1-08-6689/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Asenduskaristuse kohaldamise avalduse rahuldamata jätmine Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 29. aprill 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-08-6689 (kohtueelses menetluses nr 08260101258) Tartu Maakohtu 13. juuni 2008 otsus A.E süüdimõistmises KarS § 275 järgi ja karistamises rahalise karistusega 41 päevamäära, s. o 3 813 krooni koht...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S Asenduskaristuse kohaldamise avalduse rahuldamata jätmine
Määruse tegemise koht ja aeg
Viljandi kohtumaja 29. aprill 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-08-6689 (kohtueelses menetluses nr 08260101258)
Tartu Maakohtu 13. juuni 2008 otsus A.E
süüdimõistmises KarS § 275 järgi ja karistamises rahalise karistusega 41 päevamäära, s. o 3 813 krooni kohtulahendi täitmine Menetlus kohtus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kohtutäitur Mati Roodes Süüdimõistetu võlgnikuna A.E (isikukood xxx) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus
1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Tartu Maakohtu 13. juuni 2008 otsusega A.E-le
mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamiseks. Täiendavad otsustused
2. Saata määruse koopia kohtutäiturile ja sissenõudjale.
Selgitused kohtumäärusele
3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse
esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Asjaolud 1.1.
Kohtulahend Tartu Maakohtu 13. juuni 2008 otsus A.E süüdimõistmises KarS § 275
järgi ja karistamises rahalise karistusega 41 päevamäära, s. o 3 813 krooni. Rahaline karistus on tasumata. 1.2.
Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud
2 16. detsembril 2010 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja
kaudu avalduse A.E-le mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel
Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18.
peatüki ( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432).
KrMS § 417 ( ) lg 1 kohaselt Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine
jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. KrMS § 432 ( ) lg 1 Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord
kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat,
lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse
pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused
lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (KrMS § 432 lg 3). KrMS § 429.
( ) lg 1 p 4 kohaselt Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord
kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et :rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid
Kohtul tuleb lahendada kohtutäituri taotlus esitatud asjaoludest ja eelnevast täite- menetlusest tulenevalt. KrMS §-s 417 ( ) lg 3 kohaselt, Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine
kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud
rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Täitemenetluse seadustiku Rahalise karistuse ja varalise karistuse (™S) § 206 ( tasumata jätmise tagajärjed) lg 2 kehtinud redaktsiooni järgi teatab kohtutäitur avalduse kohtule esitamisest ka võlgnikule. KrMS § 429 ( ) lg 1 p 4 ja 5 Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord
kohaselt kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva
süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse
täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et: rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või varaline karistus asendatakse vangistusega. ™S § 8 ( ) kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata Kohtutäituri kohustused
tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri 15. detsembri 2009 määrusega nr 42
kehtestatud ja enne seda kehtinud § 10 lg 1 ja 2 kohaselt Kohtutäiturimäärustiku
täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud
abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs
3 Kuna võlgnikust süüdimõistetut on karistatud enne 01. jaanuari 2010 on kohtutäituri
avalduse lahendamisel kohaldatav ™S redaktsioon, mille § 201 lg kohaselt avaldus
süüdimõistetul tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga esitab kohtule kohtutäitur ja täitur teatab avalduse esitamisest ka võlgnikule.
Kohtutäituri poolt kohtule esitatu põhjal ei ole kohtul võimalik teha otsustust
asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna kohtutäituri avaldusest ei nähtu, et ta oleks
avaldusest teavitanud võlgnikku. Kohtutäituri avaldusest nähtub, et täituril on olnud
võlgniku tegelik asukohta (elukoht) teadmata. KrMS § 429 kohaselt on kohtutäitur õigustatud sellisel juhul esitama kohtule süüdimõistetud võlgniku vahistamistaotluse.
Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks peale
seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdimõistetu rahalise karistuse tasuks. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja
operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse taotluses esitada
usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase
asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses sellise usaldusväärse informatsiooni
olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada abinõusid süüdlase toimetamiseks
kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta ei ole kohtul
võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi.
™S § 206 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või
varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.
Kohus juhib tähelepane sellele, et võimalik rahalise karistuse vangistusega
asendamise menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav
menetlus. Kui täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on kohtutäituri võimalus asenduskaristuse taotlus kohtule esitada. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele
vastav. Kui süüdimõistetu asukoha kindlakstegemiseks on kohtutäitur kõik võimalikud
abinõud rakendanud ning asukohta või tegelikku elukohta ei ole täituril õnnestunud
kindlaks teha, siis on asi menetletav KrMS § 429 lg 4 kohaselt – kohtutäituri poolt süüdimõistetu vahistamistaotluse esitamisega kohtule. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada
määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtu- määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.
Toomas Lillsaar
Kohtunik