4-23-2679/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2023. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2679 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi B.R.N ja O.D kaebus Maksuja Tolliameti 27.07.2023. a otsuse peale väärteoasjas nr 930023000498 Menetlusalune isik O.D isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX Menetlusalune isik B.R.N registrikood XXX; asukoht XXX; e-post XXX Kaitsja Sven Paaver

(lepinguline kaitsja); e-post XXX Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet registrikood: 70000349; asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn; epost emta@emta.ee Väärteoasja arutamise viis kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata ning Maksuja Tolliameti 27.07.2023. a otsus väärteoasjas nr 930023000498 muutmata.

2. Rahatrahvid tuleb tasuda Maksuja Tolliameti 27.07.2023. a otsuses nr

930023000498 märgitud arvelduskontodele ning seal toodud viitenumbritega 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

3. Jätta rahuldamata taotlus kaebajate menetluskulude Eesti Vabariigilt

väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 / 6

Menetluse käik

27.06.2023. a koostas Maksuja Tolliameti maksuauditi osakonna väärteomenetleja K.N. väärteoprotokolli selle kohta, et O.D B.R.N juhatuse liikmena jättis töötamise registris tööle asumise hetkeks registreerimata M.B. töötamise alustamise. Ehkki M.B. töötas 01.11.2022. a N.R.õppehoone ehitusel, registreeriti ta B.R.N raamatupidaja T.M. vahendusel tagantjärgi 02.11.2022. a kell 11.05. Sellega rikkus O.D maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg 2 ja 3 ning pani toime MKS § 154 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuna O.D pani väärteo toime B.R.N huvides, siis vastutab M.B. töötamise alustamise õigeaegse registreerimata jätmise eest MKS § 154 lg 2 järgi ka B.R.N.

Maksuja Tolliameti 27.07.2023. a otsusega väärteoasjas nr 930023000498 karistati O.D-d MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot ja B.R.N MKS § 154 lg 2 järgi rahatrahviga 200 eurot.

11.08.2023. a esitasid menetlusalused isikud O.D ja B.R.N kaitsja Sven Paaveri vahendusel nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja 27.07.2023. a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, kuna menetlusaluste isikute teos puuduvad väärteotunnused.

Kaebuses leitakse, et O.D ei vastuta MKS § 154 lg 1 järgi, kuna seaduse järgi on kohustus töötamine registreerida mitte juhatuse liikmel, vaid töötamist võimaldaval isikul, kelleks käesoleval juhul oli B.R.N. Samas ei saa M.B. töötamise registreerimata jätmise eest karistada ka B.R.N . MKS § 154 lg-s 1 sätestatud väärtegu eeldab registreerimata jätmist. M.B. töötamine oli aga B.R.N raamatupidaja poolt registreeritud ja järelikult puudub ka äriühingu puhul väärteokoosseis. Veel märgitakse kaebuses, et registrikanne tehti samal päeval, kui M.B. töötamine algas, ja seega on töötamist võimaldav isik teinud registreerimise õigel ajal. Tegemist on arusaamatusega, sest menetleja ise on kuupäevades eksinud. Menetleja on tõendite loetellu märkinud, et vaatluse protokoll koostati 01.11.2022. a, ehkki dokumendi allkirjastamisest on näha, tegelikult koostati see 02.11.2022. a.

Kaebuses nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ühtlasi palutakse kohtul riigilt välja mõista kaebajate menetluskulud 600 euro suuruses summas.

Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Tõendatud on, et M.B. töötas 01.11.2022. a N.R. õppehoone ehitusel, samuti see, et töötamise alguseks ei olnud teda maksuhalduri juures töötamise registris MKS § 252 lg-te 2 ja 3 nõuete kohaselt registreeritud. Ehkki seadusega on töötaja registreerimine pandud B.R.N kui tööd võimaldavale isikule, oli registreerimise tähtaegse ning täieliku täitmise korraldamise kohustus vastavalt MKS §-le 8 B.R.N juhatuse liikmel O.D-l . Tegevusetuks jäämisega pani O.D B.R.N juhatuse liikmena väärteo toime B.R.N huvides.

Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-st 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

3 / 6

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuivõrd nii kaebajad kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluse pooli kohtusse kutsumata.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, võttes arvesse menetlusaluste isikute ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

MKS § 251 lg 1 kohaselt on töötamise register MKS § 17 lg-s 1 sätestatud maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksuja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Rahapesu Andmebüroole ning Politseija Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. MKS § 252 lg

1 järgi on töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööd võimaldav isik. Tulenevalt MKS § 252 lg-st 2 on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima MKS § 251 lg-tes 4, 5 ja 51 nimetatud isikute töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 252 lg-le 3 vastavalt registreeritakse töötamise alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. MKS § 154 lg 1 sätestab vastutuse maksuhalduri juures registreerimata jätmise eest. MKS § 154 lg-ga 2 nähakse vastutus sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

Kohus leiab, et menetlusalustele isikutele süüks pandavad väärteod on tõendatud.

Maksuja Tolliameti 01.11.2022. a vaatluse protokolli kohaselt teostasid Maksuja Tolliameti ametnikud 01.11.2022. a ajavahemikus kell 10.20 kuni 11.30 vaatlust XXX linnas XXX tn X ja X asuval N.R. õppehoone ehitusobjektil. Vaatluse käigus tuvastasid nad, et õppehoone ehitusel töötas ka B.R.N töötaja M.B. Eelnevat kinnitavad M.B. kui kolmanda isiku suuliste seletuste protokoll ning väärteotoimikus sisalduvad töötamise registri väljavõtted. Nii M.B. seletuste kui ka töötamise registri väljevõtete järgi oli M.B.il B.R.N sõlmitud kirjalik tööleping ning ta töötas 01.11.2022. a seisuga OÜ-s B.R.N maalrina. Viimast ei eitanud ka menetlusalune isik O.D , kui ta väärteomenetluse käigus 27.06.2023. a üle kuulati.

Maksuja Tolliameti 01.11.2022. a vaatluse protokollist nähtub, et kontrolli teostamise ajal töötas M.B. N.R. õppehoone ehitusobjektil, ilma et ta oleks sel ajal olnud töötamise registris registreeritud. Seda kinnitab töötamise registri väljavõte, sest töötamise kande ajaloost selgub, et kanne M.B. töötamise alustamise kohta sisestati registrisse alles 02.11.2022 kell 11.05.

Seega on tõendatud, et M.B. puhul oli rikutud MKS § 252 lg 3 nõuet. Selle nõude kohaselt tulnuks kanne teha M.B. tööle asumisel 01.11.2022. a, kuid nagu märgitud, registreeriti M.B. töötamine tagasiulatuvalt alles 02.11.2022 kell 11.05.

Tegelikkusele ei vasta kaebuses toodud väide, et töötamist võimaldav isik on töötamise registreerinud M.B. tööle asumise päeval ning et menetleja on vaatlusprotokolli kantud kuupäevades eksinud, sest protokolli allkirjastamisest on näha, et tegelikult koostati see 02.11.2022. a. Kohus kohtuvälise menetleja poolset eksimust ei tuvastanud.

4 / 6

Väärteomenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et vaatlus toimus 01.11.2022. a, mitte 02.11.2022. a. Nii on ka näiteks M.B. suuliste seletuste protokoll, mis võeti XXX linnas XXX tn X samaaegselt Maksuja Tolliameti poolt läbi viidud vaatlusega, dateeritud 01.11.2022. a kuupäevaga. Pealegi ka juhul, kui vaatlus oleks toimunud 02.11.2022. a, oleks MKS § 252 lg

3 nõuet olnud ikkagi rikutud. Vaatlusprotokolli ja M.B. suuliste seletuste protokolli märgitud kellaaegadest järelduvalt algas M.B. töötamine N.R.õppehoone ehitusobjektil enne kella 10.20-10.30, kuid kanne töötamise registrisse sisestati alles kell 11.05. Asjaolu, et vaatlusprotokolli digitaalselt allkirjastamine toimus hiljem kui 01.11.2022. a, ei sea kahtluse alla vaatluse toimumise aega ja protokollis kajastatud asjaolude esinemist. Ühtlasi ei sea see kahtluse alla vaatlusprotokolli lubatavust tõendina, kuna oluline käesoleval juhul ei ole mitte see, millal vaatlust läbi viinud ametnikud vaatlusprotokolli allkirjastasid, vaid see, et nad kõik on seda teinud.

Samuti ei nõustu kohus kaebuses toodud seisukohaga, et MKS § 154 lg-s 1 sätestatud väärtegu eeldab tööd tegeva isiku registreerimata jätmist. Käsitletav koosseis on täidetud mitte üksnes siis, kui töötaja jäetakse töötamise registris registreerimata, vaid ka siis, kui registreerimine toimub MKS § 252 lg 3 nõuet eiravalt tagantjärgi.

Lõpuks ei saa nõustuda kaebuses märgituga, et O.D ei vastuta MKS § 154 lg 1 järgi, kuna seaduse kohaselt lasus kohustus töötamine registreerida mitte juhatuse liikmel, vaid tööd võimaldaval isikul, s.o OÜ-l B.R.N. KarS § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Kohus juhib tähelepanu sellele, et ehkki MKS §

252 lg-le 1 vastavalt oli töötamise registreerimisel kohustatud isikuks B.R.N kui M.B-ga töölepingu sõlminud juriidiline isik (tööd võimaldav isik), näeb MKS § 8 lg 1 ette, et vastava kohustuse tähtaegne ja täielik täimine tuleb korraldada juriidilise isiku seaduslikul esindajal.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ ning ka äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esindab ja juhib osaühingut selle juhtorgan, s.o juhatus, millel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Seega, kuna käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et O.D oli B.R.N juhatuse ainus liige (juhataja) – vastav asjaolu on tõendatud ka B.R.N äriregistri väljatüki ning O.D ütlustega –, siis lasus just temal MKS § 8 lg-st 1 lähtuv õiguslik kohustus korraldada, et M.B. töötamise alustamine ning töötamise liik oleks maksuhalduri juures olnud registreeritud õigeaegselt, s.o enne M.B. N.R. õppehoone ehitusobjektil tööle asumise hetke. Kuna ta seda ei teinud, siis on tema käitumises olemas MKS § 154 lg-s 1 kirjeldatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

Kohtuvälise menetleja hinnangul pani O.D teo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg-st 1 tulenevalt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning sama sätte lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta.

Tulenevalt ÄS § 187 lg-st 1 peab osaühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtu hinnangul hõlmab juhatuse liikme hoolsuskohustus ka MKS § 8 lg 1 täitmist, s.o selle korraldamist ja jälgimist, et töötajad registreeritakse maksuhalduri juures töötamise registris õigeaegselt.

Ülekuulamisel märkis O.D , et on teadlik sellest, et töötaja peab olema registreeritud hiljemalt töötamise alustamise hetkeks. Ta selgitas, et B.R.N töötajad registreerib T. M.

5 / 6

kellelt osaühing ostab raamatupidamisteenust. Vastavad andmed saab T.M. O.D-lt. Kuna ehitusobjekt oli XXX, osaühing aga asub XXX, siis O.D ise objektil tihti ei käi. Ka käesoleval juhul sai O.D töödejuhatajalt info, et M.B. tuleb tööle, ning edastas selle info omakorda raamatupidajale. Seda, millal töödejuhataja talle teatas, et M.B. on objektil, O.D aga ei mäleta. Ta pidas võimalikuks, et see oli 02.11.2022. a. O.D lisas, et M.B. oli probleemne töötaja, kuna kadus vahepeal ära ega vastanud telefonile.

Seega oli O.D teadlik töötaja maksuhalduri juures registreerimise nõuetest ning enda rollist sellega seonduvalt. Samas ei täitnud ta oma vastavat kohustust vajaliku hoolsusega, sest tähelepaneliku ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks tal olnud võimalik töötaja õigeaegselt registreerimata jätmist vältida. O.D ei saa vabandada M.B. töö alustamise mitteregistreerimist sellega, et too oli esimest päeva tööl ja teda ei jõutud registrisse kanda. Kui töötamist alustatakse enne, kui registreerimiskanne on tehtud, on juba tegemist rikkumisega. Äriregistri väljatrüki kohaselt on B.R.N põhitegevus elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Tegu on ettevõtlusvaldkonnaga, kuhu vähemahukate tööetappide tegemiseks kaastakse tavapäraselt ka lühiajaliste töölepingutega töötajaid. Seetõttu vahetub töötajate koosseis kiiresti. Töötajate paljusust arvestades ei ole eriskummaline ilmselt seegi olukord, kus mõni töötaja objektilt n-ö ootamatult ära kaob ja mõne päeva või nädala pärast naaseb. See kõik oli ilmselgelt teada ka O.D-le kui B.R.N juhatajale. Seega oleks ta pidanud olema ise aktiivsem, et õigeaegselt kontrollida, kes konkreetsel päeval objektil tööle asuvad, hoidmaks ära selliste isikute töötama hakkamine, kelle puhul ei ole töötamise registris kannet veel tehtud. Samuti oleks ta ettevõtte juhatajana võinud ettevõtte töö korraldada selliselt, et oleks määratud mõni teine konkreetne inimene, kes tema eest oleks seda teinud. Seda enam, et vahetult töötajate registreerimist teostav raamatupidaja T.M. ei olnud B.R.N palgaline töötaja ning sai asjakohase teabe üksnes O.D käest.

Eelmärgituga tuleb lugeda tõendatuks, et O.D pani toime MKS § 154 lg-s 1 sätestatud väärteo.

Kuna kohus ei tuvastanud O.D puhul õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, kuulub ta toimepandu eest karistamisele.

Kohtuväline menetleja on õigustatult leidnud, et lisaks O.D-le tuleb karistada ka B.R.N.

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutusele võtmine süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist.

Ülal tuvastatud asjaolude kohaselt oli O.D B.R.N juhtimisorgani ainukene liige (juhataja). Tema koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oli toime pandud B.R.N huvides, kuna M.B. töötamise alustamine jäeti õigeaegselt registreerimata juriidilise isiku B.R.N igapäevase majandustegevuse raames. Seega KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab O.D poolt toime pandud teo eest ka B.R.N ning ta teeb seda MKS §

154 lg 2 järgi. Kohus ei tuvastanud, et nimetatud osaühing oleks õigusvõimetu.

MKS § 154 lg 1 näeb maksuhalduri juures registreerimata jätmise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. MKS § 154 lg 2 võimaldab juriidilist isikut sama teo eest karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot.

6 / 6

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati O.D-d MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot ja B.R.N MKS § 154 lg 2 järgi rahatrahviga 200 eurot.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluste isikute süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et M.B.it ei jäetud päris registreerimata, vaid seda tehti hilinenult. Lisaks toimus hiljem registreerimine vaid ühe, mitte enama töötaja osas. Samuti arvestab kohus sellega, et O.D ei tegutsenud tahtlikult, vaid oli MKS § 252 lg-st 2 ja 3 tulenevate nõuete täitmisel üksnes hooletu. Seega on menetlusaluste isikute süü on pigem väike.

Kohus karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei tuvastanud. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt kumbagi menetlusalust isikut varem karistatud ei ole. Vaidlustatud karistused on neile esmakordsed.

Samas tuleb taolisesse teosse suhtuda tähelepanuga, kuna sellega võib kaasneda risk maksukuritarvitusteks ja varimajanduse tekkeks (ümbrikupalkade maksmiseks), mis kahjuks just ehitussektoris on väga sage käitumisviis. Viimasest tulenevalt kannavad O.D-le ja B.R.N kohaldatavad karistused ka märgatavat üldpreventiivset eesmärki.

Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et mõlemal menetlusalusel isiku puuduvad karistused eelnevate samaliigiliste süütegude eest, on põhjendatud mõista rahatrahvid oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, nagu seda on teinud kohtuväline menetleja. Sellises määras rahatrahvid on kooskõlas ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi muutmata.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Menetlusaluste isikute kaitsja esitas koos kaebusega kohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt välja kaebajatel tekkinud menetluskulud 600 euro suuruses summas. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Kaebuses ei ole täpsustatud menetluskulude tekkimise asjaolusid ega ole lisatud ka nende tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente. Seega ei saa kohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas menetlusalustel isikutel on kaebemenetlusega seoses menetluskulu üldse tekkinud. Samas ei saaks taotlust rahuldada ka sellisel juhul, kui isikute menetluskulud ja nende põhjendatus oleks tõendatud. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jääksid menetluskulud VTMS § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg-st 1 tulenevalt nii-ehk-teisiti menetlusaluste isikute endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik