1-23-6516/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

07. detsember 2023.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-6516 (23278051465)

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Heli Sillaots

Jane Oidsalu

Kriminaalasi

kohtusse saabus 06.11.2023

üldkorras menetluses

Andres Rikkinen süüdistuses karistusseadustiku (KarS)

§ 263 lg 1 p 1, KarS § 424 lg 1, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kokkuleppemenetluses

Ringkonnaprokurör

Külli Saks

Süüdistatava kaitsja

Anu Pärtel – riigi õigusabi osutamise korras

Süüdistatav

ANDRES RIKKINEN

isikukood 39306266019, XXX kodanik, emakeel XXX, XXX

asukoht vahistatuna vanglas, elukoht XXX

XXX (XXX) XXX XXX-s (II, 62-64)

XXX (XX) XXX-s (II, 65-67)

XXX (I, 25), XXX, XXX (I, 26)

karistusregistri andmetel (I, 27-29) Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud 2-l korral:



06.06.2018.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi rahalise

karistusega 150 päevamäära, s.o 1500 eurot, mis on maksmata; 03.11.2023.a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega asendati tasumata rahaline karistus 1500 eurot

1 kuu 20 päeva vangistusega, mille kandmise algust loetakse kohtumääruse

jõustumisest; 05.12.2023.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti 03.11.2023.a määrus

muutmata ja Andres Rikkineni määruskaebus rahuldamata, 03.11.2023.a ja

05.12.2023.a kohtumäärused on jõustumata – 05.12.2023.a määrus on vaidlustatav 15

päeva määrusest teadasaamisest arvates



14.10.2019.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 255 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega,

millest kandis 29.08.2019-29.11.2019 reaalselt ära 3 kuud vangistust ja ülejäänud

3 aastat 9 kuud vangistust jäi KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata, katseajaga 4

aastat (14.10.2019-13.10.2023)

20.09.2023 kell 17:13 peeti kahtlustatavana kinni (I, 12)

22.09.2023 vahistati kuni 20.11.2023 (I, 11-19)

26.10.2023 jäeti vahistamine elektroonilise valvega asendamata (I, 20-22)

16.11.2023 anti kohtu alla, tõkend vahistamine jäeti muutmata ja elektroonilise valvega

asendamata

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Andres Rikkinen KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa)

kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Andres Rikkinen KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa)

kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Andres Rikkinen KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus)

kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Andres Rikkinenile

liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 1 aastat 3 kuud vangistust Andres Rikkinenile Tartu

Maakohtu 14.10.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7326 karistuseks mõistetud

vangistuse 4 aastat ära kandmata osa, s.o 3 (kolme) aasta 9 (üheksa) kuu vangistuse võrra

ja mõista Andres Rikkinenile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 (viis) aastat

vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 alusel kuulub 5 (viiest) aastast vangistusest Andres Rikkinenil kohesele

ära kandmisele 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ära kandmisele kuuluva 10 kuu vangistuse kandmise

algust Andres Rikkineni kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.09.2023.a.

Tühistada tõkend vahistamine käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, mil Andres Rikkinen

jätkab vangistuses 10 kuu vangistuse kandmist. Juhul kui kohtuotsus ei jõustu enne 10 kuu

vangistuse ärakandmist, tühistada tõkend vahistamine 10 kuu vangistuse ära kandmisest

alates ja vabastada Andres Rikkinen vanglast pärast 10-e kuu vangistuse ära kandmist.

KarS § 74 lg 5, KarS § 751 alusel kohaldada Andres Rikkinenile uuesti tingimisi osaliselt

liitkaristusest vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele

valvele.

KarS § 74 lg 5, KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel ei pöörata ülejäänud karistuse osa, s.o 4 (nelja)

aastat 2 (kahte) kuud vangistust Andres Rikkineni suhtes täitmisele, kui Andres Rikkinen

ei pane 5 (viie)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid

kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:



elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;



ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;



allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

2. KarS § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi;

3. KarS § 75 lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust – ei oma ega tarvita narkootilisi ning

psühhotroopseid aineid;

4. KarS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud kohustust – allub elektroonilisele valvele kestvusega

2 (kaks) kuud aadressil XXX.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab 5-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

07.12.2023.a.

KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus

kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 75 lg 5 kohaselt peatub kontrollnõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele

pööratud vangistuse kandmise ajaks.

KarS § 751 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud Andres

Rikkineni kanda.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Andres Rikkinenilt riigituludesse menetluskuluna

kokku 2392.70€ (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend kaks eurot seitsekümmend senti),

milline summa koosneb järgmistest kuludest:



95€ ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),



87€ joobe tuvastamise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),



554.40€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4),



568.80€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4),



1087.50€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja

KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 (ühe) kuu jooksul

tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja

võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Menetluskulu 2392.70€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99923700037034 ühele järgmistest kontonumbritest:



SEB PANK EE351010052031000004



SWEDBANK EE522200221013264447



LUMINOR BANK EE401700017002872300



LHV PANK EE957700771001523585

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-6516, menetluskulu 07.12.2023.a Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli 07.12.2023.a taotluse alusel välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht

Tartus Riia tn 15b) kasuks 568.80 € (viissada kuuskümmend kaheksa eurot kaheksakümmend

senti, sellest käibemaks on 94.80€) vandeadvokaat Anu Pärteli süüdistatava Andres

Rikkineni kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldkorras

menetluses ja sellele järgnenud kokkuleppemenetluses osutatud õigusabi eest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8

alusel rahuldada kannatanu S. R. (R.) tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes ja välja

mõista Andres Rikkinenilt 440.59€ (nelisada nelikümmend eurot viiskümmend üheksa senti)

kannatanu S. R. kasuks (makse saaja: S. R., pangakonto nr XXX Swedbank: I, 107).

Kannatanul tekib kohtuotsuse jõustumisest alates õigus pöörduda Andres Rikkinenilt

tsiviilhagivõlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Jõustunud ja jõustumise märkega

kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks küsida Tartu kohtumajast III korrusel asuvast Tartu

Maakohtu kantseleist või elektroonselt menetlusposti aadressilt: tmktartu.menetlus@kohus.ee

KarS § 83 lg 1, KrMS § 126 lg 3 p 4 konfiskeerida ja hävitada Andres Rikkinenilt

kinnipidamise käigus ära võetud nuga (asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas, hoiule

võtmise akt nr 23ATH26285: I köide, lk 69-74, 75).

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde Häirekeskusesse tehtud

telefonikõnede salvestised kahel CD-R plaadil (II, 102, 104), politsei vormikaamera

videosalvestis ühel CD-R plaadil (II, 105), kannatanu S. R. saadetud fotod ühel DVD-R

plaadil (II, 106) ning Grossi kaupluse turvakaamera videosalvestised ühel DVD-R plaadil

(II, 103).

Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatava kaitsjale, kannatanutele H. K. (K.), N. M. (M.) ja

S. R. (R.) ning viivitamatult kinnipidamisasutusele, millises vahistatud süüdistatav viibib.

Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga.

Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:



vangistuse täideviimiseks süüdimõistetu asukohajärgsele kinnipidamisasutusele,



kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale,



Politsei- ja Piirivalveametile asitõendiks oleva noa konfiskeerimise ja hävitamise osas,



pädevale riigiasutusele menetluskulu osas.

Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile.

Kannatanutest N. M. ja S. R. soovivad saada teavitusi Andres Rikkineni vahistamise ja vahi alt

vabastamise ning kinnipidamisasutusest põgenemise ja vangistusest ennetähtaegse vabastamise

kohta (I, 81, 94).

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

PÕHIOSA

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

Andres Rikkineni (Rikkinen) süüdistatakse selles, et tema juhtis ööl vastu 13.08.2023 kella

00.50 paiku Tartu linnas, XXX juurest kuni XXX mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga

XXX, olles 3,4-metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) narkootilistest ainetest põhjustatud

joobeseisundis.

Sellega Andres Rikkinen rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3

lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või

teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil. MDMA on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

Sellega pani Andres Rikkinen toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Andres Rikkineni süüdistatakse veel selles, et tema, 27.08.2023.a. kella 17.40 paiku Tartu

linnas Soola tn. 7 asuva AS OG Elektra kuuluva Grossi kaupluse ees, see on avalikus kohas,

kasutas teise isiku suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et lõi ühel korral kaupluse ees istuvale

H. K. (K.) klaasist pudeliga vastu pead nii, et pudel purunes kildudeks. Selle tagajärjel H. K.

tundis füüsilist valu ja talle põhjustati tervisekahjustus: pea pindmised hulgivigastused, pealae

verevalum, juustega kaetud peanahal marrastused/kriimustused. Samaaegselt häiris Andres

Rikkinen sellise tegevusega sündmuse läheduses viibinud ja seda pealt näinud kõrvaliste

isikute, sealhulgas M. T. rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste,

üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku

korda.

Eeltooduga rikkus Andres Rikkinen korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille

kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige

teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades

või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata,

hirmutada või ähvardada.

Sellega pani Andres Rikkinen toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

Peale selle süüdistatakse Andres Rikkineni selles, et tema isikuna, kes on varem karistatud

Tartu Maakohtu 06.06.2018.a. kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi, milline karistus ei

ole kustunud ning samuti 27.08.2023.a. toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise,

20.09.2023.a. kella 16.50 paiku Tartu maakonnas XXX lasteaia ehitusobjektil tekkinud

omavahelise tüli käigus ründas N. M. (M.) ja lõi talle rusikaga rinna piirkonda ning seejärel

tekkinud rüseluse käigus lõi noaga N. M. ühel korral vasaku jala reie tagapinna piirkonda,

millega põhjustas N. M. füüsilist valu ning tekitas N. M. tervisekahjustuse: parema reie

tagapinnal 5 sentimeetri pikkuse ja 1 sentimeetri sügavuse lahtise haava. Samaaegselt lõi

Andres Rikkinen N. M. appi tulnud S. R. (R.) noaga kolmel korral vasaku ja parema jala reie

välisküljele, millega põhjustas S. R. füüsilist valu ja tekitas S. R. tervisekahjustuse: paremal

reiel kaks lõikehaava pikkusega 5 cm ja 1 cm, esimene neist ca 3 cm sügavusega, vasakul reiel

5 sentimeetri sügavusega ja 7 cm laiusega lahtine haav.

Sellega pani Andres Rikkinen toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

korduva teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise

isikuna, kes on varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

- kannatanu H. K. (K.) on tekitatud füüsiline ja mittevaraline kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole.

- kannatanu N. M.’ile on tekitatud füüsiline ja mittevaraline kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole.

- kannatanu S. R.’ile on tekitatud füüsiline ja mittevaraline kahju, tsiviilhagi on esitatud

08.10.2023 varalise kahju nõudes summas 440,59 eurot (lk 107-108, digitaalallkirja

kinnitusleht lk 113).

Karistuse liik ja määr:

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus

karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus

karistuseks 9 kuud vangistust.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus

karistuseks 9 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades raskeimat karistust ning liitkaristuseks

kuritegude kogumi eest mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.10.2019.a. otsusega

mõistetud karistuse 4 aastat vangistust ärakandmata osa, s.o. 3 aasta ja 9 kuu võrra ja otsuste

kogumis mõista Andres Rikkinenile karistuseks 5 aastat vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 4 kohaldada Andres Rikkinenile uuesti tingimisi osaliselt liitkaristusest

vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele.

Mõistetud karistusest määrata Andres Rikkineni poolt reaalselt ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 10 kuud vangistust ning 4 aasta ja 2 kuu pikkust vangistust mitte pöörata täitmisele,

kui süüdlane ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS §

74 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Vahistatuse aeg lugeda kantava karistuse hulka ja koheselt ärakantava vangistuse algust

arvestada alates Andres Rikkineni kinnipidamisest 20.09.2023.

KarS § 75 lg 1 alusel määrata, et süüdlane on kohustatud katseajal järgima järgmisi

kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 21 alusel määrata katseajal toimuvaks käitumiskontrolli ajaks täitmiseks

kontrollkohustus: mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama ja tarvitama narkootilisi või

psühhotroopseid aineid.

KarS § 75 lg 2 p 9 ja § 751 alusel kohustada Andres Rikkineni alluma aadressil XXX

liikumisvabadust piiravale elektroonilisele valvele kestvusega 2 kuud.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: kahtlustatava kinnipidamise käigus temalt ära võetud nuga

konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina.

Kriminaalmenetluse kulud: Kokku 1823.90 eurot:

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on ekspertiisi tegemise kulud kokku 182 eurot:

-

Joobe tuvastamisega seotud kulu 87 eurot, uuringuakt nr 1744t ja hinnang joobe kohta

(lk 54-55).

-

Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 eurot, ekspertiisiakt nr XXX (lk

219-226).

KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses kokku 554,40

eurot, lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses:

Andres Rikkinenile osutatud õigusabiteenuse eest 100,80 + 115,20 + 129,60 + 129,60 + 79,20

eurot (lk 133-136, 149-152, 194-197, 198-201, 205-208)

Süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo puhul on 1,5 miinimumpalka, so

1087.50 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Andres Rikkinenilt menetluskulu välja täies ulatuses.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid,

viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses.

Andres Rikkinenile on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse

kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja §

412 lg 3 alusel.

Asitõendid, salvestised:

asuvad toimiku juures Lõuna Ringkonnaprokuratuuris:

-

Pakend nr 2 - CD plaat, millel 27.08.23 kell 17:40:15 Häirekeskusesse tehtud

telefonikõnede audiosalvestus (lk 2-5).

-

Pakend nr 1 - DVD plaat, mille peal AS OG Elektra edastatud Grossi kaupluse

turvakaamera videosalvestis 27. augustil 2023. a (lk 22-34).

-

Pakend nr HK1 - CD plaat, millel 20.09.23 kell 16:51:24 ja kell 16:54:08

Häirekeskusesse tehtud telefonikõnede audiosalvestus (lk 60-62).

-

Pakend „vormikaamera 20.09.2023“ – CD-R plaat, millel patrullpolitseiniku

vormikaamera videosalvestus 20.09.2023 (lk 63-67).

-

CD-plaat, millele on salvestatud kannatanu S. R. saadetud fotod (lk 190-191).

asuvad PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas:

-

Pakend nr 3 – kahtlustatava kinnipidamise käigus ära võetud nuga (hoiule võtmise akt

nr 23ATH26285, lk 69-74, 75).

Salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde, kahtlustatava kinnipidamise käigus ära

võetud nuga konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina ja hävitada.

Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu:

Andres Rikkinenilt on võetud biomeetria andmed ja edastatud EKEI-sse (lk 178).

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagi ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning

osapooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/