2-23-12093/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12093

Tsiviilasi

Y.S-i hagi B.S vastu korteriomandite valduse vabastamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Y.S (isikukood XXX) lepinguline esindaja advokaat

Dragan Perovic

Kostja: B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim

Vilde

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 08.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.S-i hagi B.S vastu korteriomandite valduse vabastamise nõudes.

2. Kohustada B.S-i (isikukood XXX) vabastama korteriomandid registriosa nr xxx

aadressiga xxx ja registriosa nr xxx aadressiga xxx ning andma nende otsene valdus

üle Y.S-ile (isikukood XXX).

3. Jätta menetluskulud B.S kanda.

4. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista B.S-ilt Y.S-i kasuks kasuks välja

menetluskulud summas 1090,80 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-23-12093

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Hageja Y.S esitas Harju Maakohtule 24.08.2023 hagi kostja B.S vastu korteriomandite

valduse vabastamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale ühisomandis abikaasaga korterid registriosa

numbritega xxx ja xxx asukohaga xxx ja xxx. Faktiliselt on korterid kokku ehitatud üheks

eluruumiks.

3. Hageja selgitab, et tema ja tema poja A Y.S-i vahel oli sõlmitud korterite kasutamiseks

suuline tasuta kasutamise leping ja A Y.S kasutas kortereid alates 2003. Hageja poeg abiellus

kostjaga 2004 ja kostja asus hagejale kuuluvasse korterisse elama.

4. Hageja esitas oma pojale 31.05.2023 kasutusse andjana tasuta kasutamise lepingu

ülesütlemisavalduse ja ütles lepingu alates 01.07.2023 üles. Hageja palus anda temale valdus üle

hiljemalt 30.06.2023.

5. Hageja poeg on korteritest välja kolinud, kuid kostja koos lastega teavitas, et ta ei kavatse

korteritest lahkuda.

6. Kuivõrd kostjal ei ole korterite kasutamise õigust, nõuab hageja kostjalt korteriomandite

vabastamist ja valduse üleandmist hagejale. Hageja palub, et kohus määraks korteriomandite

valduse vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral otsuse täitmise viisiks kostja

väljatõstmine koos teiste kostjaga korterites asuvate isikute ja neile kuuluva varaga.

Kostja vastuväited ja seisukohad

7. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja selgitab, et tegemist on perekonfliktiga,

sest kostja ja hageja poja kooselu lõppes 2020 aastal ning hetkest, kui hageja poeg ühisest kodust

välja kolis, hakkas hageja otsima võimalusi kostja elu keeruliseks muutmiseks.

8. Kostja märgib, et ta on korduvalt pöördunud hageja poole palvega anda võimalus ja aeg leida

endale ja alaealistele lastele teine korter, kuid kostja ei saa korterit lühikese aja jooksul korterit

leida.

9. Kostja ei vaidle vastu sellele, et korterid kuuluvad hagejale. Kostja nõustus 08.11.2023

kohtuistungil, et kostja kasutas kortereid hageja ja hageja poja vahel sõlmitud korterite tasuta

kasutamise suulise lepingu alusel (dtl 92, ajamärge 00:13:35). kostja ei vaidle vastu ka sellele, et

hageja on tasuta kasutamise lepingu üles öelnud (dtl 39, kostja vastuse punkt 1.8).

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et hageja nõue kostja kohustamiseks korteriomandite numbritega xxx ja xxx

asukohaga xxx ja xxx valduse üleandmiseks hagejale ja kostja ning kostjaga koos viibivate

isikute ja asjade väljatõstmiseks tuleb rahuldada. Kohus rahuldab hagi ja põhjendab seda

järgmiselt.

11. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ühtlasi ei vaidle:

11.1.

hageja on korteriomandite numbritega xxx ja xxx asukohaga xxx ja xxx kinnisasja

omanik (dtl 6, 8);

11.2.

kostjal on vaidlusaluste korterite valdus;

11.3.

kostja kasutas korterit hageja ja hageja poja, kes oli kostja abikaasa, vahel sõlmitud

korterite tasuta kasutamise lepingu alusel. Hageja ütles tasuta kasutamise lepingu üles alates

01.07.2023.

12. Hageja nõuab valduse vabastamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul

nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on

omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele

2-23-12093

ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus peab seega tuvastama, kas kostja valdab

kinnisasja õiguslikul alusel või ilma õigusliku aluseta ehk kas kostja valdus on seaduslik või

ebaseaduslik.

13. AÕS § 34 lg 1 sätestab, et valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see

põhineb õiguslikul alusel või mitte. Sama sätte lõike 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks,

kuni ei ole tõendatud vastupidist.

14. Kohus tuvastab, et pooled ei vaidle, et kostja valduse aluseks olnud hageja ja hageja poja

vaheline korterite tasuta kasutamise leping, mille alusel kostja kasutas kortereid hageja poja

pereliikmena ja hageja nõusolekul (VÕS § 392 lg 2), on ülesütlemisega lõppenud alates

01.07.2023. Järelikult ei põhine kostja valdus alates 01.07.2023 enam õiguslikul alusel ja on

alates 01.07.2023 muutunud ebaseaduslikuks.

15. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes

õigus asja vallata. Kohus ei ole tuvastanud ning kostja ei ole tuginenud õigusele asja omaniku

ehk hageja suhtes vallata.

16. Kostja avaldused sellest, et tegemist on perekonnakonfliktiga, ei muuda õiguslikku olukorda

ehk seda, et alates 01.07.2023 ei ole kostjal enam õiguslikku alust vaidlusaluste korterite

valdamiseks.

17. Kuivõrd kostja valdus on ebaseaduslik, on täidetud AÕS §-s 80 sätestatud

vindikatsiooninõude primaarne eeldus ehk hagejal on õigus nõuda kostjalt asja väljaandmist

ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse, mistõttu rahuldab kohus hagi.

18. Hageja on esitanud taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja tõsta kostja

korteritest välja. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd eraldi kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks puudub vajadus ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 reguleerib

küsimust ammendavalt. Ka Riigikohus on 13.01.2016 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-162-15 (p 19)

selgitanud, et TMS § 180 kohaldub ka kinnisasja väljanõudmisel kohtulahendi alusel, millega on

nt kohustatud üürnikku üürilepingu lõppemise tõttu kinnisasi välja andma.

19. Menetlusosaliste väidetel seoses võimalike laenude tagasimaksmisega, mis on seotud

vaidlusaluste korterite soetamisega, ei ole vindikatsiooninõude lahendamise seisukohalt

tähendust, mistõttu kohus vastavaid väiteid ei hinda ega käsitle.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

21. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl

228) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on

vajaliku menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.

22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

23. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid kokku

summas 1342,80 eurot (sisaldab käibemaksu), mis vastab 8 tunnile ja 20 minutile õigusabile

hinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole seisukohta hageja menetluskulude

nimekirjale esitanud.

24. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuolukorraga ja

põhjendatud. Hageja esindaja õigusteenusele kulutatud aeg on mõnevõrra ülepaisutatud.

Menetluskulude nimekirjast nähtub, et perioodil 13.08.2023 kuni 22.08.2023 on esindaja kokku

kulutanud 6 tundi ja 30 minutit nõupidamisele, hagi koostamisele ja tõlgete korraldamisele. See

ajakulu ei ole tervikuna põhjendatud. Hagiavaldus on kokku 3 lehekülge pikk (koos

vormistuslike elementidega, sh päise ja lisade nimekirjaga), see ei ole õiguslikult keerukas ning

faktiliste asjaolude, nagu ka tõendite kogum on väike. Tõlgitava tõendi maht on 3 lauset. Kohus

peab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, koos kliendi eelneva nõustamisega,

maksimaalselt 2 tundi ja 30 minutit. Seega on kulu õigusabile põhjendamatu 4 tunni ehk 672

2-23-12093

euro ulatuses põhjendamatu. Ülejäänud osas on hagejale osutatud õigusteenuse maht

põhjendatud ja vajalik.

25. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 1090,80 (670,80 + 420) eurot ning kohus

mõistab vastavad kulud kostjalt hageja kasuks välja.

26. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatavate menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik