4-11-1503/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 03. mai 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikin’i 21.03.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2315,11,002051 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik

O.L, isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: O.L,

kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Enel Reegat

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Rahuldada O.L-i kaebus osaliselt ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.03.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,11,002051 osaliselt ning nimelt O.L-ilt Liiklusseaduse § 74 19 lg. 3 p. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 8 /kaheksaks/ kuuks.

Teha uus otsus, millega karistada O.L `it Liiklusseaduse § 74 19

lg. 3 p. 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 /kolmeks/ kuuks.

Kohaldades KarS § 66 sätteid määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa 3 /kolme/ kuu jooksul igakuiselt summas 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 66 (kuuskümmend kuus) euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik on märkida viitenumber 10220115065344.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteoasi nr.4-11-1503

2

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin’i

21.03.2011.a. väärteoasjas nr. 2315,11,002051 tehtud otsusega tuvastati, et O.L

28.02.2011.a. kell 09:20, Tallinnas, Smuuli tee ja Punane tn ristmikul, juhtis mootorsõidukit

Renault reg. märk XXXjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus 0,35+/-0,05 mg ning juhtides mootorsõidukit, alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega.

Liikluseeskirja § 76 punkt 3 nõuete kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Liiklusseaduse § 7419 „Mootorsõidukivõi trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine „ lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, - karistatakse väärteokorras rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama

paragrahvi lõige 3 punkt 2 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 723

võib politsei kontrollida isiku organismis

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist.

Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu

sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 724

lõige 1 sätete kohaselt Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastav alkoholijoobe

kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.

Peale isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (positiivse näidu korral) tuvastati alkoholijoovet

tõendusliku alkomeetriga. 28.02.2011.a. kell 09.56 mõõdeti O.L alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr.

ARAF-0018, mille lõplik lugem oli 0,35 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,30 mg/l.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja,

kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Põhja Prefektuurile on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud tunnistuse erialase kompetentsuse kota

nr. E-129. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine

väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a. Politseija Piirivalveameti peadirektori

käskkirjaga nr. 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Mõõtevahend oli taadeldud

(taatlemistunnistus nr. TTRC-10-00077) ning mõõteprotokolli ja mõõteseadme väljatrüki

kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemuse jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

3

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, oli seisukohal, et

Liiklusseaduse § 7415

lg 1 järgi inkrimineeritud väärteoasja menetlus kuulub lõpetamisele süüteokoosseisu puudumisel.

Liikluseeskirja § 168 nõuete kohaselt tuleb foori või reguleerija keelava märguande korral peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat. Väärteoprotokolli väärteo kirjelduse kohaselt menetlusalune isik juhtides mootorsõidukit, alustas Smuuli tee ja Punane tn ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Tunnistaja ütlustest nähtub, et punast värvi mootorsõiduk Renault reg. märk XXX liikus mööda Punane tänavat Smuuli tee suunas ning sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase

tulega. Seega menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 52 nõudeid, mille kohaselt, kui

foorituli või reguleerija märguanne keelab sõita reguleeritavale ülekäigurajale, tuleb peatuda

stoppjoone või stoppjoonemärgi ees; kui neid ei ole, siis ülekäiguraja ees. Menetlusalune isik juhtides mootorsõidukit sõitis fooriga reguleeritavale ülekäigurajale foori keelava punase tulega. Sõiduk oli peatatud Punase tn ja Smuuli tee ristmikul.

Seega Liiklusseaduse § 7415

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine ei ole

usaldusväärselt tõendatud – väärteoasjas kogutud tõendid ja väärteo kirjeldus on vastuolus.

Seetõttu Liiklusseaduse § 7415

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

Võttes arvesse ülaltoodut, kohtuväline menetleja oli seisukohal, et O.L juhtis

28.02.2011.a. kell 09.20 Tallinnas Smuuli tee ja Punane tn ristmikul mootorsõidukit isikuna, kelles ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 milligrammi.

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on

menetlusaluse isiku O.L-i poolt esitatud vastulause. Vastulauses selgitab menetlusalune isik juhtunu asjaolusid ja kahetseb juhtunut ning taotleb mitte määrata karistusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku kahetsus.

Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ja vastulauses

toodud selgitusega, kuid arvestas ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud

alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on

enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liikluseeskirja nõuete rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta

järgib liikluseeskirja nõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohtuväline menetleja leiab, et vastulauses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust.

Menetlusalust isikut iseloomustab asjaolu, et 21.04.2010.a. on teda väärteoasjas nr.

2230,10,017414 karistatud Liiklusseaduse § 7419

lg 1 järgi (lubatud alkoholipiirmäära

ületamine). Otsus jõustus 18.05.2010.a. Seega O.L on isikuks, keda on varem Liiklusseaduse § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Määratud karistus ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekalt käituma.

Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.

4

Menetlusalune isik O.L rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p. 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7419 lg. 2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, V™S § 73 lg. 1 p. 1 ja p. 2 määras

kohtuväline menetleja O.L-ile LS § 74 19

lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800 eurot.

Võtta KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel O.L-ilt Liiklusseaduse § 74 19

lg. 3 p. 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 8 (kaheksaks) kuuks. Liiklusseaduse § 7415 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteoasja menetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

KAEBUSE SISU

O.L esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.03.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,11,002051 tühistada osaliselt.

Kaebuse esitaja ei ole nõus O.L-ile määratud karistusega, kuna kaebuse esitaja töö näeb ette auto juhtimist. Selle karistuse määramisega pole kodanik O.L võimalik edasi töötada, elukoha ja jooksevkulude eest maksta. Ka pole võimalik sel juhul tasuda trahvi, kuna

määratud rahatrahv on 800,00 EUR, mis ületab peaaegu kahe kuu palga. See otsus muudaks kaebuse esitaja võimetuks ära elama ega elus hakkama saada. Load on eluks ja tööks vajalikud igapäevases elus. Isa on invaliid ja ema on väikse lapsega töötu, seega pole võimalik abi jaoks pöörduda ka pereliikmete poole.

Süüalune ei olnud teadlik oma veresolevatest jääknähtudest. Purjus peaga rooli istumine ei olnud

tahtlik ning ei tahetud sellega ohustada kellegi elu. Praeguseks on süüalune ostnud endale alkomeetri, et olla edaspidiselt kindel selles, et rooli istudes joove puuduks.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema karistus ei ole sobiv. Kaheksa kuud lubadeta teeks temast töötu ja kodutu. Samuti kuna trahvi summa on väga suur, siis sooviks maksta seda osade kaupa. Võimaluse korral kaebuse esitaja on nõus suurema rahatrahviga juhul kui load jääksid alles.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: