2-22-128535/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-128535 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi M.T. vastu võlgnevuse, kõrvalnõuete ja viiviste nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: M.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-22-128535, PlusPlus Capital AS hagi M.T. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Jätta läbi vaatamata PlusPlus Capital AS hagi M.T. vastu võlgnevuse nõudes. 3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4. Tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 180 eurot ja kanda see vastavalt hageja taotlusel PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS. 5. Jätta rahuldamata hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot tagastamiseks. 6. Saata käesolev määrus hagejale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud 1. Pärnu Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS hagi M.T. vastu kompromissisummas

2-22-128535

666,87 euro, sissenõudekulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 93,83 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (tsiviilasi nr 2-22-128535). Nimetatud tsiviilasja menetlus on peatunud xxxxxxxxxxx seoses kostja M.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) surmaga xxxxxxxxxxx. 2. Hageja esitas 05.12.2023 kohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei soovi käesoleva menetluse jätkumist ja seeläbi on ära langenud asja lahendamiseks vajalik õigusvaidlus. Seega puudub perspektiiv käesolevas asjas menetluse jätkamiseks õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu. Hageja taotleb jätta menetluskulud poolte endi kanda ja palub tagastada hageja poolt tasutud riigilõivu summas 245 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 180 eurot. Kohtumääruse põhjendus 3. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hageja taotlus tuleb rahuldada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Hageja on 05.12.2023 esitanud kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja on surnud ning hageja ei soovi käesoleva menetluse jätkumist ja seeläbi on ära langenud asja lahendamiseks vajalik õigusvaidlus. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna hageja ei soovi menetluse jätkumist ja seega õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu puudub perspektiiv käesolevas asjas menetluse jätkamiseks, siis kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. 5. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1). TsMS § 427 järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulud 6. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 7. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas hageja poolt kantud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 180 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus tasutud riigilõivude tagastamiseks tuleb rahuldada osaliselt ning TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tuleb hagejale tagastada täiendavalt hagimenetluses tasutud riigilõiv 180 eurot, kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et kostja on surnud ja ära on langenud asja lahendamiseks vajalik õigusvaidlus. TMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata

2-22-128535

eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Eeltoodu alusel ei tagasta kohus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot. Hagejale tagastatav hagimenetluses tasutud riigilõiv 180 eurot tuleb kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS (vastavalt hageja taotlusele, vt ka TsMS § 150 lg 4). / allkirjastatud digitaalselt / Kadri Mälberg kohtunik