2-22-148653/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-148653

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu raha saamiseks

Tsiviilasja hind

860,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi jätta rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumine.

Edasikaebamise kord

Kohus annab loa edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-22-148653

Kirjeldav osa

1.

03.02.2023 esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja 25.04.2022 lepingust

25071218 tulenev võlgnevus kompromissisummas 630,11 eurot (s.h põhinõue 567,84 eurot, enne

25.04.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 52,27 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), viivised

põhinõudelt 567,84 eurot alates 26.06.2022 kuni 03.02.2023 suurusega 75,98 eurot, sissenõudekulu 30

eurot ning viivis põhinõudelt 567,84 eurot alates 04.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on võlgnevuse aluseks hageja ja kostja 25.04.2022 sõlmitud võlatunnistus,

millest tulenevad kohustused jättis kostja kohaselt täitmata. Võlatunnistusega kinnitas kostja

14.09.2021 järelmaksulepingust 398496 tulenevat põhivõlgnevust 567,84 eurot ja viivist 52,27 eurot.

Võlatunnistuse lepingutasu on 10 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud

maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat

lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on

võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges

hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.06.2022 osamakse tähtaja

möödumisest alates. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingu p 3.2 alates 26.06.2022 määraga 0,06%

päevas.

2. Kohus jättis 03.02.2023 hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama asjaolud, mis

võimaldaksid kohtul kontrollida tarbijakrediidilepingu

kehtivust. Kohus selgitas mh, et

tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus ka ilma tarbija vastuväideteta kontrollima krediidilepingu

kehtivust. Kohus hoiatas, et juhul kui hageja märgitud puuduseid ei kõrvalda, võib kohus selles osas

jätta hagi hiljem rahuldamata.

Hageja jättis kohtu puuduste kõrvaldamise määruse tähelepanuta ja täiendavaid asjaolusid tähtaegselt

ei esitanud. Kohus võttis 07.03.2023 hagi menetlusse.

3. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

4. Kohus selgitas 25.09.2023 kirjas hagejale võlatunnistusega seotud nõuete lahendamise

põhimõtteid. Muu hulgas kohus selgitas, et tarbijakrediidiga seotud võlatunnistus ei saa olla vastuolus

tarbija kaitseks seatud imperatiivsete sätetega.

5.

20.10.2023 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles selgitas, et pooled on 25.04.2022

sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse VÕS § 30 mõttes, sest kostja kinnitab seda kokkuleppe punktis

1.1, et tal on varasemast 14.09.2021 järelmaksust 398496 tulenev võlgnevus. Kostja tunnistas

võlatunnistuse punktis 2.1 nõuet enda suhtes ja loobus vastuväidetest nõude osas. Hageja on seisukohal,

et kehtiva deklaratiivse võlatunnistuse olemasolul ei ole vaja võla sissenõudmiseks esitada muid

tõendeid peale võlatunnistuse ning hagejal ei ole kohustust tõendada esialgsest lepingust tekkinud

võlgade kujunemist ja koosseisu.

6. Kostja väitel Esto AS (krediidi andja) hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud

andmete, pensionikeskuse päringu vastuse ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Creditinfo Eesti AS

ja taust.ee maksehäireregistrite andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired (dtl 97). Krediidiandja

analüüsis kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 04.02.2021 - 13.09.2021 kohta ja tuvastas, et kostja

keskmine töötasu koos autokompensatsiooni ja komandeeringute päevarahadega laenu taotlemisele

eelneval viiel kuul oli 1598 eurot ja igakuised finantskohustused 200 eurot (dtl 101-115).

Pensionikeskuse päringu vastuse kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval viiel

kuul 506,68 eurot. Krediidiandja arvestas, et autokompensatsioon ja komandeeringute päevarahad on

2-22-148653

maksuvaba tulu, mistõttu ei kajastu need pensionikeskuse andmetes. Lisaks arvestas krediidiandja

kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot.

Põhjendav osa

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

käesolevas

seadustikus

sätestatud

üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel,

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

8. Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

9. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja tunnistasid 25.04.2022 lepinguga kostja ja Esto AS

14.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust 398496 tuleneva võlgnevuse olemasolu ja suurust ning

leppisid kokku võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel (dtl 23). 25.04.2022 lepingu p 1.1 kohaselt

omab võlausaldaja kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud

vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt Esto AS-lt. Nõue koosneb põhiosanõudest 567,84

EUR ja viivitusintressinõudest 53,27 EUR. Nõue tuleneb Järelmaks Nr. 398496, 14.09.2021. Lepingu

p. 2.2 kohaselt tunnustab võlgnik käesolevaga lepingu punktis 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu

(deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes). Lepingu p. 2.1 kohaselt sõlmivad pooled punktis 1.1

toodud nõude osas kompromissilepingu VÕS § 578 lg 1 tähenduses. Hageja on asunud seisukohale, et

25.04.2022 lepingut tuleb käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 tähenduses (dtl 53).

10. Kompromissileping on VÕS § 578 lg 1 tähenduses leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel ning VÕS § 578 lg

2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning

omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping,

millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega

tunnistatakse kohustuse olemasolu.

11. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus võlatunnistus (VÕS § 30)

sisaldub kompromisslepingus (VÕS § 578).

Õigusalases kirjanduses (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 216, § 30

kommentaar) on leitud, et kui kompromisslepingus sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, siis ei saa selle

eesmärk ja tulemus olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja

seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla

sissenõudmist. Nõudest loobumine ja võlatunnistus kompromissi sisuna ei ole üldjuhul suunatud

kompromissi aluseks olevate algsete kohustuste olemuse muutmisele. Kompromiss hõlmab eelduslikult

üksnes neid vaieldavaid või ebaselgeid küsimusi, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid

kompromisslepingu kui kohustustehingu. Deklaratiivse võlatunnistuse korral tuleb maksegraafikut

käsitada eraldi kui tingimuslikku kompromisslepingut maksetähtaja pikendamise kohta juhuks, kui

kohustus on sissenõutav.

Kohtu hinnangul on pooltevahelise kokkulepe puhul tegemist õiguslikult siduva võlatunnistusega VÕS

§ 30 lg 1 mõttes. Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune

on võlatunnistuse sisu, selgitab kohus võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh

2-22-148653

VÕS §-s 29 sätestatut. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe

lepingudokumendi koostamise ajal. Konstitutiivse võlatunnistusega on tegemist siis, kui vaidlusaluse

võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest

oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Kui sellist abstraktse

kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega,

millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada

selle sissenõudmist (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2021 otsus tsiviilasjas 2-19-5601, p 16-

18.2, p 21). Kohus on pooltevahelist lepingut tõlgendades seisukohal, et pooled on sõlminud

deklaratiivse võlatunnistuse, millega kostja on kinnitanud olemasolevat võlga (võlgnevus

järelmaksulepingust).

12. Arvestades, et järelmaksulepingute sõlmimisel antakse isiku kasutusse raha, mille eest

krediidisaaja kohustub maksma krediidiandjale tasu, siis on kompromisslepingu ja võlatunnistuse

aluseks oleva lepingu puhul tegemist krediidilepinguga VÕS § 401 lg 1 tähenduses. Krediidilepingu

sõlmis füüsilisest isikust kostjaga krediidiandja Esto AS. Seega saab kohus eeldada, et 25.04.2022 on

pooled

sõlminud

kompromisslepingu

ja

deklaratiivse

võlatunnistuse,

mis

põhineb

tarbijakrediidilepingul VÕS § 402 lg 1 mõttes.

13. Hageja väitel loobus kostja vastuväidetest nõude osas (vt hageja 20.10.2023 dokument, dtl 53).

Kohus tuvastab, et pooled on 25.04.2022 lepingu p.-des 2.1 ja 2.3 kokku leppinud vastuväidetest

loobumises 14.09.2021 tarbijakrediidi lepingust tulenevate nõuete osas. 25.04.2022 lepingu p. 2.1

kohaselt võlgnik selgelt ja vaieldamatult tunnustab võlasuhet ning võtab kohustuse tasuda lepingu

järgne võlg vastavalt lepingule ning lepingu p. 2.3 kohaselt pooled kinnitavad, et lepingu tagajärjel nad

loobuvad oma nõuetest (lõpetavad lepingu punktis 1.1 toodud võlasuhte) ning omandavad lepingu

alusel uued õigused.

Kohus on seisukohal, et vastuväidetest loobumise kokkulepe on selgelt tarbija kahjuks kõrvalekalduv.

Seetõttu on vastav tarbijakrediidilepingut puudutav kokkulepe tulenevalt VÕS §-st 421 tühine. Kohus

on seisukohal, et tarbija ei saa ühegi lepinguga (sh võlatunnistusega) võtta endale kohustusi, mis on

seadusega keelatud. Tarbija ei saa loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa

tarbijakrediidilepingu tühisuse, mistõttu on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Kohus on seisukohal,

et kuna kompromisslepingu ja tehingulise võlatunnistuse eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine

vastuväidetest loobumise osas, siis ei saa eeldada, et leping oleks sõlmitud ka tühise osata. Seetõttu toob

tarbija vastuväidetest loobumine kaasa kogu lepingu tühisuse (TsÜS § 85).

Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele,

millega

tarbija

tunnistab

tarbijakrediidilepingust

tulenevat

võlga

või

millega

luuakse

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima,

milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest

esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421.

Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui

võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et

tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes

võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui

võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised

(Riigikohtu 24. november 2023 kohtumääruse p.-s 28 tsiviilasjas 2-21-13098).

14. Kohus on eelnevalt tuvastanud 25.04.2022 lepingu 25071218 tühisuse, millest tulenevalt on

kohus seisukohal, et 25.04.2022 lepingu 25071218 alusel esitatud nõude rahuldamise eeldused ei ole

täidetud. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

2-22-148653

15. Hagiesemega on nõue piiritletud konkreetselt 25.04.2022 lepingust 25071218 tuleneva

võlgnevusega ning nõue on esitatud vaid nimetatud lepingu rikkumisest tuleneval alusel. Kohus on nii

25.01.2023 koostatud puuduste kõrvaldamise määruses kui ka 25.09.2023 kohtu selgitustes pööranud

hageja tähelepanu sellele, et hagi rahuldamise eelduseks on võlatunnistuse sõlmimise aluseks olevate

asjaolude sh tarbijakrediidilepingu asjaolude esitamine. Hageja on jäänud selle juurde, et nõue tuleb

rahuldada võlatunnistusest tuleneva kohustuse rikkumise alusel ning hagejal ei ole kohustust tõendada

esialgsest lepingust tekkinud võlgade kujunemist ja koosseisu.

16. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

17. Kohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud kõiki asjaolusid

ega tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida 25.04.2022 lepingule eelnenud tarbijakrediidilepingu

kehtivust (näiteks krediidikulukuse määra vastavus seaduse nõuetele) ega tarbijakrediidi põhist nõude

kujunemise arvestust. Hageja esitatud asjaoludest ei selgu järelmaksulepingu täpsem sisu, sh

laenusumma ning kokkulepitud osamaksete suurus. Arvestades, et autokompensatsiooni ja

komandeeringute päevarahade laekumist ei saa pidada kostja regulaarseks sissetulekuks, millega saaks

krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisel arvestada, oli kostja keskmine sissetulek lepingueelsel

perioodil ca 500 eurot, mis arvestades olemasolevaid krediidikohustusi 200 eurot kuus ja minimaalset

majapidamiskulude määra 300 eurot kuus (dtl 97), ei võimalda täiendavate krediidikohustuste võtmist.

Seega ei ole esitatud asjaoludel võimalik tuvastada krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtete järgimist. Vaatamata kohtu selgitustele (dtl 48, p 8), ei ole hageja juhuks, kui

vastutustundliku laenamise põhimõte järgmine jääb tuvastamata, esitanud alternatiivset võlgnevuse

ümberarvestust juhindudes VÕS § 4034 lg-st 7.

18. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1

tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta

esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus

määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik