3-23-2819/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-2819 Määruse kuupäev 9. detsember 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XXi (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1. Eraldada praegusest haldusasjast XXi taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks. Registreerida eraldatud eeltõendamismenetluse algatamise taotlus uue haldusasjana. 2. Jätta XXi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav XX esitas 20. novembril 2023 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille maakohus 8. detsembri 2023. a määrusega edastas lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Taotleja soovib saada riigi õigusabi korras advokaati, kes vormistaks vanglale kahjunõude seoses tema tahtliku nakatamisega viirusesse (Covid-19). Taotleja palub vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks teha vanglale määrus 18. novembri 2023. a kella 8.00−8.15 kaamerasalvestise säilitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

2. Taotlusest nähtub, et taotleja eesmärk on saada riigi õigusabi korras advokaat, et tema abil esitada Tartu Vanglale kahjunõue. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). RÕS § 10 lõike 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

3-23-2819

tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

4. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma vanglale hüvitamisnõude esitamisel. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava riigi õigusabi taotluse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Taotleja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et ta ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimiskui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Haldusmenetluses osalemine ei eelda isikul juriidiliste teadmiste olemasolu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ei ole lubatud, vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

5. Kohus mõistab taotleja taotlust säilitada 18. novembri 2023. a kella 8.00−8.15 videosalvestis tõendi tagamise taotlusena HKMS § 56 lõike 3 mõttes. Kuivõrd antud juhul on ilmselge, et esitatud eeltõendamismenetluse algatamise taotlus ei seondu sisuliselt riigi õigusabi taotluse lahendamisega, siis tuleb eeltõendamismenetluse algatamise taotlus asjast eraldada. Kohus lähtub analoogia korras HKMS § 48 lõikest 2 ning eraldab praegusest asjast taotleja taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Eraldatud eeltõendamismenetluse algatamise taotlus tuleb registreerida uue haldusasjana.

(allkirjastatud digitaalselt)