kistak . se. Nad eemaldusid lauast. T. sai pudeliga pihta ja A. samuti. T. uast eemale. Seda ja L.S läksid la nägi, et T. sai pudeliga vastu . sai pudeliga. T. nägu ja seda nägi ka, kui A tahtis veel jalaga lüüa, aga ta oli vahel ja sai ise jalaga pihta. T. oli püsti. Arno oli 1,5 meetrit eemal ja tema oli nende vahel.

Süüdistatava L.S ütluste järgi tuli tema poole ja lõi jalaga. Kogu aeg vehkles T. jalgadega. Üks kord sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et haiget oleks saanud. . hakkas is Süüdistatava L.S ütluste järgi T teda taga ajama. Ta võtt

pudeli, et end kaitsta. T. sai pudeliga vastu pead, nad tulid talle kambaga kallale. A. sai ka

pudeliga. Ta taganes kuni bussijaamani. Ta sai jalaga näkku. Ta oli laua ääres püsti, T lõi

. põlvega, rebis õlgadest enda poole, lõi ja lükkas teda siis võssa pikali.

Kohus leiab, et süüdistatava L.S ütlused on vastuolulised ja ei ühti kannatanute ega tunnistaja ütlustega.

Kohus leiab, . et Ainar Alti ütlused, et T lõi L.S jalaga näkku, ei haaku ei teiste tunnistajate ega süüdistatava ütlustega löömise aja ja kohus leiab, et need ei ole usaldusväärsed.

ja koha suhtes

Ainar Alti ütluste järgi T ja L.S läksid laua läks talle järgi ja lõi . st eemale, Arno taganes ja T.

L.S jalaga näkku. ise ütles Arno vennale, et lõi Arnole jalaga näkku ja tema lõi teda T. pudeliga.

Mitte keegi tunnistajatest ega kannatanutest ei ole andnud ütlusi, et laua ääres oleks löönud T.T. L.S, tema pikali lükanud ja seejärel hakanud teda taga ajama. Kannatanute ja tunnistaja Alti ütluste jä laua juurest, seejärel tekkis neil kähmlus rgi eemaldusid L.S ja T. , vehkimine ja pudeliga löömine.

Kannatanu Ainar Ib . rus läks tülitsejate L.S ja T vahele ja L.S lõi ka talle pudeliga

vastu pead. Tunnistaja Ainar Alt läks vahele peale seda, kui L.S oli pudeliga löönud mõlemat kannatanut.

Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et peale kannatanute pudeliga löömist kogunesid teised L.S ja kannatanute ümber.

Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et L.S ja T.T eemaldusid lauast ja siis toimus pudeliga löömine. Taganemine kuni bussijaamani toimus juba peale süüdistatava poolt

kannatanute pudeliga löömist. Tunnistaja Ainar Alti ütluste järgi ta läks oma küla elanikule appi.

Ta seisis kaklejate vahel. Nii käisid 100 meetrit bussijaama poole. Süüdistatav

a L.S ütluste järgi T. tuli ja ta lõi teda pudeliga. Ta tuli ikka järgi. Tulid ka teised, ta kartis, et tee

vad kambaka ja siis sai teine poiss pudeliga näkku. Siis kõik kogunesid tema ümber, aga T.tuli ikka tema poole kuni bussijaamani.

Kannatanu A.I .T ütluste järgi ta sai pudeliga vastu pead ja peast tilkus verd. Kannatanu T ütluste järgi löödi teda pudeliga, peast hakkas verd tulema. Tunnistaja Marek Põldma ütluste järgi viisid

6 nad kannatanud Viljandisse kiirabisse. Tunnistaja Ainar alti ütluste järgi ta sõitis kannatanu A. Viljandisse haiglasse.

Tõenditena on esitatud kriminaalasja juurde patsiendikaardid ( tl 6 ja 11), mis on suuremas osas

loetamatud. Tl 6 kaardilt on loetav nimi T.T , tl 11 kaardilt on loetav nimi A.I . Info

tervisekahjustuse kohta ei ole loetav. Kohus leiab, et patsiendikaardid ei ole usaldusväärsed tõendid tervisekahjustuse olemasolu ja iseloomu tõendamiseks

.

Kohus leiab, et asjaolu, et kannatanuid löödi ja sellega tekitati neile valu, on tõendatud pudeliga nii kannatanute kui ka tunnistajate ütlustega.

Süüdistatav L.S ei tunnista end süüdi. Tema ütluste järgi ta vehkis enesekaitseks täis

viinapudeliga ja siis sai T.T pudeliga vastu pead. Seal oli terve punt ja üks nendest sai veel pudeliga vastu pead.

Kohtulikes vaidlustes prokurör , et L.S poolt füüsilise valu ja vigastuste tekitamine leidis on tõendamist leidnud. Tõendid, millele prokurör toetub, on isikulised. Nii kannatanud kui tunnistajad on ütlusi andnud ja kannatanute ütlused on ühesugused nii kohtueelses uurimises kui kohtusaalis. Ainar Alti ütlused kattuvad kõigi eelviidatud isikute ütlustega. L.S ütlused

tõendi allikana on keerulisem küsimus, tema ütlused kohtueelsel uurimisel ja kohtulikul uurimisel on natuke erinevad. Kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis on tuvastatud, et isikul esineb

mõningad kõrvalekaldeid. Patsiendi kaar on küll loetamatu did d ja kui kohus leiab, et need

tõendid on kõlb , siis jääb teiste kirjalike tõendite juurde mis tõendavad raviasutusse matud

,

pöördumist. urimise käigus jõudis prokurör seisukohale, et L.S süüdistus Kohtuliku u

tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Ta leiab, et füüsilise valu ja tervisekahjustuse teki alub tamine on 100 % tõendatud. Prokurör p kohtul süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi ja palub L.S süüdi mõista KarS § 121 järgi

.

Kohtulikes vaidlustes L.S kaitsja leidis, et L.S tegutses õiguspärase hädakaitse seisundis ja selle tõttu on teo õigusvastasus ka välistatud. Tunnistajate järgi on objektiivse pildi

kokkupanek raske, tuvastatud on, et kõik olid alkoholi tarvitanud ja tuginemine sellele, mida keegi joobnuna mäletab, on ebaobjektiivne. Ei usu, et L.S oleks varustanud end pudeliga

sellek

, s, et lüüa. Juhiks tähelepanu, et ta ei löönud vaid vehkis pudeliga. Eesmärk oli rünnet

tõrjuda ahjustuse tekitamine. Situatsioon on segane ja põhineb alkoholi joonud , mitte tervisek isikute ütlustel. Selgeid viiteid selle kohta, et L.S oleks esimesena löönud ei ole. Kaitsja palub L.S õigeks mõista.

Kohus leiab, et on põhjendatud süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 121 L.S-ile esitatud järgi. Kohtuistungil uuritud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud teise isiku löömine pudeliga

vastu pead ja sellega valu tekitamine.

Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et L.S tegutses õiguspärase hädakaitse seisundis ja selle tõttu on teo õigusvastasus ka välistatud.

Kohus leiab, et süüdistatava L.S ütlused, et ta lõi pudeliga kannatanuid T.T ja A.I

enesekaitseks, ei ole usaldusväärsed. Kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et

kõigepealt lõi L.S ja seejärel L.S lõi pudeliga pähe. T.T T.T Samuti ei ole tõendatud, et teda oleks ähvardanud või rünnanud teised isikud.

Kohus leiab, et kui isegi T.T lõi L.S, siis L.S tegevus ületas enesekaitse piirid. Süüdistatava L.S ütluste järgi ta üks kord sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et ta haiget oleks saanud.

7 Hädakaitse puudub ka vastastikuses kakluses. Sellisel juhul ei teki kummalgi kaitseseisundit. Kui T.T lõigi L.S ja L.S lõi vastu, ei teki kummalgi hädaseisundit.

Kohtuistungil ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kannatanu oleks rünnanud või A.I löönud L.S ja et L.S tekkis vajadus end kaitsta A.I eest.

Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole tõendatud, et L.S vastu oleks olnud rünne, mis oleks olnud ohtlikum, kui tema poolt toime pandud tegu - teisele isikule pudeliga vastu pead löömine.

Teisele isikule pudeliga vastu pead löömine on tegu, mis võib põhjustada ka kehalise tervisekahjustuse, so. inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või selle häire. Valu põhjustab selline tegu kindlasti.

Kohus leiab, et kohtuistungil on ndatud .T. ja A.I pudeliga usaldusväärselt tõe , et L.S lõi T pähe, seega on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.

Karistuse mõistmine

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

L.S vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. L.S on

süüvõimeline isik ja tema teo õigusvastust välistavad asjaolud puuduvad. L.S ei ole varem kriminaalkorras karistatud.

Prokurör t süüdi mõista KarS § järgi ning aotles L.S 121 ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära summas 320 €, välja mõista kõik menetluskulud. Tsiviilhagid on põhjendatud ja palub ka need välja mõista.

Kohus leiab, et L.S karistada KarS § 121 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära s.o. 256 €.

Menetluskulud ja tsiviilhagid KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus on II

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära.

Süüdistatavalt tuleb välja mõista sundraha 417.03 eurot riigituludesse.

Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi maksumus 510 eurot.

Tsiviilhagi on eeluurimisel esitatud T.T

hambaarsti kulu, poolt 260 krooni väärtuses ( visiiditasu ja A.I po ) olt 30 krooni väärtuses ( arsti visiiditasu ). Kohtuistungil A.I seletas, et tsiviilhagi ta ei soovi esitada. Ka moraalset kahjunõuet ei ole. Kohtuistungil T.T seletas, et tsiviilhagi esitada ei soovi, on vana asi. Tänased kohtukulud tahab tagasi saada.

Kohus leiab, et tsiviilhagidest on tõendatud arsti visiiditasu kulu. Hambaarsti kulude kohta on esitatud tõend ( tl 3 ), aga tõendist ei nähtu, millega seoses käis hambaarsti juures ja kas T.T hambaarsti teostatud tööd olid üldse seoses tema löömisega.

Kannatanud loobusid kohtuistungil tsiviilhagi nõudest.

8

Silvi Maiste kohtunik