4-23-1826/41 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-23-1826 Otsuse kuupäev 12. detsember 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kohtuasi W.O 227 2

väärteoasi liiklusseaduse § lg järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15. august 2023. otsus i a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politsei- ja Piirivalveamet, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled W.O kaitsja vandeadvokaat Kaisa Lumiste Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 15. november 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. T 5. august 2023. a otsus ühistada Harju Maakohtu 1 i W.O-le mõistetud karistuse osas ja saata asi väärteo tühistatud osas uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2. M

uus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. M 361 euro 20 senti

õista Eesti Vabariigilt W.O

kasuks välja t kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K ne menetleja Politsei- ja Piirivalveamet karistas 18. mai 2023. otsusega W.O-d ohtuväli a liiklusseaduse (LS) 227 2 § lg järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis 20. aprillil 2023 kell 15.48 Tallinnas Liivalaia tänaval mootorsõidukit kiirusega 77 ± 3 km/h, kuigi lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas W.O kaitsja, kes taotles väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel või W.O karistamist rahatrahviga. 3. Harju Maakohus 15. august 2023. e karistuse osas tühistas i a otsusega kohtuvälise menetleja otsus ja karistas W.O-d rahatrahviga 90 trahviühikut ehk 360 eurot. Maakohus põhjendas mõistetud karistust järgmiselt. 4. pani teo toime kaudse tahtlusega, mitte kavatsetult. W.O Tema süü ei ole suur, kuna menetlusalune isik 227 2 kohaldamise ületas lubatud sõidukiirust vaid veidi rohkem kui LS § lg piirmäär ette näeb. Karistust kergendavad süü tunnistamine (21 km/h) ja kahetsus. W.O ei väljendanud kahetsust sõnaselgelt oli tajutav tema väljaütlemistes ja kehakeeles. , aga see

Menetlusalust isikut on vare rahatrahviga. Uute m karistatud kahel korral kiiruse ületamise eest

4-23-18264-23-1826

2(4) liiklusrikkumiste lisandumine tõstatab kahtlusi varasemate karistuste mõjususe osas, osutades sellele, et rahatrahv pole W.O suhtes tõhus mõjutusvahend ja see ei sunni teda oma liikluskäitumist muutma. Eelöeldule vaatamata varem juhtimisõiguse ei ole

W.O-le äravõtmist Ei ole põhjust eeldada, et W.O tunneks liiklusseadust sedavõrd kohaldatud.

põhjalikult, et olla teadlik võimalusest, et tema liiklusrikkumised võivad päädida juhtimisõiguse äravõtmisega. Sellest teadasaamine ehmatas menetlusalust isikut ning tema reaktsioon võimaldab järeldada, et rahatrahv mõjutab teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul ei ole tegemist saririkkujaga. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Maakohtu otsuse vaidlustas , taotledes enda kohtuväline menetleja otsuse jõustamist. Kassatsiooni kohaselt ei vasta kohtuotsus tuvastatud asjaoludele, ning selles on tõendeid hinnatud ühekülgselt kohtu

on viimase

põhjendused ei ole jälgitavad. W.O-d aasta jooksul liiklussüütegude eest korduvalt karistatud nud. Kohtu viited menetlusaluse isiku , kuid rahatrahvid ei ole mõju kehakeele ja sellest tehtu Kohus ei arvestanud mh liiklusoludega le d järeldused ei ole jälgitavad. teo toimepanemise ajal (kõrvalrajal sõitvad autod) ega sellega, et menetlusalune isik ei jälginud spidomeetrit, samuti oli laps. kiiruse ületamise ajal sõidukis 6. Kaitsja hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja

põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. K

pani toime LS 227 2 assatsioonimenetluses pole vaidlust selle üle, et W.O § lg järgi kvalifitseeritava väärteo, ületades mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 24 km/h. on vaidlustanud maakohtu otsustuse asendada

Kohtuväline menetleja W.O-lt karistusena kaheks kuuks rahatrahviga. juhtimisõiguse äravõtmine 8. Kolleegium leiab kassaatoriga nõustuvalt, et maakohtu otsuses on karistuse mõistmise küsimuses tuvastatav selline selge menetlus- k rikkumine, mis on toonud kaasa ja materiaalõigusli süüteo raskusele

ja süüteo toimepanija isikule mittevastava karistuse mõistmise (vt RKKK 20.03.2017, nr 3-1-1-6-17, p 7 ). 9. 227 2 LS § lg näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimis õiguse e äravõtmise kuni kuue kuuni. Riigikohus osutatud sätte kohaldamise kontekstis selgitanud, et on juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistus , mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel t

(vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 17). 10. M

pani enetletavas asjas märkis maakohus karistusliigi valikut põhjendades esmalt, et W.O väärteo toime kaudse tahtlusega. on maakohus sellist järeldust Kolleegiumi hinnangul argumenteerides rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kohus tegi kindlaks, et W.O on kogenud autojuht, kes enda kinnitusel tegeles asulasisesel tiheda liiklusega teel mootorsõidukit juhtides kõrvalise tegevus – ubatud sõidukiiruse ületamist ega vahetas raadiojaama. Suurima l 24 km/h võrra selgitas menetlusalune isik ka sellega, et tema sõidukil on võimas mootor, mistõttu väljendub gaasipedaalile vajutamine koheses sõidukiiruse muutuses. jääb Kohtuotsusest arusaamatuks, kuidas saab

nendest asjaoludest järeldada, et W.O ei teadnud, et ta ületab lubatud sõidukiirust, kuid pidas seda võimalikuks ja möönis (karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 4 ). 11. J hindas kohus menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, kuid kohtu ärgnevalt järeldused W.O varasemate rikkumiste mõjust karistusele on vastuolulised. Ühelt poolt sedastas kohus, et tegemist on juba kolmanda karistusega, mis menetlusalusele isikule viimase aasta jooksul

4-23-18264-23-1826

3(4) piirkiiruse ületamise eest määratakse. Kohus möönis, et

varasemad rahatrahvid ei ole

W.O uusi rikkumisi ära hoidnud ja see osutab kohtu arvates sellele, et „rahatrahv pole W.O suhtes tõhus mõjutusvahend ja see ei sunni teda oma liikluskäitumist muutma“. Samas asus kohus seisukohale, et n- „tegu ei ole ö saririkkuja , kellel puuduks soov ja/või tahe ja/või võime ga liiklusnorme järgida“, mistõttu on suunata teda õiguskuulekale käitumisele. rahatrahv piisav, et

12. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p-d 16 19.) Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu – rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on var

em sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKK 02.12.2014, nr 3-1-1-77-14, p 13). 13. V

eenvad ei ole ka kohtu ülejäänud põhjendused kohtuvälise menetleja määratud karistuse tühistamise kohta Maakohus märkis, et pole varem juhtimisõiguse äravõtmist . W.O-le kohaldatud - ega lisakaristusena (nt LS 227 5 p 2 ei põhi § lg ) ning ei ole põhjust eeldada, et ta oleks teadlik võimalusest, et kiiruse ületamise eest võidakse juhtimisõiguse karistada äravõtmisega. Maakohus järeldas W.O kehakeelest ja väljaü

tlemistest kohtuistungil, et juhtimisõiguse äravõtmise võimalikkus oli talle üllatuslik. 14. Kolleegium tõdeb, et arusaadavalt ei välista juhtimisõiguse äravõtmist asjaolu, et menetlusalusele isikule pole vare seda karistust kohaldatud. m Juhtimisõigust ei saa üldjuhul ära võtta vaid isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu § (KarS 50 2). Asjakohatu on ka maakohtu viide lg menetlusaluse isiku väidetavale teadmatusele, et ta võib piirkiiruse ületamise korral juhtimisõigusest ilma jääda. Erinevalt süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmisest (KarS 17) S 39) ei ole gi § või eksimusest teo keelatuses (Kar § seaduses sätestatud karistuslii ja - ku t (vt ka RKKK 20.04.2006, nr 3-1-1-20-06, p 8). määra mittetundmisel õiguslik tähendus Samuti tuleb juhtimisõiguse omandamiseks teha liiklusteooria eksam ja mootorsõiduki juhilt eeldatakse liiklusseaduse tundmist. 15. Seega tugines maakohus karistusliigi valikul sobimatutele argumentidele ja tegi karistuse mõistmisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (Kar § ) ebaõige kohaldamise S 56 1 lg ja sena (VTMS 2, kriminaalmenetluse seadustiku kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumi § (KrMS) 305 § 1 ja 339 2 . § lg ) 16. Eeltoodu ja juhindudes VTMS 174 p- 7 175 p-dest 1 ja 2 d põhjustel § st ning § , tühistab kolleegium Harju Maakohtu 15. august 2023. otsuse W.O karistamises ja saadab i a

väärteoasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul lahendada uuesti üksnes menetlusalusele isikule mõistetava karistuse küsimus. 17. valitud kaitsja taotleb menetlusalusele isikule kassatsioonivastuse koostamise kulu W.O hüvitamist summas t. Taotluse ja sellele lisatud kuluarvestuse järgi osutas kaitsja 529,18 euro W.O-le

0 eurot tunnis, millele lisandub õigusabi 3 tunni 9 minuti ulatuses tasumääraga 14 käibemaks. Kolleegium peab õigusabi vajalikuks ja teenuse tunnihinda põhjendatuks, kuid arvestades, et väärteoasi ei ole mahukas ega õiguslikult keerukas, ei saa pidada mõistlikuks

4-23-18264-23-1826

4(4) õigusteenuse ajakulu. Kolleegium loeb mõistliku suurusega kaitsjatasuks, mis tuleb VTM § S 38 lg t. 1 ja KrMS 186 lg 1 alusel riigilt

361,20 euro § W.O kasuks välja mõista,

(allkirjastatud digitaalselt)