2-23-16965/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Anu Vismann Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16965 Tsiviilasi X hagi Y (Y) vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (sünd xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja Y (sünd xxx, elukoht xxx, e-post: xxx) RESOLUTSIOON

1. Keelduda X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud X kanda.

3. Toimetada määrus Xle (Ya) kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt kuulub tasumisele riigilõiv 70 eurot. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused X (hageja) esitas 30.11.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. TsMS § 75 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

Kohus selgitab, et TsMS-is sisalduvaid rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimise sätteid saab kohaldada üksnes juhul, kui rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist ei reguleeri mõni Eesti Vabariigi suhtes siduv välisleping või Euroopa Liidu määrus.

Hagiavalduse kohaselt elavad hageja ja kostja mõlemad Serbias. 04.12.2023 esitas hageja kohtule täiendava selgituse, mille kohaselt on nii hagejal kui ka kostjal Venemaa Föderatsiooni kodakondsus.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline on Venemaa kodanik, tuleb rahvusvaheline kohtualluvus sellises vaidluses määrata Venemaaga sõlmitud õigusabilepingu alusel. Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamist ei mõjuta Euroopa Liidu piiriülese tsiviilkohtumenetluse määrused.

Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 esimene lause sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.

Kohus märgib, et kuivõrd kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigi territooriumil, ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev käesolevat ühisvara jagamise hagi lahendama. Hagejal on võimalik ühisvara jagamise hagi kostja vastu esitada Serbia kohtusse.

TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb keelduda X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu Eesti kohtule (Harju Maakohus).

TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Antud juhul on hagiavaldus, hagiavalduse täiendus ning nende lisad esitatud elektrooniliselt, mistõttu puudub vajadus hagimaterjali hagejale tagastamiseks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab riigilõivu tagastamise korda. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hagejal tuleb riigilõivu tagastamiseks kohtule esitada taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik