3-23-1259/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1259

Haldusasi

T.D kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.05.2023 vastutusotsuse nr

13-7/01275-7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.D, esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 10.11.2023

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

08.01.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult

selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MAKSUMENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas 08.05.2023 vastutusotsusega nr 13-7/01275-7

T.D tasuma OÜ Botyrna Maslinowa maksuvõla kogusummas 51 984,79 eurot, millest 29 812,03

eurot on põhivõlg ja 22 172,76 eurot intress (edaspidi: VO).

08.05.2023 seisuga on OÜ Botyrna Maslinowa maksuvõlg 54 218,53 eurot, millest põhivõlg on

29 949,53 eurot ja intressivõlg 24 766,79 eurot. OÜ-l Botyrna Maslinowa on tasumata

maksustamisperioodi 06.2018 sotsiaalmaks 123,13 eurot, erijuhtude tulumaks 0,05 eurot,

käibemaks 29 688,85 eurot ning maamaks 137,50 eurot. OÜ-l Botyrna Maslinowa on tasumata

20.12.2022 koostatud intressinõue nr 13-3/150368 kogusummas 22 269 eurot.

1

OÜ Botyrna Maslinowa deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste sissenõudmiseks arestis

MTA äriühingu arvelduskontod kõikides krediidiasutustes alates 24.07.2018 ning intressinõude

osas alates 20.12.2022. Sissenõudmistoimingute tulemusena äriühingu ettemaksukontole laekumisi

toimunud ei ole. Viimane laekumine äriühingu ettemaksukontole toimus 07.08.2018 ja seda

tagastusnõude arvelt.

Äriühingul puudub registervara, millele sissenõuet pöörata ning maksuhalduri nõuet rahuldada. OÜ

Botyrna Maslinowa kustutati KMKR registrist 28.08.2018 ning viimane majandusaasta aruanne

esitati 2018. a majandusaasta kohta. MTA hinnangul ei ole OÜ Botyrna Maslinowa tegutsev

äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet

rahuldada.

OÜ Botyrna Maslinowa (endise ärinimega Kascon Grupp OÜ) registreeriti äriregistris 17.02.2017.

T.D oli selle juhatuse liige perioodil 17.02.2017 kuni 13.08.2018 ehk äriühingu maksuvõla

tekkeperioodil. Nimetatud perioodil oli kaebajal äriühingust ka 1/3 osa. 17.02.2017 kuni

29.05.2018 oli äriühingu juhatuse liikmeks ka D.I ning perioodil 17.02.2017 kuni 15.05.2018 W.D.

Äriühing tegeles äriühing elamute ja mitteeluhoonete ehitusega.

T.D juhatuse liikmeks oleku perioodil jättis Botyrna Maslinowa OÜ tasumata

maksustamisperioodi 06.2018 maksukohustused kogusummas 29 812,03 eurot. Kaebaja kui OÜ

Botyrna Maslinowa maksuvõla tekkeperioodi juhatuse ainus liige eelistas eraõiguslikke

võlausaldajaid maksuhaldurile ning jättis seetõttu äriühingu maksukohustused täielikult ja

tähtaegselt tasumata, kuigi äriühingul maksukohustuste täitmiseks oli piisavalt raha. Kui kaebaja ei

oleks rikkunud juhatuse liikmena tasumiskohustust ning oleks korraldanud OÜ Botyrna Maslinowa

rahaliste vahendite arvelt maksukohustuste täitmise proportsionaalselt teiste võlausaldajatega, oleks

olnud võimalik OÜ Botyrna Maslinowa deklareeritud maksukohustuste täielik ja tähtaegne

tasumine ning maksuvõlga ei oleks tekkinud. Seega esineb kaebaja toime pandud rikkumiste ja OÜ

Botyrna Maslinowa maksuvõla vahel põhjuslik seos. Kaebaja jättis täitmata ka OÜ Botyrna

Maslinowa rahalise kõrvalkohustuse, s.o arvestamata ja tasumata intressi deklareeritud

maksukohustustelt. Kui ta ei oleks tekitanud äriühingule maksuvõlga, ei kuuluks sellelt ka

arvestamisele ja tasumisele intress. Seega tuleb intressivõlg summas 22 172,76 eurot lugeda

kaebaja tegevuse tulemuseks.

Kaebaja suhtes rakendub VO väljastamisel viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Varaseim

VO-ga sissenõutav maksukohustus pärineb perioodist 06.2018 (TSD) ning varaseima maksusumma

määramise tähtaeg saabub 10.07.2023. Seega ei ole möödunud maksukorralduse seaduse (MKS) §

98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 07.06.2023 T.D kaebus MTA 08.05.2023 vastutusotsuse nr 13-

7/01275-7 tühistamiseks.

Kohus võttis kaebuse 18.07.2023 määrusega menetlusse. Sama määrusega rahuldas kohus kaebaja

03.07.2023 esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas vaidlusaluse VO täitmise edasiulatuvalt,

lubades vastustajal teostada üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1-2 ja 4-5 sätestatud täitetoiminguid

(resolutsiooni punkt 1).

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Antud juhul ei ole täidetud VO tegemise eeldused (MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1, § 96 lg 1; Riigikohtu

otsus nr 3-19-1161/40, p 12) ning VO on tehtud aegumistähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole

tegutsenud eesmärgiga jätta maksud tasumata. Maksud tuleb tasuda äriühingu vara arvelt ning

juhul, kui äriühingu maksejõuetus ei ole tingitud juhatuse liikme kohustuste rikkumisest, pole alust

VO teha. Seega on oluline kindlaks teha, kas äriühingu juhatus on täitnud oma juhtimiskohustust

2

korraliku ettevõtja hoolsusega (äriseadustiku § 187 lg 1) või jätnud õigusvastaselt talle pandud

kohustused täitmata.

4. MTA ei ole soovinud kogu vastutusmenetluse käigus välja selgitada tegelikke asjas tähtsust

omavaid asjaolusid, majanduslikku olukorda ja põhjuseid, vaid on talitanud nii, nagu tal oleks

kiirem ja mugavam oma tegeliku eesmärgini jõuda – väljastada igal juhul äriühingu endisele

juhatuse liikmele VO. Senine menetluse käik on tõestanud, et ärakuulamisõiguse tagamine on

olnud üksnes näiline, uurimispõhimõtet ei ole järgitud, rahuldamata on jäetud kõik kaebaja

esitatud taotlused jne.

5. On teada, et sama järjekoha võlausaldajate nõuded rahuldatakse proportsionaalselt

pankrotimenetluses, samas täitemenetluses aga hoopis vastavalt nõuete esitamise järjekorrale

(prioriteedipõhimõte). Mõlemal juhul lähtutakse seaduses sätestatud selgest ja arusaadavast

eriregulatsioonist. MTA küll tunnistab, et äriühingu juhatuse liikmel ei ole seadusest tulenevat

kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, kuid ta peab mõistliku ettevõtja

hoolsusstandardi raamidesse jäädes täitma oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning

erinevate võlausaldajate huve arvestades. Isegi proportsionaalse nõuete rahuldamise korral ei ole

eelduslikult võimalik täita ühtegi nõuet 100%-liselt, st ebaloogiline ning täiesti vale on MTA

järeldus, et siis oleks olnud võimalik maksukohustuse täielik täitmine ning maksuvõlga ei oleks

tekkinud. Järelikult MTA siiski eeldab, et ka tavasituatsioonis tuleb maksuhaldurit eelistada teistele

võlausaldajatele. See aga ei ole seaduslik ega loogiline, kuna MTA tunnistab ka ise, et Kascon

Grupp OÜ (hilisem ärinimi OÜ Botyrna Maslinowa) näol ei olnud tegemist makseraskustesse

sattunud äriühinguga.

6. Kaebaja on esitanud vastutusmenetluse käigus oma 26.02.2023 kirjalikus vastuses taotluse G.L-

ilt ütluste võtmiseks (teabe andmise nõudmiseks). Sama taotlust korrati 17.04.2023 kaebaja

esindaja poolt. MTA poolt on jäetud kõik kaebaja taotlused järjekindlalt rahuldamata. 09.08.2018

sõlmiti müüjate ja ostja Autobella OÜ (juhatuse liige G.L ) vahel osaühingu osade müügileping.

Müügilepingu punktides 2.1.8 ja 2.3.3 sisalduvad notari poolt kontrollitud ja tõestatud lepingu

osaliste tahteavaldused selle kohta, et müüjad on avaldanud ostjale kogu informatsiooni äriühingu

majandusliku ja finantsilise olukorra, samuti varaliste õiguste ja kohustuste kohta ning ostja on

teadlik 30 170 euro suuruse maksuvõla olemasolust lepingu sõlmimise päeva seisuga, kuid

vaatamata sellele soovib tehingu teha lepingus sätestatud tingimustel.

7. MTA on küll viidanud, et pöördus 13.09.2018 korralduse nr 9-1/3630 alusel OÜ Botyrna

Maslinowa poole maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise võimaluste kohta, kuid

äriühing jättis tema suhtes väljastatud korralduse täitmata. Samuti pöördus MTA 17.10.2018

korralduse nr 9-1/3630-321 alusel D.I ning 17.10.2018 korralduse nr 9-1/3630-2 alusel OÜ

Ordveks poole ning täiendavate asjaolude kindlakstegemiseks pöörduti ka Swedbank AS ning SEB

Pank AS poole. Seda ei ole aga tehtud kaebaja suhtes läbi viidud vastutusmenetluse ajal (s.o. alates

10.02.2023). Seega tuleb need asjaolud ilmtingimata välja selgitada kohtumenetluses, kus

põhiküsimus on selles, kas kaebaja vastutab solidaarselt äriühingu maksukohustuste eest või mitte.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, jäädes kõigi VO-s esitatud seisukohtade juurde.

Käesoleval juhul on juhatuse liikme vastutuse eeldused täidetud. Kaebaja on Kascon Grupp OÜ

(hilisema ärinimega OÜ Botyrna Maslinowa) juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud kohustust

korraldada esindatava tasumiskohustus. Selle kohustuse rikkumise tulemusel tekkis äriühingul

maksuvõlg ning põhivõla mittetasumine tõi kaasa ka intressivõla tekke.

9. Ilmselgelt väär on kaebuse esitaja väide, nagu oleks ärakuulamisõiguse tagamine olnud üksnes

näiline. Maksuhaldur on andnud kaebajale võimaluse seletuse andmiseks vastutusmenetluses ning

3

saatnud talle ka VO projekti, võimaldades vastuväidete ja taotluste esitamist. VO-s analüüsis

maksuhaldur kaebaja seisukohti ja taotlusi ning vastas neile. Maksuhalduri mittenõustumine

kaebaja väidetega või tema taotluste rahuldamata jätmine ei tähenda, et kaebaja ärakuulamisõigust

oleks rikutud. Kaebaja esindaja üritab jätta muljet, nagu oleks maksuhaldur põhjustanud selle, et

kaebaja pidi kaebuse esitamisega kiirustama. Vaidlust ei ole, et kaebaja sai VO e-maksuameti

vahendusel kätte juba 08.05.2023 ning asjaolu, et kaebaja sellest enda esindajat ei informeerinud, ei

ole etteheidetav maksuhaldurile.

10. Kaebaja ei ole väitnud, et äriühing oleks olnud maksukohustuse täitmata jätmise ajal

makseraskustes. Seega jääb selgusetuks, miks poleks tema hinnangul võimalik olnud nõudeid

100%-liselt täita. Maksuhaldur ei eelda, et maksuhaldurit tuleks teistele võlausaldajatele eelistada.

Olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma kohustusi erinevate võlausaldajate

ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele

võlausaldajatele, kuid ta peab mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamidesse jäädes täitma oma

kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades

(Riigikohtu otsus nr 3-19-1161/40, p-d 16.3 ja 16.5 ja seal viidatud varasem praktika). Praegusel

juhul aga ei nähtu, et kaebaja juhitud äriühing oleks maksuvõla tekkimise ajal üldse olnud

makseraskustes. Maksuhaldur analüüsis põhjalikult äriühingu laenukohustusi ja nende täitmist,

samuti äriühingu vara müügist saadud tulusid ja nende kasutamist, et selgitada välja, kas kaebajal

oleks olnud võimalik paralleelselt teiste kohustustega täita ka äriühingu maksukohustusi.

Maksuhaldur jõudis järeldusele, et äriühingu majanduslik seis maksuvõlgade tekkimise ajal oli

selline, et tal oleks olnud võimalik täita kõigi võlausaldajate nõuded, sealhulgas ka maksunõuded.

Ka kaebaja ise ei väida, et äriühingul puudusid vahendid maksuvõla tasumiseks, samas ei ole

kaebaja esitanud vähimaidki põhjendusi, miks sellises olukorras maksukohustused täitmata jäeti.

Eelneva põhjal saab järeldada, et kaebaja jättis äriühingu juhatuse ainuliikmena tahtlikult äriühingu

maksukohustused täielikult täitmata ja lahkus juhatusest ning seejärel äriühing võõrandati.

11. Maksuhaldur on VO-s viidanud kohtupraktikast tulenevale seisukohale, et äriühingu

võõrandamise ja juhatuse liikme kohalt lahkumise eesmärgiks saab pidada vastutuse vältimist

maksuvõla tasumata jätmise eest. Seega tuleb järeldada, et äriühingu juhtimisest kõrvaleastumine

toimus vastutuse välistamiseks. Maksuhaldur on asjakohaselt leidnud, et kaebaja suhtes kuulub

kohaldamisele viieaastane maksusumma määramise tähtaeg aegumistähtaeg. On ilmne, et kaebaja

ei ole nõuetekohaselt täitnud kaasaaitamiskohustust, kuna jättis maksuhalduri 10.02.2023

korralduse sisuliselt täitmata, esitades põhjenduseks, et ta ei oma mingisugust infot OÜ Botyrna

Maslinowa kohta. VO-s on asjakohaselt märgitud, et 10.02.2023 korralduses oli nimetatud ka OÜ

Botyrna Maslinowa varasem ärinimi Kascon Grupp OÜ, mis ei saanud kaebajale tundmatu olla,

lisaks oli korralduses välja toodud võla tekkimise aeg ja summa. Ka kaebajale esitatud küsimustest

nähtus, et temalt sooviti informatsiooni selle aja kohta, mil ta oli äriühingu juhatuse liige. Kaebaja

esitatud vabandus oli otsitud ning tegelikult hoidis kaebaja teadlikult maksuhaldurile teabe

andmisest kõrvale.

12. Maksuhaldur on VO-s põhjendanud ka seda, miks ei pea vajalikuks G.L-ilt , D.I-lt ega W.D-

lt seletuse võtmist. Kaebaja kui äriühingu juhatuse liikme vastutuse tuvastamise seisukohalt ei

oma tähendust, millised olid Autobella OÜ (mille juhatuse liige on G.L ) motiivid äriühingu

omandamisel. Maksuhaldur annab VO-s hinnangu võlgade tekkimise ajal äriühingut juhtinud isiku

tegevusele. Ka D.I ja W.D ei olnud vaatlusalusel perioodil äriühingu juhatuse liikmed. Nii ei ole

nimetatud isikute ülekuulamine tunnistajatena vaidluse lahendamise seisukohalt vajalik.

13. Asjaolu, et äriühingu maksuvõlg oli osade müügilepingus välja toodud, ei mõjuta kaebaja

vastutust maksuvõla eest. Maksuhalduri etteheited kaebajale ei puuduta deklareerimiskohustust

ning maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud deklareeritud maksukohustuse õigsust. Küll aga

leiab maksuhaldur, et kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada

esindatava tasumiskohustus.

4

14. Vastuseks kaebaja väitele, et maksuhaldur viitab tõendite kogumisele enne vastutusmenetlust,

märgib vastustaja, et maksumenetluses on teistest menetlustest saadud tõendite kasutamine täiesti

lubatav. Maksuhaldur on kaebaja vastutusmenetluses kogunud piisavalt tõendeid (sh teistest

menetlustest), mis võimaldasid anda hinnangu, et kaebaja tegevus äriühingu juhtimisel ja äriühingu

maksuvõlgade tekkimine on põhjuslikus seoses ning et seetõttu on kaebaja on vastutav äriühingu

maksuvõlgade eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Halduskohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama

vastutusotsuse põhjendusi. HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on

vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda

põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastutusotsus on

põhjendatud piisaval määral, mistõttu lasub maksukohustuslasel MKS § 150 lg 1 kohaselt

maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

Uurimispõhimõtet maksumenetluses rikutud ei ole. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja

kogutud tõendid ei ole lükanud ümber vastutusotsuses tehtud järeldusi.

16. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja või tegevjuht rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Seega äriühingu juhatuse liige ei vastuta

solidaarselt maksukohustuslasega isiklikult oma varaga mitte igasuguse äriühingu maksuvõla eest,

vaid teeb seda üksnes siis, kui ta on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi tahtlikult või

raskest hooletusest ning selle tagajärjel on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu otsus nr 3-19-1161/40,

p 12 ja seal viidatud varasem praktika). Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-37-13 leiti, et äriühingu

juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevad rikkumised saavad tuua kaasa

vastutusotsuse tegemise üksnes erandjuhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liikme tegevuse eesmärk

oli jätta maksud tasumata. Seega on Riigikohus leidnud, et ka äriühingu sisesuhtes tehtud

eraõiguslikud otsustused võivad teatud juhtudel kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse äriühingu

maksuvõla eest.

17. MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus,

hooletus) tuvastamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. VO-s asus MTA

seisukohale, et kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Tahtlus

on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase

tagajärje soovimine), kuid hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega, s.o kohaste

nõuete mittejärgimine. Kui isik teab temal lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1) olemasolust või peab

seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma ja jätab kohustuse täitmata, siis ei saa

olla eluliselt usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge, s.o maksuvõla teket (Riigikohtu otsus nr

3-20-1415/25, p 12.2 ja seal viidatud varasem praktika).

18. Juhatuse liige peab pidevalt jälgima äriühingu majanduslikku olukorda ning on MKS § 8 lg 1

järgi kohustatud korraldama majandustegevuse viisil, mis peab silmas äriühingul lasuvat

avalik-õiguslikku kohustust täita täielikult ja tähtaegselt maksukohustus. Olukorras, kus

makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole

juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele,

kuid ta peab mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamidesse jäädes täitma oma kohustusi

proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (Riigikohtu otsus nr

3-19-1161/40, p-d 16.3 ja 16.5 ja seal viidatud varasem praktika).

5

19. Kontrolliperiood oli 2018. aasta juunikuu, sellel ajal ehk äriühingu maksuvõla tekkeperioodil

oli juhatuse ainus liige T.D (juhatuse liige 17.02.2017 kuni 13.08.2018). Maksuvaidlus on lepingu

1 üle (esimese ridaelamuboksi võõrandamisest tekkinud maksuvõlg), lisaks on lepingud 2 ja 3

(korterite võõrandamised D.I-le ja W.D-le). Nendest tekkinud maksuvõlad aga VO-s ei kajastu,

kuna sellel ajal ei olnud kaebaja enam Kascon Grupp OÜ juhatuse liige.

20. Kascon Grupp OÜ endised juhatuse liikmed D.I (juhatuse liige 17.02.2017 kuni 29.05.2018) ja

W.D (juhatuse liige 17.02.2017 kuni 15.05.2018) nimetasid end istungil passiivseteks investoriteks:

mõlemad laenasid äriühingule raha, ent ehkki olid ühtlasi juhatuse liikmed, ei tegelenud

juhtimisotsustega. Enda kinnitusel said nad tagasi oma investeeringu ning mõlemad kinnitasid

istungil ühtlasi, et „kahjumisse nad ei jäänud“. D.I kohtuistungil antud kinnituste kohaselt

investeeris ta Kascon Grupp OÜ-sse 150 000 euro ringis, kuid kirjalikuslaenulepingus on

laenusumma 100 000 eurot. Korteri ostis ta 170 000-ga tasaarvelduse teel. D.I kinnitas istungil, et

„mingit tulu ta sealt sai“. W.D kinnitusel oli ta andnud kaks laenu: ühe eraisikuna ja teise oma

äriühingu Ordvex OÜ nimel. Ordvex OÜ kokku laenas 80 000 eurot. W.D ise laenas 65 000 ja

tema äriühing Alakas OÜ täiendavalt 20 000 eurot, seega kokku 165 000 eurot. W.D väitis, et tal

on raske öelda, kas ta sai oma raha tervikuna tagasi või tuli kerge miinus, kuna ta sai küll korteri

hinnatuna 185 000 eurole, kuid võõrandas ise selle hiljem 165 000 euroga. W.D kinnitas, et

äriühing talle siiski võlgu ei jäänud, kuna võlga korteriga tasaarveldades arvestati talle

võlasummast 15 000 eurot rohkem. Seega said endised juhatuse liikmed oma nõuded täies ulatuses

rahuldatud ning tõenäoliselt ka mingi kasumi (pärast Kivi tn 18-3 müügist toimunud laekumist

tagastati Ordveks OÜ-le laen kogusummas 131 000 eurot ja W.D-le tagastas Botyrna Maslinowa

OÜ laenu 16 000 eurot ja laenu summas 10 000 eurot OÜ-le Alakas), samas kui maksuvõlga ei

vähendanud äriühing üldse. Müügilepingutes on märgitud ka käibemaks, müüjal Kascon Grupp

OÜ-l pidi aga olema lepingu sõlmides arusaadav, et seda käibemaksu riigile ei ole võimalik tasuda.

Kascon Grupp OÜ müügi ajal oli maksuvõlg 30 170 ja korterite müükidelt D.I-le ning W.D-le

lisandus käibemaksukohustus ca 60 000 eurot.

21. T.D pidi aru saama, et müües korterid tasaarvelduse teel D.I-le ja W.D-le, jäävad äriühingu

olemasolevad ja tulevased maksuvõlad tasumata, kuna nendeks lihtsalt ei jätku enam raha. Kaebaja

müüs Kascon Grupp OÜ G.L ja X.X abil, kes on tuntud äriühingute likvideerijad. Äriühingul ei

olnud sellel hetkel enam vara, küll oli üle 30 000 euro suurune maksuvõlg. G.L kinnitusel ta

äriühingu dokumente endale ei saanud, tema roll piirdus äriühingu omandiõiguse ülemineku

vormistamisega.

22. Kaebaja ei ole väitnud, et Kascon Grupp OÜ oleks olnud maksukohustuse täitmata jätmise ajal

makseraskustes. Seega jääb selgusetuks, miks poleks tema hinnangul võimalik olnud nõudeid

100%-liselt täita. Olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma kohustusi

erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada

maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, kuid ta peab mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi

raamidesse jäädes täitma oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate

võlausaldajate huve arvestades (Riigikohtu otsus nr 3-19-1161/40, p-d 16.3 ja 16.5 ja seal viidatud

varasem praktika). Praegusel juhul aga ei nähtu, et kaebaja juhitud äriühing oleks maksuvõla

tekkimise ajal üldse olnud makseraskustes. Maksuhaldur on analüüsinud Kascon Grupp OÜ

laenukohustusi ja nende täitmist, samuti äriühingu vara müügist saadud tulusid ja nende

kasutamist, et selgitada välja, kas kaebajal oleks olnud võimalik paralleelselt teiste kohustustega

täita ka äriühingu maksukohustusi. Ka kaebaja ise ei väida, et äriühingul puudusid vahendid

maksuvõla tasumiseks, samas ei ole kaebaja esitanud adekvaatseid põhjendusi, miks sellises

olukorras maksukohustused täitmata jäeti. Eelneva põhjal saab järeldada, et kaebaja jättis äriühingu

juhatuse ainuliikmena tahtlikult äriühingu maksukohustused täielikult täitmata ja lahkus juhatusest

ning seejärel äriühing võõrandati.

6

23. T.D juhatuses oleku ajal võõrandati Kascon Grupp OÜ Awudu Ogunniyi OÜ-le (endise

ärinimega Autobella OÜ). Maksuhaldur on õieti järeldanud, et Kascon Grupp OÜ võõrandati

professionaalsetele firmade likvideerijatele. Äriühingu võõrandamise ja juhatuse liikme kohalt

lahkumise kõige tõenäolisem eesmärk vastutuse vältimine maksuvõla tasumata jätmise eest. Seega

järeldus, et äriühingu juhtimisest taandumine toimus vastutuse välistamiseks, on asjakohane.

Seetõttu on maksuhaldur ka õigesti kohaldanud kaebaja suhtes kuulub kohaldamisele viieaastane

maksusumma määramise tähtaeg aegumistähtaeg.

24. Kaebaja kinnitusel oleks tegelik rahateenimine oleks pidanud tulema Rootsi turult ning Eestis

oli vaja vaid püsivat töökohta, kus mehed saaksid omale püsiva töökoha, kuna Rootsis üle 180

päeva ei saanud korraga olla ja töömehi oli vaja neid lähetada. Kohus ei välista, et see võis aastal

2017 isegi nii olla. Kascon Grupp OÜ 2017. aasta majandusaasta aruandes ei ole küll Rootsi

projektide kordagi mainitud (seal on põhitegevuseks Kivi kinnisvaraobjekti ehitus), ent müügitulu

jaotuses tegevusalade lõikes on kajastatud ka tööjõu rent (98,1% müügitulust on ajutise tööjõu

rendist). Vaidlust ei ole selles, et 2017. aastal on Kascon Grupp OÜ pangakonto väljavõtetele

laekunud regulaarselt Ardis Ehitus OÜ-lt (kaebaja selgitustel seoses Rootsi projektidega), kuid

seda 2017. aastal ja mitte enam 2018. aastal. Seega ei ole tõsiseltvõetavad kaebaja selgitused, et

viimase kahe ridaelamuboksi (rahata) võõrandamise hetkel 2018. aastal oli äriühingul saada Ardis

Ehitus OÜ-lt ca 300 000 eurot.

25. Sellises olukorras ei saa pidada MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustuste täitmiseks seda, et

investoritele tagastatakse nende raha ja makstakse isegi veidi boonust, samas kui maksukohustus

kavatsetaksegi jätta tasumata. Siin ei ole küsimus selles, et maksuhaldurit oleks pidanud teistele

võlausaldajatele eelistama. Kui Kascon Grupp OÜ oleks kasvõi osaliselt maksuvõla tasunud ja

jätnud selleks osa võlga D.I-le tasumata, saaks olukorda pidada maksuhalduri seisukohalt

rahuldavaks. Siin aga on ilmselgelt eelistatud äriühingu endisi juhatuse liikmeid/investoreid

maksuhaldurile, kuna viimase nõue jäi tervikuna tasumata. Kaebaja pidi seda olukorda mõistma ja

seetõttu tahtma tekkinud tagajärgi (maksuvõla tasumata jätmist) või äärmisel juhul olema selles

osas raskelt hooletu.

26. Kaebaja on ka selgitanud, et oli vaja, et Kascon Grupp OÜ jätkaks Rootsis ehitamist, seega oli

vaja, et see äriühingu nimi jätkab, ning selleks äriühing uutele omanikele müüdigi. Samas esimesel

võimalusel peale äriühingu võõrandamist ikkagi vahetati Kascon Grupp OÜ ärinimi ära OÜ-ks

Botyrna Maslinowa, mis ei lähe kokku kaebaja selgitustega, et Rootsis ehitamise tarbeks pidi sama

äriühingu nimi Eesti poolsel lepingupartneril säilima. OÜ Botyrna Maslinowa kustutati KMKR

registrist 28.08.2018 ning viimane majandusaasta aruanne esitati 2018 a. majandusaasta kohta,

seega ei jätkunud sisuline äriühingu tegevus. Meie hinnangul ei ole OÜ Botyrna Maslinowa

tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet

rahuldada. Kaebaja kinnitas istungil, et lootis lepingute 2 ja 3 tegemise hetkel, et talle laekub

tasumata arvete eest 300 000 eurot, ometi seda ei juhtunud, taolisi laekumisi ei ole tulnud. Kaebaja

kinnitus, et lepingute 2 ja 3 tegemise hetkel ei olnud rahalisi probleeme, samas järgmisel kuul olid

need äkki tekkinud, ei ole veenvad. Tõepoolest oli juunis 2018 Kascon Grupp OÜ-l veel kinnisvara

(kaks viimast ridaelamu boksi), kuid kaebaja juhendamisel võõrandati need reaalset raha saamata.

Selliselt asetas kaebaja Kascon Grupp OÜ olukorda, kus olemasolevate ja ka viimase kahe

ridaelamuboksi müügist tekkivate maksuvõlgade (kokku ca 90 000 eurot) tasumine ei olnud enam

võimalik. Laekumata arveid 2018. aastal Rootsi ettevõtlusest haldusasja materjalidest näha ei ole.

27. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja protsessuaalse vastuväitega, nagu oleks ärakuulamisõiguse

tagamine vastutusmenetluses olnud üksnes näiline. Maksuhaldur on andnud kaebajale võimaluse

seletuse andmiseks vastutusmenetluses ning saatnud talle ka VO projekti, võimaldades

vastuväidete ja taotluste esitamist. VO-s analüüsis maksuhaldur kaebaja seisukohti ja taotlusi ning

vastas neile. Maksuhalduri mittenõustumine kaebaja väidetega või tema taotluste rahuldamata

jätmine ei tähenda, et kaebaja ärakuulamisõigust oleks rikutud. Kaebaja esindaja üritab jätta muljet,

7

nagu oleks maksuhaldur põhjustanud olukorra, et kaebaja pidi kaebuse esitamisega kiirustama.

Vaidlust ei ole, et kaebaja sai VO e-maksuameti vahendusel kätte juba 08.05.2023 ning asjaolu, et

kaebaja sellest enda esindajat ei informeerinud, ei ole etteheidetav maksuhaldurile.

28. On ilmne, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt täitnud kaasaaitamiskohustust, kuna jättis

maksuhalduri 10.02.2023 korralduse sisuliselt täitmata, esitades põhjenduseks, et ta ei oma

mingisugust infot OÜ Botyrna Maslinowa kohta. VO-s on asjakohaselt märgitud, et 10.02.2023

korralduses oli nimetatud ka OÜ Botyrna Maslinowa varasem ärinimi Kascon Grupp OÜ, mis ei

saanud kaebajale tundmatu olla, lisaks oli korralduses välja toodud võla tekkimise aeg ja summa.

Ka kaebajale esitatud küsimustest nähtus, et temalt sooviti informatsiooni selle aja kohta, mil ta oli

äriühingu juhatuse liige. Kaebaja esitatud vabandus oli otsitud ning tegelikult hoidis kaebaja

teadlikult maksuhaldurile teabe andmisest kõrvale.

29. Eeltoodud põhjustel on vastutusotsus õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Kaebus jääb

rahuldamata.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda.

Allkirjastatud digitaalselt

8