Legislator Case Law & Legislation
2-22-100170/11 AI generated

2-22-100170/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-22-100170/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista M.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja kostja vahel Välja mõista M.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

Legislator headnote

AI generated

2-22-100170/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista M.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja kostja vahel Välja mõista M.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

Keywords

AI generated
hail insurance Hague Convention performance in lieu of fulfillment right to higher insurance cover insufficiently substantiated grievance irregular pledge
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-100170

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

726,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023

nimega

Osaühing

Aktiva

Finants;

registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepingulised

esindajad Alla Žulinskaja, Sigrid Rahkema

Kostja: M.K. (isikukood: Xxxxxxxxxxx; elukoht:

Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi M.K. vastu.

2. Välja mõista M.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja kostja vahel

06.10.2018

sõlmitud

liitumislepingu

alusel

põhivõlgnevus

452,43

eurot,

seadmekindlustuslepingu alusel põhivõlgnevus 47,67 eurot ning 14.10.2018 sõlmitud

järelmaksu müügilepingu 1371034 alusel põhivõlgnevus 39,51 eurot, kokku 539,61

eurot.

3. Välja mõista M.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 539,61 eurot) perioodi eest 21.12.2019 –

28.06.2022 summas 100,84 eurot ja perioodi eest 29.06.2022 – 11.12.2023 summas

73,39 eurot.

4. Välja mõista M.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 539,61 eurot) alates 12.12.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M.K. vastu põhivõlgnevuse 25,16

euro, intressi 2,38 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 13,04 euro

väljamõistmiseks.

6. Menetluskulud jätta 93,65% ulatuses M.K. kanda ja 6,35% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

Tsiviilasi nr 2-22-100170

2 (6)

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 325 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 euro, ja 150 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu), millest 304,36 eurot mõista M.K.lt Aktiva Finance Group OÜ

kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on M.K. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust

(TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 05.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult M.K. (kostja) 562,94 euro saamiseks. Kohus tegi 07.01.2022

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus

lõpetas 16.05.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses

2. Hageja esitas 28.06.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

564,77 euro, intressi 2,38 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 113,88 euro ja täiendava

viivise väljamõistmiseks alates 29.06.2022 kuni põhinõude 564,77 euro täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiuv

175,00 eurot ning õigusabikulud 360,00 eurot.

3. Kohtu nõudel hageja 31.05.2023 täpsustas, et järelmaksu müügilepingu 1371034 krediidi

kulukuse määr on 23,65%. Kostja suhtes on Telia Eesti AS arvestanud võimaliku lubatava

krediidilimiidi enne tarbijakrediidi lepingu sõlmimist kliendi poolt esitatud andmete alusel ning

kasutanud nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui ka

Tsiviilasi nr 2-22-100170

3 (6)

krediidiandjale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS

maksehäireregistrit). Võlausaldaja kohustus on välja saata teateid lepingu rikkumisest, kuid

teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja

tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja saatmist posti teel.

4. Pärnu Maakohus võttis 13.06.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult kätte 30.09.2023.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

5. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

5.1. Hagiavalduse kohaselt Telia Eesti AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 06.10.2018

liitumislepingu ja seadmekindlustuslepingu ning 14.10.2018 järelmaksu müügilepingu

1371034. Kostja kasutas krediidiandja teenuseid nende eest tasumata. Samuti kostja ei täitnud

järelmaksu müügilepingu maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja poolt jäi

tasumata arve nr 20190701022554 maksetähtajaga 20.08.2019, arve nr 2019080164586

maksetähtajaga 20.09.2019, arve nr 20190901108079 maksetähtajaga 20.10.2019, arve nr

20191001153594 maksetähtajaga 20.11.2019 ja arve nr 20191101301327 maksetähtajaga

20.12.2019. Krediidiandja loovutas 11.05.2021 oma nõuded hagejale.

5.2. Kostjal on nii teenuste eest tasumise kui ka seadme põhiosa võlgnevus alates 20.08.2019.

Kostjalt on toimunud laekumisi krediidiandjale järelmaksu müügilepingu põhiosa katteks

kokku 204,32 eurot.

5.3. Järelmaksu müügilepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 21,90% aastas.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 20.08.2019 summas 2,38 eurot. Kostjalt on toimunud

laekumisi krediidiandjale järelmaksu müügilepingu intressiosa katteks kokku 25,17 eurot

5.4. Krediidiandja loovutas 11.05.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Lepingute alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 564,77 eurot viimase

arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o 21.12.2019 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 28.06.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas.

5.5. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

6. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

6.1. Dokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 30.09.2023 ning kostjale vastamiseks

määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 16.10.2023 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust

kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm

03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse

tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

Tsiviilasi nr 2-22-100170

4 (6)

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 06.10.2018 sõlmitud

liitumislepingu lisast ja seadmekindlustuse lepingust ning 14.10.2018 sõlmitud järelmaksu

müügilepingust 1371034 tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on

krediidiandja majandustegevuses tegutsev ettevõtja ja kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes.

Kostja vastu esitatud nõuded tulenevad müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes

koosmõjus elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-ga 3, kindlustuslepingust VÕS § 422

mõistes ja tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 208 lg 1 (koosmõjus ESS §

91 lg-ga 3) järgi müügilepingust tulenevaks müüja põhikohustuseks on anda ostjale üle ese ja

osutada sideteenust, ostja põhikohustus on tasuda eseme ja teenuse eest rahas. VÕS § 402 lg 1

järgi tarbijakrediidilepingust krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma. VÕS § 422 lg 1

järgi kindlustuslepingust tulenevaks kindlustusandja põhikohustuseks on kindlustusjuhtumi

toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud

rahasumma, kindlustussaaja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

10. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

Hageja ei ole kohtule esitanud hagis ega seisukohas andmeid, et krediidiandja on järginud

kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Krediidiandja lähtus kostjale krediidi andmisel

kostja poolt täidetud taotluses esitatud andmetest ning sellest, et krediidi andmise hetkel ei

olnud kostjal maksehäireid. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021

kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest,

et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et

krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt

teinud ettepaneku neid esitada. Hindamaks õigesti krediidivõtja maksevõimet pidi krediidiandja

lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka krediidivõtja kulutusi, mida samuti tehtud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-22-100170

5 (6)

Kohtu hinnangul jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud

andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle

tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni

oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal järelmaksu müügilepingust 1371034

üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja

intressinõude. Kostja on tasunud järelmaksu müügilepingu alusel kokku 229,49 eurot

(204,32+25,17), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks järelmaksu müügilepingu alusel

välja põhivõlgnevuse 39,51 eurot (269-229,49). Kohus rahuldab hageja põhinõude täies

ulatuses sideteenuse nõuete osas 452,43 eurot (sh kõned ja sõnumid 10,85 eurot ja Apple iPhone

8 64GB käsitlustasu 441,58 eurot) ja kindlustusmaksete nõuete osas 47,67 eurot. Kokku

rahuldab kohus põhinõude suuruses 539,61 eurot (39,51+452,43+47,67).

12. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist arvates viimase tasumata arve maksetähtaja

möödumisest (s.o alates 21.12.2019) kuni hagi esitamiseni seadusjärgses määras. Tulenevalt

hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest

21.12.20919 – 28.06.2022 summas 100,84 eurot ja perioodi eest 29.06.2022 – 11.12.2023

summas 73,39 eurot ning alates 12.12.2023 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 12% aastas.

14. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

15. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 360 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 360 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Tsiviilasi nr 2-22-100170

6 (6)

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Tegemist on trafaretse

hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei

ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi. Kohus

leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu.

Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120

eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu

peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu peab kohus põhjendatuks ja

vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 93,65% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

304,36 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

17. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik