3-23-320/56 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn

Haldusasja number 3-23-320

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ekaterina Kouru

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

06.12.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.04.2024 (kaasa

arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 04.12.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse

Vene Föderatsiooni kodaniku X (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25

lg 2 alusel. Taotluse asjaolud, mis on välja toodud ka PPA 15.02.2023 Tartu Halduskohtule

esitatud taotluses, on järgmised:

1.1.

Puudutatud isik vabanes 17.02.2023 Viru Vanglast. Tal puudub seaduslik alus Eestis

viibimiseks. Talle on 02.09.2021 tehtud sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Isik on

vaidlustanud otsuse, millega PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa kehtetuks, tegi

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas kolmeaastast sissesõidukeeldu.

3-23-320

2(5)

1.2.

Isiku

jätkuv

kinnipidamine

on

vajalik

tema

dokumenteerimiseks

ning

väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli.

Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib.

1.3.

PPA esitas 28.04.2023 korduva tagasivõtutaotluse Venemaa Föderatsioonile puudutatud

isiku tagasivõtu osas. 25.07.2023 vastuse kohaselt on taotlus tagasi lükatud. PPA suhtluses

Välisministeeriumiga on selgunud, et Venemaa Föderatsiooni kodanike tagasivõtutaotluste

menetlemisel on liikmesriikidel sarnased mured – isikute dokumenteerimine on raskendatud ja

seetõttu võtavad dokumenteerimise protsessid tavapärasest oluliselt rohkem aega. PPA jätkab

siiski isiku dokumenteerimist ja edastas 04.12.2023 korduva tagasivõtutaotluse puudutatud

isiku osas. Hetkel ootab PPA vastust tagasivõtu osas.

1.4.

Esineb põgenemisoht. Isik on kahel korral kriminaalkorras karistatud (VSS § 68 p 4).

Teda on karistatud reaalse vangistusega. Varasemad karistused viitavad sellele, et ta suhtub

õiguskorda negatiivselt. Alates kinnipidamisest ei ole tema käitumine ja hoiakud muutunud.

Isik ei soovi Eestist lahkuda ega täida kaasaaitamiskohustust. Ta keeldub koostööst enda

dokumenteerimiseks. Põgenemisoht esineb ka tulenevalt VSS § 68 p-st 6.

1.5.

Isikul puudub reisidokument. PPA pakkus 27.02.2023 vestlusel isikule võimalust minna

taotlema tagasipöördumistunnistust, kuid ta keeldus sellest. Ta on enda dokumenteerimisest

tänaseni keeldunud. Isiku sõnul kahetseb ta Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse võtmist

2000. a. Isik soovis 02.05.2023 minna Vene Föderatsiooni saatkonda. Seal püüdis ta anda sisse

kodakondsusest loobumise taotlust, mida saatkond vastu ei võta, kuna ei võimalda

kodakondsusest loobumist. See näitab isiku soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki.

Isikuga vesteldi 04.12.2023 kaasaaitamiskohustuse ja dokumenteerimise osas, kuid isik ei olnud

nõus end dokumenteerima ega koostööd tegema.

1.6.

Isik ei soovi kodakondsusjärgsesse riiki minna. Tema ütlustest ja käitumisest nähtub, et

ta ei soovi Eestist lahkuda ja endale tagasipöördumiseks dokumenti taotleda. Sellega takistab

isik enda väljasaatmist. PPA praktika kohaselt on isikutega koostöös võimalik Vene

Föderatsiooni kodanikele dokumendid hankida umbes poole aastaga. Tagasivõtmiseks esitatud

taotluse lahendamine on aeganõudvam ning võib võtta aega üle 1,5 a. Seda ajakulu saaks

vältida, kui isik endale ise dokumenti taotleks.

1.7.

Leebemate meetmete tulemuslik kohaldamine ei ole võimalik, arvestades isiku

varasemat õigusvastast käitumist ja sellest tulenevat usalduse puudust, isiku soovimatust Eestist

lahkuda ja väljasaatmist vältida ning kahtlust, et vabaduses viibides hakkaks isik ennast varjama

ega täidaks järelevalvemeetmeid. Seega võib ta jääda Eestis PPA-le kättesaamatuks. Pole ka

usutav, et isik hakkaks vabaduses viibides ennast dokumenteerima.

2. PPA jäi 06.12.2023 kohtuistungil taotluse juurde. Täiendavalt selgitas PPA, et ilma isiku

abita on dokumenteerimise protsess aeganõudev ja Venemaalt dokumentide saamisega võib

minna ca 1,5 a alates esimese taotluse esitamisest. Vabaduses olevate isikute

dokumenteerimiseks on kulunud ka kuni 3 a. PPA-le teadaolevalt on isikul olnud varem

Venemaa Föderatsiooni pass, kuid ta ei ole PPA-le andnud selle koopiat. Isiku soovil viidi ta

Venemaa Föderatsiooni saatkonda, kuid seal proovis ta hoopis enda kodakondsusest loobuda,

kuigi saanuks sealt endale dokumente taotleda.

3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta ei soovi kinnipidamiskeskusesse jääda,

vaid olla koos oma perega. Eestis on tal vanemad ja lapsed. Ta ei nõustu Venemaa Föderatsiooni

tegevusega ega soovi sinna minna. Venemaaga ei seo teda miski. Koopiat varasemast passist tal

3-23-320

3(5)

ei ole. Ta on nõus järgima kõiki nõudeid ja koostööd tegema. Kunagi tulevikus võib tekkida

vajadus isikut tõendava dokumendi hankimiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Seaduses sätestatud

juhul annab kohus haldustoimingu

tegemiseks

loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).

5. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks

PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu

kaupa, kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb

kinnipidamise alus ja VSS § 23 lg-s 11 nimetatud põhimõtted. VSS § 25 lg 2 alusel pikendab

halduskohus pärast 6 kuu möödumist väljasaadetava välismaalase kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaega

kuu

kaupa,

kui

väljasaadetav

ei

täida

jätkuvalt

kaasaaitamiskohustust või kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib,

kuid kõige kauem 18 kuuks.

6. Puudutatud isik on Vene Föderatsiooni kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku

alust. PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa 02.09.2021 otsusega nr 15.3-3.1/6334-3

kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse (sundtäidetav) ning kohaldas sissesõidukeeldu 3

aastaks. Kaebaja on otsuse peale esitanud tühistamiskaebuse (haldusasi nr 3-21-2346),

mille menetlus on pooleli Tartu Halduskohtus. Esialgse õiguskaitse korras keelas

Tartu Halduskohus kaebaja Eestist väljasaatmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni,

ent Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2023 määruse kohaselt on esialgne õiguskaitse tühistatud.

Seega on puudutatud isik väljasaadetava staatuses.

7. PPA

taotluse

kohaselt

on

isiku

jätkuv

kinnipidamine

vajalik

02.09.2021

lahkumisettekirjutuse täitmiseks. Isikut ei ole praegu võimalik Vene Föderatsiooni välja

saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Kuna isik on vangistusest vabastatud

17.02.2023, on lahkumisettekirjutus sundtäidetav. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku

Venemaale väljasaatmiseks takistusi. PPA kinnitas ka kohtuistungil, et vaid reisidokumendi

puudumine on piiriületust ja väljasaatmist takistavaks teguriks.

8. PPA taotluse kohaselt on puudutatud isiku kinnipidamine vajalik põhjusel, et esineb

põgenemisoht. PPA tugineb põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-dele 4 ja 6. Nende

kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on korduvalt toime

pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus (p 4) ning samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Põgenemisohu

kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid

asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud

objektiivsetel asjaoludel.

9. Ehkki isikul on Eestis vanemad ja lapsed, saab põgenemisohu hindamisel arvesse võtta ka

minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikut on

kahel

korral

kriminaalkorras

karistatud,

neist

viimasel

korral

vangistusega

karistusseadustiku § 114 p 1 järgi. Lisaks karistusele on PPA arvesse võtnud ka muid

asjaolusid – juba 15.02.2023 taotluses põhjendati, et puudutatud isik on varasemalt eiranud

katseaja nõudeid, kuigi oli teadlik, et nõuete eiramine (kohustus alkoholi mitte tarvitada,

kohustus mitte lahkuda oma elukohast) toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise.

Isikut ei motiveerinud õiguskuulekale käitumisele isegi reaalse vangistuse oht, kuigi ka siis

3-23-320

4(5)

olid kaalul isiku jaoks olulised väärtused – võimalus osaleda laste kasvatamises ja elada

koos perega. Põhjendatud on kahtlus, et isik ei suuda vabaduses viibides järgida talle seatud

järelevalve meetmeid ning olla PPA ametnikele kättesaadav. Tema varasem käitumine

viitab hoolimatule suhtumisele oma kohustustesse või vähemalt suutmatusele oma

käitumist juhtida ja kohustusi alati nõuetekohaselt järgida. Põgenemisohu vähenemist ei

kinnita mh eeskujulik käitumine vangistuses viibimise ajal kontrollitud keskkonnas, kus ka

alkohol ei olnud kättesaadav. Seega esineb isiku varasematest õigusrikkumistest ja

käitumismustrist tulenevalt põgenemisoht.

10. Samuti on isik väljendanud, et ei soovi Venemaale minna ega taotleda endale

tagasipöördumistunnistust. Seda kinnitas ta kohtuistungil ja möönis, et ei asuks vabadusse

pääsedes endale tagasipöördumiseks vajalikke dokumente hankima, kuna ei soovi, et teda

Venemaale saadetaks.

11. Eelnevast tulenevalt saab praegusel juhul pidada tõenäoliseks, et isik ei pruugi vabaduses

viibides püsida PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja asub enda

väljasaatmist takistama. Põgenemise oht ei pea tähendama ohtu, et isik põgeneb välisriiki.

Põgenemise ohu olemasolu ei eelda seda, et isikul reaalsed võimalused end pikemat aega

politsei eest varjata. Põgenemine VSS tähenduses võib tähendada lihtsalt seda, et isik ei ole

edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks vajalikul ajal kättesaadav ning hoiab kõrvale

koostöö tegemisest enda välja saatmisele kaasa aitamiseks.

12. Lisaks põgenemisohu esinemisele tugineb PPA taotluses ka sellele, et isik ei täida

jätkuvalt kaasaaitamiskohustust ning tema tagasipöördumiseks vajalike dokumentide

hankimine vastuvõtvast riigist viibib.

13. Kohtupraktikas on leitud, et isiku tagasipöördumiseks vajalike dokumentide

puudumisele võib isiku kinnipidamisel tugineda siis, kui isik ei aita nende dokumentide

hankimisele kaasa. See eeldus on praegusel juhul täidetud. VSS § 264 lg 1 p 3 kohaselt on

väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele.

PPA on näidanud, et isik on keeldunud endale tagasipöördumistunnistust taotlemast. Seega ei

ole ta väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele kaasa aidanud.

14. Kaasaaitamiskohustuse rikkumise osas märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt peaks

kaasaaitamiskohustuse rikkumine seisnema muus kui väljasaatmiseks vajalike dokumentide

hankimisele kaasa aitamata jätmises. PPA taotluses ei ole esitatud põhjendusi, mis seostuksid

muude, sh VSS § 264 p-des 1, 2 või 4 nimetatud kaasaaitamiskohustuste täitmata jätmisega (s.o

kohustus anda suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi; esitada tähtsust omavad andmed ja

dokumendid; aidata kaasa isiku tuvastamisele ja kontrollimisele). Seega ei nähtu praegusel

juhul, et isik rikuks muus osas kaasaaitamiskohustust.

15. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad. Isik on näidanud, et

ta ei järgi kohtulahendist tulenevaid kohustusi, ka tema korduv kuritegude toime panemine ja

selgelt väljendatud soov Eestist mitte lahkuda viitavad sellele, et vabaduses viibides ei ole tal

motivatsiooni enda Eestist lahkumist korraldada ega väljasaatmiseks PPA-ga koostööd teha. On

usutav, et ta asub end varjama ja püüab leida võimalusi Eestis ebaseaduslikult viibimise

jätkamiseks ega pruugi ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Siiani ei ole isik soovinud soostunud

aitama kaasa dokumentide hankimisele. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda

hoiule võtta.

3-23-320

5(5)

16. Kuna isikut on praeguseks kinni peetud peaaegu 10 kuud, on tema kinnipidamise

pikendamine kuni 4 kuuks VSS § 25 lg 2 alusel võimalik. Samuti ei ole ületatud kinnipidamise

maksimaalset lubatud pikkust 18 kuud (VSS § 25 lg 2).

17. On usutav, et isiku väljasaatmine on aeganõudev, kui Eesti asutused peavad

diplomaatilisi kanaleid kaudu asuma Venemaalt vajalikke dokumente taotlema, ent olemasoleva

teabe pinnalt ei saa väita, et puudutatud isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks.

PPA-ga koostööd tehes on puudutatud isikul võimalik vabaneda kinnipidamiskeskusest

kiiremini. Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema

edasise kinnipidamise. Kohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema

turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamist välistavateks asjaoludeks ei saa olla

soov jääda Eestisse ja elada koos Eestis elavate lähedastega.

18. VSS § 25 lg 2 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa. Kuna

kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb

puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.

(allkirjastatud digitaalselt)