2-20-9813/112 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

08.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-9813

Tsiviilasi

XX hagi YYi vastu ühisvara jagamiseks ja YYi

vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YYi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood xxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Natalja Perova, e-post

koplioigusabiou@gmail.com

Kostja (apellant): YY (isikukood xxxxxxxxxx),

lepingulised esindajad Suido Västra ja Ivo Kaurit, e-post

ivokaurit@gmail.com

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.12.2023, millel osalesid pooled ja

nende lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

I

Tühistada Harju Maakohtu 13.03.2023 otsus ning kinnitada XX (hageja) ja YYi

(kostja, koos: pooled) kompromiss järgmistel tingimustel:

a. Pooled jagavad ühisvaraks olevad järgmised korteriomandid:

i. Eesti Vabariigi kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga

xxxxxxxxx tn xx,xx-xx, Xxxxxxxx (edaspidi: korter I);

ii. Yyyyyy Vabariigi Yyyyyyyy Yyyyyyy linna Yyyy 2000.a juunis välja

antud tõendis nr yyyyyy kajastatud, Yyyyyyyy Büroo poolt 12.06.2000

numbri yyyyyyyy all registreeritud ja Yyyyyy tn, nr. yy-yy asuvast

korterist ⅓ suurune mõtteline osa, mille omanikuna on märgitud XX

(edaspidi: korteri II mõtteline osa).

b. Korter I jääb jagamise tulemusel kuuluma kostjale ja korteri II mõtteline osa

hagejale.

c. Hageja annab kostjale üle korteri I osa, mis kuulus seni talle, ja kostja annab

hagejale üle osa korteri II mõttelisest osast, mis kuulus seni talle.

d. Kostja tasub hagejale enamsaadud ühisvara eest hüvitise 16 000 €, makstes

nimetatud summa hageja pangakontole EExxxxxxxx hiljemalt 12.02.2024.

e. Pooled teevad järgmised kinnistamisavaldused:

i. YY (isikukood xxxxxxxxxx) palub kustutada Eesti Vabariigi

kinnistusraamatu registriosast nr xxxxxxxx kanne tema kui omaniku

kohta ja kanda ta uuesti sisse ainuomanikuna;

ii. XX (isikukood xxxxxxxxxx) annab eelmises alapunktis i taotletud kande

tegemiseks oma nõusoleku;

2 (3)

iii. YY avaldab, et ta on tingimusteta nõus, et korteri II mõtteline osa kuulub

XXle ja tal ei ole vastuväiteid selle käsutamisele, kasutamisele ega

sellest

korteriomandi

moodustamisel

kinnistusraamatu

kande

tegemisele, mille kantakse kõnealuse mõttelise osa ainuomanikuna

kinnistusraamatusse XX.

f. Pooled paluvad kohtul saata kompromissi kinnitava kohtumääruse Eesti

Vabariigi kinnistusraamatu pidajale eelmise punkti e alapunktides i ja ii

märgitud avalduste alusel kandemenetluse algatamiseks; ühtlasi avaldavad

pooled, et neid esindavad kandemenetluses samad esindajad nagu märgitud

käesolevas kompromissi dokumendis ja poolte e-posti aadressid on esindajate

e-posti aadressid.

g. Kui korteri I kinnistamisel tuleb tasuda riigilõivu, siis tasub selle kostja, kes

palub kinnistusraamatu pidajal määrata selleks mõistliku tähtaja.

h. Kui korteriga II seoses tuleb tasuda riigilõivu või kanda muid kulusid, siis tasub

need hageja.

i. Sellest tsiviilasjast ega kompromissi esemeks olevatest korteritest tulenevalt ei

ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.

II Tsiviilasja nr 2-20-9813 menetlus lõpetada.

III Tagastada kostjale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 210 €,

tunnistajatasu 30 € ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 € – kokku 310 € samale

pangakontole, millelt kostja tasus lõivu apellatsioonkaebuse esitamisel.

IV Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

V Edastada kohtumäärus pärast sellele jõustumismärke kandmist Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale

kandemenetluse

algatamiseks

kompromissi

punkti e

alapunktides i ja ii sisalduvate kinnistamisavalduste alusel kandemenetluse

algatamiseks. Teatada kinnistusosakonnale, et pooli esindavad kinnistamis-

menetluses samad esindajad nagu kohtumenetluses ja nende e-posti aadressid on

märgitud määruse sissejuhatuses.

Edasikaebamise ja jõustumise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle pooltele

kättetoimetamisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 07.07.2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamise

nõudes. Hageja soovib müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu ühisvara hulka

kuuluva korteriomandi asukohaga Xxxxx xx-x Tallinnas (edaspidi: Tallinna korter), müügist

saadavast summast tuleb maha arvestada võõrandamisega seotud kulud ja ülejäänud raha jagada

poolte vahel võrdselt.

Hageja peamised väited olid järgmised:

-

pooled abiellusid 04.07.1991, abielu lahutati maakohtu 16.04.2014 otsusega tsiviilasjas

nr x-xx-xxxx, mis jõustus 22.05.2014;

-

kostja ema soetas Tallinna korteri 2000. aastal, tegi elamuühistule Xxxxxx xx avalduse

osaku üleandmiseks kostjale ja kostja esitas avalduse elamuühistu liikmeks astumiseks;

-

elamuühistu ja kostja sõlmisid 27.05.2002 korteri tasuta võõrandamise lepingu ning

27.05.2002 avalduse alusel on kostja kantud 17.10.2002 kinnistusraamatusse korteri

omanikuna;

3 (3)

-

poolte abielulised suhted lõppesid 2007. aastal, mil kostja hakkas alkoholi

kuritarvitama.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et Tallinna korter kuulub tema lahusvara hulka, sest

selle andis ema talle tasuta võõrandamislepinguga 27.05.2002. Vastuhagis palus kostja:

-

anda ⅓ mõttelist osa aadressil Yyyyyyy yy-yy Yyyyyyy (edaspidi: Yyyyy korter)

asuvast korterist hageja ainuomandisse ja välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis

1912,50 € selle vara omandi kaotamise eest;

-

tuvastada, et Tallinna korter on kostja lahusvara ja asendada hageja tahteavaldused

kinnistusraamatu kande tegemiseks või alternatiivselt, kui see on ühisvara, siis anda

korter kostja ainuomandisse, arvestades, et ühisvara on moodustunud üksnes kostja

lahusvara arvelt, lugedes hüvitise suuruseks 0 € või summa, millise hüvitise kohustuks

hageja maksma Yyyyyy korteri mõttelise osa eest kostjale.

3. Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata 13.03.2023 otsusega (vaidlustatud

otsus). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada.

Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

5. Pooled esitasid 07.12.2023 istungil ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis

märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu osaliseks, määruskaebuselt tasutud riigilõivu ja tunnistajatasu tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse ja lõpetab

tsiviilasja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja

lahendamist kompromissiga. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud

kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430

ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga

lõpetamise tagajärgi kaebuste menetlusse võtmise määruses.

8. Kompromiss sisaldab kinnistamisavaldusi. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Poolte taotlusel

saadab kohus kohtumääruse pärast sellele jõustumismärke kandmist kinnistusraamatu pidajale

kandemenetluse algatamiseks. Kui kinnistusraamatu pidaja hinnangul on avaldus puudustega,

nt vaja tasuda riigilõiv, siis saab sellest pooli teavitada samade esindajate (ja nende e-posti

aadresside) kaudu, kes esindasid pooli kohtus ja on märgitud määruse sissejuhatuses.

9. Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, samuti varem

määruskaebuselt tasutud lõivu 70 € ja tunnistajatasu 30 €. Need taotlused saab ringkonnakohus

TsMS § 150 lg 2 p 1, lg-te 3 ja 7 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 420 €, seega kuulub

kostjale kokku tagastamisele 310 €. Tagastatav summa kantakse kostja pangakontole.

10. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

11. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

Seega jõustub käesolev määrus selle pooltele kättetoimetamisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)