1-09-15577/47 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-15577

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. mai 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-15577 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi Süüdimõistetu J.O tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

J.O, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxa; RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada J.O*i temale Pärnu Maakohtu 10. veebruari 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15577 mõistetud karistuse 4 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik.

J.O mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 10.02.2010.a. otsusega KarS § 200 lg.2 p.4,7,8,9,10 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega. Karistusaja algust arvestatakse alates vahistamisest 20.04.2009, karistusaja lõpp 20. 04.2013.a. Praegu oleks võimalus vabaneda vaid elektroonilise järelevalve alla, tavakorras vabanemisaeg saabub 20.12.2011. Tartu Vangla on esitanud kohtule Konstantin Poljanski kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 (3) Tartu Vangla toetab J.O vabastamist vangistusest enne tähtaega koos elektroonilise

valve kohaldamisega. Elukoht on vabanemisel olemas perele kuuluvas kolmetoalises korteris abikaasa ja laste juures. Varasemalt töötas Soomes, praegu vabanemisel töökoht puuduks. Ehkki abikaasa ei tööta ja pere olukord keeruline, on lähedased vabanejat lubanud toetada. J.O on kergesti mõjutatav, ka kuriteod on pannud toime sõprade, s.h. isa kaasmõjul. Mõistab oma kuritegeliku käitumise olemust, kahetseb ja ei õigusta ennast. Oskab analüüsida kuritegu nii enda kui ka ohvrite seisukohast. Keskmisest kõrgem empaatiavõime ja analüüsivõime, samas kergemini mõjutatav. Uue kuriteo toimepanemise riske ei hinda vangla kõrgeks.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut, ei toeta J.O ennetähtaegset vabastamist. J.O lähivõrgustikku kuuluvad tema elukaaslane ja seitse last, kellest neli on alaealised. Omavahelised suhted peres head. Elama asuks vabaneja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Selles elukohas on elektroonilise järelevalve jaoks tingimused olemas ja täisealised pereliikmed on andnud oma nõusolekud seadme paigaldamiseks. Pere majanduslik olukord on keeruline. Ka J.O vabanemise järel plaanib tööle asuda tema abikaasa ja J.O jääks koju lapsi hoidma. Et J.O leiaks vabanemisel töö, peab ka tema abikaasa ebatõenäoliseks. Vabanemisel oleksid uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid keeruline majanduslik toimetulek, mõjutatavus, suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega ja oma tegude tagajärgedega mittearvestamine. Vabaduses on küll kindel elukoht ja lähedaste toetus olemas, kuid seni ei ole see osutunud piisavaks motivaatoriks elama õiguskuulekalt.

Kohus arutas J.O vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 27.04.2011.a. J.O andis seletuse, et ta kavatseb vabanemisel tööle minna. Tal on hirmus kuriteost rääkida, ta on oma süüst aru saanud. Enam seda ei kordu. Ta sattus teiste mõju alla, kuna ta ei töötanud. Ja kõik need teised elasid tema lähikonnas. Ta kavatseb nüüd teistega suhted katkestada. Ta soovib hakata graafiku alusel kahjusid hüvitama. Vangistuses on koostatud ITK (individuaalne täitmiskava). Prokurör ei toetanud J.O ennetähtaegset vabastamist. On varem korduvalt karistatud, antud võimalus ka tingimisi karistus kanda, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kannab karistust raske esimese astme kuriteo eest. Vabanemisel on majanduslikud tingimused rasked.

Kohtu seisukohad

J.O on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.O olnud vangistuses kaks aastat kaheksa päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (3)

Kohus on seisukohal, et J.O ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

J.O on enne viimase kuriteo toimepanemist kriminaalkorras karistatud neljal korral, nende hulgas ühel korral samalaadse kuriteo eest- röövimise eest ja relva kasutades. Tookord karistati teda tingimuslikult. Raske kuriteo toimepanemist teist korda ei saa isiku elus lugeda juhuslikuks asjaoluks, vaid see on seotud isiku hoiakutega ja väljakujunenud käitumisega. 2009 märtsikuus on J.O pannud uuesti toime koos kaaslastega ränkadel tingimustel röövimise. Toimepandud röövimise asjaolud iseenesest on sellised, mis ei võimalda ennetähtaegset vabastamist esimesel tekkival võimalusel- elektroonilise järelevalve alla. Elektrooniline järelevalve ei ole imerelv, mis iseenesest hoiaks ära uute õigusvastaste tegude toimepanemise. On ilmne, et J.O puhul on olulisimaks kuriteo sooritamise soodusteguriks tema lihtsalt mõjutatavus. Isiku vabanemisel samasse kogukonda ei ole uute kuritegude sooritamine välditav, kui isik ei läbi vangistuses sellekohast sotsiaalprogrammi ega õpi mõjutamist tõrjuma. Selliste oskuste omandamiseks tuleb vangistuses läbida sotsiaalprogramm ja seda on võimalik läbida ka tavavabanemise võimaluse saabumise ajaks (20.12.2011). Lisaks oskusele analüüsida oma tegu ja empaatiavõimele peab ta omandama oskuse öelda „ei“. J.O hakkamasaamist vabaduses ilma õigusvastaseid tegusid sooritamata toetaks ka temal kindla töökoha olemasolu, mis tõstaks nii tema enesehinnangut kui ka positsiooni teiste silmis. Selle nimel tasuks teha ettevalmistusi enne järgmise vabanemisvõimaluse lähenemist.

Kohus jätab J.O ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtunik Ülle Raag