2-21-15067/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 8.detsembril 2023

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-15067

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi Rikona

Keevitus OÜ vastu kahju hüvitamiseks ning kulude ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

90 181,42 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834,

asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829,

asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314) kaudu, lepinguline

esindaja Arvi Luhakooder

Kostja: Rikona Keevitus OÜ (registrikood 12021830,

asukoht: Gaasi 6, 13816 Tallinn) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Erik Lepikson

Kohtuistungi aeg

21.november 2023

Resolutsioon

Jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi

Rikona Keevitus OÜ vastu kahju hüvitamiseks ning kulude

ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaal kaudu kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) palus kohtule Rikona Keevitus

OÜ (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kahjuhüvitis 77 800 eurot, viivis 15%

aastas põhinõudelt 77 800 eurot 24.09.2021 seisuga 671,42 eurot, viivis alates 25.09.2021 kuni

põhinõude täitmiseni, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis 15% aastas 40 eurolt alates

24.09.2021 kuni sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.

2. 27.01.2023 esitas hageja alternatiivse nõude kostja vastu paludes välja mõista kahjuhüvitise

77 800 eurot, viivise põhinõudelt 77 800 eurot 27.01.2023 seisuga 8851,46 eurot, viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 28.01.2023 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

3. Hageja kindlustas kindlustusandjana RVT Ehitus OÜ (edaspidi RVT Ehitus) tegevus-, tootja- ja

tööandjavastutuse kindlustuslepinguga nr 2376652012. Omavastutuse suurus on 2000 eurot iga

kindlustusjuhtumi kohta. AS Estonian Cell (edaspidi Estonian Cell) ja RVT Ehitus sõlmisid

21.02.2019 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi RVT Ehitus ehitama Estonian Cellile

rullpressihoone ja pressi platvormid. 23.04.2019 sai hageja RVT Ehituselt kahjuteate, mille

kohaselt toimus 22.04.2019 Estonian Celli tehases platvormi ehitustööde käigus tulekahju. AS

Contactus (edaspidi Contactus) teostas 12.07.2019 põlengukoha ülevaatuse ja töömahu

kirjelduse remonditööde hinnapakkumise tegemiseks. Contactuse ülevaatuse aruande kohaselt

toimus põleng hooneosas 24, telgede 24/9 ja 24/10 vahel. Põlengu mõjutuste visuaalse ala pikkus

oli ca 5 m. Toimunud põlengu asukohas oli kolm kaabliredelit, lisaks kaks ristuvat väiksemat

kaabliredelit ja põleng kahjustas ca 20 kaablit selliselt, et need muutusid kasutuskõlbmatuks.

Tehase tootmisprotsessi töökindluse tagamiseks peab kõik tule mõjupiirkonnas olevad kaablid

välja vahetama. Kaabliredelite väljavahetamine ei ole vajalik. Samuti tuleb välja vahetada

töökõlbmatuks muutunud valgusti. Kahjustatud kaablite parandamiseks küsis hageja

hinnapakkumised - L.T.V. Projekt OÜ (edaspidi L.T.V. Projekt) esitas kaablite asenduseks

hinnapakkumise 83 500 eurot (käibemaksuta) ja Vexer OÜ (edaspidi Vexer) kaablite vahetuseks

hinnapakkumise 79 800 eurot (käibemaksuta). Hageja hüvitas RVT Ehitusele kindlustuslepingu

alusel kahju 77 800 eurot, omavastutus 2000 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. 14.02.2019

sõlmisid RVT Ehitus ja kostja töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja paigaldama Kunda,

Jaama 2 asuvasse Estonian Cell tootmishoonesse metallkonstruktsiooni. Töövõtulepingu täitmise

käigus toimus 22.04.2019 tulekahju, mille põhjuseks oli ketaslõikuriga metalli lõikamisel

süttinud kaablid. Kostja on aruandes kinnitanud ketaslõikuri kasutamist ning selle kasutamise

tagajärjel tuleahju põhjustamist. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on RVT Ehitus nõue kostja vastu läinud seaduse alusel üle

hagejale. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Kuna kostja poolt

teostatud töö tulemusena puhkes tulekahju ja tekkis kahju, siis ei vastanud tehtud töö

lepingutingimustele. VÕS § 462 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale

ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kui töövõtja vastutab

lepingutingimustele

mittevastava

töö

eest,

saab

tellija

töövõtja

suhtes

kohaldada

õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud VÕS §-des 646-649 ja § 108-118. Hageja saab nõuda

kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja on töövõtulepingut rikkunud, mistõttu

esitas hageja 17.08.2021 kostjale kohtuvälise kahjunõude, mille palus hüvitada hiljemalt

03.09.2021. Kostja kahjunõudele vastuväiteid ei esitanud ja hagejale kahju ei hüvitanud. VÕS §

113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu p 6.3 kohaselt saab kostjalt nõuda viivist

15% aastas iga maksmisega viivitamise päeva eest. Kahjunõue muutus sissenõutavaks alates

04.09.2021 ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 04.09.2021. TsMS § 367 kohaselt

võib taotleda sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist kohtult protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik, kellelt võib

hageja VÕS § 1131 kohaselt nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot.

4. 27.01.2023 esitas hageja alternatiivse nõude VÕS § 1043 ja VÕS § 1056 lg 1 alusel. Siseministri

13.09.2010 kehtestatud määruse „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ (edaspidi TTEN) § 5 lg

3 kohaselt tuleb olukorras, kus tuletöö kohast kaugemal kui 3 meetrit asub põlevmaterjal, mis

võib lenduvatest sädemetest kergesti süttida, võtta tarvitusele abinõud vältimaks selle süttimist.

Kostja on rikkunud tuletööde tegemisele kehtestatud nõudeid. TuOS § 44 lg 1 näeb ette vastutuse

tuletöö tuleohutusnõuete rikkumise eest. VÕS § 1056 lg 2 teise lause kohaselt kui asjale või

tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat

valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Järelikult tuleb

TuOS § 12 lg 1 p 4, TuOS § 44 lg 1 ning VÕS § 1056 lg 2 alusel eeldada, et metalli lõikamine

on suurema ohu allikas, seda enam, et metalli lõikamine toimus siseruumis.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

5. Kostja hagi ei tunnista ja palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja

välja toodud faktiliste asjaoludega, et tulekahju põhjuseks oli ketaslõikuriga metalli lõikamise

käigus süttinud kaablid ning, et kostja oma aruandes kinnitas ketaslõikuri kasutamise tagajärjel

tulekahju põhjustamist. Hageja väide on spekulatiivne ning tõendamata. Kostja on küll pidanud

võimalikuks, et tema töötaja tegevus võis omada seost tulekahju tekkepõhjusega, kuid ei ole seda

kindlalt väitnud ega võtnud omaks. Kostja juhtis enne tööde alustamist RVT Ehituse tähelepanu

asjaolule, et tuleohutuse tagamiseks tuleb kasta kogu ümbritsev ala veega, vastupidisel juhul ei

ole võimalik välistada tulekahju tekkimise riski. Kuna tööde vahetus läheduses olnud kaablid

olid voolu all, siis oleks nende kastmiseks tulnud kaablitest vool välja lülitada. Kostja pöördus

RVT Ehituse poole sooviga kaableid kasta, kuid sellest keelduti. Seega juhtis kostja RVT

Ehituse tähelepanu vajadusele tagada tuleohutus, kuid RVT Ehitus keeldus tegema toiminguid,

mis tagaks tuleohutuse. Järelikult, kui peaks leidma tuvastamist, et tulekahju sai alguse kostja

töötaja tegevusest, mis on tõendamata, siis oli kahju tekkimine täies ulatuses tingitud RVT

Ehitus juhistest, mitte hoolsuskohustuse täitmata jätmisest kostja poolt. Tulekahju tekkepõhjust

ei ole käesoleva hetkeni tuvastatud. Tulekahju sai alguse kaks korrust allpool kostja poolt tööde

teostamise asukohas, mis tekitab põhjendatud kahtluse, kas tulekahju oli ilmtingimata seotud

kostja poolt teostatavate töödega. RVT Ehitus ja hageja on veendunud, et tulekahju tekkis

kostjast tulenevalt ning kostja on seda samuti võimalikuks pidanud, kuid need on arvamused

ning ükski ekspert ei ole kostjale teadaolevalt tulekahju tegelikku tekkepõhjust tuvastanud.

Seega ei ole täidetud kõik kahjunõude eeldused, milleks on lepingu olemasolu, lepingu

rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel ning

vastutust välistavate asjaolude puudumine. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt

kahjustatud isikust (antud juhul RVT Ehitus) tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

kohaldatakse lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata

või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis

seda mõistlikult oodata. RVT Ehitus keeldus andmast luba juhtmete kastmiseks, võttes seega

tuleohutuse seisukohast märkimisväärse riski. Seega on kahju tekkinud RVT Ehitusest

tulenevatel asjaoludel, mh põhjusel, et RVT Ehitus jättis teadlikult ohu tõrjumata ning tegemata

toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Kuna RVT Ehitus osa kahju tekkimisel oli

100%, siis tuleb kahjuhüvitist samuti vähendada 100%. Antud asjas pole tõendatud, millest

tulekahju alguse sai. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et tulekahju sai alguse kostja

tegevusest, siis puudub alus süüdistada kostjat lepingu rikkumises tulekahju tekke kontekstis.

Lisaks eeltoodule on kahju tekkimine hagis märgitud ulatuses tõendamata. Tulekahju kohta

koostatud dokumentide kohaselt oli kahjustatud ala pikkuseks 5 meetrit. Hinnapakkumised on

aga võetud ca 200-meetrise lõigu vahetamiseks, mis jääb arusaamatuks. Usutav ei ole väide,

justkui kaasneks kaablite paikse vahetamisega probleem kaablite töökindlusele. Sellised väited

on tõendamata. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et 200-meetri pikkuse juhtmestiku

vahetamine 5 meetri asemel oleks olnud põhjendatud ja vajalik. Seega pole kahju tekkimine

hagis märgitud ulatuses põhjendatud.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate hagis märgitud faktiliste asjaolude üle:

• hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud RVT Ehituse tegevus-, tootja- ja

tööandjavastutuse kindlustuslepinguga nr 2376652012;

• kostja ja RVT Ehitus sõlmisid 14.02.2019 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja

paigaldama Kunda, Jaama 2 asuvasse Estonian Celli tootmishoonesse metallkonstruktsiooni;

• Estonian Cell ja RVT Ehitus sõlmisid 21.02.2019 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi RVT

Ehitus ehitama Estonian Cellile rullpressihoone ja pressi platvormid;

• RVT Ehitus esitas hagejale 23.04.2019 kahjuteate 22.04.2019 tootmishoones tulekahju

toimumise kohta;

• Contactus teostas 12.07.2019 põlengukoha ülevaatuse ja töömahu kirjelduse remonditööde

hinnapakkumise tegemiseks;

• L.T.V. Projekt esitas kaablite asenduseks hinnapakkumise 83 500 eurot (käibemaksuta) ja

Vexer esitas kaablite vahetuseks hinnapakkumise 79 800 eurot (käibemaksuta);

• hageja hüvitas RVT Ehitusele kindlustuslepingu alusel 77 800 eurot.

7. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli tulekahju tekkepõhjus ning kelle tegevus tulekahju

põhjustas.

8. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-st 1 ja 4 tulenevalt on kahju

hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud ning, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos).

9. RVT Ehituse 23.04.2019 e-kirjast hagejale nähtub, et hagejale teatati 22.04. kell 13:58 Estonian

Cell tehases platvormi ehitustööde käigus ketaslõikuri sädemest põhjustatud kaablite põlengust

(lk 8). Estonian Cell põlengukoha ülevaatuse aruandes, mille teostas 12.07.2019 ekspert M. L.,

tulekahju põhjust kindlaks tehtud ei ole (lk 9-11).

10. Kostja aruandest intsidendi kohta nähtub, et kostja juhatuse liige on märkinud järgmist:

„Arvatavasti antud intsident on seotud sellega, et metall oli lõigatud ketaslõikuriga ja selle

käigus sädeme sattumist tselluloositolmusse“ (lk 18). Kohus on seisukohal, et aruandes märgitut

ei saa käsitleda erinevalt hageja väitest kostja poolt tulekahju põhjustamise omaksvõtuna, kuna

tegemist on kostja juhatuse liikme arvamusega.

11. Tunnistaja L. L. ütlustest nähtuvalt läks ta kella 11:00 paiku ringkäigule kontrollima pakkeliine,

mille käigus avastati, et tuba on vingu ja sinist suitsu täis ning konstruktsiooni peal põleb

puitmass. Põleng avastati teise pressi elektrikaabli pealt, mida hakati kustutama ja tulekahju

likvideeriti. Kaabli redeli peal olev puitmass ei põlenud lahtise leegiga, vaid hõõgus. Kaablid

sulasid selle tagajärjel üles. Tunnistaja ütluste kohaselt kedagi seal ei olnud, sündmuskohal oli

maas tuletõrjevoolik, tööplatvorm, millel oli suur ketaslõikaja ja selle kõrval tulekustuti. Põleng

oli ketaslõikuri suhtes töötsoonist 3-5 m kaugusel. Tunnistaja nägi, et ümbruskond ei olnud

märjaks kastetud, vaid kuiv ja ümberringi oli palju puidu tolmu. Kaablid olid 2-3 m pikkused ja

osaliselt põlenud. Tunnistaja ei teadnud põlenud kaablite kogust. Töötsoonis töötanud mehe

kohta tunnistaja ütlusi anda ei osanud, väljaarvatud see, et ta ei rääkinud eesti keelt (lk 92-29).

12. Tunnistaja S. M. ütlustest nähtuvalt oli ta tulekahju tekkimise ajal samas ruumis tõstuki peal ning

tegeles ülemise metallkonstruktsiooni paigaldamisega; et ta kasutas töö tegemisel polte, mutreid,

mutrikeerajaid ning et saage ja metallilõikureid selleks ettenähtud ei olnud. Tunnistaja ütluste

kohaselt palus tööde tellija mõnikord kostjal teha lisatööna lõikamistöid, mis ei olnud lepingu

järgi kostja ülesandeks, kuid sellele eelnes kokkulepe tellija projektijuhi O. ja kostja esindaja O.

A. vahel ja kirjaliku teavituse/loa vormistamine, milles küsiti luba tööde teostamiseks ning

omavoli puudus. Samuti et tööde tegemise alguseks pidi tööde tellija olema teavitatud tööde

algusest ning, et tunnistaja teavitas projektijuhti O.. Tunnistaja teadis, et lisatööde eest maksti

raha. Tunnistaja S.M. ütlustest nähtuvalt tulekahju tekkimise päeval teavitusi ei edastatud, kuna

lõikamistöid ei olnud, metalli lõikamise töid tehti nädal või 2-3 päeva enne tulekahju tekkimist.

Kostja juhatuse liige O. A. tulekahju toimumise päeval tehases ei viibinud. Tunnistaja ütluste

kohaselt töötas lisaks kostjale objektil ka üks Soome firma ja tööde iseloom oli metalli

lõikamine. Tunnistaja teab, et põles kaablite ala aga ei tea, millest tulekahju alguse sai. Tema sai

teada tulekahjust kui hüüti, et tulekahju on tekkinud, mille järel ta hakkas tõstukiga alla liikuma

ja abistas põlengut kustutada (lk 92-29).

13. 14.02.2019 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu nr 01-CE järgi sõlmisid RVT Ehitus tellijana ja

kostja töövõtjana töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja tootma ja paigaldama Kunda, Jaama

2 asuvasse Estonian Cell tootmishoonesse metallkonstruktsiooni. Tellija esindajaks objektil oli

O. J. ja töövõtja esindajaks O. A. (lk 15-17).

14. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja L. L.

ütlustega veenvalt tõendanud hagi asjaolusid selle kohta, et 22.04.2019 toimunud tulekahju

põhjustas just kostja ketaslõikuriga metalli lõikamise töid tehes, kuna kostja juhatuse liige ei ole

aruandes seda asjaolu selgesõnaliselt omaks võtnud ja tunnistaja S. M. ütlustest nähtuvalt

põlengu päeval ega 2-3 päeva enne põlengut ketaslõikuriga töid ei tehtud. Kostja juhatuse liige

O. A. tunnistaja S. M. ütluste kohaselt tulekahju toimumise päeval tehases ei viibinud, seega ei

ole O. A. aruanne intsidendist koostatud tema enda vahetult nähtud teabe alusel. Ka on ebaselge

tulekahju puhkemise aeg, sest RVT Ehituse e-kirjast nähtuvalt toimus tulekahju kell 13:58, kuid

tunnistaja L.L. ütluste kohaselt avastati tulekahju kella 11:00 paiku. Samuti ei piisa kostja töö

tegemise tõendamiseks põlengu päeval või vahetult enne seda üksnes tunnistaja L. L. ütlustest, et

ta nägi ketaslõikurit tööplatvormil ning kostja juhatuse liikme aruandes avaldatud arvamusest

juhtunu kohta. S. M. ütlustest nähtuvalt töötas objektil veel teisi tööbrigaade s.o Soome firma.

Eelnevad tõendid on omavahel vastuolus ka seetõttu, et intsidendi aruande järgi kasteti kõik enne

tööde algust veega, kuid L.L. ütlustest nähtuvalt oli töökoht kuiv. Tõendamata ja vastuolus

tunnistaja S. M. ütlustega, mille järgi sõlmiti tööde tegemiseks ketaslõikuriga suulised lepingud

RVT Ehituse projektijuhi O. ja kostja juhatuse liikme O. A. vahel, on hageja väited, et kostja

põhjustas kahju lepinguväliselt, vastutades tekkinud kahju eest alternatiivselt VÕS § 1043 ja

VÕS § 1056 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1044 lg 2, mis sätestab, et lepingulise

kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel

nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti, välistab olukorras kus poolte vahel on sõlmitud lepingud

töö tegemiseks, kahjunõude esitamise kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Seejuures

tuleb ka lepinguvälise kahju tekitamise korral hagejal tõendada põhjuslik seos kostja tegevuse ja

tulekahju puhkemise vahel. Antud juhul, kus hagejale läheb VÕS § 492 lg 1 alusel üle RVT

Ehituse nõue ei esine olukorda, mis tingiks hea usu põhimõttest tulenevalt tõendamiskoormuse

ümberpööramise, sest RVT Ehitus omas võrdväärselt kostjaga ligipääsu suurema ohu allika

valitseja tegevust kajastavatele andmetele.

15. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole veenvalt tõendanud VÕS § 127 lg-

s 4 sätestatud põhjuslikku seos kostjale etteheidetud tegude ja tulekahju tekkepõhjuste vahel nii

lepingu kui ka lepinguväliste kahjuhüvitamise sätete järgi, mistõttu tuleb jätta hagi kostja vastu

täies ulatuses rahuldamata. Põhjusliku seose kui ühe kahju hüvitamise eelduse puudumise tõttu

puudub vajadus hakata kindlaks tegema hageja varalise kahju suurust, mistõttu kohus

sellekohaseid väiteid ja vastuväiteid ei analüüsi ega tõendeid ei hinda. Lähtudes eeltoodust ja

kuna hageja ei ole täitnud VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1ja 4 eeldusi, siis tuleb jätta hagi kahju

hüvitamiseks ja kõrvalnõuete – viivise ja kahju sissenõudmiskulu väljamõistmiseks,

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. TsMS § 174 lg

4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks

ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes

2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist

suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt

lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude

suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik