2-23-7748/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

08.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7748

Tsiviilasi

X hagi ES Autod OÜ vastu võla nõudes. Hagi

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 05.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.09.2023 määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 27.05.2023 Harju Maakohtule hagi ES Autod OÜ (kostja), vastu.

Maakohus jättis hagi 03.08.2023 määrusega käiguta ja hageja esitas 08.08.2023 hagiavalduse

täienduse.

2. Hageja avaldustest nähtub, et ta soovib kostjalt 1500 € väljamõistmist. Hageja tõi esile, et

ostis kostjalt sõiduki, mille eest tasus 1540 € ning mille soetamisega seose kandis täiendavaid

kulusid 48 € (registreerimine), 36,63 € (liikluskindlustus) ja 62,50 € (kontroll). Sõidukil

ilmnesid puudused, mille kõrvaldamise eeldatava maksumusena nimetas hageja 1000 €. Hageja

avaldas, et soovib müügilepingu tühistada ja sõiduki kostjale tagastada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 05.09.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast.

Maakohus viitas TsMS § 3401 lg-le 2, § 371 lg 1 p-le 9 ja lg 2 p-le 2. Nende sätete alusel tuleb

jätta hagi menetlusse võtmata, sest hagiavalduse puudused on kõrvaldamata. Kohus kohustas

hagejat 03.08.2023 määrusega esitama selgelt väljendatud nõude hagiavalduse resolutsioonis,

menetlusosaliste andmed ja selgitama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus sedastas, et

hageja ei esitanud resolutsioonis selgelt väljendatud nõuet, millest oleks üheselt arusaadav,

kellelt, kelle kasuks ja milliste summade väljamõistmist hageja taotleb. Kohtul ei ole võimalik

menetleda hagiavaldust, millel puudub resolutsioon. Hagil, milles pole esitatud selgelt

formuleeritud nõuet, puudub rahuldamise perspektiiv.

2 (2)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Hageja esitas 07.09.2023 määruskaebuse, mida täiendas vastavalt maakohtu juhistele

15.09.2023. Hageja märkis, et vaidlustab maakohtu määrust täies ulatuses ja soovib jätkuvalt

hagiavalduse menetlusse võtmist. Hageja kirjeldas kaebuses senist menetlust ja tõi mh esile, et

hagiavalduse täiendus sisaldab lauset selle kohta, millise nõude ja kelle vastu hageja soovib

esitada. Hageja heidab maakohtule ka ette, et kui tema koostatud dokumentides oli endiselt

puudusi, saanuks maakohus juhtida neile täiendavalt tähelepanu.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja kaebusele ei vastanud. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 20.11.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

7. Vaidlustatud määrusega keeldus maakohus menetlemast hageja nõuet 1500 € saamiseks.

Rahalise nõude puhul on peamine kriteerium, et hageja nimetaks rahasumma, mille

väljamõistmist ta kostjalt soovib (vt nt TlnRnKm 29.09.2023, 2-23-6415, p 9; TlnRnKm,

13.11.2020, 2-19-13507 p 14.1). Hageja nõue 1500 € saamiseks vastab sellele tingimusele.

Ühtlasi on hagiavaldusest ja selle täpsustusest üheselt mõistetav, et hageja soovib nimetatud

rahasumma väljamõistmist kostjalt. Seadusest ei tulene pooltele kohustust, formuleerida oma

nõuded ja vastuväited resolutsioonina.

8. Samuti nähtub hagiavaldusest ja selle täpsustusest piisav asjaolude kogum, mille õigsust

eeldades saab hagi rahuldada. Kui hageja ei tugine selgelt müügilepingust taganemisele või

lepingu tühistamisele, siis saab selle puuduse kõrvaldada eelmenetluse käigus. Sarnaselt ei

väida hageja praegu üheselt, kas ta on teinud kostjale lepingust taganemise või tehingu

tühistamise avalduse, aga kuivõrd hageja tahe nähtub hagiavaldusest, siis on vastava avaldusena

eeldatavasti piisav hagiavalduse kostjale kättetoimetamine. Ringkonnakohus märgib, et hageja

nõue vastab TsMS § 405 lg 1 ls 1 tunnustele, st maakohus saab seda menetleda oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

9. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule.

10. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

11. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 ls 1 kohaselt võib

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.

Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)