2-21-9667/91 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli

Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9667

Kohtuasi

X hagi Valveteenus OÜ ja Valvekoondis OÜ vastu

solidaarselt põhivõla 7258,33 euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. detsembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Valveteenus

OÜ

ja

Valvekoondis

OÜ

ühine

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7911,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kirsipuu

Kostja

(apellant)

Valveteenus

OÜ

(registrikood

12898130)

Kostja

(apellant)

Valvekoondis

OÜ

(registrikood

12549599)

Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo

Räppo

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kohtuistungil 16. novembril 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 8. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-9667

muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta X ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Valveteenus OÜ ja

Valvekoondis

OÜ

kanda

ning

Valveteenus

OÜ

ja

Valvekoondis

OÜ

ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.

2-21-9667

2 (8)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 15. juunil 2021 Harju Maakohtule hagi Valveteenus OÜ (kostja I) ja

Valvekoondis OÜ (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja põhivõla 7258,33 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 43,40 eurot

ja lepingus kokkulepitud määras 0,023% päevas viivise alates 16. juunist 2021 kuni põhinõude

täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 9. aprillil 2021 notariaalse osaühingu osa

müügilepingu ja käenduslepingu (leping), mille kohaselt müüs hageja kostjale I tema (s.o kostja

I) osa nimiväärtusega 750 eurot. Lepingu p 2.1 kohaselt oli ostuhind 22 000 eurot (koos

tulumaksuga, s.o netosummas 18 458,33 eurot). Sellest kanti enne lepingu sõlmimist notari

deposiidikontole 10 000 eurot, mis kanti hiljem hageja kontole. Ülejäänud ostuhinna pidi kostja

I tasuma hagejale 12 osamaksena 1000 eurot kuus (lepingu p 2.3). Esimese osamakse pidi kostja

I tegema 20. mail 2021. Kostja I ei teinud makset kokkulepitud tähtpäevaks. Lepingu p 2.4 näeb

ette, et kui kostja I ei tasu osamakset kokkulepitud kuupäeval, siis muutub kogu tasumata

ostuhind sissenõutavaks. Hageja nõuabki kostjalt I kogu tasumata ostuhinna tasumist.

1.2. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja I 9. aprillil 2021 kompromissikokkuleppe, mille p 1.7

kohaselt kanti 1200 eurot poolte ühise tahte kohaselt hageja kontole. See summa arvestati

tasumata ostuhinnast maha. Seega on hageja nõue tasumata ostuhinna saamiseks 7258,33 eurot

(18 458,33 - 10 000 - 1200).

1.3. Leping sisaldas käenduslepingut, millega kostja II käendas ostuhinna tasumise kohustust.

Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 15 000 eurot (lepingu p 3.1.2). Hageja nõuab

kostjalt II kui käendajalt solidaarselt ostuhinna tasumist.

1.4. Hageja vaidles vastu kostjate menetluslikule tasaarvestusavaldusele. Hageja esitas

kõikidele väidetavatele nõuetele vastuväited. Kostjate nõuded on tõendamata.

Kostjate vastuväited hagiavaldusele

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata.

2.1. Poolte vaidlus on tekkinud kompromissikokkuleppe täitmise pinnalt. Hageja on ekslikul

arvamusel, et kompromiss ei sisalda makse. Kostjad leiavad, et hagi esitamise ajal ei olnud neil

hageja ees võlgnevust.

2-21-9667

3 (8)

2.2. Pärast kompromissilepingu sõlmimist on ilmnenud, et hageja kasutuses olnud sõidukiga on

saadud kiiruse ületamise eest trahvi ja tasumata on jäetud Inchape Motors OÜ tööde arve.

2.3. Kostjad esitasid menetlusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestasid hageja

põhinõude 7258,33 eurot järgmiste nõuetega:

1) kostja I nõue 2200 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o kokku 2640 eurot), seoses

sellega, et hageja ei ole täitnud kompromissilepingust tulenevat kohustust tagastada

kostjale kuuluv vara;

2) hageja eest tasutud kiiruseületamise trahvid kokku 100 eurot;

3) hageja poolt tasumata jäetud Inchape Motors OÜ arve 1574,45 eurot;

4) nõue 3000 eurot seoses sellega, et hageja kui Blackpoint OÜ juhatuse liige on

meelitanud enda juurde ka neid kostjate kliente, kelle kohta oli kompromissilepingus

kokkulepe, et hageja ei või neile pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada. Kostjad

hindavad varastatud klientide väärtuseks 10 000 eurot.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas 8. detsembri 2022. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja põhivõla 7258,33 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 946,56 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt (7258,33 eurot) määraga

0,023% päevas alates 9. detsembrist 2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud

jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda. Maakohus jättis 2. juuli 2021. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist.

3.1. Maakohus luges tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel

tuvastatuks järgmised asjaolud, mis ei olnud vaidluse all (otsuse p 10):

-

hageja müüjana ja kostja I ostjana ning kostja II käendajana sõlmisid 9. aprillil 2021

notariaalse osaühingu osa müügilepingu ja käenduslepingu, millega hageja müüs

kostjale I enda osa nimiväärtusega 750 eurot;

-

kostja I jättis ostuhinnast hagejale tasumata 7258,33 eurot.

Lisaks tuvastas maakohus seoses 9. aprilli 2021. a lepingus sisalduva müügilepingu ja selle

täitmisega järgmised asjaolud (otsuse p 11):

-

lepingu p 2.1 kohaselt oli osaühingu osa ostuhind koos tulumaksuga 22 000 eurot;

ostuhinna netosumma on 18 485,33 eurot;

-

müügihinnast 10 000 eurot kanti enne lepingu sõlmimist notari deposiidikontole

(lepingu p 2.2 kohaselt), deposiidisumma kanti hageja kontole;

-

ülejäänud ostuhinna kohustus kostja I tasuma hagejale osamaksete kaupa, kusjuures

esimene osamakse tuli teha 20. mail 2021 (lepingu p 2.3);

-

kostja I ei teinud kokkulepitud tähtpäevaks osamakset;

-

lepingu p 2.4 sätestab, et juhul kui kostja ei tasu osamakset kokkulepitud tähtpäeval, siis

muutub kogu tasumata ostuhind sissenõutavaks;

-

hageja ja kostja I sõlmisid 9. aprillil 2021 ka kompromissikokkuleppe, mille p 1.7

kohaselt kanti 1200 eurot poolte ühise tahte kohaselt hageja kontole ning see summa

arvestati maha tasumata jäänud ostuhinnast.

Seoses 9. aprilli 2021. a lepingus sisalduva käenduslepinguga tuvastas maakohus järgmised

asjaolud (otsuse p 22):

2-21-9667

4 (8)

-

lepingu p-s 3.1.1 on sätestatud, et käendaja (kostja II) vastutab isiklikult müüja (hageja)

ees ostja (kostja I) lepingu p-s 2.3 sätestatud ostuhinna täitmise eest;

-

lepingu p-s 3.1.2 on pooled kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas, milleks on 15 000 eurot.

3.2. Maakohus tuvastas eelneva põhjal, et kostja I poolt hagejale tasumata ostuhind on 7258,33

eurot (18 458,33 - 10 000 - 1200), mis on lepingu p 2.4 kohaselt muutunud sissenõutavaks.

3.3. Hageja põhinõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108

lg 1.

3.4. Kostja I on esitanud menetlusliku tasaarvestuse vastuväite. Pooled vaidlevad selle üle, kas

kostjal I on õigus hageja nõuded menetluses tasaarvestada. Maakohus viitas VÕS § 186 p-le 2,

§ 197 lg-tele 1 ja 2, §-le 198, § 200 lg-le 4 ning tasaarvestuse eeldusi puudutavale Riigikohtu

praktikale. Maakohus märkis, et kohus on pooltele 9. septembri 2022. a määruses selgitanud,

et kui kostjad soovivad tasaarvestada hageja rahalised nõuded enda vastu oma nõuetega hageja

vastu, tuleb kostjatel tõendada, et täidetud on tasaarvestuse materiaalsed eeldused VÕS § 197

järgi, s.o kostjatel on hagejaga vastastikused rahalised kohustused, kostjate nõuded on

sissenõutavad ja täidetavad, ning formaalsed eeldused VÕS § 198 järgi, s.o võlgnikule on

esitatud tasaarvestuse avaldus ja ta on selle kätte saanud.

3.5. Maakohus keeldus TsMS § 238 lg 1 alusel kostjate 3. veebruari 2022. a

menetlusdokumendiga esitatud tõendite (17 lisa) ja hageja 21. veebruari 2022. a

menetlusdokumendiga esitatud tõendite (6 lisa) vastuvõtmisest.

3.6. Maakohus käsitles kostjate tasaarvestuse aluseks olevaid nõudeid.

3.6.1. Kostja I väitel on tal hageja vastu vara tagastamata jätmisest tulenev nõue 2200 eurot,

millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2640 eurot. Kostja I on esitanud 21. detsembril 2021

vara nimekirja, mille hageja oleks pidanud kostjale I tagastama. Puuduvad igasugused tõendid

vara üleandmise kohta hagejale, hageja kohustuse kohta see vara tagastada ja vara maksumuse

kujunemise kohta. Vara nimekirjal pole hageja allkirja ja puudub üleandmise-vastuvõtmise akt.

Hageja lepinguline esindaja juhtis 15. novembri 2021. a e-kirjaga kostjate lepingulise esindaja

tähelepanu sellele, et hagejale ei ole saadetud vara nimekirja, mida soovitakse tagasi saada.

3.6.2. Kostja I leiab, et kuna Creditreform Eesti OÜ on saatnud 25. novembril 2021 kostjale I

võlanõude meeldetuletuse summas 1574,45 eurot, siis on hagejal kohustus see summa kostjale

I hüvitada. Kohus sellega ei nõustunud. Poolte 9. aprillil 2021 sõlmitud lepingust ja

kokkuleppest hagejale sellist kohustust ei tulene. Creditreform Eesti OÜ 25. novembri 2021. a

e-kirjast nähtub, et kostjal I on tekkinud võlgnevus Inchape Motors OÜ ees põhisummas

1534,45 eurot, millele lisandub nõudekulu 40 eurot. Kostjad ei ole toonud kohtu ette ja

tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on hagejal kohustus see summa kostjale I tasuda.

3.6.3. Kostja I leiab, et tal on õigus tasaarvestada hageja nõudega kiiruseületamise trahvid 100

eurot, mis saadi hageja kasutuses oleva sõidukiga kiirust ületades. Kostjad ei ole menetluses

tõendanud, et sellised trahvid eksisteeriksid ja et kiirust on ületanud hageja.

3.6.4. Kostjad leiavad, et kuna hageja on meelitanud Blackpoint OÜ-sse, mille juhatuse liige ta

on, ka neid kostjate kliente, kelle osas oli kompromissilepingus kokkulepe, et hageja ei või neile

pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada, saab kostja I tasaarvestada oma 3000 euro

suuruse nõude hageja nõudega. See väide on paljasõnaline ja tõendamata.

2-21-9667

5 (8)

3.6.5. Maakohus leidis, et kuna tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud on kostjate poolt

tõendamata, siis ei ole põhjendatud arvestada hageja 7258,33 euro suurusest nõudest

menetlusliku tasaarvestuse teel maha kostja I väidetavaid nõudeid hageja vastu.

3.7. Maakohus viitas VÕS § 142 lg-le 1, § 145 lg-tele 1 ja 2 ning Riigikohtu seisukohtadele

käendaja vastutuse kohta. Maakohus leidis, et kuna kostja I ei ole täitnud käendatavat kohustust,

s.o tasunud lepingu p-s 2.3 sätesatud ostuhinna osamakseid, vastutab kostja II käendajana

lepingu p 3.1.1 kohaselt ostuhinna ja ka viivise tasumise eest. Hageja nõue ei ületa lepingu p-s

3.1.2 kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Kostja II vastutab

solidaarselt kostjaga I VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 alusel, mistõttu tuleb hagi rahuldada ka kostja II

kui käendaja vastu.

3.8. Järgmisena hindas kohus hageja viivisenõuet. Lepingu p-s 2.5 on sätestatud, et tasumisega

viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,023% tähtajaks tasumata summalt iga

viivitatud päeva eest. Kuna kostja I ei tasunud esimest osamakset lepingus ettenähtud

tähtpäevaks, muutus kogu tasumata ostuhind lepingu p 2.4 kohaselt sissenõutavaks 21. mail

2021. Kuni kohtuotsuse tegemiseni on kostja I olnud ostuhinna tasumisega viivituses 567

päeva, seega on 8. detsembri 2022. a seisuga viivisevõlg 946,56 eurot. TsMS § 367 alusel on

põhjendatud ka hageja edasiulatuv viivisenõue. Viivis tuleb mõista kostjatelt välja solidaarselt.

3.9. TsMS § 442 lg 5 järgi märkis maakohus, et 2. juuli 2021. a määrusega kohaldatud hagi

tagamine jääb tagama kohtuotsuse täitmist.

3.10. Kuna maakohus rahuldas hageja hagi täielikult, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162

lg 1 järgi täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.

4.1. Kostjad leiavad, et maakohus on ebaõigesti hinnanud kostjate vastunõuet, samuti ei ole

hinnatud vaidlusaluse summaga seotud maksuküsimusi. Hageja on ekslikul arvamusel, et

poolte sõlmitud kompromissikokkulepe ei sisalda makse. Kostjad leiavad, et hagi esitamise ajal

ei olnud neil hageja ees võlgnevust.

4.2. Hageja põhinõudest 7258,33 eurot tuleb tasaarvestuse teel maha arvata: kostja I nõue 2200

eurot, millele lisandub käibemaks, seoses sellega, et hageja ei täitnud kompromissilepingust

tulenevat kohustust tagastada kostjale kuuluv vara; hageja eest tasutud kiiruseületamise trahvid

kokku 100 eurot; hageja poolt tasumata jäetud arve Inchape Motors OÜ tööde eest 1574,45

eurot; 3000 eurot hageja poolt Blackpoint OÜ juurde meelitatud kostjate klientide väärtusena.

Kostjad paluvad lugeda need nõuded tõendatuks.

4.3. Apellatsioonkaebuses esitasid kostjad taotluse võtta asja materjalide juurde kostjate 3.

veebruaril 2022 esitatud tõendid (17 lisa). Need tõendid tõendavad tasaarvestuse aluseid ning

puudub alus neid mitte hinnata.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2-21-9667

6 (8)

6. Ringkonnakohtus 16. novembril 2023 toimunud kohtuistungil loobusid kostjad uute tõendite

vastuvõtmise taotlusest, v.a lisa 17 (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:12:17).

Ringkonnakohus selgitas, et kostjate 3. veebruari 2022. a taotluse lisa 17 ei ole tõend, vaid

tegemist on menetlusosalise seletusega, millega ringkonnakohus arvestab asja lahendamisel (vt

samas, ajamärk 00:09:00).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonimenetluse kulud jäävad

solidaarselt kostjate kanda ja kostjate kulud nende endi kanda.

8. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses mh praeguse otsuse p-s 3.1 viidatud asjaolud, mida

pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille ringkonnakohus võtab TsMS § 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib kolleegium järgmist.

10. Põhjendatud ei ole kostjate väide, et maakohus on jätnud hageja nõude rahuldamisel

arvestamata maksuküsimustega.

10.1. Kostjad selgitasid oma sellekohast väidet ringkonnakohtu istungil. Kostjad tõid välja, et

kostja I on deklareerinud hageja eest tulumaksu, mis tuli hagejale tehtavatelt maksetelt tasuda,

ja hagejale välja makstud summa pealt maksud ära tasunud. Kostjate arvates nõuab hageja neilt

seda summat, mille kostja I hageja eest ära maksis, hagis uuesti (vt 16. novembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:14:02 ja 00:16:05).

10.2. Kostjate seisukoht ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud hagis nõudis hageja kostjatelt

tasumata summat, lähtudes lepingus kokku lepitud ostuhinna netosummast, s.o ilma

tulumaksuta ostuhinnast. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu esemeks oleva äriühingu osa

ostuhind oli ilma tulumaksuta 18 458,33 eurot. Hageja väitel on kostja I tasunud ostuhinnast

10 000 eurot notari deposiitkonto kaudu vastavalt lepingu p-le 2.2 ja 1200 eurot

kompromissikokkuleppe p-s 1.7 sätestatud viisil. Hageja nõuab kostjatelt tasumata 7258,33

euro tasumist, mis koos juba tasutud summadega on 18 458,33 eurot (10 000 + 1200 +

7258,33). Seega ei nõua hageja kostjatelt ostuhinna tulumaksuosa välja mõistmist.

11. Apellatsioonkaebuses väitsid kostjad ka seda, et neil ei olnud hagi esitamise ajal hageja ees

võlga (vt apellatsioonkaebuse p 5), kuid ringkonnakohtu istungil kostjad loobusid sellest väitest

(vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:16:58). Sellest järeldab

ringkonnakohus, et kostjad ei vaidlusta maakohtu tuvastatud asjaolu, et hagi esitamise seisuga

oli kostjal I hagejale lepingu alusel tasumata ostuhind 7258,33 eurot. Kolleegium märgib, et ka

maakohtus ei vaielnud kostjad vastu sellele, et hagejal oli kostjate vastu hagis esitatud põhinõue

7258,33 eurot (nt kostjate 21. detsembri 2021. a menetlusdokumendi p 9; 24. jaanuari 2022. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:12:49), ega toonud esile asjaolusid, millest nähtuvalt nad

oleksid hagi esemeks oleva rahalise kohustuse enne hagi esitamist täitnud, kuid kostjad leidsid,

et hageja nõue on menetlusliku tasaarvestusega lõppenud.

2-21-9667

7 (8)

12. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et nad on menetlusliku tasaarvestusavalduse aluseks

olevaid nõudeid (kokku 7314,45 euro ulatuses) tõendanud.

12.1. Kostjad tuginesid menetlusliku tasaarvestusavalduse esitamisel järgmistele väidetavatele

nõuetele hageja vastu:

1) (kostja I) nõue 2640 eurot seoses sellega, et hageja ei ole täitnud kompromissilepingust

tulenevat kohustust tagastada kostjale I kuuluv vara, mille väärtus on 2200 eurot

(lisandub käibemaks) (nõue 1);

2) (kostja I) nõue 100 eurot seoses sellega, et kostja I tasus trahvid, mille hageja sai tema

kasutuses oleva sõidukiga kiiruse ületamise eest (nõue 2);

3) (kostja I) nõue 1574,45 eurot seoses sellega, et kostja I pidi maksma Inchape Motors

OÜ-le tehtud tööde eest tasumata jäetud arve (nõue 3);

4) (kostjate) nõue 3000 eurot seoses sellega, et hageja on meelitanud Blackpoint OÜ-sse,

mille juhatuse liige ta on, kostjate kliente, kelle kohta oli kompromissilepingus

kokkulepe, et hageja ei või neile pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada (nõue

4).

12.2. Nõude 1 näol on sisuliselt tegemist lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise

nõudega, mille õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1. Sellega nõustusid 16. novembri 2023. a

kohtuistungil ka kostjad (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:17:12). Kolleegium nõustub

maakohtuga, et kostjad ei ole tõendanud, et kostjate väidetud vara oleks hagejale või hagejaga

seotud äriühingutele üle antud ning milline oli selle vara väärtus. Vara üleandmist ja väärtust ei

tõenda kostjate esitatud vara nimekiri koos sellele lisatud hindadega (I kd, tl-d 112 ja 140), kuna

tegemist on kostjate seletusega TsMS § 199 lg 1 p 4 tähenduses, millel pole tõendiväärtust.

12.3. Nõuete 2 ja 3 õigusliku aluse kohta on kostjad leidnud, et tegemist on alusetu rikastumise

nõuetega, kuna kostja I maksis kõnealused summad hageja eest ära (16. novembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:22:36). Nende nõuete osas nõustub kolleegium maakohtuga,

et kostjad ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Sellega nõustusid ringkonnakohtu

istungil sisuliselt ka kostjad ise (vt samas, ajamärgid 00:19:20 ja 00:19:28). Nõude 2 osas

märkis maakohus põhjendatult, et kostjad ei ole tõendanud, et väidetavad kiiruseületamise

trahvid üldse eksisteeriksid ja et viidatud õigusrikkumised oleks pannud toime hageja. Nõude

3 tõendamiseks on kostjad esitanud üksnes Creditreform Eesti OÜ 25. novembri 2021. a e-kirja

(I kd, tl 113), millest nähtub, et kirja saatja menetluses on kostja I võlgnevus Inchape Motors

OÜ ees põhivõlaga 1534,45 eurot. Sellest kirjast ei nähtu, millal ja mille eest see võlg on

tekkinud. Samuti ei ole kostjad esile toonud ja tõendanud asjaolusid, mis annaks alust järeldada,

et tegemist oli kohustusega, mille oleks Inchape Motors OÜ-le pidanud täitma hageja ning et

kostja I on selle kohustuse täitnud hageja eest. Kostjate endi väidete kohaselt esitati arve seoses

sõidukiga, mida tööde tegemise ajal liisis kostja I (vt 24. jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll,

ajamärgid 00:14:17 ja 00:15:41). Seega ei anna asjas esitatu alust järeldada, et hageja oleks

kostjate arvel alusetult rikastunud.

12.4. Nõude 4 õigusliku alusena on kostjad viidanud äriseadustiku §-le 187 (16. novembri 2023.

a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:21:35). Kolleegium nõustub maakohtuga, et ka selle nõude

aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Muu hulgas ei ole kostjad tõendanud oma väidet, et

hageja oleks meelitanud kostjate kliente Blackpoint OÜ-sse, ega ka seda, et nimetatud

tegevusega oleks tekkinud kostjatele kahju.

12.5. Eelnevat arvestades nõustub kolleegium maakohtuga, et kostjad ei ole tõendanud, et neil

oleks olnud hageja vastu tasaarvestusavalduses nimetatud nõudeid, mistõttu kostjate

2-21-9667

8 (8)

menetluslikul tasaarvestusavaldusel ei olnud õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole hageja nõue

kostjate vastu tasaarvestusega lõppenud.

Menetluskulude jaotus

13. Kuna maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, ei ole seda TsMS § 173 lg 3

järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus maakohus hagi täielikult

rahuldas, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi põhjendatult

solidaarselt kostjate kanda.

14. Kuna kostjate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 3

järgi jätta hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate

menetluskulud nende endi kanda.

15. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

16. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)