2-23-2957/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-2957

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.12.2023.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-2957

Tsiviilasi

OÜ Mailema hagi ERGO Insurance SE vastu

kindlustushüvitise ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

91 380 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Mailema OÜ (registrikood 10735197;

Kortslehe, Kakumetsa küla, Luunja vald, Tartu maakond,

62203; e-post: mailema@hot.ee);

Hageja lepinguline esindaja: Toivo Voit (e-post:

kindlustusabi@voit.ee);

Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood: 10017013;

Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, e-post: info@ergo.ee);

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Olavi-Jüri

Luik ja vandeadvokaat Kadi Saluste (Advokaadibüroo

LEXTAL; e-post: xxx, xxx).

Asja läbivaatamine

03.11.2023 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista ERGO Insurance SE-lt välja OÜ Mailema kasuks kindlustushüvitis 79 000

eurot ja 06.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11 186.62 eurot.

3. Mõista ERGO Insurance SE-lt välja OÜ Mailema kasuks viivis põhinõudelt summas

79 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2023 kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4. Jätta menetluskulud ERGO Insurance SE kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtulahendi jõustumist.

2-23-2957

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist..

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja sõlmis kostjaga Swedbank Liising AS-lt liisitava

harvesteri Komatsu 911, seerianr. XXX, väljalaskeaasta 2015, suhtes liikurmasina ja

haakeseadme kindlustuslepingu, mille sõlmimist tõendab kostja poolt 15.10.2021

väljastatud poliis nr xxx. Kindlustusperioodiks oli 15.10.2021 kuni 14.10.2022,

kindlustatud riskiks oli muu hulgas tulekahju, kindlustussummaks ja kindlustusväärtuseks

kindlustuslepingu sõlmimisel oli 99 600 eurot käibemaksuta, omavastutuseks 600€,

soodustatud isikuks Swedbank Liising AS, kindlustustingimustena kehtisid kostja

Kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18 ning liikurmasina ja haakeseadme

kindlustamise tingimused KT.0929.16.

2. 04.04.2022.a. Komatsu süttis töö käigus ning hävis põlengus.

3. 14.07.2022 teatas kostja, et ei hüvita Komatsu kindlustuskahju. Keeldumise põhjusena

viitas kostja tema poolt tellitud ekspert M M aktis märgitud kahele asjaolule – automaatse

tulekustutussüsteemi rakendumisele / mitterakendumisele ning väljalaskesüsteemis olnud

8 mm sulgemata anduri avausele.

Hageja ei nõustu kostja järeldustega. Hageja on seisukohal, et kostja mõlemad väited on

tõendamata ega anna alust hüvitise maksmisest keeldumiseks.

4. Tulekustutussüsteem Dafo oli töökorras ning rakendus automaatselt. Kostja kirjutas

keeldumisotsuses: “Samuti tuvastati, et töökorras ei olnud tulekustutussüsteem, selle

automaatseks rakendumiseks vajalik surulüliti vahelt oli ära võetud turvaelement, süsteem

oli manuaalselt aktiveeritavas asendi ja manuaalselt seda ei aktiveerida ei proovitud”.

Tingimuste punkti 14.8. järgi, kui masina mootoriruumi on paigaldatud

tulekustutussüsteem, peab see olema töökorras.

M M ei tuvastanud, et tulekustutussüsteem ei olnud töökorras. Tulekustustussüsteem on

konstrueeritud rakenduma automaatselt anduritelt saadava elektrilise signaali peale ning

rakendub sõltumata surulüliti turvaelemendi paiknemisest. Kustutussüsteemi manuaalseks

sisselülitamiseks tuleb turvaelement eemaldada ning surulülitit korraks vajutada. Peale

sissevajutamist tõukab vedru surulüliti algasendisse tagasi. Seega ei näita surulüliti

mittesissevajutatud asend M vaatluse ajal seda, et seda ei olnud põlengu ajal manuaalselt

vajutatud. M järeldus “manuaalselt seda ei aktiveerida ei proovitud” on asjatundmatu,

algasendisse tagasipöörduva surulüliti hilisem vaatlus ei võimalda teada, kas seda prooviti

2-23-2957

või ei proovitud aktiveerida.

Komatsu operaator V M vajutas enda sõnade järgi masina hädaseiskamise lülitit ning

lülitas välja elektri pealüliti, kuid ei vajutanud tulekustutussüsteemi manuaalse

rakendamise lülitit. (M akt, lk. 4). Kuna surulüliti turvaelement, kollane plastikdetail, oli

oma kohalt eemaldatud ning asetses sealsamas kõrval, siis võib arvata, et seda võis

hilisema kustutamise ajal n.ö. igaks juhuks vajutada keegi appi rutanud kaastöötajatest või

kohale saabunud päästjatest, kes ei teadnud, et automaatika oli oma töö juba teinud.

Rõhutame siinjuures, et automaatne rakendumine toimub ja toimus turvaelemendi ning

surulüliti paiknemisest ja asendist sõltumatult (Intrac Dafo süsteemi defekteerimise otsus,

lk 1, lisa 5).

5. On raske mõista, miks arvamuse andnud asjatundja ei vaevunud tuvastama, et

kustutusvedeliku paak ning kustutussüsteemi rakendumise suruõhuballoon olid tühjad ning

järeldama neist faktidest, et automaatne tulekustutussüsteem oli korras ning oli

rakendunud.

Tõendamaks Komatsu automaatse tulekustutussüsteemi korrasolekut ning rakendumist,

esitas hageja Dafo kustutussüsteemide paigalduse ja remondiga tegeleva INTRAC Eesti

AS defekteerimisotsuse, millega on tuvastatud kustutussüsteemi kõigi komponentide

olemasolu, süsteemi käivitamine detektori (elektrilise andurjuhtme) poolt ning

kustutusvedeliku väljasurumine surveballoonis olnud surugaasi poolt. Defekteerimise

teostas 20.07.2022.a. INTRAC Eesti AS Tartu harukontori rasketehnika mehaanik M L,

kes on Dafo poolt sertifitseeritud tegema Dafo tulekustutussüsteemide paigaldust,

diagnostikat ja remonti.

Intraci defekteerimisotsusega on tõendatud, et:

a.

vaatluse kohaselt on kõik süsteemi elemendid omal kohal,

b. juhtmooduli kontrollimine mõõteriistaga näitas, et viimane rakendumine oli

automaatne (aeg teadmata). Kuna varasemaid põlengujälgi Komatsul ei väliselt ega

mootoriruumis ei esinenud järeldub üheselt, et viimane “automaatne rakendumine”

käib kõnealuse põlengu kohta;

c.

automaatne tulekustutussüsteem Dafo oli rakendunud ning kustutanud põlengut selle

algfaasis niipalju kui 15 liitri udustatava vedelikuga oli võimalik kustutada.

6. Dafo kustutussüsteemi automaatset rakendumist tõendab hageja ka riiklikult tunnustatud

ekspertide, tehnikateaduste doktori H. Rämmeli ning tehnikateaduste magistri J. Luppini,

poolt tuvastatud faktidega (Lettore OÜ ekspertiisiakt nr. 22009 11.01.2023). Eksperdid

jõudsid järeldusele, et automaatse tulekustutussüsteemi rakendumist antud põlengu käigus

kinnitavad järgmised asjaolud:

a.

Intrac Eesti AS-i poolt teostatud tulekustutussüsteemi juhtseadme diagnostika

tulemused;

b. ekspertide poolt läbi viidud eksperimentaalsel kuumutamisel lagunes Dafo

kustutusvedelik kõrgel temperatuuril, eraldades intensiivset valget auru.

c.

Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuses tuvastati laborianalüüsiga

ning elektronmikroskoopi kasutades kustutusainele viitava kaaliumi ladestised nii

kustutusaine väljalasketorustike sisepindadel kui ka pihustite tööpiirkonnas paikneva

alumiiniumsulamist mahuti välispinnal. Nendesse kohtadesse saab kustutusaine

sattuda vaid süsteemi aktiveerumisel.

2-23-2957

7. Teise keeldumise alusena viitas kostja Komatsu väljalasketorustikus olnud 8 mm

läbimõõduga sulgemata anduri avale (M akt, fotod 29 ja 54), millest kostja arvates võis

mootoriruumi paiskuda põlengu tekitanud kuumi heitegaase. Avaust väljalaskesüsteemis

käsitleb kostja hageja raske hooletusena milline vabastab kindlustusandja osaliselt või

täielikult hüvitamiskohustusest (Üldtingimuste p. 22.1.3.).

Hageja ei nõustu kostja väitega oma raskest hooletusest. Hageja omandas kõnealuse

kasutatud Komatsu Komatsude maaletoojalt ja ametlikult esindajalt MFO OÜ-lt

15.10.2021.a. Masin oli Eestisse toodud Rootsist, sellelt oli varasemalt lisavarustusena

olnud AdBlue süsteem maha monteeritud, väljalasketorustikust eemaldatud AdBlue

andurite avad oli mahamonteerija sulgenud 8 mm läbimõõduga lühikese keermega

poltidega-korkidega. Peale põlengut selgus, et hageja masinal puudus üht anduri ava

sulgema pidanud kork.

Hageja ei pea võimalikuks, et mootoriruumi süütasid sulgemata temperatuurianduri ava

kaudu väljunud gaasid olukorras, kus see sulgemata ava oli olemas juba Komatsut ostes.

Harvesteri kasutati samades tingimustes 5 kuud ning metsatolmu esinemine mootoriruumi

katte all on olnud pidev, lahtise ava korral oleks süttimine leidnud aset esimesel tööpäeval

(kui eeldada süttimise põhjusena seda ava, allpool näitame, et see ei ole võimalik). Ei

kostjale ega hagejale ole teada, kas anduri ava oli jäänud korgiga sulgemata Rootsis

AdBlue mahamonteerijal või vibreerus see lahti Komatsut kasutades Eestis. Võttes

arvesse, et nii vaadeldava Komatsu teiste anduriavade kui MFO laoplatsil asuvate teiste

Rootsist toodud Komatsude anduriavade sulgemiseks kasutatud korkide/poltide keermeosa

on lühike ning fotodel on näha, et need poldid on sisse keeratud vaid veidikene, jättes

keermeosa nähtavalt välja, pole lõpuni kinni keeramata poldi lahtivibreerumine

ekspluatatsiooni käigus midagi võimatut.

8. Kui kostja siiski tõendab masina süttimise anduri ava tõttu siis on selge, et see pidi

avanema millalgi ekspluatatsiooni käigus, kõige tõenäolisemalt põlengu päeval. Sellisel

juhul oleks teooria „hageja raskest hooletusest“ välistatud. Tegemist oleks “ootamatu ja

ettenägematu sündmusega, mille toimumise korral tekib kindlustusandjal

kindlustuslepingu täitmise kohustus“ (tingimused p 4).

Hageja teadis, et ostetaval Komatsul AdBlue süsteemi ei ole, kuna süsteemi olemasolu

polnud ostudokumentides märgitud ei põhi- ega lisavarustusena. Teisalt polnud hagejal ka

teada, kas sellel varasemalt oli olnud paigaldatud AdBlue süsteem. AdBlue ei ole Eestis

nõutav ning hagejal polnud põhjust ega kohustust hakata üle kontrollima ostetud masina

olematut süsteemi. Komatsul on tuhandeid polte, mutreid ning tehnoloogilisi avasid, mille

ülevaatamine ei uue ega kasutatud harvesteri ostja poolt ei ole reaalne ega võimalik (kui

masin töötab häireteta). Hagejal kindlustusvõtjana ei ole puutumust Rootsist toodavate

kasutatud Komatsude AdBlue mahamonteerimise viisiga.

Juhul kui see ava siiski oli jäänud sulgemata või lohakalt suletud juba Rootsis, võib

rääkida anduri eemaldaja tähelepanematusest või hooletusest, kuid kindlasti mitte hageja

kui kindlustusvõtja raskest hooletusest. Hageja ei olnud selle ava olemasolust teadlik ning

ükski “kindlustuslepingust tulenev oluline kohustus ei olnud meie poolt selgelt täitmata”

(tsitaat kostja keeldumisotsusest).

9. Hageja ei ole rikkunud ühtki ohutusnõuet, mis tuleneb masina kasutusjuhendist,

2-23-2957

kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti masina tootja nõuetest

(kostja poolt keeldumisotsuses viidatud Tingimuste punkt 14.2.). Kostja pole peale

paljasõnalise väite esitanud ühtki tõendit selle kohta, millist kasutusjuhendi, õigusakti või

tootja nõuete punkti on hageja tema arvates rikkunud.

10.Enne Komatsuga töölehakkamist tegi Komatsu rasketehnika ametlik esindaja MFO OÜ

masinale tehnilise kontrolli ning enam kui 10 000 euro eest vajalikke hooldustöid (vahetati

akud, raami laagrid, õlid, töövedelikud jne.). Hoolduse läbinud masinaga töötas hageja viis

kuud probleemideta. Selle viie kuu jooksul käis masinat mitu korda kontrollimas,

hooldamas ning seadistamas Just Forest AMJ OÜ esindaja A M, kes on Komatsu

metsatehnika tarkvaraspetsialist, koolitaja ja hooldaja. Just Forest AMJ OÜ paigaldas

Komatsule uue RMK poolt nõutava tarkvara ning vahetas sellel varem tellitud sõlmi ning

detaile. Samuti käis selle viie kuu jooksul masinat hooldamas ning varem tellitud sõlmi

ning detaile vahetamas Zeigo Service OÜ - Komatsu Forest esindaja Eestis. Ei hooldusi

teinud MFO, Just Forest AMJ ega Zeigo Service märganud anduriava lahtiolekut.

Tõenäoliselt ei olnudki neil midagi märgata, kuna arvatavasti kukkus see kork ava eest ära

alles põlengu päeval. Sellises olukorras on kohatu rääkida hageja raskest hooletusest

(kostja viide keeldumisotsuses Üldtingimuste punktile 22.1.3.).

11.Keeldumisotsuses väidab kostja paljasõnaliselt, et sulgemata aval oli “otsene seos kahju

toimumisega”. Üldtingimuste punkti 22.1.1. kohaselt pole ilma põhjusliku seoseta alust

kindlustushüvitise mittemaksmiseks. Põhjuslikku seost anduri ava ning tulekahju

tekkimise vahel pole kostja tõendanud, seose tõendamiskoormis lasub kostjal.

Hageja arvates selline põhjuslik seos puudub juba ainuüksi seetõttu, et tulekahju

tekkepõhjus on teadmata. Kostja eksperdi M M järelduste (akti lk. 64) kohaselt võis

tulekahju alguse saada mitmetel põhjustel, sealhulgas:



vooliku vigastuse korral põlevvedeliku pihustumisest mootori kõrge temperatuuriga

detailidele;



puiduosakeste isekuumenemisest isesüttimiseni juhtmooduli katte all (akti lk. 64-65);



elektrilühisest. Oma akti fotodel 44 ja 45 on M fikseerinud suure ristlõikega

juhtmesoonte kokkusulamise elektrilise soojusliku toime mõjul korpusega (lk. 51),

põhijaotusploki A1 klemmi elektrilise soojusliku toime mõjul toimunud

kokkusulamise korpusega (foto 46, lk. 52) ning kaitsmeplokis rakendunud 125

amprilise sulavkaitsme (Foto 47, lk. 53);

Kõigi nende põlengu põhjuste korral puudub sulgemata aval igasugune, nii otsene kui

kaudne, põhjuslik seos kahju tekkimisega.

12.Saamaks vastust küsimusele, kas masina tulekahju sai alguse AdBlue anduri avausest

väljuvate kuumade gaaside tõttu tegid riiklikult tunnustatud eksperdid H.Rämmal ja

J.Luppin termoseire eksperimendi (lisa 7, Lettore OÜ ekspertiisiakt nr. 22009

11.01.2023.a.). Eksperimendi käigus käivitasid nad sealsamas MFO müügiplatsil asunud

analoogse Rootsist toodud Komatsu, eemaldasid sellel mahamonteeritud AdBlue anduri

samas kohas asuva ava sulgenud analoogse poldi ning mõõtsid taadeldud termopaariga

avast väljuvate gaaside temperatuuri. Tulemuseks oli, et gaaside maksimaalne temperatuur

mootori täispööretel oli avast 10 cm kaugusel 50-60°C. Avast 10 cm kaugusel oli võimalik

hoida kinnastamata kätt.

Eksperdid jõudsid järeldusele, et arvestades diislikütuse isesüttimistemperatuuri 220°C,

2-23-2957

mootoriõli leektäppi 200...220°C ja puidutolmu aerogeeli isesüttimistemperatuuri 255ºC

ning käsitletava ava asukohta mootoriruumis, ei ole väljalasketorustiku katmata anduriava

tõttu masina süttimine tehniliselt võimalik.

13.Vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule (15.10.2021.a. poliis nr xxx, lisa 1) oli kindlustatud

Komatsu kindlustussummaks ja kindlustusväärtuseks kokku lepitud 99 600 eurot

käibemaksuta. Omavastutuseks oli 600€. Põlengus Komatsu hävis ega kuulu taastamisele.

Komatsude maaletooja MFO OÜ on väljendanud valmisolekut osta jäänuk 20 000 euro

eest (käibemaksuta). Kostja hüvitamiskohustuse suurus on 99 600 – 20 000 – 600 = 79 000

eurot. Hüvitis kuulub väljamaksmisele kindlustuslepingu soodustatud isikule Swedbank

Liising AS-le.

14.Kostja üldtingimuste p. 19.8. kohaselt on kindlustusandja kohustatud tasuma seaduse

kohaselt viivist kui ta viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega. Kostja tegi

keeldumisotsuse 14.07.2022, millest järeldub, et selleks ajaks oli tal olemas kõik asjasse

puutuvad olulised asjaolud ning vajalikud andmed ja tõendid kahju toimumise ja suuruse

tuvastamiseks (üldtingimuste p. 19.2). Alates 15.07.2022.a. on kostja oma kohustuse

täitmisega viivises, hagi esitamise seisuga 21.02.2023.a. on viivitamine kestnud 221

päeva. Kostja viivitamine perioodil 15.07.2022 – 31.12.2022 kestis 169 päeva ning on

rahalises väärtuses 79000 * 0,08 * 169 / 365 = 2926 eurot. Perioodil 01.01.2023 –

21.02.2023 on viivitamine kestnud 51 päeva ning moodustab 79000 * 0,105 * 51 / 365 =

1159 eurot. Kokku moodustab viivis 21.02.2023 hagi esitamise seisuga 4085 eurot. Edasi

suureneb viivis põhivõlgnevuselt summas 79 000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses päevas kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni.

15.Hageja palub: mõista kostjalt soodustatud isiku Swedbank Liising AS (reg. kood

10434248) kasuks välja põlengus hävinud Komatsu harvesteri eest kindlustushüvitis

summas 79 000€; hagiavalduse esitamise seisuga (21.02.2023) sissenõutavaks muutunud

viivis summas 4085 eurot; viivis põhivõlgnevuselt summas 79 000 eurot võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses päevas alates hagi esitamisest kuni kostja

poolt kohustuse kohase täitmiseni.

16.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja pole tõendanud ei tagajärje

ettenägemise ja tagajärje soovimise möönmist hageja poolt ega seda, et hageja pidas

võimalikuks õigusvastase tagajärje saabumist ning soovis teadlikult oma tegevusega

jätkata, leppides võimalike tagajärgedega. Ükski asjaolu ei viita sellele, et hageja oleks

harvesteri kasutades olnud teadlik mittesuletud anduri avast. Hageja sai sellest teada alles

kostja keeldumisotsusest. Mitteteadmine välistab ettenägemise. Hageja käitumises puudub

kaudse tahtluse vältimatu tingimus. Hageja on hagiavalduse punktides 9-13 selgitanud

kõnealuse avaga seotud faktilisi asjaolusid ning seal esitatud faktide osas puudub poolte

vahel vaidlus. Hageja ei leia nende faktide põhjal alust järelduseks, et ta oleks jätnud

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata.

17.Kostja on vastuse punktis 25 selgitanud, et M M tegi järelduse automaatse

tulekustutussüsteemi mittekorrasolekust lähtudes järgmistest asjaoludest:



operaatori sõnul ta ei rakendanud seda manuaalselt;



operaator ei pannud tähele, et see oleks rakendunud tulekahju ajal;



süsteem oli rakendunud, sest tulekustutussüsteemi manuaalne päästik oli rakendunud

ja turvaelement oli lüliti vahelt puudu, tõenäoliselt on süsteem rakendunud varem ja

seega viimase tulekahju ajal see ei toiminud.

2-23-2957

Hageja ei vaidlusta fakte, et operaator ei rakendanud süsteemi manuaalselt ning et ta “ei

osanud tähele panna, kas see tulekahju ajal rakendus”. Nagu operaatori seletuskirjast (M

akt, lk. 4) nähtub, peatas ta põlengut märgates harvesteri, vajutas hädaolukorra

peatusnuppu, haaras kustuti, hakkas tuld kustutama, helistas kolleegid appi ning kutsus

välja päästjad ning sõitis neile vastu. Selge, et olukord oli paaniline ning M M järeldus

kustutussüsteemi mittekorrasolekust kuna “operaator ei pannud tähele, et see oleks

rakendunud”, on põhjendamatu (asjaolu b).

Manuaalse rakendumise survenuppu kaitseb juhusliku sissevajutamise eest selle ümber

olev kollane plastikust “krae” milline tuleb enne tahtlikku vajutamist survenupu ümbert

ära tõmmata. Eemaldamise käigus “krae” puruneb ning seda tagasi asetada ei saa. Kostja

ja M väite d tõesuse korral pidi kollane turvakrae olema eemaldatud mingi varasema

tulekahju ajal ning selle tükid oleksid tõenäoliselt jäetud maha varasema tulekahju

asukohta. Tegelikkuses fotografeerisid eksperdid Rämmal ja Luppin Dafo ballooni juures

asunud manuaalse aktiviseerimislüliti kollast kaitseelementi mitte mingi oletusliku

varasema tulekahju asukohas vaid MFO OÜ hoiuplatsil – sealsamas, kus tegi oma vaatluse

M M kes seda ei märganud (Lettore uuringu raport, lk. 8, foto 7 – hagiavalduse lisa 7).

Asjaolu, et kollase kaitseelemendi tükid asusid Komatsu juures on hageja kinnitanud ka

hagiavalduses (p.4, lk. 3).

M oletus varasemast põlengust (asjaolu d) on meelevaldne ja väär kui selle varasema all

on mõeldud mingit oletuslikku, enne 04.04.2022.a. toimunud, põlengut. Nõustuda võib

kostja vastuse p.23 väitega, et „seega pidi olema kustutussüsteem olema juba varem

rakendunud, sest kustutussüsteemi surulüliti vahelt oli ära võetud turvaelement.“ Antud

kontekstis saab “varem” tähendada ainult “varem kui M harvesteri vaatles”, sest järelduse

varemast rakendumisest tegi M enda sõnade kohaselt surulülitil turvaelemendi

puudumisest. Turvaelement oli puudu vaatluse ajal. Miski ei viita ega tõenda, et see oleks

puudu olnud juba enne 04.04.2022.a tulekahju puhkemist.

Lisaks ülaltoodule on kostja lugenud tõendiks automaatse tulekustutussüsteemi

mittekorrasolekust Päästeameti selgituse, et Harvesteri kustutati enne päästjate saabumist

käsikustutiga (vastuse p. 16 ja 24). Hageja märgib, et Päästeametil ei ole ega saagi olla,

peale kohalolnute sõnade, mingit teavet selle kohta, kas põlengu esimestel minutitel Dafo

rakendus või mitte. Päästjad saabusid sündmuskohale alles veerand tundi peale väljakutset,

mil Dafo oli töötamise lõpetanud. Nagu varem juba nimetatud, siis operaator automaatika

rakendumist ei märganud ega saanud seetõttu ka sellest rääkida. Päästeameti sõnad

käsikustutitega kustutamisest ei tõenda automaatika mitterakendumist.

18.Kostja ei ole esitanud tõendeid M M pädevuse kohta teha järeldusi Dafo automaatse

tulekustutussüsteemi rakendumisest või mitterakendumisest.

19.Hageja vaidleb vastu ning palub kohtul hinnata asjasse mittepuutuvaks kostja väite, et

teatud tingimustes – kuid või aastaid kestnud pikaajalisel kuumutamisel – võib puidutolm

süttida temperatuuril 77C. (kostja vastus, p.67). Seejuures palub hageja arvestada, et:



teadmata on, milliste tingimuste olemasolul ning millise puuliigi tolmu süttimist kostja

poolt viidatud autorid silmas on pidanud;



Eesti teadlaste ja praktikute poolt on konsensus, et (männi)puit ja selle tolm süttivad

alles temperatuuril 255C. Hageja viitab seejuures järgnevale:



kostja esitatud M M akti kohaselt on “kirjanduse andmetele tuginedes männipuidu

süttimistemperatuur ~+255 °C ja männipuidu laastudel ~+230°C” (M akt, lk. 63 ja

2-23-2957

64);



riiklikult tunnustatud ekspertide Rämmali ja Luppini akti kohaselt on puidutolmu

aerogeeli isesüttimistemperatuur 255ºC (Lettore akt, lk. 3);



Sisekaitseakadeemia emeriitprofessori, Päästekolledzi kauaaegse direktori Andres

Talvari (Ph.D - orgaaniline keemia) andmetel on männipuidu süttimistemperatuur

255C. (A.Talvari, Põlevainete omadused, Sisekaitseakadeemia, 2009, lk 154 ja 195),

sama süttimistemperatuur 255ºC on puidujahu aerogeelil (sadenenud tolmul) (A.

Talvari, A. Valge, Tööstusettevõtete tuleohutus, Sisekaitseakadeemia, 2008, lk.81).



g)

Päästeameti kodulehel esitatud Eesti-Šveitsi koostöös valminud

“Tuleohutuskonsultandi

koolitusmaterjali”

kohaselt

“nimetatakse

süttimistemperatuuriks madalaimat temperatuuri, mille juures aine süttib põlema” ning

puidu süttimistemperatuur on 280-340C. (Tuleohutuskonsultandi koolitusmaterjal, lk.

35, tabel 2. Ainete süttimistemperatuurid).

Käsitledes metsatöötlemisejääkide süttimist Komatsu mootoriruumis, on M M pidanud

võimalikuks, et süttimist ei põhjustanud mitte anduri avast väljuvad kuumad gaasid, vaid

et puiduosakesed süttisid ise (M akt, lk 65). Sellise, M M poolt võrdselt võimalikuks

peetava süttimismehhanismi korral ei puutu anduri lahtine ava ning kostja väited tahtlusest

ning raskest hooletusest mõistagi asjasse. Tegemist on puhta kindlustusjuhtumiga -

“ootamatu ja ettenägematu sündmusega, mille toimumise korral tekib kindlustusandjal

kindlustuslepingu täitmise kohustus“ (kostja kindlustustingimused p 4). Samuti on

tegemist vaieldamatu kindlustusjuhtumiga kui süttimine oli põhjustatud vooliku vigastuse

korral põlevvedeliku pihustumisest mootori kõrge temperatuuriga detailidele või

elektrilühisest, milliseid M M samuti ei välistanud võimalike süttimise põhjustena (M M

akt, lk 64).

20.Kostja ütleb, et “juba Harvesteri müügipiltide alusel oli võimalik tuvastada, et poldid

avade sulgemiseks olid lõpuni kinni keeramata, kuid vaatamata sellele hageja ei keeranud

polte kinni, vaid asus Harvesteri kasutama”. Kõnealused poldid “müügipiltidel” on

fotografeeritud peale tulekahju analoogse Komatsu vaatlusel. Hageja harvesterist pole

müügipilte kunagi tehtud. Seetõttu on teadmata, kui kinni/lahti kõnealune polt hageja

Komatsul Rootsist saabudes oli või kas seda üldse oli anduri ava sulgemiseks paigaldatud.

21.Kohtuistungil rõhutas M M, et:



“see 8 mm ava ei süüta harvesteri, saab tõsta mootoriruumi temperatuuri üldiselt” (dtl

320).



“öelda, et jah, sellest avast sai tulekahju alguse, seda ei saa väita” (dtl 320).



“puidutolmu süttimine võib aset leida ka ilma avatud väljalaskesüsteemi avata. Kui

oletame, et väljaheitesüsteem on olukorras nagu tootja on tootnud, kõik avad suletud,

kõik süsteemid töötavad, see ei välista puidutolmu süttimist” (dtl 321).

Ka tunnistaja J. Luppin nimetas istungil diiselmootoriga masinate süttimise võimalikeks

põhjusteks kütuse- või hüdrovedelike leket, elektrilühist ning masinaosade hõõrdumisest

tekkivat temperatuuri tõusu. Kõrgsurvevooliku lekke korral pihustub tehnovedelik pilvena

(uduna) lekkekoha ümber (dtl. 333). J. Luppin kinnitas, et “oma uuringuga välistasime

lahtise ava ja väljalasketrakti mõju” tulekahju tekkimisele (dtl. 337). Kohtuistungil

kinnitas tunnistaja J. Luppin, et selle ava olemasolu ei avalda praktilist mõju mootori

käivitamisele või traktori ekspluateerimisele (dtl 339). Seega puudus hagejal võimalus

väljalaskesüsteemis olevat ava tajuda ja tuvastada. Tunnistaja M M kinnitas, et

“hooldamatust või tehnilist riket mina selle juhtumi puhul ei tuvastanud” (dtl 320).

2-23-2957

Istungil kinnitas M M, et ta ei tundnud masina ülevaatusel huvi, kas kustutusaine paak

ning suruõhuballoon olid täis või tühjad, kuna ta ei pidanud neid kõige olulisemateks

asjaoludeks tulekahju tekkepõhjuste väljauurimisel (dtl 327).

Tunnistaja J. Luppin kinnitas kohtuistungil Komatsu vaatluse ja uuringute põhjal tehtud

järeldust, et automaatne tulekustutussüsteem oli põlengu käigus rakendunud. Sellele

viitasid tulekahjustused andurite tsoonis, tühjenenud süsteemi gaasiballoon ja

kustutusvedeliku anum, kustutusainega seotud ladestuste esinemine masina välispinnal

pihustite piirkonnas ning kustutussüsteemi torustikus sees (enne süsteemi rakendumist

kustutusainet torustikus ei ole). Materjaliuuring kinnitas, et ladestustel oli kustutusaine

koostisele sarnane koostis - mootoriruumis tavapäraselt kaaliumi ei esine aga ladestuse

piirkondades kaalium esines ja kaalium oli ka kustutusaine koosseisus (dtl. 330, 331).

Oma ütlustes kohtuistungil kinnitas M M, et järelduse kustutussüsteemi

mitterakendumisest tegi ta pelgalt selle põhjal, et surveballooni eest splint puudus ning

operaator oma ütluste järgi süsteemi manuaalselt ei rakendanud (dtl 319). M M möönab, et

“ta ei uurinud, kes võis vajutada. Võimalik, et keegi vajutas, võimalik, et seda tegi esimene

päästja” (dtl 327). Lisaks manuaalsele lülitile on süsteemil termokaabliga andur, mis

rakendab süsteemi automaatselt. (dtl 319). Hageja on seisukohal, et M M järeldus on

loogiliselt vigane – splindi puudumisest ning kustutussüsteemi manuaalsest

mitterakendumisest operaatori poolt (milles pole vaidlust) ei saa teha järeldust

kustutussüsteemi mittekorrasolekust. Kumbki asjaolu ei välista, et see rakendus

automaatselt temperatuuriandurite signaali peale.

Kuigi tunnistaja M M ütles istungil (dtl 319), et „Visuaalselt vaadates kustutusaine jälgi ei

tuvastanud, silma ei hakanud“ ning „korrosioonijälgi ei märganud“ (dtl. 320), on ta

Komatsu ülevaatusel need jäljed oma kaameraga fikseerinud ja aktis rohkem kui ühes

kohas kajastanud. M akti lk 26 asuva foto 22 (dtl. 121) vasakul äärel alumise noolega

tähistatud automaatse tulekustutussüsteemi torustiku läheduses on selgesti eristatav

kakaovärvi piirkond kohas, kuhu kustutusvedelik loogika järgi düüsidest pihustus. Kahe

noole vahelisel alal järelpõlemiskambri horisontaalsel pealispinnal on märgatavad valged

ladestused. Vasaku ülemise noolega tähistatud piirkonnas esineb tugev korrosioon.

Eksperdid Rämmal ja Luppin tegid eksperimendiga kindlaks, et automaatse

tulekustutussüsteemi kustutusvedelik laguneb kuumutamisel, eraldades intensiivset valget

auru ja jättes anuma pinnale selgelt eristuvaid tahkeid ladestusi (Lettore akt, lk. 3, 9 ja 10,

dtl 36 jj). Samuti on M M akti lk.32 asuval fotol 27 märgitud parempoolse noolega

automaatse tulekustutussüsteemi torustiku juures selgesti eristav tugevamalt

korrodeerunud ala, samasugune tugevalt korrodeerunud ava on nähtav lk. 33 fotol 28

vasakpoolse noolega tähistatud kohas (dtl 126 ja 127). Tunnistaja M M sõnade kohaselt

„Üldjuhul on kustutusaine metallidega just eriti agressiivne ja korrosioon on väga hästi

nähtav“ (dtl. 319). Hageja väljendab kahetsust, et M M, teades, millele tähelepanu pöörata,

sellele vaatamata „korrosioonijälgi ei märganud“.

22.Isegi mittekorras kustutussüsteem ei annaks kostjale alust hüvitamisest keeldumiseks.

VÕS § 452 lg 2 p 2 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest kindlustusvõtja

kohustuse rikkumise tõttu vaid siis, kui rikkumisel oli mõju kahju suurusele.

Kustutussüsteemi rakendumine-mitterakendumine omab viidatud VÕS sätte kohaselt

tähendust üksnes juhul, kui on tõendatud, et mitterakendumine tõi kaasa suurema kahju

kui see oleks olnud süsteemi rakendumisel. Ka kostja Üldtingimuste punkti 22.1.1. järgi

2-23-2957

vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui

kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on jätnud täitmata vähemalt ühe

kindlustuslepingus nimetatud kohustustest ning kohustuse täitmata jätmise ja

kindlustusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik

seos. Kostja ei ole väidetava mitterakendumise seost kahju suuruse ja suurenemisega

tõendanud. Vastupidi, menetluse käigus kogutud tõendid kinnitavad, et sageli ei suuda

kustutussüsteemi rakendumine põlengut kustutada. M M märgib oma aktis (lk. 64), et

olukorras kui lekib surve all tehnovedeliku torustik, millelt paiskub põlevvedelik mootori

kõrge temperatuuriga osadele, siis ei pruugi automaatne tulekustutussüsteem tuld lõplikult

kustutada, sest peale kustutussüsteemi rakendumist saab põlevvedelik jätkuvalt mootori

kõrgetemperatuuriga osadele paiskuda ja uuesti süttida (dtl. 158).

M M tunnistas istungil, et:



“praktikast on teada juhuseid, kus masin põleb maha hoolimata kustustussüsteemi

rakendumisest. Tulekahju süttib uuesti peale kustutusprotsessi“ (dtl. 321)



“kahju ei oleks olnud väiksem, kui kustutussüsteem oleks olnud töökorras ja

rakendunud. Masina täishäving oleks olnud väga tõenäoline. Kõik

kustutussüsteemidega masinad on saanud väga kahjustada. Ja poleks olnud mõtet

remontida peale seda tulekahju”. (dtl 327).

Sama seisukohta väljendas tunnistaja J. Luppin - kui kolle asub düüside haardealast

mõnevõrra väljas, siis on efektiivsus väike (dtl 335). „Ei ole välistatud olukord, et põlengu

levides edasi mingil hetkel tulekustutussüsteem tegi kustutusürituse ära, aga sellel polnud

mõju, sest põhikolle asus mootoriruumist mõnevõrra eemal“ (dtl 335). Seega lükkavad

mõlema poole asjatundjate praktilised kogemused ümber kostja väite „kui automaatne

tulekustutussüsteem oleks olnud töökorras, siis oleks see kindlasti rakendunud ja

vähendanud oluliselt tule kahjustusi ja võimalik, et ka kustutanud põlengu (vastus

hagiavaldusele, p.14).

23.M Ml puudub eksperdi pädevus tulekahjude valdkonnas. M M on ainus rasketehnika ja

tulekahjude ekspertiise tegev ekspert, kuid ei tohi sellest järeldada, et M M on selle

valdkonna ekspert. M M esitas avalduse enda kandmiseks tulekahjueksperdina RTE

nimekirja EKEI-le 15.04.2020 (dtl 251). Kohtuekspertiisiseaduse § 12 lg 1 kohaselt

kantakse riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja isik, kes vastab selle seaduse § 6 lõike

1 punktides 1-3 nimetatud nõuetele. KES § 6 lg 1 p 3 nõuab, et isik on omandanud

ekspertiisialal nõutava kõrghariduse Eesti Vabariigi kõrgkoolis või kelle haridus vastab

sellele tasemele. Kostja esitas kohtule M Mlt saadud Päästekolledži tunnistused kolme

täiendusõppe koolituse läbimise kohta kogumahus 219 akadeemilist tundi (8,4 EAP).

Allakirjutanu neid ei vaidlusta kuid need pole vähimalgi määral piisavad

kohtuekspertiisiseaduse poolt nõutavast kõrgharidusest ekspertiisialal (KES § 6 lg 1 p 3).

M M 219 akadeemilist tundi täiendusõpet moodustab seega 4,7% kõrghariduseks

minimaalselt nõutavast 4680 tunnist (180*26=4680). Seega M Ml ei ole ega ole olnud

pädevust tulekahjuekspertiiside läbiviimiseks riiklikult tunnustatud eksperdina, tema

haridus sellel ekspertiisialal ei vasta seadusega nõutud kõrghariduse tasemele. M M

kinnitas kohtuistungil, et seadusega nõutavat tulekahju-alast kõrgharidust tal ei ole. (dtl

323). Hagejal ei ole vastuväiteid M M kvalifikatsioonile masinaehituse ja rasketehnika

valdkonna eksperdina.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

24.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

2-23-2957

25.Riiklikult tunnustatud ekspert M M on 04.07.2022 koostanud ekspertiisi nr 220701, milles

ekspert on selgitanud: „Harvester Komatsu 911 tulekahju tekkepõhjuseks oli mootoriruumi

ladestunud metsatöötlemis jääkide (puidu väikeste mõõtmetega osakesed, puidutolm jms)

süttimine. Süüteallikaks oli mootoriruumi tavapärasest kõrgem temperatuur ja

puiduosakeste pikaajaline temperatuuri tõstmine kuni isesüttimiseni. Puiduosakesed

süttisid tõenäoliselt masina mootoriruumi parempoolsel küljel, mootori juhtmooduli

piirkonnas. Mootoriruumi temperatuuri sai tõsta väljalasketorustikus avatud

temperatuurianduri ava, millest paiskusid väljaheitegaasid mootoriruumi. Samuti sai

avast lennata mootoriruum sädemeid. Süttinud puiduosakesed süütasid omakorda

mootoriruumis olevad põlevmaterjalid. Põlemiseks vajalik õhuhapnik oli mootoriruumis

olemas ja seega olid kõik põlemise tekkimiseks vajalikud tingimused loodud. Kui

automaatne tulekustutussüsteem oleks olnud töökorras, siis oleks see kindlasti rakendunud

ja vähendanud oluliselt tule kahjustusi ja võimalik, et ka kustutanud põlengu, sest

süsteemi torustik koos pihustitega paiknesid mootoriruumis ja hüdraulika ruumis,

hüdraulikapaagi ees.“

Ekspert on ekspertiisi koostamiseks palunud mh Harvesteri operaatoril vastata eksperdi

esitatud küsimustele. Muuhulgas on operaator vastanud eksperdi küsimusele „Kas masinal

oli ka automaatne tulekustutussüsteem ja kas rakendus?“ järgmiselt: „See vist ei

rakendunud isegi. Seda ma ei osanud tähele panna, et seal oleks midagi automaatselt

rakendunud. Mina seda ei vajutanud ka manuaalselt mitte. Võib-olla mehaanik vajutas.“

(vt lisa 1, lk 4). Ka Päästeamet on Harvesteri kustutamise osas märkinud: „Harvesteri

kustutati enne päästjate saabumist käsikustutiga.“ (vt lisa 1, lk 5).

26.Kostjal on õigus keelduda hüvitise maksmisest, kuivõrd Harvesteri tulekustutussüsteem ei

olnud töökorras. Üldtingimuste p 17.1 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud kahju

vältimiseks hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt. Tingimuste p

13.2 kohaselt on masina kasutaja on kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis

tulenevad masina kasutusjuhendist, kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms,

samuti masina tootja nõuetest ning masina tehnoseisundile ja varustusele esitatavatest

nõuetest. Tingimuste punkti 14.8. sätestab, et kui masina mootoriruumi on paigaldatud

tulekustutussüsteem, peab see olema alati töökorras ja hooldatud. Üldtingimuste punkti

22.1.1. järgi vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või

täielikult, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on jätnud täitmata vähemalt

ühe kindlustuslepingus nimetatud kohustustest ning kohustuse täitmata jätmise ja

kindlustusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik

seos.

27.Ekspert M M on selgitanud, et Harvesteri automaatne tulekustutussüsteem ei olnud

töökorras. Ekspert on selgitanud: „Seega pidi olema kustutussüsteem olema juba varem

rakendunud, sest kustutussüsteemi surulüliti vahelt oli ära võetud turvaelement.“ (vt lisa 1,

lk 63).

28.Ekspert M M on seoses hageja väitega, et M M ei ole tuvastanud asjaolu, et automaatne

tulekustutussüsteem ei olnud korras, selgitanud järgmist: „Automaatse

tulekustutussüsteemi mittekorrasoleku järeldus tulenes asjaoludest, et:

a.

operaatori sõnul ta ei rakendanud seda manuaalselt;

b. operaator ei pannud tähele, et see oleks rakendunud tulekahju ajal;

2-23-2957

c.

süsteem oli rakendunud, sest tulekustutussüsteemi manuaalne päästik oli rakendunud

ja turvaelement oli lüliti vahelt puudu;

d. sellest järeldati, et tõenäoliselt on süsteem rakendunud varem ja seega viimase

tulekahju ajal see ei toiminud.“

29.Hagiavalduse lisana 5 esitatud Intrac defekteerimisotsus kinnitab eksperdi M M selgitusi,

et Harvesteri kustutussüsteem oli juba varem rakendunud. Ka Intrac defekteerimisotsuses

on selgitatud: „Automaatse tulekustutus süsteemi juhtimis keskuses vilgub hetkel punane

tuli, mis näitab et automaatne kustutussüsteem on rakendunud“. Intrac järeldus, et

tulekustutussüsteem rakendus, on täielikult seostamata käesoleva menetluse aluseks

olevate asjaoludega. Intrac ei ole hinnanud ega selgitanud, kas tulekustutussüsteem

rakendus 04.04.2022 tulekahju tagajärjel või juba varasemalt. Seega ei tõenda

hagiavalduse lisa 5 käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Samuti ei ole hageja

tõendanud hageja defekteerimisotsuse koostanud isiku pädevust hinnata tulekahjuga

seotud asjaolusid. Hageja on esitanud (hagiavalduse lisa 5 digikonteineris) üksnes pildi

otsuse koostanud isiku sertifikaadist, kuid pole arusaadav, millise pädevuse olemasolu

peaks sertifikaat tõendama.

30.Ekspert M M on hageja väidete osas selgitanud, et masina tulekahju korral eraldub ka

heledat suitsu, kogu eralduv suits ei ole must. Masina tulekahjude algusjärgus eralduv suits

on pigem hele, tumedamaks muutub suits peale naftasaaduste süttimist, mis vajab rohkem

aega tulekahju arenguks. Eriti mustaks muutub suits rehvide süttimisel.

31.Lettore OÜ ekspertiisiaktide koostajatel puudub pädevus hinnata tulekahjuga seonduvaid

asjaolusid (vastupidiselt riiklikult tunnustatud ekspert M M le ei tegele antud isikud

tulekahjuekspertiisidega). Hans Rämmal on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises

valdkonnas „Transpordivahendite (maismaa-, raudtee-, vee- ja õhusõidukid) ja

masinaehituse (tööstus- ja rasketehnika) ekspertiisid“. J J on riiklikult tunnustatud ekspert

järgmises valdkonnas „Masinaehituse ja transporditehnika ekspertiis“. Seega ei ole

kummalgi eksperdil pädevust tulekahjuga seonduvalt. Samas on ekspert M M riiklikult

tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Masinaehituse ja transporditehnika

(sisepõlemismootorid, jõuülekanded, tehaste sisseseaded, rasketehnika: sh ehitus-,

põllumajandus-, materjalikäitlus- ja metsatehnika ning raskeveokid) ja tulekahjude

ekspertiisid“.

32.Tulenevalt eeltoodust on kostja kooskõlas Tingimuste p-dega 13.2 ja 14.8 ning

Üldtingimuste p-dega 17.1 ja 22.1.1. keeldunud kindlustushüvitise maksmisest ning hageja

hagi tuleb jätta rahuldamata.

33.Käesolevaga juhul tekitas hageja kahju kaudse tahtlusega või vähemalt raske hooletusega.

Ekspert M M tuvastas: „Mootoriruumi temperatuuri sai tõsta väljalasketorustikus avatud

temperatuurianduri ava, millest paiskusid väljaheitegaasid mootoriruumi. Samuti sai

avast lennata mootoriruum sädemeid. Süttinud puiduosakesed süütasid omakorda

mootoriruumis olevad põlevmaterjalid. Põlemiseks vajalik õhuhapnik oli mootoriruumis

olemas ja seega olid kõik põlemise tekkimiseks vajalikud tingimused loodud. /…/

Järelpõletisse siseneva väljalasketorustikust oli eemaldatud temperatuuriandur ja anduri

ava oli avatud. /…/ Mootoriruumi vasakpoolsel küljel oli peale järelpõletit

väljalasketorustikust temperatuuri andur välja keeratud. Avasse oli keeratud polt ja välja

keeratud andur oli juhtme otsas voolikukanduri vahel. /…/ Tõenäoliselt oli mootoriruumi

töötemperatuur enne tulekahju tekkimist normaalsest mõnevõrra kõrgem, sest

2-23-2957

järelpõletisse sisenevast väljalasketorustikust oli eemaldatud temperatuuriandur ja anduri

ava oli avatud. Avatud temperatuurianduri avast said kõrgetemperatuuriga

väljaheitegaasid paiskuda mootoriruumi ja tõsta selle temperatuuri. Lisaks võis anduri

avast mootorituumi sädemeid lennata. Sädemed saavad tekkida väljalasketorustiku

sisepindadele ladestuva tahma eraldumisest.“ (vt lisa 1, lk-d 2, 8, 9 ja 62).

Harvesteri operaator vastas eksperdi M M küsimusele „Miks andurid olid välja keeratud?“

järgmiselt: „See oli Ad-Blue pimedaks tegemiseks juba enne kui meie selle masina enda

kätte saime. Ad-Blue masinal ei töötanud.“ (vt lisa 1, lk 4).

34.Esiteks ei nähtu hagiavalduse lisatud piltidest (lisad 8 ja 9) piltide tegemise aega ega ole

tuvastatav, millest on väidetavalt pilti tehtud. Teiseks, kui hageja Hagiavalduse p-des 10-

13 esitatud väited oleksid tõesed, oleks hageja enda selgituste kohaselt pidanud juba pilte

vaadates ja Harvesteriga tutvudes aru saama, et poldid ei ole nõuetekohaselt avade

sulgemiseks kinnitatud ning kasutatud korkide/poltide keermeosa on liiga lühike. Seega

hageja teadis (sh tuleb arvestada TsÜS §-ga 133) juba enne Harvesteri süttimist, et andurid

on Harvesteril eemaldatud ning hageja pidi olema teadlik, et selle tagajärjel on anduri ava

avatud või mittenõuetekohaselt kaetud.

35.Samuti ei ole asjakohased hageja viited Harvesterile teostatud hooldustele. Ekspert M M

on selgitanud, et perioodiline hooldus ei vähenda igapäevase kontrolli tähtsust ega

kohustust, mille peab läbi viima operaator.

Vaatamata eeltoodule kasutas hageja vastuolus Tingimuste p-dega 13.2 ja 14.8 ning

Üldtingimuste p-ga 17.1 Harvesteri metsatöödel. Avatud avadega või mittenõuetekohaselt

kaetud avadega Harvesteri kasutamisel pidi hageja – kes on alates 2010. aastast tegutsenud

metsaraiega (Lisa 2 – äriregistri väljavõte) – ette nägema, et Harvesteri kasutamise

tulemusel võib Harvester hävida, sh võib Harvester süttida.

Seega on antud juhul on hageja nõutava kahju hüvitamine välistatud, kuivõrd hageja

tegutses vähemalt kaudse tahtlusega (VÕS § 452 lg 1). Hagi tuleb jätta rahuldamata.

Isegi juhul, kui kohus peaks leida, et hageja ei tegutsenud kaudse tahtlusega, oli hageja

eeltoodud põhjustel vähemalt raskelt hooletu Harvesteri kasutamisel teades, et Harvesteril

puuduvad andurit, mistõttu on Harvesteri anduri avad avatud või mittenõuetekohaselt

kaetud.

36.Harvesteri süütasid sulgemata temperatuurianduri ava kaudu väljunud gaasid. Ekspert M

M on tulekahju põhjuse osas selgitanud: „Mootoriruumi temperatuuri sai tõsta

väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava, millest paiskusid väljaheitegaasid

mootoriruumi. Samuti sai avast lennata mootoriruum sädemeid. Süttinud puiduosakesed

süütasid omakorda mootoriruumis olevad põlevmaterjalid. Põlemiseks vajalik õhuhapnik

oli mootoriruumis olemas ja seega olid kõik põlemise tekkimiseks vajalikud tingimused

loodud.“ (vt lisa 1, lk 2). Kuigi ekspert on viidanud ka teoreetilistele võimalustele

tulekahju tekkeks, on ekspert vastanud kostja küsimusele tulekahju tekke kohta

konkreetselt, et põhjuseks oli sulgemata temperatuurianduri ava.

Täiendavalt on ekspert M M kostjale seoses hageja esitatud Lettore uuringuga selgitanud,

et Harvesteri tööolukorras on mootor rohkem koormatud ja väljaheitegaaside temperatuur

tõuseb sellest tulenevalt. Masinaga sihtotstarbeliselt töötamise ajal on mootorikate suletud

2-23-2957

ja seega ka väljalasketorustikku ümbritseva keskkonna temperatuur kõrgem kui teostatud

katse korral avatud mootorikattega.

Seega ei ole katse tehtud samades tingimustes nagu toimus 04.04.2022 tulekahju. Seetõttu

ei ole katse tulemuste alusel võimalik teha järeldusi 04.04.2022 tulekahju osas.

Ekspert M M on selgitanud: „Puidutolmu süttimine ühekordsel temperatuuri tõstmisel

vastab tõesti puidutolmu isesüttimistemperatuur +255° C. Pikaajalisel (kuud kuni aastad)

soojendamisel piisab alates +77° C. Mida madalam on temperatuur seda kauem võtab

aega isesüttimine. Isiklike kogemuste põhjal süttib puit pikaajalisel temperatuuri tõusul ja

temperatuuri hoidmisel temperatuuridel +80° C…+120° C.Allikas: David J.Icove, Ph.D.,

Gerald A.Haynes, M.S., Kirk’s Fire Investigation, 8 edition, Pearson Education 2018, lk

259; 260.“ Seega on ekspert selgitanud, et süttimine on võimalik mh ka madalama

temperatuuril. Harvesteri süttimine väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu oli

tehniliselt võimalik.

37.Väär ning oletuslik on hageja väide, et on selge, et anduri ava pidi avanema millalgi

ekspluatatsiooni käigus, kõige tõenäolisemalt põlengu päeval. Ükski tõend hageja väiteid

ei tõenda.

38.Hageja käitumises eines kaudne tahtlus ja raske hooletus. Hageja on ise nentinud, et

Harvesteri ülevaatamisel (mida kohusetundlik ostja on kohustatud tegema ning mis kuulub

Harvesteri kasutaja käibekohustuse hulka – veenduda, et Harvester on ohutu kasutamiseks)

on tuvastatav, et anduri avad ei ole nõuetekohaselt kinnitatud. Vastupidiselt

ohutusnõuetele on aga hageja jätnud enda kohustuse täitmata. Seega on tõendatud, et

hageja käitumises esines kaudne tahtlus ja raske hooletus. Tingimuste p 14.2 kohaselt on

masina kasutaja kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad masina

kasutusjuhendist, kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti masina

tootja nõuetest ning masina tehnoseisundile ja varustusele esitatavatest nõuetest.

Samasisuline kohustus on sätestatud hagejale Üldtingimuste p-s 17.2.

Hageja teadlikult jättis ohutusnõuded (veenduda Harvesteri kasutamise eelselt Harvesteri

ohutuses) järgimata. Veelgi enam, hageja väidete kohaselt oli juba Harvesteri müügipiltide

alusel võimalik tuvastada, et poldid avade sulgemiseks olid lõpuni kinni keeramata, kuid

vaatamata sellele hageja ei keeranud polte kinni, vaid asus Harvesteri kasutama.

39.Hageja väidab, et Dafo tulekustutussüsteemi balloonil paikneva aktiveerimislüliti

kaitseriiv (kollane plastelement) on eemaldatud, kuid asus MFO OÜ hoiuplatsil –

sealsamas, kus tegi oma vaatluse M M, kes seda ei märganud (Seisukoha p 2.2.,

Hagiavalduse lisa 7, lk 8). Üldtingimuste p 22.1.5 kohaselt vabaneb kindlustusandja

kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja või

temaga võrdsustatud isik on eksitanud või püüdnud eksitada kindlustusandjat kahju

toimumise asjaolude või suuruse asjus või püüdnud kindlustusandjat muul viisil petta

kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes. Hagiavalduse lisas 7, lk 8 esitatud

pildil on näha, et väidetav Harvesteri turvaelement oleks justkui olnud

tulekustutussüsteemi juures (turvaelementi hoitakse pildil tulekustuti juures). Samas

nähtub Vastuse lisana 1, lk 61 (foto 55) esitatud pildilt, et turvaelementi

tulekustutussüsteemi juures ei ole. Ei ole ka usutav, et turvaelement oli Harvesteri juures,

kuivõrd Harvesteri ülevaatus ei toimunud tulekahju toimumise kohas, vaid Harvester oli

transporditud hoiuplatsile. Seejuures on märkimisväärne, et M arvamus on valminud

2-23-2957

04.07.2022 ning Rämmal ja Luppini arvamus on valminud M arvamuse

ümberlükkamiseks 11.01.2023 ehk ligi 6 kuud hiljem.

Hageja väited turvaelemendi olemasolust ei ole eluliselt usutavad. Seda enam, et

tulekahjuekspert M M on Harvesteri ülevaatusel tuvastanud, et enamus kummist ja

plastikust detaile olid hävinenud või deformeerunud (vt Vastuse lk 8 p-d 12-19). Seega ei

ole usutav, et turvaelement oleks säilitanud oma esialgse kuju ja olnud ühegi kahjustuseta,

kui see oleks tulekahju toimumise ajal olnud Harvesteri juures.

Tõenäoliselt on turvaelement paigutatud Harvesteri juurde enne Rämmali ja Luppini poolt

Harvesteri vaatluse toimumist, et petta kostjat tegelikes asjaoludes. Seetõttu on kostja

Üldtingimuste p 22.1.5 alusel vabanenud täitmise kohustusest ning hagi tuleb jätta

rahuldamata.

40.Asjaolu, kas tegemist on tuleohutusspetsialisti 5. ja 6. taseme, ei muuda käesolevas asjas

asjatundja M M pädevust – käesolevas asjas ei ole küsimuse all hoonete tuleohutus ja

sellega seonduv. Riikliku tunnustuse annab välja EKEI ja seda kohtuekspertiisi seaduse

alusel. Selleks tehakse vastavad protseduurid ja selleks on omad nõuded. Asjatundja M M

on oma pädevust juba EKEI-le tõendanud. Hageja on üldsõnaliselt Seisukohas viidanud

EKEI väidetavale vastusele ja väitnud, et EKEI-l ei ole andmeid M.M nõutavast

kõrgharidusest tulekahjuekspertiisi osas. Hageja väide on täies ulatuses tõendamata ega ole

kooskõlas ka KES §-ga 13. 11. Asjatundjal M M on pädevus tulekahjuekspertiisi

läbiviimiseks. Seda tõendab asjaolu, et M M on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide

nimekirja. Lisaks tõendab M M pädevust ka asjaolu, et H P oli asjatundja M M mentor

üle kümne aasta. H P oli riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert alates 19.09.2003. Samuti

on asjatundja M M töödega tutvunud Päästeameti ohutusjärelevalve büroo töötajad, kes

loevad tuleohutusspetsialisti õppekavas tulekahju tekkepõhjuste osa, ja nemad on

tunnistanud asjatundja M M pädevaks ja ning andnud M M le soovitused. Nimetatut

soovib kostja tõendada asjatundja ütlustega.

41.Intrac ei ole hinnanud ega selgitanud, kas tulekustutussüsteem rakendus 04.04.2022

tulekahju tagajärjel või juba varasemalt. Hagiavalduse lisana 5 esitatud Intrac

defekteerimisotsus kinnitab asjatundja M M selgitusi, et Harvesteri kustutussüsteem oli

juba varem rakendunud (vt kostja 25.03.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Analoogselt

Intrac aktiga on ka Lettore OÜ akti koostaja selgitanud, et akti koostamisel ei hinnatud

seda, millal tulekustutussüsteem rakendus (s.t kas 04.04.2022 tulekustutussüsteem

rakendus 04.04.2022 või varem; 03.11.2023 istungi protokoll, 01:29:22, dtl 331). Seega ei

tõenda hagiavalduse lisa 5 ega ka Lettore OÜ akt, et 04.04.2022 seisuga oli Harvesteri

tulekustutussüsteem töökorras.

Veelgi enam, ka Intrac on selgitanud, et tulekustutusüsteemi rakendumisel vilgub

juhtimiskeskuses punane tuli (dtl 27). Ka J J selgitas, et Harvesteri tulekustutussüsteemi

rakendumisel on tõenäoline, et süttis ka vastav märgutuli (03.11.2023 istungi protokoll,

02:13:31, dtl 338). Seega oleks operaator märganud, kui tulekustutussüsteem oleks

04.04.2022 rakendunud. Operaator on selgitanud, et ta ei pannud tähele, et

tulekustutussüsteem oleks rakendunud (kostja 25.04.2023 menetlusdokumendi lisa 1; dtl

98). Seega ei rakendunud Harvesteri tulekustutussüsteem 04.04.2022 – Harvesteri

tulekustutussüsteem ei olnud töökorras ja hageja rikkus sellise Harvesteri kasutamisel

Tingimuste punkti 14.8.

2-23-2957

Teiseks leiab hageja, et tulekustutussüsteemi töökorras olekut tõendab muuhulgas töötaja

poolt kell 9.42 enne päästjate saabumist tehtud foto (hagiavalduse lisa 6, dtl 34; kostja

25.04.2023 seisukoha lisa 1, foto 1; dtl 99), millest nähtub hele suits/aur Harvesteri juures.

Hageja leiab, et kui tulekustutussüsteem ei oleks automaatselt käivitunud, oleks fotol 1

näha üksnes paksu musta suitsu. Asjatundja M M on selgitanud, et masina tulekahju korral

eraldub ka heledat suitsu, kogu eralduv suits ei ole must. Masina tulekahjude algusjärgus

eralduv suits on pigem hele, tumedamaks muutub suits peale naftasaaduste süttimist, mis

vajab rohkem aega tulekahju arenguks (03.11.2023 istungi protokoll, 00:22:26 ja

00:55:53; dtl 320, 325 ja 326).

Hageja ei ole aga tõendanud, et kell 09.42 tehtud pildilt nähtub kustutusvedelikust tingitud

intensiivne valge aur. Nagu kostja on eelpool selgitanud, siis 09.42 tehtud pildil nähtub

tavapärane Harvesteri põlemine, mille algfaasis eralduv suits ongi hele, mitte must nagu

väidab hageja.

Lisaks on kostja selgitanud, et Lettore OÜ akti koostajatel puudub pädevus hinnata

tulekahjuga seonduvaid asjaolusid. Nimetatud kinnitas asjatundja J J ka 03.11.2023

istungil (03.11.2023 istungi protokoll, 01:42:34, 01:45:25, dtl 333). Vastupidiselt riiklikult

tunnustatud ekspert M M le ei tegele Lettore OÜ akti koostajad tulekahjuekspertiisidega.

Kostja on M M pädevust tõendanud 21.08.2023 ja 22.08.2023 menetlusdokumendi

lisadega. Lisaks on ka M M ütlustega 03.11.2023 istungil tõendatud M M pädevus

tulekahjuekspertiiside, sh tulekahju põhjuste tuvastamise, valdkonnas (03.11.2023 istungi

protokoll, 00:09:07, 00:10:42, 00:39:56, 00:44:46, dtl 318, 323 ja 324). Seega – ainus

käesolevas asjas seisukohti avaldanud asjatundja tulekahjuekspertiiside valdkonna ehk

isik, kellel on pädevus tulekahju põhjuste ja tulekahju kulgemise osas, on M M.

M M selgitas 03.11.2023 istungil, et kustutussüsteemi toimimisest peaks üldjuhul jäljed

jääma: „Üldjuhul kustutusaine metallidega just eriti agressiivne ja korrosioon väga hästi

nähtav.“ Asjatundja Harvesteril põlengu järgselt tulekustutussüsteemi rakendumise jälgi ja

korrosiooni ei näinud (03.11.2023 istungi protokoll, 00:15:15, 00:15:59, 00:17:14;

00:19:04, 01:10:52, dtl 319, 320 ja 328). Veelgi enam, ka J J on 03.11.2023 istungil

selgitanud seoses tulekustutussüsteemi rakendumisega: „Rakendumine peaks olema selgelt

eristatav.“ (03.11.2023 istungi protokoll, 01:55:40, dtl 335) Veelgi enam,

tulekustutussüsteemi rakendumisel on tõenäoline, et süttis ka vastav märgutuli, kuid

vastavat asjaolu operaator ei märganud (vt käesoleva menetlusdokumendi p 12).

Hageja ei ole aga tõendanud, et kaaliumi ladestised sattusid Harvesterile põlengu järgselt

ja automaatse tulekustutussüsteemi rakendumise tõttu. Ka asjatundja on selgitanud, et ei

saa välistada, et kaalium on Harvesterile sattunud muul põhjusel (03.11.2023 istungi

protokoll, 02:00:58, dtl 336).

42.Poolte vahel puudub vaidlus, et Harvesteril oli lisavarustusena olnud AdBlue süsteem, mis

oli maha monteeritud. Väljalasketorustikust eemaldatud AdBlue andurite avad olid suletud

lühikese keermega poltidega-korkidega. Hageja kohustuseks oli kontrollida, kas

kasutataval Harvesteril on AdBlue süsteem maha monteeritud nõuetekohaselt, sh kas avad

on nõuetekohaselt suletud ja Harvesteri kasutamine tööde teostamisel on ohutu. Hageja

nimetatud kohustust ei täitnud, mistõttu Harvester süttis. Tulenevalt eeltoodust on antud

juhul hageja nõutava kahju hüvitamine välistatud, kuivõrd hageja tegutses vähemalt

kaudse tahtlusega (VÕS § 452 lg 1).

2-23-2957

43.Hageja on selgitanud, et ava ja Harvesteri süttimise vahel puudub seos. Hageja on

soovinud enda väidet tõendada Lettore OÜ aktiga (hagiavalduse lisa 7), milles on

väidetud, et väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu ei ole masina süttimine tehniliselt

võimalik. Asjatundja M M selgitas 03.11.2023 istungil, et väljalasketorustiku enda

temperatuur ja avast väljuva väljalaskegaasi temperatuur sõltub masina koormatusest.

Asjatundja selgitas, et Harvesteri põlengu päeval 04.04.2022 oli väljalasketorustiku enda

temperatuur ja avast väljuva väljalaskegaasi temperatuur üle 400 kraadi: „Antud juhul

tegemist oli keskmise koormusega arvan, 400 C+ kraadi, üle 400 kindlasti.“ (03.11.2023

istungi protokoll 00:33:41; dtl 322). Lettore OÜ aktis tehtud katse on tehtud aga mitte

tööolustikes, s.t mitte masinat vähemalt keskmiselt koormates: „masin tõstetöid ei

teostanud, aga nool oli kas toetatud või, nagu töötas pööretega, aeg-ajalt noole

liigutamisel imiteeriti hüdraulikasüsteemi koormust. Noole järsul liigutamisel

hüdrosüsteem tekitab täiendava rõhu vajaduse.“ (03.11.2023 istungi protokoll, 01:24:55;

dtl 330).

44.Asjatundja M M on 03.11.2023 istungil selgitanud: „Pikaajalist materjali ladestuste

süttimist, sellele olen hakanud tähelepanu pöörama viimasel ajal. On oskus sellele

tähelepanu pöörata. Kirjandusest on võimalused välja tulnud. Selle masina juures oli

väga tõenäoline.“ (03.11.2023 istungi protokoll, 00:45:42, dtl 324). Kostja rõhutab

taaskord, et asjatundja M M on ainus asjatundja, kes on andnud käesolevas asjas hinnangu

tulekahju põhjuse osas ja kellel on pädevus vastava hinnangu andmiseks. Asjatundja M M

pädevust tõendavad dokumendid on kostja esitanud 21.08.2023 ja 22.08.2023

menetlusdokumendi lisadena. Samuti kinnitas M M enda pädevust 03.11.2023 istungil

(03.11.2023 istungi protokoll, 00:09:07, 00:10:42, 00:39:56, 00:44:46, dtl 318, 323 ja

324). Seega on tulekahju põhjuste tuvastamiseks pädev asjatundja selgitanud, et

puidutolmu süttimine on võimalik mh ka madalama temperatuuril. Seega oli ka Harvesteri

süttimine väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu tehniliselt võimalik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

45.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

46.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:



15.10.2021 sõlmisid pooled harvesteri Komatsu 911 (seerianumber XXX, 2015;

edaspidi: harvester) liikurmasina ja haakeseadme kindlustusleping (edaspidi:

kindlustusleping), mille kohaselt oli kindlustusväärtuseks 99 600 eurot (käibemaksuta),

omavastutuseks 600 eurot ning kindlustusperioodiks 15.10.2021 kuni 14.10.2022;



kindlustuslepingu lahutamatuks osaks oli 15.10.2021 poliis (edaspidi: poliis; dtl 10),

kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18. (edaspidi: üldtingimused; dtl 13-17)

2-23-2957

ning liikurmasina ja haakeseadme kindlustamise tingimused KT.0929.16. (edaspidi

tingimused; dtl 18-22);



hageja oli sõlminud harvesteri omandamiseks liisingulepingu Swedbank Liising AS-

ga, kes on kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isikuks;



04.04.2022 harvester süttis ning hävis põlengus;



14.07.2022 teatas kostja, et ei hüvita harvesteri põlengust tekkinud kahju (edaspidi:

otsus; dtl 23-24).

47.Hageja palub mõista kostjalt soodustatud isiku Swedbank Liising AS (reg. kood

10434248) kasuks välja kindlustushüvitis summas 79 000 eurot; hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4085 eurot; viivise põhivõlgnevuselt summas 79

000 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni.

48.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et tal puudub kohustus hüvitist maksta, kuna:

(i) harvesteri tulekustutussüsteem Dafo ei olnud töökorras; (ii) harvesteri väljalasketorust

olid eemaldatud andurid ning parempoolne anduri ava oli täielikult sulgemata.

49.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud

viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum

eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma

lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isik isik,

kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud

rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. VÕS § 450

lõike 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks

kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks

vajalike toimingute lõpetamisega.

VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja

kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 476 lg 3 sätestab, et kindlustusandja peab

hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil.

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist.

50.Esmalt analüüsib kohus, kas kostjapoolset hüvitise tasumise kohustust väärab väidetav

rikkumine, mille kohaselt harvesteri tulekustutussüsteem Dafo ei olnud töökorras.

Üldtingimuste p 17.1 sätestab, et kindlustusvõtja on kohustatud kahju vältimiseks hoidma

ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt. Tingimuste p 14.8 sätestab, et kui

masina mootoriruumi on paigaldatud tulekustutussüsteem, peab see olema alati töökorras

ja hooldatud. Üldtingimuste p 22.1.1 sätestab, et kindlustusandja vabaneb

kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja või

temaga võrdsustatud isik on jätnud täitmata vähemalt ühe kindlustuslepingus nimetatud

kohustustest ning kohustuse täitmata jätmise ja kindlustusjuhtumi toimumise või selle

tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos.

2-23-2957

Kohus leiab, et kostja ei ole kohaselt tõendanud, et esineks kõnealune välistus. Tuleb

tähele panna, et kindlustusjuhtumiks oli käesoleval juhul harvesteri hävimine tulekahju

tulemusel. Kostja heidab hagejale ette tulekustutussüsteemi mittekorrasolekut. Miski asja

materjalidest ega poolte väidetest ei viita sellele, et kindlustusjuhtumi toimumise ja

väidetava rikkumise vahel oleks põhjuslik seos, st harvester ei süttinud

tulekustutussüsteemi väidetava mittekorrasoleku tõttu. Seega võib arutleda teemal, kas

tulekustutussüsteemi väidetava mittekorrasolek võis mõjutada kahju suurust, kuid ka selles

osas on asjatundja M istungil märkinud, et mõningal juhul hävib ka tulekustutussüsteemi

rakendumise puhul rasketehnika tulekahjus sel määral, et taastamine ei ole mõttekas (vt

istungi protokoll, dtl 321, 00:26:58; dtl 157, M järeldus nr 21).

Kostja on menetluses viidanud, et harvesteri tulekustutussüsteem Dafo „ei olnud

töökorras“. Otsuses (dtl 22-23) on aga kostja tegelikult märkinud, et „töökorras ei olnud

tulekustutussüsteem, selle automaatseks rakendumiseks vajalik surulüliti vahelt oli ära

võetud turvaelement, süsteem oli manuaalselt aktiveeritavas asendi ja manuaalselt seda ei

aktiveerida ei proovitud.“ Kostja tugines oma otsuses asjatundja M M 04.07.2022 aktile nr

220701 (dtl 94-163).

Asjatundja M M tegi järelduse automaatse tulekustutussüsteemi mittekorrasolekust

lähtudes järgmistest asjaoludest:



operaatori sõnul ta ei rakendanud seda manuaalselt (dtl 98, operaatori vastus

küsimusele nr 7);



operaator ei pannud tähele, et see oleks rakendunud tulekahju ajal (dtl 98, operaatori

vastus küsimusele nr 7; dtl 157, M järeldus nr 21);



automaatse tulekustutussüsteemi manuaalne päästik oli rakendunud ja turvaelement oli

lüliti vahelt puudu (dtl 103, vaatluse käigus tuvastatud asjaolu nr 31);



tõenäoliselt on süsteem rakendunud varem ja seega viimase tulekahju ajal see ei

toiminud (dtl 157, M järeldus nr 21-22).

Kohus leiab, et eeltoodud info põhjal ei ole asjatundja järeldus loogiline ega jälgitav. M M

on oma järelduse tulekustutussüsteemi mittekorrasoleku kohta püstitanud üksnes

operaatori selgitustele ning mingi väidetava varasema tulekahju toimumisele, mis kohtu

hinnangul on meelevaldne. Asjaolu, et operaator ei rakendanud tulekustutussüsteemi

manuaalselt, ei tähenda, et see polnud töökorras. Asjaolu, et operaator ei märganud

tulekustutussüsteemi rakendumist, on kõnealuses stressirohkes olukorras mõistetav -

operaator istub tööasendis seljaga masina mootoriruumi poole ning ei ole esile toodud ega

tõendatud tulekustutussüsteemi rakendumisel ja kõigest sekundeid kestva toimimise

jooksul rakenduks juhikabiinis nt helisignaal või hästimärgatav valgussignaal. Eeltoodu

aga ei anna mingit alust arvata, et tulekustutussüsteem ei olnud töökorras. Arvestades mh

tulekustutussüsteemi paiknemist mootoriruumis selle detailide vahel ja ümber ning

asjaolu, et operaator märkas mootoriruumist tõusmas suitsu (mis on tulekustutussüsteemi

rakendumisel iseloomulik ilming), ei ole ka operaatori selgituste pinnalt välistatud

tulekustutussüsteemi rakendumine kõnealuse põlengu vältel.

Asjatundja järeldus ei ole tõsiseltvõetav ka seetõttu, et süsteemi korrasolekut hinnates ei

kontrollinud ta, kas kustutusaine paak ning suruõhuballoon olid täis või tühjad, kuna ta ei

pidanud neid kõige olulisemateks asjaoludeks tulekahju tekkepõhjuste väljauurimisel (dtl

327, istungiprotokoll, ajamarker 01:04:43). Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on

võimalik teha süsteemi korrasoleku osas järeldusi ilma, et uuritaks nende

2-23-2957

võtmekomponente. Ainuüksi nimetatu muudab asjatundja järeldused harvesteri

tulekustutussüsteemi mittekorrasoleku osas ebausaldusväärseteks.

Asjaolu, et automaatse tulekustutussüsteemi manuaalne päästik oli rakendunud ja

turvaelement oli lüliti vahelt puudu, ei tähenda, et tulekustutussüsteem oli põlengu päeval

rikkis. M M teostas harvesteri vaatluse 20.05.2022, s.o ca 1,5 kuud pärast põlengut. Pole

välistatud, et manuaalset päästikud vajutas keegi päästjatest või mõni kolmas isik pärast

põlengut. Mingil viisil pole tõendatud, et päästikut on vajutatud (mis eeldab ka

turvaelemendi eemaldamist) enne põlengut mingi varasema tulekahju korral. Väited

varasemast tulekahjust on tõendamata ja meelevaldsed ning samuti eluliselt mitteusutavad.

Kostja ei ole tõendanud, et harvesteril oleks olnud mingi varasem tulekahju.

Eeltoodu valguses ei ole kostja ka tõendanud, et peaks paika tema otsuses toodud väide,

mille kohaselt tulekustutussüsteemi automaatse rakendumise eelduseks on turvaelemendi

paiknemine surulüliti vahel, st tulekustutussüsteem ei rakendu automaatselt, kui manuaalse

lüliti juures puudub turvaelement. Hageja on tõendanud, et süsteem on rakendunud

automaatselt (dtl 27 – M. L defekteerimisotsus) ning kohtul puudub alus viidatud

järelduses kahelda. Nimelt on vastav teave hangitud Dafo tulekustutussüsteemi

diagnostikaseadmega. Lisaks on viidatud süsteemi iseärasustega kursis olev isik märkinud,

et „… turvaelemendi paiknemine ei mõjuta automaatse kustutussüsteemi rakendumist,

Turvaelemendi eemaldamine ei lülita rakendumise automaatikat välja, andurjuhtmete

kuumenemisel 180 kraadini C rakendub kustutussüsteem automaatselt igal juhul.“ Sellega

on ümber lükatud kostja paljasõnaline vastupidine väide.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kostja väide, et harvesteri tulekustutussüsteem Dafo

ei olnud töökorras. Kostja ei ole tuginenud väitele, et tulekustutussüsteem oleks olnud

hooldamata.

51.Seevastu loeb kohus tõendatuks hageja väite, mille kohaselt harvesteri tulekustutussüsteem

Dafo oli töökorras ning kõnealusel põlengul ka automaatselt rakendus. Lettore

(asjatundjad H. Rämmal ja J. Luppin) 11.01.2023 ekspertiisi raporti nr 22009 (dtl 36-47)

vastus küsimusele nr 6 märgib, et automaatne tulekustutussüteem on antud põlengu käigus

rakendunud, millele mh viitavad kustutusainega seostatavad ladestised masina

välispindadel, mootoriruumis ja kustutussüsteemi väjastustorustikus. Asjatundjad

tuvastasid, et Dafo automaatse tulekustustussüsteemi gaasiballoon ja kustustusvedeliku

reservuaar olid tühjad.

Asjatundjate arvamusest nähtub, et mootoriruumis paiknevatelt alumiiniumisulamist

komponentide välispindadelt koguti materjaliproovid kustutusaine tuvastamiseks.

Asjatundjad tuvastasid katse käigus, et automaatse tulekustutussüsteemi kustutusvedelik

(Dafo) laguneb eksperimentaalsel kuumutamisel kõrgel temperatuuril, eraldades

intensiivset valget auru ja jättes anuma pinnale selgelt eristuvaid tahkeid ladestisi. Intrac

Eesti AS-i poolt ekspertiisi käigus tarnitud tulekustutussüsteemi kustutusaine proovi

analüüsil Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuse selgus, et

kustutusaine sisaldab olulises koguses kaaliumit. Skaneerivat elektronmikroskoopi

kasutades tuvastati kustustusainele viitava kaaliumi ladestised nii kustutusaine

väljalasketorustike sisepindadel kui ka pihustite tööpiirkonnas paikneva

alumiiniumsulamist mahuti välispinnal. Asjatundjate hinnangul viitavad nimetatud

asjaolud tulekustustussüsteemi (Dafo) rakendumisele põlengu ajal.

2-23-2957

Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et harvester oleks saanud kannatada mõnes muus

tulekahjus, tuleb asuda seisukohale, et automaatne tulekustutussüsteemi rakendus

kõnealuse põlengu käigus automaatselt.

Kohus märgib, et ei pea asjakohasteks Lettore asjatundjate loodud seost

tulekustustussüsteemi (Dafo) rakendumisest ja põlengust tehtud fotodest. Esmalt ei ole

viidatud isikutel süvateadmisi tulekahjudega seonduvast, teiseks ei ole teada, kui pikalt

kustutusvedelik valget suitsu tekitab ja eraldab ning kolmandaks puudub täpne teadmine,

millisel ajahetkel on viidatud fotod tehtud (arvestades sealjuures võimalikku

põlengualgusaega ja tulekustustussüsteemi rakendumise aega).

52.Teiseks analüüsib kohus, kas kostjapoolset hüvitise tasumise kohustust väärab asjaolu,

mille kohaselt harvesteri väljalasketorust olid eemaldatud andurid ning parempoolne

anduri ava oli täielikult sulgemata.

Üldtingimuste p 17.2 sätestab, et kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on

kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest,

eeskirjadest, juhenditest jms, samuti kindlustuslepingus määratud ohutusnõuetest.

Tingimuste p 14.2 sätestab, et masina kasutaja on kohustatud kinni pidama kõigist ohutus-

nõuetest, mis tulenevad masina kasutusjuhendist, kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest,

juhenditest jms, samuti masina tootja nõuetest ning masina tehnoseisundile ja varustusele

esitatavatest nõuetest. Üldtingimuste p 22.1.1 sätestab, et kindlustusandja vabaneb

kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja või

temaga võrdsustatud isik on jätnud täitmata vähemalt ühe kindlustuslepingus nimetatud

kohustustest ning kohustuse täitmata jätmise ja kindlustusjuhtumi toimumise või selle

tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos. Üldtingimuste p 22.1.3 sätestab,

et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult,

kui kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku raske

hooletuse või tahtluse tõttu.

Kostja on seisukohal, et andurite eemaldamine harvesteri väljalasketorust ja sellise

masinaga töötamine on käsitletav raske hooletusena. Pooled ei vaidle, et harvesteri

väljalasketorustikust nimetatud andurid eemaldatud olid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et

põlengu järgselt oli harvesteri väljalasketoru parempoolne anduri ava täielikult sulgemata.

Kohus märgib esmalt, et asjakohatu on kostja väide, mille kohaselt on käsitletav raske

hooletusena kõnealuste andurite eemaldamine harvesteri väljalaskesüsteemist. Kostja ei

ole tõendanud, et andurite eemaldamise kui sellisega oleks rikutud mõnda ohutusnõuet,

õigusakti, eeskirja, juhendit või kindlustuslepingus määratud ohutusnõuet. Seega leiab

kohus, et andurite eemaldamist iseenesest ei ole võimalik raskeks hooletuseks pidada.

53.Järgnevalt arutleb kohus, kas ühe anduriava sulgematajätmist saab käsitleda raske

hooletusena. Kostja on asjatundja arvamusele tuginedes otsuses märkinud: „Harvester

Komatsu 911 tulekahju tekkepõhjuseks oli mootoriruumi ladestunud metsatöötlemis

jääkide (puidu väikeste mõõtmetega osakesed, puidutolm jms) süttimine. Süüteallikaks oli

mootoriruumi tavapärasest kõrgem temperatuur ja puiduosakeste pikaajaline

temperatuuri tõstmine kuni isesüttimiseni. Puiduosakesed süttisid tõenäoliselt masina

mootoriruumi parempoolsel küljel, mootori juhtmooduli piirkonnas. Mootoriruumi

temperatuuri sai tõsta väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava, millest

paiskusid väljaheitegaasid mootoriruumi. Samuti sai avast lennata mootoriruum

2-23-2957

sädemeid. Süttinud puiduosakesed süütasid omakorda mootoriruumis olevad

põlevmaterjalid. Põlemiseks vajalik õhuhapnik oli mootoriruumis olemas ja seega olid

kõik põlemise tekkimiseks vajalikud tingimused loodud.“

Kohus märgib, et kostja otsuses tehtud tõsikindlad viited põlengu tekkepõhjusele on

asjakohatud. Kostja otsus põhineb M M asjatundja arvamusel. Viidatud tõendist tuleneb, et

ka asjatundja ise tegelikult ei tea, millest nimetatud tulekahju üldse alguse sai. Asjatundja

on hinnanud erinevate võimalike variantide tõenäosust ning seejärel valinud kõige

tõenäolisema tekkepõhjuse.

M M järelduste (dtl 158 jj) kohaselt võis tulekahju alguse saada mitmetel põhjustel,

sealhulgas:



vooliku vigastuse korral põlevvedeliku pihustumisest mootori kõrge temperatuuriga

detailidele;



elektrilühis;



puiduosakeste isekuumenemisest isesüttimiseni juhtmooduli katte all;



väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava kaudu paiskusid väljaheitegaasid ja

sädemed mootoriruumi, tekitades sinna tavapärasest kõrgema temperatuuri, mis tõi

kaasa puiduosakeste pikaajaline temperatuuri tõstmine kuni isesüttimiseni masina

mootoriruumi parempoolsel küljel, mootori juhtmooduli piirkonnas.

Asjatundja on aktis (158-159) mh märkinud: „Mootori parempoolsel küljel asunud

juhtmooduli üks pistik oli lahti sulanud mooduli trükiplaadil asunud klemmide tinutusest.

Kusjuures pistiku välja poole jääv plastikust lukustuse osa ei olnud täielikult hävinenud.

Selline pistiku lahti sulamine on ebatavaline (tuginedes kogemusele). Mootori juhtmooduli

ümber käib plastikust kate. Analoogsel masinal tuvastati katte alt metsatöötlemise jääkide

ladestused koos puidu tolmuga ja prahiga. Mootoriruumi parempoolses osas asunud

masina osad on saanud oluliselt ulatuslikemaid temperatuuri kahjustusi kui mootoriruumi

vasakpoolses osas asunud masina osad. Puidu osakesed saavad süttida ka oluliselt

madalamal temperatuuril kui seda on puidu isesüttimistemperatuur. Näiteks männipuidu

süttimistemperatuur on ~+255 °C aga männipuidu laastudel ~+230°C. Puidu

kuumutamisel +110 °C juures eraldub niiskus, kõrgemal temperatuuril algab puidu

aeglane lagunemisprotsess. Lagunemisprotsessil eraldub soojust. Puidu lagunemisel

moodustab lagunemisprotsessi soojus 5-6% põlemissoojusest. Sel põhjusel madala

soojuseraldusintensiivsuse korral puit ja teised tselluloossed materjalid võivad sellises

lagunemisprotsessis ka ise süttida. Praktikast on näiteid, kus puidulaastud ja puutolm

temperatuuril 100 °C on põhjustanud tulekahju (isekuumenemine isesüttimiseni).

Arvestades eeltoodut on tõenäoline, et mootoriruumi parempoolsel küljel olnud

juhtmooduli katte alla toimus metsatöötlemise jääkide aeglane ja pikaajaline

temperatuuri tõus ja/või väljalasketorustikust lendava sädeme sattumine katte alla, mille

tagajärjel toimus puiduosakeste isesüttimine ja hõõgumine ning omakorda vahetus

läheduses, mootori katte all asuvate põlevmaterjalide süütamine.“

Kõigi kogutud andmete ja teadmiste põhjal on asjatundja teinud järelduse (dtl 159), et:

„harvester Komatsu 911 tulekahju tekkepõhjuseks oli mootoriruumi ladestunud

metsatöötlemis jääkide (puidu väikeste mõõtmetega osakesed, puidutolm jms) süttimine.

Süüteallikaks oli mootoriruumi tavapärasest kõrgem temperatuur ja puiduosakeste

pikaajaline temperatuuri tõstmine kuni isesüttimiseni. Puiduosakesed süttisid tõenäoliselt

masina mootoriruumi parempoolsel küljel, mootori juhtmooduli piirkonnas. Mootoriruumi

temperatuuri sai tõsta väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava, millest

2-23-2957

paiskusid väljaheitegaasid mootoriruumi. Samuti sai avast lennata mootoriruumi

sädemeid. Süttinud puiduosakesed süütasid omakorda mootoriruumis olevad

põlevmaterjalid. Põlemiseks vajalik õhuhapnik oli mootoriruumis olemas ja seega olid

kõik põlemise tekkimiseks vajalikud tingimused loodud.“

Kohus leiab, et ka eelnimetatud järeldus on meelevaldne. Asjatundja on märkinud, et

analoogmasinal (st mitte vaidlusalusel masinal) tuvastati mootori juhtmooduli ümber käiva

plastikust kate katte alt metsatöötlemise jääkide ladestused koos puidu tolmuga ja prahiga.

Samas ei ole mitte kunagi nimetatud jääkide olemasolu tuvastatud lepingu esemeks olnud

harvesteril. Puudub mistahes alus arvata, et lepingu esemeks olnud harvesteril olid samas

asukohas samasugused jäägid. Ometi on asjatundja püstitanud suurema osa oma teooriast

sellele, et ka vaidlusalusel masinal toimus just mootori juhtmooduli ümber käiva plastikust

kate katte all metsatöötlemise jääkide isesüttimine, mille kutsus esile katmata anduriava

tõttu tekkinud temperatuuritõus. Kohus sellise teooriaga nõustuda ei saa.

Pooled ja nende asjatundjad ei vaidle, et puidulaastude ja puutolmu süttimistemperatuur on

teaduskirjanduse kohaselt ca 255°C. Samas on ülejäänud seisukohtade ja tõenditega

vastuolus asjatundja M M viited, et „praktikast on näiteid, kus puidulaastud ja puutolm

temperatuuril 100 °C on põhjustanud tulekahju (isekuumenemine isesüttimiseni)“ ja

seisukoht, et „Pikaajalisel kuumutamisel kinnistes ruumides võib toimuda puidu

muundumine söestunud või kuumtöödeldud olekusse oluliselt madalamatel

temperatuuridel. Sellise söe tekkimine on tavaliselt pikaajaline nähtus, mis kestab kuid või

aastaid. Isegi madalad temperatuurid alates +77°C on võimelised puitu lagundama. Mida

madalam on temperatuur, seda kauem kulub puidu lagundamiseks aega. Kuumutamise

käigus söestunud olekusse muundunud puidu leegiga põlemine saab alata olukorras kui

järsku tekib sellele värske õhu juurdevool.“ M M on viidanud praktikas aset leidnud

näidetele, kuid ei ole neid näiteid avanud ega seostanud käesoleva juhtumi olustikuga,

mistõttu viited praktikas asetleidnud näidetele on paljasõnalised ja põhistamata. M M on

viidanud, et puidu kuumutamine kinnises ruumis alates temperatuuril 77°C võib muuta

selle söestunud olekusse, kuid selleks võib kuluda kuid või isegi aastaid. Kohtu hinnangul

võib eelviidatud teooria küll võimalik olla, kuid see on vaidlusaluse harvesteriga täielikult

seostamata ja seega asjakohatu. Puuduvad andmed, et harvesteril oleks mootori

juhtmooduli ümber käiva plastikust kate katte all metsatöötlemise jääkide ladestused, mis

oleks olnud avatud kõrgele kuumusele kuude- või aastatepikkusel perioodil. Samuti ei ole

teada ega ka isegi teoreetiliselt kirjeldatud, mis oleks võinud põhjustada viidatud asukohas

olnud jääkide leegiga põlemise, st kuidas sai harvesteri töötamise käigus tekkida viidatud

plastikkatte alla järsk värske õhu vool. Ammugi ei ole kirjeldatud ega eluliselt usutav,

kuidas võis nimetatud piirkonda sattuda sädemeid vaidlusalusest anduriavast. Asjatundja

on märkinud, et kahjustused asusid mootori juhtmooduli sees, mitte väljas, mis omakorda

võib hoopis viidata juhtmooduli enda rikkele, mitte väidetavale jääkide süttimisele või

anduriava katte puudumisele.

54.Asjatundja on viidanud ka anduriavast väljapaiskuvate väljalaskegaaside tõttu tekkivale

temperatuuritõusule mootorikatte all, mis võis süüdata mootoriruumis paiknevad

puiduosakesed. Kohus märgib eeltoodu osas järgmist. Selleks, et rääkida tavapärasest

kõrgemast mootoriruumi temperatuurist (teisisõnu mootoriruumi temperatuuri tõusmisest),

on vajalik tuvastada, milline on mootoriruumi tavapärane temperatuur ning milline oli

mootoriruumi temperatuur avatud anduriavaga masinat käitades. Viidatud andmete

võrdlemisel on võimalik teha järeldus selle osas, kas mootoriruumi temperatuur tõusis või

mitte. Käesoleval juhul sellised andmed puuduvad ning asjatundja M on seda üksnes

2-23-2957

oletanud või eeldanud. Asjatundja viited temperatuuride suurusjärkudele põhinevad

kirjandusel (dtl 322, istungiprotokoll, ajamarker 00:33:41), mitte asjakohastel katsetel.

Asjatundja on viidanud väljalasketorustiku pinna temperatuurile eri koormustel (dtl 325,

istungiprotokoll, ajamarker 00:53:40), mis aga ei ole asjakohane. Käesoleval juhul omab

asjatundja enda järelduste kontekstis tähtsust väljalaskesüsteemist väljuvate gaaside

temperatuur, mitte süsteemi enda temperatuur. Kohtu hinnangul aga ei ole võimalik

eeltoodut eeldada või oletada.

Lettore asjatundjad on seevastu teinud termoseire eksperimendi (dtl 38), mille käigus

käivitasid nad analoogse masina, eemaldasid sellel anduri samas kohas asuvast avast ning

26.10.2022 mõõtsid taadeldud termopaariga avast väljuvate gaaside temperatuuri. Nii

tühikäigul kui ka tööpööretel näitas, et masina mootoriruumi komponentide välispinna

kõrgeimad temperatuurid esinevad kaetud väljalaskekollektori alas (kuni 100°C) ja

väljalasketoru sisepinna piirkonnas (kuni 140°C). tühikäigul on suurim temperatuur ava

tasandis 108°C, 2cm kaugusel avast 80°C, 5cm kaugusel avast 50°C; mootori tööpööretel

on suurim temperatuur ava tasandis 156°C, 1cm kaugusel avast 134°C, 4cm kaugusel

avast 104°C, 10cm kaugusel avast 50-60°C. Istungil selgitas asjatundja, et

„temperatuurivahemik väljalaskegaasil võib küündida 600 kraadini täiskoormusel ja seda

gaasijoa tsentraalosas. Temperatuur torustiku servade lähedal langeb kiiresti. Voolukiirus

vahetult seina lähedal on hästi madal. Kui teeme sinna väikese ava võrreldes suure üldise

läbimõõduga, siis selle väikese ava osakaalu lähedal on temperatuur võib olla üpris

madal. Mõõtmised ka näitasid, et tühikäigul üldine väljalaskegaasi tsentraalosade

temperatuur on 200 kraadi kanti, serva osas on vaevalt 100 kraadi. Koormamise puhul

temperatuur serva osas oluliselt ei kasvanud, kuskil 150 kraadi oli ja tsentriosas

koormamisel üle 300 kraadi ja servas langeb temperatuur hästi madalale.

Temperatuurimuutus on hästi suur võrreldes tsentri ja ääreosaga.“ (dtl 331,

istungiprotokoll, ajamarker 01:31:48). Asjatundjad järeldasid, et puidutolmu aerogeeli

isesüttimistemperatuuri 255ºC ning käsitletava ava asukohta mootoriruumis, ei ole

väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu masina süttimine tehniliselt võimalik. Ka

istungil jäi ilmunud asjatundja oma seisukoha juurde.

Kohtu hinnangul tuleneb eelviidatud arvamuse järeldusest, et vaidlusalusest anduriavast

väljuvate gaaside temperatuur ei olnud sedavõrd kõrge, et võinuks mootoriruumi

temperatuuri muuta tavapärasest kõrgemaks, ammugi ei ole võimalik märkimisväärne

temperatuuritõus mootori juhtmooduli piirkonnas, mis asus anduriavast märkimisväärselt

eemal.

Tuleb rõhutada Lettore termoseire eksperiment viidi läbi sarnastes ilmastikutingimustes

(arvestades põlengu ja vaatluse kuupäevasid ja tavapäraseid ilmastikutingimusi viidatud

aastaaegadel), imiteerides mõnevõrra (s.o olusid arvestades võimalikul määral) ka

harvesteri tavapäraseid töövõtteid (dtl 330, istungiprotokoll, ajamarker 01:24:55), millega

üritati masinat koormata. Seire tegemiseks oli mootorikate avatud (dtl 330,

istungiprotokoll, ajamarker 01:24:55), kuid asjatundja on istungil selgitanud, et see

mõjutas uurimistulemusi minimaalselt (dtl 331-332, istungiprotokoll, ajamarker 01:34:49).

55.Kohus möönab, et hagejal on mõislik hoolsuskohustus veendumaks, et harvester on

sihtotstarbeliseks kasutamiseks tehniliselt korras ning et katmata anduriava eelduslikult

tehnilist korrasolekut ei tähenda. Samas on hageja esile toonud, et ta on masinat

regulaarselt ja asjatundjate abil hooldanud ja remontinud. Seega leiab kohus, et hageja on

masina hooldamisel ja sellest johtuvalt ka kahju ärahoidmisel käitunud piisava hoolsusega.

2-23-2957

Kostja vastuväide, mille kohaselt on masina hooldamine tõendamata, on esitatud alles

kohtukõne teesides pärast eelmenetluse ja asja sisulise arutamise lõpetamist, mistõttu

kohus seda arvesse ei võta. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millised on harvesteri

hooldusnõuded ning et hageja oleks mõnd masina hooldamise või käitamisega seotud

nõuet rikkunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rääkida ka tahtlusest või hooletusest.

56.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et katmata anduriava ei ole põhjuslikus seoses

kindlustusjuhtumi toimumisega ega kahju tekkimisega. Kohus leiab, et harvesteri

hävimine põlengu tagajärjel oli ette ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise

korral tekkis kostjal kindlustuslepingu täitmise kohustus. Kohus leiab, et kostja väited,

mille alusel leidis ta keeldus hüvitise tasumisest, on tõendamata. Seega tuleb hagi

rahuldada põhinõude osas ning mõista kostjalt liisinguandja kasuks välja hüvitis summas

79 000eurot (kostja nõude arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole).

57.Hageja on palunud välja mõista ka viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates keeldumisotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni. VÕS § 450 lg 1 järgi kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub

sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse

kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Üldtingimuste p 19.8 sätestab, et

kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud tasuma

seaduse kohaselt viivist, kui kindlustushüvitist saama õigustatud isik seda nõuab.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja

õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna kostja on rikkunud lepingu täitmise kohustust, on hageja viivisenõue põhjendatud.

Kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab otsuse tegemise

seisuga kostjalt liisinguandja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 11

186.62 eurot (periood 15.07.2022 – 06.12.2023, viivitatud päevade arv 510; võla suurus 79

000 eurot; viivisemäär 8% aastas perioodil 15.07.2022 - 31.12.2022, viivisemäär 10,5%

aastas perioodil 01.01.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 12% aastas perioodil 01.07.2023 -

06.12.2023).

Lisaks tuleb kostjalt välja mõista ka viivis põhinõudelt 79 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 07.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

58.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada.

2-23-2957

59.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

60.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud,

mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

61.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel

leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud,

mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast

tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik