1-22-1140/49 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-1140 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 8. novembri 2023. a määrus süüdimõistetu Andrei Vassiljevi (Vassiljev; isikukood: 38708310300) suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Koovit, määruskaebus Menetluse vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 8. novembri 2023. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, asendades selle põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus on määruskaebe korras vaidlustatav. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a otsusega tunnistati Andrei Vassiljev karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o üks päev, karistusaja hulka, mille tulemusena loeti kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg algas 10. jaanuaril 2022. Kohtuotsus jõustus 25. märtsil 2022.

2. Viru Vangla esitas 7. novembril 2023 Viru Maakohtule kinnipeetava Andrei Vassiljev materjalid tema karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks.

Maakohtu määrus 3. Viru Maakohtu 8. novembri 2023. a määrusega jäeti Andrei Vassiljevile karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõetult sellised.

3.1. KarS § 87¹ lg 1 järgi kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on tahtliku kuriteo toimepanemise eest karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest, ta on mõistetud vangistuse täies ulatuses ära kandnud ja on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kuna kohustuslik käitumiskontroll kehtestati esmakordselt 1. juulil 2019 jõustunud seadusega, ei ole sellel kui karistust raskendaval karistusseadusel KarS § 5 lg 3 järgi tagasiulatuvat jõudu. See tähendab, et nii teise lõike esimeses punktis kui ka teises punktis nimetatud mõlemad kuriteod nullum crimen sine lege põhimõtte järgimiseks olema toime pandud pärast kohustuslikku karistusjärgset käitumiskontrolli kehtestava seaduse jõustumist.

3.2. Harju Maakohus tunnistas 9. märtsi 2022. a otsusega Andrei Vassiljevi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi kuriteos, mille viimane pani toime 28. augustil 2021. Enne seda oli Andrei Vassiljevit karistatud (Harju Maakohtu 22. juuli 2019. a otsusega) kuriteo eest, mis oli sooritatud 11. veebruaril 2019. Seega pani Andrei Vassiljev eelviimase kuriteo toime enne kohustusliku karistusjärgse käitumiskontrolli kehtestanud seaduse jõustumist. Järelikult ei ole Andrei Vassiljevile võimalik KarS §-s 87¹ sätestatud karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Seadusel, mis halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Määruskaebus 4. Viru Ringkonnaprokuratuur esitas Viru Maakohtu 8. novembri 2023. a määruse peale kaebuse, paludes kohtult kaevatava kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohaldataks Andrei Vassiljevi suhtes KarS § 87¹ lg-te 1 ja 2¹ alusel karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga kaks aastat. Määruskaebuses esitatud argumendid on lühidalt järgmised.

4.1. Nõustuda ei saa käsitlusega, mille kohaselt kehtestati kohustuslik käitumiskontroll esmakordselt alles 1. juulil 2019 jõustunud seadusega. Muudatus, millega täiendati karistusseadustikku §-ga 87¹ jõustus juba 24. juulil 2009. Kuigi sätte sõnastust on aja jooksul muudetud, esinesid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed ja sisulised alused nii enne kui pärast Andrei Vassiljevi poolt toime pandud kuritegusid. Kuigi 1. juulil 2019 jõustusid muudatused, millega muudeti tervikuna KarS § 87¹ sõnastust ning uue redaktsiooniga sätestati olukorrad, mil karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine oli kohustuslik, jäid esimeses lõikes sätestatud põhimõtted samaks – kohus võis karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

4.2. Andrei Vassiljevi puhul on täidetud nii enne kui pärast kuriteo toimepanemist kehtinud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused: Andrei Vassiljevit on karistatud kaheaastase vangistusega (Viru Maakohtu 9. märtsi 2022. a otsusega) ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega (Harju Maakohtu 22. juuli 2019. a otsusega). Andrei Vassiljevi karistusandmete ja vangla poolt koostatud iseloomustuse põhjal on tema retsidiivsusoht kõrge.

4.3. Andrei Vassiljevi poolt kohtuistungil antud hüpoteetiline lubadus minna kohe pärast vabanemist Saksamaale elama ei välista tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist – käitumiskontrollile allutatud isik peab valima endale alalise elukoha Eestis. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Andrei Vassiljevile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise osas.

6. Prokuratuur on õigustatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et maakohus on kohtuasja lahendades lähtunud ekslikult eeldusest, justkui saaks Andrei Vassiljevi puhul kaaluda üksnes KarS § 87¹ lg-s 2 sätestatud alusel kohustusliku karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhtides tähelepanu sellele, et kohustuslik käitumiskontroll kehtestati esmakordselt 1. juulil 2019 jõustunud seadusega, asus esimese astme kohus seisukohale, et seadusemuudatus on süüdimõistetu olukorda raskendanud ning seetõttu seda tema suhtes kohaldada ei saa. Kohtu taoline mõttekäik pole aga asjakohane, kuna juba 11. veebruaril 2019 – mil Andrei Vassiljev esimese kuriteo toime pani – kehtinud ning KarS § 87¹ lg-s 1 sätestatud reeglistik andis kohtule võimaluse süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Teisisõnu oli kohtul juba tollal kehtinud regulatsiooni kohaselt võimalik kaaluda, kas süüdimõistetu suhtes on kõnealuse meetme rakendamine vajalik või mitte. Seega pole KarS § 87¹ lg-te 1 ja 2 muutumine ajas Andrei Vassiljevi olukorda halvemaks teinud.

7. Küll aga välistab Andrei Vassiljevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise tema vabanemisjärgse (kontrollitud) elukoha puudumine. Prokuratuur viitab KarS § 87¹ lg-le 2¹ ning märgib, et Andrei Vassiljev peab valima endale alalise viibimiskoha Eestis, teavitades sellest kriminaalhooldusosakonda. Sellise seisukohaga ei saa aga nõustuda. Kuigi KarS § 87¹ lg 2¹ võimaldab käitumiskontrolli kohaldada juhtudel, mil süüdimõistetul puudub teadaolev vabanemisjärgne elukoht, jõustus see säte alles 1. oktoobril 2022, st pärast Andrei Vassiljevi poolt kuritegude sooritamist. Enne seda lubas seadus kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli üksnes olukordades, mil isikul oli olemas alaline elukoht. Kohtupraktikas on leitud, et karistusjärgse käitumiskontrolli regulatsioon allub KarS §-s 5 sätestatud karistusseaduse ajalise kehtivuse reeglistikule. Võttes arvesse, et KarS § 87¹ lg 2¹ avardas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise võimalusi, lubades seda teha ka alalise elukohata isikute suhtes, pole seda võimalik tagasiulatuvalt kohaldada. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 2023. a määrus kriminaalasjas nr 1-17-6026, p-d 11 ja 12.)

8. Kuna Andrei Vassiljev sooritas mõlemad kuriteod enne KarS § 87¹ lg 2¹ jõustumist ning materjalide kohaselt puudub tal vabanemisjärgne elukoht, ei võimalda kuritegude toimepanemise ajal kehtinud seadus talle karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

9. Kuna ringkonnakohtu argumentatsioon erineb maakohtu omast olulises ulatuses, muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhiosa, asendades selle põhjendused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 3 alusel käesoleva määruse põhjendustega. Määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)